3-4-1-8-11 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-8-11

Otsuse kuupäev

23. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Igor Kukolevi kaebus hääletamistulemuste tühistamiseks

Kohtla-Järve linna valimisjaoskonnas nr 8 ja

jaoskonnakomisjoni toimingute seadusvastaseks

tunnistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Kukolevi kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Igor Kukolev, erakonna Vene Erakond Eestis kandidaat 2011. a Riigikogu valimistel, esitas

8. märtsil 2011 Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles hääletamistulemuste

tühistamist Kohtla-Järve linna valimisjaoskonnas nr 8 ja jaoskonnakomisjoni toimingute

seadusvastaseks tunnistamist. Kaebuses väideti järgmist:

1) jaoskonnakomisjon sulges hoone valimispäeva õhtul kell 20.00. Häälte lugemine toimus mujal kui

hääletamisruumis, kus jaoskonnakomisjon peab kindlustama jälgimise võimaluse kõigile

juuresolijatele. Komisjon keeldus häältelugemisest hääletuseks ettenähtud ruumis, mis on vastuolus

Riigikogu valimise seaduse (RKVS) §-ga 57;

2) hääletamiskast transporditi ebaseaduslikult teise hoonesse, mis asub Kohtla-Järvel Maleva 4, ning

avati ruumis, mis ei ole seaduse kohaselt selleks ette nähtud. Transportimise ajal oli võimalik lasta

hääletuskasti sedeleid. Sellega olid loodud tingimused häälte arvu võltsimiseks;

3) ruum, kus avati hääletuskast, ei olnud suletud. Häältelugemise alguses olid laual hääletussedelid ja

valimisjaoskonna komisjoni liikme E. Odinetsi käes hääletajate nimekiri. E. Odinets kasutas

valimistoimingute tegemisel kirjutusvahendit ja tal oli juurdepääs valijate nimekirjale.

Jaoskonnakomisjon ei taganud seega valijate nimekirja hoidmist ega takistanud juurdepääsu valijate

nimekirjale;

4) hääli luges kuus jaoskonnakomisjoni liiget. Komisjoni juhtis E. Odinets. Häältelugemise ajal käis

ruumist väljas kolm jaoskonnakomisjoni liiget, sh jaoskonnakomisjoni esimees V. Vent, kes tõid

ruumi kantseleitarbeid ja dokumente. Komisjoni esimees viis ruumist ära valijate nimekirja. Jäi

arusaamatuks, kuhu nimekiri viidi. Sellises olukorras oli valijate nimekirjale juurdepääs kolmel

jaoskonnakomisjoni liikmel;

5) häälte lugemisel koostati tulemuste kohta protokoll, mille allkirjastas jaoskonnakomisjoni esimees.

Protokollile ei kirjutanud alla need komisjoni liikmed, kes hääli lugesid, mistõttu nad ei saanud

avaldada eriarvamust. Ka ei saanud oma arvamust juurde kirjutada vaatleja, kes viibis protseduuri

juures.

2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis 10. märtsi 2011. a otsusega nr 5 kaebuse rahuldamata.

Maakonna valimiskomisjon kuulas ära I. Kukolevi ning jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed.

I. Kukolev tunnistas, et eksis kaebuses jaoskonna aadressiga, ja möönis, et häälte lugemine toimus

samas hoones, kuid teises ruumis. Mitu jaoskonnakomisjoni liiget tassis kõigi, s.h I. Kukolevi

juuresolekul hääletuskasti hoone fuajeest klassiruumi. I. Kukolev pidas silmas häältelugemisruumi

sulgemist ja oli nõus, et häälte lugemine oli avalik. E. Odinetsil oli häälte lugemise ajal käes

kirjutusvahend ja seetõttu oli võimalik hääletustulemusi võltsida. Kui valijate nimekiri viidi häälte

lugemise ajal ära, siis puudus I. Kukolevil informatsioon nimekirja asukoha kohta ja komisjoni

liikmed teistele seda teavet ei edastanud. I. Kukolev vaatas aeg-ajalt jaoskonnakomisjoni kaustas

olevaid dokumente, ka valijate nimekirja, kuid tegi seda kellegi teadmata. I. Kukolev nõustus, et

hääletamisprotokoll on täidetud korrektselt ja vastab seadusega ettenähtule, kuid jäi selle juurde, et ka

teised komisjoni liikmed peavad sellele alla kirjutama, ning on seetõttu seisukohal, et komisjoni

liikmed ei saanud avaldada oma eriarvamust.

Jaoskonnakomisjoni esimees selgitas, et hääletamiskast viidi pärast hääletamise lõppu sama

hääletamiskoha piires ühest ruumist (fuajeest) teise ruumi (kõrvalasuvasse klassiruumi). Kõrvalistel

isikutel puudus hääletamiskastile juurdepääs. Ühelgi komisjoni liikmel ja vaatlejal polnud võimalik

hääletamiskastist midagi välja võtta ega sinna juurde panna. Hääletamiskasti ava oli enne plommide

eemaldamist ja kasti avamist pidevalt kinni. Plomme niisama avada pole võimalik. Manipulatsioonid

valijate nimekirjaga olid häälte lugemise ajal välistatud, sest samas ruumis viibis enamik komisjoni

liikmeid ja vaatlejad. Komisjoni liikmetel on juurdepääs valijate nimekirjale olemas nii

eelhääletamise ajal kui ka valimispäeval. Jaoskonnakomisjon ise lepib kokku, milliseid ülesandeid

üks või teine komisjoni liige täidab. RKVS § 57 lg 10 järgi kirjutab protokollile alla ainult komisjoni

esimees.

Maakonna valimiskomisjon põhjendas otsust järgmiselt:

1) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis toimus 7. märtsil 2011 kell 12.00 hääletamissedelite

ülelugemine RKVS § 60 kohaselt. Juures viibisid erakondade esindajad ja välisvaatlejad. Kaebuse

esitaja häälte ülelugemise juures ei viibinud. Kaebuse esitaja väitis, et ei soovinud osaleda

teistkordsel häältelugemisel, sest tema kaebus on esitatud valimistoimingute, mitte

hääletamistulemuste peale. Häälte ülelugemise aja ja koha oli Vabariigi Valimiskomisjon

avalikustanud. See aeg ja koht oli kaebuse esitaja sõnul talle teada. Kaebuse esitaja kinnitas, et

teistkordsel häältelugemisel osalemine oli tema õigus, mitte kohustus;

2) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ei tuvastanud hääletamistulemuste kontrollimisel

(hääletamissedelite ülelugemisel) erinevust Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 8

hääletamistulemuste protokollis sisalduvatest andmetest;

3) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ei tuvastanud Kohtla-Järve linna valimisjaoskonnas nr 8

rikkumisi hääletamise korraldamisel, hääletamistulemuste kindlakstegemisel valimisjaoskonnas ega

muude Riigikogu valimise seadusest tulenevate toimingute täitmisel;

4) eeltoodust tulenevalt asus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon seisukohale, et kaebuse esitaja,

Vene Erakond Eestis kandidaadi nr 733 I. Kukolevi õigusi ei ole Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna

nr 8 toimingutega rikutud.

3. I. Kukolev esitas kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile ja palus Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 10. märtsi 2011. a otsuse nr 5 ning Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 8

hääletamistulemused tühistada ja selle valimisjaoskonna komisjoni tegevuse ebaseaduslikuks

tunnistada.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 15. märtsi 2011. a otsusega nr 61 I. Kukolevi kaebuse rahuldamata

ja põhjendas otsust järgmiselt:

1) kuna I. Kukolev kandideeris Riigikogu valimistel erakonna Vene Erakond Eestis kandidaatide

nimekirjas valimisringkonnas nr 7, siis võivad valimiste jaoskonnakomisjoni vaidlustatud toimingud

rikkuda tema õigusi kandidaadina;

2) kaebusega on vaidlustatud erinevaid jaoskonnakomisjoni toiminguid hääletamistulemuste

kindlakstegemisel, kuid kaebuses ei ole selgitatud, kuidas nimetatud toimingutega on kaebaja õigusi

rikutud. Viidatud on ainult ausate ja õiglaste valimiste põhimõttele. Nagu nähtub Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni otsusest, on nimetatud väiteid kaebaja juuresolekul maakonna valimiskomisjoni

koosolekul arutatud ning kaebajale on jaoskonnakomisjoni toimingute tähendust selgitatud;

3) kõigile kaebuses toodud asjaoludele on I. Kukolev saanud vastuse kaebuse läbivaatamise käigus

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses on kaebaja

leidnud, et jaoskonnakomisjon on rikkunud RKVS § 57. RKVS §-st 57 ei nähtu, et hääli peab lugema

hääletamisruumis, ega seda, et hääletamiskast tuleb pärast hääletamise lõppemist pitseerida. Ka muus

osas ei ole I. Kukolev esitanud uusi põhjendusi, mille alusel ta leiab, et maakonna valimiskomisjon

on ekslikult jätnud tema kaebuse rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus kaebaja väiteid veel kord

käsitleda.

5. I. Kukolev esitas Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni

15. märtsi 2011. a otsuse nr 61 ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 10. märtsi 2011. a otsuse

nr 5 ja tunnistada ebaseaduslikuks valimisringkonna nr 7 valimisjaoskonna nr 8 hääletamistulemused

ja jaoskonnakomisjoni liikmete tegevuse. I. Kukolev taotleb ka RKVS § 57 lg 4 tunnistamist

vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-dega 12, 57 ja 60, kuna RKVS § 57 lg 4 piirab komisjoni

liikmete ja valijate õigust võrdsetele ja vabadele valimistele ning võrdseid õigusi teostada Riigikogu

valimistega riigivõimu. Kaebust põhjendatakse järgmiselt:

1) jaoskonnakomisjon rikkus kokkuvõtete tegemisel RKVS § 57, kui jättis avamata hääletamiskasti,

mis oli kasutusel valimiste päeval, ega teinud pärast hääletamise lõppemist kindlaks

hääletamissedelite arvu hääletamiskastis;

2) komisjon rikkus avalikkuse printsiipi (RKVS § 57 lg 13). Rikkumine väljendus selles, et komisjon

lukustas ukse hääletamisruumis, piirates sellega huvitatud isikute juurdepääsu hääletamistulemuste

kindlakstegemisele;

3) komisjon rikkus RKVS § 57 lg-t 1, viies hääletamiskasti hääletamise ruumist teise ruumi, mis asus

samuti Altserva 6. Hääletamiskasti transportimise ajal ei olnud näha hääletamiskasti ega

hääletamiskasti pitseerimata ava. Kaebuse esitaja esialgses kaebuses väideti ekslikult, et jaoskond

asus Maleva 4;

4) hääletamissedelite lugemine ei toimunud hääletamisruumis, vaid ruumis, kus loeti üle

eelhääletamisel antud hääli. Häälte lugemisel oli komisjoni liikme käes hääletajate nimekiri ja

kirjutusvahend, millega ta tegi häälte lugemise ajal märkmeid. Sellega loodi tingimused võltsimiseks;

5) hääletustulemuste protokollile kirjutas alla üksnes komisjoni esimees. Kuna komisjoni koosolekut

ei peetud, siis ei saanud komisjoni liikmed kasutada RKVS § 12 lg-s 1 ette nähtud õigust kajastada

oma arvamust valimisprotsessi kohta.

6. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma seisukohtade juurde ja palub jätta

kaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. I. Kukolev väidab Riigikohtule esitatud kaebuses, et jaoskonnakomisjon rikkus

hääletamistulemuste kindlakstegemisel RKVS § 57, kui jättis avamata hääletamiskasti, mis oli

kasutusel valimiste päeval, ega teinud pärast hääletamise lõppemist kindlaks hääletamissedelite arvu

hääletamiskastis.

See väide on vastuolus I. Kukolevi seletustega Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 10. märtsi 2011.

a istungil, kus vaadati läbi tema kaebus. I. Kukolevi seletustest nähtub, et ta oli jaoskonnakomisjonis

hääletamistulemuste kindlakstegemise juures. Samuti on see väide vastuolus praeguse asja

asjaoludega. Hääletamistulemused on jaoskonnakomisjonis kindlaks tehtud ja Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjon on neid kontrollinud. Hääletamistulemuste kindalakstegemine seisneb

jaoskonnakomisjonis hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning

kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu kindlakstegemises ning tulemuste vormikohasesse

protokolli kandmises (RKVS § 57 lg 7). Maakonna valimiskomisjon kontrollib hääletamistulemust

hääletamissedelite ülelugemise teel (RKVS § 60 lg 1 teine lause). Kumbki pole võimalik

hääletamiskasti avamata ja kastis olevate sedelite arvu kindlaks määramata.

8. I. Kukolev väidab, et jaoskonnakomisjon ei teinud hääletamistulemusi kindlaks hääletamisruumis.

Vaidluse all ei ole, et jaoskonnakomisjon tegi hääletamistulemused kindlaks samas hoones asuvas

teises ruumis (fuajee kõrval asuvas klassiruumis), mitte hääletamisruumis (koolihoone fuajees). See

asjaolu ei kujuta endast Riigikogu valimise seaduse rikkumist, sest seadus ei nõua

hääletamistulemuste kindlakstegemist hääletamise ruumis.

9. I. Kukolev väidab, et jaoskonnakomisjon rikkus avalikkuse printsiipi (RKVS § 57 lg 13) sellega, et

komisjon lukustas hääletamisruumis ukse, piirates sellega huvitatud isikute juurdepääsu

hääletamistulemuste kindlakstegemisele.

Selle kohta, kas komisjon lukustas hääletamisruumi, kus häälte lugemist tegelikult ei toimunud, ei ole

kolleegiumil andmeid. Iseenesest võib avalikkuse põhimõtet rikkuda see, kui komisjon teeb

hääletamistulemused kindlaks kohas, millele ei ole tagatud avalikkuse juurdepääs. Praegusel juhul

aga sellist rikkumist vähemalt I. Kukolevi ja vaatlejate suhtes väita ei saa. Nimelt nähtub I. Kukolevi

selgitustest tema kaebuse läbivaatamisel Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni istungil, et ta viibis

ruumis, kus jaoskonnakomisjon tegi kindlaks hääletamise tulemused. Ka kinnitas I. Kukolev

maakonnakomisjoni samal istungil, et häälte lugemine oli avalik.

10. I. Kukolev väidab Riigikohtule esitatud kaebuses, et hääletamiskasti transportimise ajal ei olnud

näha hääletamiskasti ega hääletamiskasti pitseerimata ava.

Kolleegium märgib, et enne hääletamistulemuste kindlakstegemist hääletamiskasti

jaoskonnakomisjoni ühest ruumist teise viimisel on iseenesest võimalik lisada hääletamiskasti

hääletamissedeleid. Võttes arvesse I. Kukolevi seletusi maakonna valimiskomisjoni istungil, kus

vaadati läbi tema kaebust, peab kolleegium hääletamissedelite lisamist praegusel juhul ebausutavaks.

Nimelt väitis I. Kukolev Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon istungil, et mitu jaoskonnakomisjoni

liiget tassis kõigi, s.h I. Kukolevi juuresolekul hääletuskasti hoone fuajeest klassiruumi. Seega pidi

hääletamiskast sel ajal olema I. Kukolevi silme all.

11. I. Kukolev väidab, et häälte lugemisel oli komisjoni liikme käes hääletajate nimekiri ja

kirjutusvahend, millega ta tegi häälte lugemise ajal märkmeid, ning et sellega loodi tingimused

võltsimiseks.

Kolleegium on seisukohal, et pelgalt väide, et häälte lugemisel oli komisjoni liikme käes hääletajate

nimekiri ja kirjutusvahend, millega ta tegi häälte lugemise ajal märkmeid, ning hinnang, et sellega

loodi tingimused võltsimiseks, ei anna alust tunnistada hääletamistulemusi kehtetuks. Tõendatud ei

ole, et komisjoni liige tegi häälte lugemisel kandeid just hääletamissedelitele või lisas pärast

hääletajate nimekirja kande tegemist enda täidetud hääletamissedeleid hääletamiskasti.

12. Riigikogu valimise seaduse rikkumist ei kujuta endast asjaolu, et hääletamistulemuste protokollile

kirjutas alla üksnes jaoskonnakomisjoni esimees. RKVS § 57 lg 10 teise lause kohaselt peabki

protokollil olema üksnes jaoskonnakomisjoni esimehe allkiri. Komisjoni liikmete allkiri ei ole

nõutav. Küll aga annab RKVS § 12 lg 5 teine lause komisjoni liikmele õiguse eriarvamusele,

sätestades: "Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli."

13. Jaoskonnakomisjoni protokolli allkirjastamise kohta väidab I. Kukolev, et kuna protokollile

kirjutas alla vaid esimees, ei saanud komisjoni liikmed kasutada RKVS § 12 lg 5 teises lauses

(kaebuses ekslikult § 12 lg-s 2) ette nähtud õigust kajastada oma arvamust valimisprotsessi kohta.

Siit nähtuvalt on I. Kukolev esitanud kaebuse jaoskonnakomisjoni liikmete õiguste kaitseks.

RKVS § 70 lg-s 1 sätestatakse: "Kui üksikisik, kandidaat või erakond [---] leiab, et

jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna

valimiskomisjonile." Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37

lg-st 1 saab Riigikohtus vaidlustada valimiskomisjoni otsuseid või toiminguid, mis rikuvad kaebuse

esitaja õigusi. Nende sätetega on välistatud kaebuse esitamine teiste isikute õiguste kaitseks. See, kas

valimiskomisjoni liige sai või ei saanud kajastada oma eriarvamust valimisprotsessi kohta, ei saa

rikkuda Riigikogu valimistel kandideerinud I. Kukolevi õigusi.

14. I. Kukolev taotleb ka RKVS § 57 lg 4 tunnistamist vastuolus olevaks PS §-dega 12, 57 ja 60,

kuna RKVS § 57 lg 4 piirab komisjoni liikmete ja valijate õigust võrdsetele ja vabadele valimistele

ning võrdset õigust teostada Riigikogu valimistega riigivõimu. RKVS § 57 lg-s 4 sätestatakse:

"Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda."

Tulenevalt PS § 15 lg 1 teisest lausest saab kaebuses taotleda ka kaebuse esitaja õigusi rikkuva

seaduse või muu õigustloova akti põhiseaduse vastaseks tunnistamist. I. Kukolev oli Riigikogu

valimistel üles seatud kandidaadiks 7. valimisringkonnas. Taotluse tunnistada RKVS § 57 lg 4

põhiseaduse vastaseks on ta Riigikohtule esitanud komisjoni liikmete ja valijate õiguste kaitseks.

Kuna I. Kukolevi taotlus tunnistada RKVS § 57 lg 4 põhiseaduse vastaseks pole esitatud I. Kukolevi

õiguste väidetava rikkumise tõttu, siis jätab kolleegium I. Kukolevi taotluse rahuldamata,

analüüsimata nimetatud sätte põhiseaduspärasust.

15. Eeltoodud põhjendustel jääb I. Kukolevi kaebus PSJKS § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

Märt Rask, Jüri Põld, Harri Salmann