3-4-1-7-11 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-7-11

Otsuse kuupäev

23. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Teet Raatsini kaebus Riigikogu 2011. aasta valimiste

hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Teet Raatsini kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Teet Raatsin esitas 9. märtsil 2011 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles ta palus tunnistada

Riigikogu valimiste hääletamistulemused kehtetuks ja sellest tulenevalt Riigikogu valimised

õigustühiseks.

Selles kaebuses leidis T. Raatsin, et Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 4 lõige 3 ning § 22 lõige 3

ja põhiseaduse (PS) § 58 ei ole kooskõlas põhiseaduse §-dega 1, 3, 10, 11, 56, Eesti Vabariigi

põhiseaduslike aluspõhimõtete ega põhimõtetega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, nagu

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (konventsioon) ja Euroopa Liidu

põhiõiguste harta. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis nimelt 6. oktoobri 2005. aasta otsuses

kohtuasjas Hirst vs. Ühendkuningriik ja 23. novembri 2010. aasta otsuses kohtuasjas Greens ja M. T.

vs. Ühendkuningriik, et Ühendkuningriigis kehtinud regulatsioon, mille kohaselt vangidel ei ole

võimalik karistuse kandmise aja valimistel hääletada, on vastuolus konventsiooniga. Ka Eesti

Vabariik peab konventsiooniosalise riigina sellest otsusest lähtuma.

Oma kaebeõiguse kohta märkis T. Raatsin, et kuna Eesti Vabariigis ei ole isikutel võimalik tutvuda

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega, sest need pole tõlgitud riigikeelde ega saa seetõttu olla ilma

kõrvalise abita mõistetavad sama moodi nagu riigisisesed seadused või riigisisene kohtupraktika, siis

palub ta Riigikohut mitte lähtuda valimisseaduses sätestatud nõudest, et rikkumine peab olema seotud

üheselt ja vahetult kaebuse esitajaga. Tema subjektiivseid õiguseid on rikutud seeläbi, et valimistel on

piiratud mingi ühiskonnaosa võimalust vabadest valimistest osa võtta ja oma poliitilisi veendumusi

hääletamise teel väljendada. Sellest lähtuvalt ei saa ka Riigikogu valimised tervikuna olla

seaduspärased.

Lisaks rõhutas T. Raatsin, et Riigikogu 2011. aasta valimiste e-hääletuse tarkvaralahendus ei vasta

Riigikogu valimise seaduses sätestatud turvanõuetele ega ole kooskõlas ka õigusselguse põhimõttega.

T. Raatsin soovis toetada P. Pihelga kaebuses esitatud seisukohti ja lisas sellele, et e-hääletamine

rikub valimiste salajasust.

2. Vabariigi Valimiskomisjon vastas T. Raatsini kaebusele 14. märtsi 2011. aasta kirjaga, et Vabariigi

Valimiskomisjoni pädevuses ei ole kontrollida õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele.

Vabariigi Valimiskomisjon soovitas T. Raatsinil pöörduda õiguskantsleri seaduse § 15 alusel

õiguskantsleri poole. Mis puudutab toetust ja täiendusi P. Pihelga kaebusele, siis Riigikogu valimise

seadus ega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe kolmandale isikule ette

võimalust täiendada kaebaja esitatud kaebust.

3. T. Raatsin esitas 17. märtsil 2011 Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kaaskirjaga

kaebuse, milles ta palub kontrollida, kas RKVS § 4 lõige 3 ja § 22 lõige 3 ning PS § 58 on kooskõlas

konventsiooni 1. protokolli artikliga 3 ning seda täpsustavate Euroopa Inimõiguste Kohtu

kohtulahenditega, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25 ning

Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni vastu võetud valimiste hea tava koodeksis sätestatuga.

Vastuolu korral palub ta tunnistada Riigikogu 2011. aasta valimiste hääletamistulemused kehtetuks ja

sellest tulenevalt Riigikogu valimised õigustühiseks.

Lisaks rõhutas T. Raatsin, et Riigikogu 2011. aasta valimiste e-hääletuse tarkvaralahendus ei vasta

Riigikogu valimise seaduses sätestatud turvanõuetele ega ole kooskõlas ka õigusselguse põhimõttega.

E-hääletamine rikub valimiste salajasust (RKVS § 1 lõige 2). Olukorras, kus isik soovib hääletada e-

hääletust kasutades, seotakse isiku arvuti IP-aadress isiku kandidaadi valikuga. Viimane tähendab aga

seda, et isiku hääletus on vajaduse korral teatud instantsidele nähtav. Välistatud pole ka võimalus, et

valimisprotsessi käigus võib selline e-häälte laekumine olla jälgitav, muudetav või muul moel

mõjutatav. E-hääletuse teel pole isikul võimalik saada objektiivset ja ametlikku kinnitust selle kohta,

kas tema elektrooniliselt antud hääl on selleks määratud kohta jõudnud ning kas see on ka vastu

võetud. Isik ei saa seda ka kontrollida ega vaidlustada.

Viimasena märkis T. Raatsin, et kuna Vabariigi Valimiskomisjon on tema kaebust pidanud kirjaks,

siis on tema kaebus jäänud üldse läbi vaatamata, sest tulenevalt Riigikogu valimise seadusest saab

Vabariigi Valimiskomisjon kas rahuldada kaebuse, jätta kaebuse rahuldamata või rahuldada kaebuse

osaliselt. Kuna T. Raatsini kaebuse kohta pole valimiskomisjon teinud ühtegi neist otsustest, siis on

tema kaebus siiani lahendamata. Viimane on aga Vabariigi Valimiskomisjoni toime pandud

eraldiseisev rikkumine.

4. Vabariigi Valimiskomisjon edastas T. Raatsini 17. märtsi 2011. aasta kaebuse 18. märtsil 2011

Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon palus jätta kaebuse läbi vaatamata ja selgitas täiendavalt, et

tegemist ei ole kaebusega RKVS § 68 mõttes. Kaebaja ei ole vaidlustanud valimiskomisjoni otsust

ega toimingut, vaid on taotlenud Riigikogu valimise seaduse ning põhiseaduse sätete kooskõla

kontrollimist põhiseaduse, konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega.

RKVS § 72 lõike 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1

kohaselt esitatakse valimiskaebus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Ühegi kaebuses kirjeldatud

väite puhul ei ole tegemist kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega, vaid kaebus on esitatud

avalikes huvides.

Väited elektroonilise hääletamise tarkvaralahenduse kohta on üldist laadi ning ei seostu samuti

kaebaja õiguste rikkumisega. Hääletamise salajasuse mõiste ei hõlma keeldu, et valimiste korraldaja

ei või hääletamise fakti kindlaks teha. Mitmekordse hääletamise vältimiseks tehakse valimistel iga

valija kohta valijate nimekirja märge valija hääletamise kohta.

Vabariigi Valimiskomisjon vastas kaebaja 9. märtsi 2011. aasta kaebusena pealkirjastatud

pöördumisele kirjalikult 14. märtsil 2011. Kuna pöördumises ei olnud vaidlustatud ühtegi

valimiskomisjoni otsust või toimingut, ei olnud Vabariigi Valimiskomisjonil võimalik seda kaebusena

läbi vaadata. Vabariigi Valimiskomisjon soovitas kaebajal pöörduda õiguskantsleri seaduse §-st 15

lähtuvalt õiguskantsleri poole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et T. Raatsini Vabariigi Valimiskomisjonile

adresseeritud 9. märtsi 2011. aasta kaebust oleks Vabariigi Valimiskomisjon pidanud käsitama

kaebusena enda tegevuse peale ning saatma selle koos oma selgitustega kohe Riigikohtule

(PSJKS § 38). Vabariigi Valimiskomisjonile adresseeritud kaebusest nähtus, et kaebaja palus

tunnistada Riigikogu valimiste hääletamistulemused kehtetuks, kuna tema õigusi rikuti sellega, et

vastuolus konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu sellele antud tõlgendustega ei saanud kohtus

kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvad isikud RKVS § 4 lõike 3 ja § 22 lõike 3 kohaselt

Riigikogu valimistel hääletamisest osa võtta. RKVS § 61 lõike 2 järgi koostab Vabariigi

Valimiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli. Nimetatud protokoll on Vabariigi

Valimiskomisjoni otsus RKVS § 72 mõttes ja seega Riigikohtus vaidlustatav. T. Raatsini 9. märtsi

2011. aasta kaebuse edastamata jätmine ei takista aga Riigikohtul talle adresseeritud kaebuse kohta

seisukoha võtmist.

6. Kolleegiumi hinnangul ei ole Riigikohtul võimalik rahuldada T. Raatsini kaebust osas, milles selles

taotletakse hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist seetõttu, et kuriteos süüdi mõistetud ja

vanglakaristust kandvad isikud ei saanud hääletamisest osa võtta. Hääletustulemuste

kindlakstegemine ei saa alljärgnevatel põhjustel rikkuda T. Raatsini õigusi.

7. RKVS § 72 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik, kes leiab, et jaoskonnakomisjoni toimingu,

maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või

toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses

ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule. RKVS § 70 lõige 1 mõistab huvitatud isikuna üksikisikut,

kandidaati või erakonda. RKVS § 72 lõikest 1 ja § 70 lõikest 1 tulenevalt saab isik kaebuse esitada

ainult enda rikutud õiguste kaitseks.

8. T. Raatsini kaebusest ei nähtu, et ta oleks kandideerinud valimistel, et tema hääletamist oleks

takistatud või et ta ei oleks hääletada saanud. Kaebusest ei nähtu ka seda, et T. Raatsin oleks kuriteos

süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandev isik. Tema kaebus on esitatud teiste isikute subjektiivsete

õiguste kaitseks. Sellist kaebust ei ole kolleegiumil võimalik rahuldada. Kolleegiumil ei ole võimalik

ka T. Raatsini kaebeõigust tema palutud viisil avardada. See läheks vastuollu RKVS § 72 lõikega 1 ja

PSJKS § 37 lõikega 1.

9. Mis puudutab T. Raatsini väidet e-hääletamise ebaturvalisuse kohta, siis hüpoteetiline võimalus, et

keegi on valimisprotsessi käigus tema hääletamist jälginud, häält muutnud või muul moel mõjutanud,

nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus, et tema elektrooniliselt antud hääl ei ole jõudnud selleks

määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei saa olla T. Raatsini kaebuse rahuldamise põhjuseks ka

juhul, kui ta ise elektrooniliselt hääletas. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on

valija õiguste tuvastatud rikkumine.

10. T. Raatsini kaebus jääb seetõttu PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata.

11. Riigikohus märgib siiski, et PS §-ga 58 ja konventsiooni protokolli nr 1 artikliga 3, nagu seda on

tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus, võib olla vastuolus see, et RKVS § 4 lõike 3 ja § 22 lõike 3

kohaselt ei saa hääletamisest osa võtta isik, kelle kohus on süüdi mõistnud kuriteos ja kes kannab

vanglakaristust. T. Raatsini kaebuse läbivaatamisel ei ole aga kolleegiumil menetluslikult võimalik

seda vastuolu tuvastada ega Riigikogu valimise seaduse sätteid kehtetuks tunnistada. Sellele

võimalikule vastuolule reageerimine on seega Riigikogu ülesanne.

Märt Rask, Jüri Põld, Harri Salmann