3-2-1-9-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-9-11

Määruse kuupäev

Tartu, 22. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTSI avaldus

OÜ-le Baliset erikontrolli määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-29840

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTS

(registrikood 10647139), seaduslik esindaja Rainer Silla

Puudutatud isik Sheraton Corporation (registrikood Z-3893-

05/04), esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere

Asja läbivaatamise kuupäev

21. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-29840 ja

Harju Maakohtu 3. augusti 2010. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega kohustati

MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTSIL tasuda täiendavalt erikontrolli läbiviija tasu

45 500 (nelikümmend viis tuhat viissada) krooni (sisaldub käibemaks 18%) Ernst & Young

Baltic AS arvelduskontole. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTSILE määruskaebuselt 24. novembril

2010 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

4. Maakohtul lahendada Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS taotlus saada erikontrolli

läbiviimise eest tasu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTS (edaspidi avaldaja) esitas 19. oktoobril 2006 avalduse

OÜ-le Baliset erikontrolli määramiseks. Harju Maakohus määras 24. märtsi 2008 määrusega

audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS erikontrolli läbiviijaks ja esialgseks audiitori tasuks

29 500 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt peavad pooled juhul, kui erikontrolli läbiviimine

osutub kallimaks, tasuma ka audiitori esitatud lisaarve. Määruses märgitud menetluskulude jaotuse

kohaselt tuleb 50% arvest tasuda avaldajal ja 50% puudutatud isikul.

Avaldaja tasus Rahandusministeeriumi deposiiti 29 500 krooni.

9. aprillil 2009 esitas Ernst & Young Baltic AS kohtule arve nr 361327, mille alusel palus tasuda

150 000 krooni (sisaldub käibemaks).

2. Harju Maakohus kohustas 3. augusti 2010. a määrusega Rahandusministeeriumi deposiidist välja

maksma Ernst & Young Baltic AS-ile 29 500 krooni ja kohustas täiendavalt avaldajat tasuma Ernst &

Young Baltic AS-ile 45 500 krooni ja Sheraton Corporation-it (puudutatud isik) tasuma

75 000 krooni.

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, kes palus tühistada maakohtu määruse

osas, millega kohustati avaldajat tasuma täiendavat erikontrolli läbiviija tasu.

Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka puudutatud isik, milles palus tühistada maakohtu

määruse osas, millega kohustati puudutatud isikut tasuma täiendav erikontrolli läbiviija tasu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. novembri 2010. a määrusega määruskaebused rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Pooled ei leppinud erikontrolli määramisel kokku audiitorite tunnihinnas, kuid nimetatud asjaolu ei

muuda maakohtu määrust ebaõigeks. Erikontrolli läbiviijate tunnihind sai avaldajale teatavaks

maakohtu 2. novembri 2007. a ja 13. detsembri 2007. a määrusest, millega kohus kohustas avaldajat

tasuma erikontrolli läbiviija tasu ja täiendava tasu (kokku 25 000 krooni + käibemaks) kohtu

deposiitkontole. 2. novembri 2007 määruses selgitas maakohus, et audiitorbüroo Ernst & Young

Baltic AS on teatanud erikontrolli läbiviimise tunnihinna suuruse ning hetkel ei ole teada, mitu tundi

nimetatud erikontrolli läbiviimiseks kulub.

Äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 3 kohaselt määrab kohus enda määratud erikontrolli läbiviijate

tasustamise korra ja tasu suuruse. Kohus määras 24. märtsi 2008 määrusega avaldaja avalduse alusel

OÜ Baliset erikontrolli läbiviijateks audiitorid Hanno Lindpere ja Marko Rudi ning audiitorite tasuks

29 500 krooni. Kohtumääruses on kohus selgitanud, et juhul, kui erikontrolli läbiviimine osutub

kallimaks, esitab audiitor lisaarve, mille peavad pooled samuti tasuma. Samuti on kohus leidnud, et

menetluskuludest 50% tuleb tasuda avaldajal ja 50% puudutatud isikul, sest äriühingu erikontroll

viiakse läbi nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides.

Kaebuse esitajad maakohtu 24. märtsi 2008 määrust erikontrolli määramise ulatuse, läbiviijate ega

tasu või selle määramise metoodika, samuti menetluskulude kandjate osas ei vaidlustanud. Seega on

nad oma kaebeõiguse minetanud.

Erikontrolli läbiviimine määrati kogu majandustegevuse osas ja selline töö on ilmselgelt mahukas.

Audiitorid on analüüsinud OÜ Baliset eeldatavaid laenutehinguid ja OÜ Baliset majandustegevusega

seotud materjale ajavahemikust 2002-2008. Töö mahukust iseloomustab kasutatud materjalide

nimekiri, millest nähtub sadade lehekülgede arhiivimaterjalide ja muude dokumentide analüüsimine.

Töö mahtu ei saa hinnata üksnes aruande kirjaliku väljundiga (37 lehekülge). Täiendavat selgitust

erikontrolli läbiviijad kulude põhjendatuse kohta kohtule esitama ei pea. Asjaolusid arvestades on

usutav, et vahearuande töömaht on olnud 100 tundi. Arvestades, et erikontrolli läbiviijate tunnitasu

suurus oli 1500 krooni (millele lisandus käibemaks), on tasu suurus ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud.

Aruande sisu kohta seisukoha võtmiseks puudub kohtul kompetents. Maakohus peaks erikontrolli

määramisel analoogsete vaidluste vältimiseks nõudma erikontrolli teostajalt eelnevalt kalkulatsiooni

töö ajalise mahu ja hinna kohta koos tööde loetelu ja sellele kuluva ajaga ehk siduvat

hinnapakkumist. Nimetatu võimaldab tasu maksma kohustatud isikutel hinnata ka asjaolu, kas sellise

töö tasustamine on neile jõukohane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja

ringkonnakohtu määrused tühistada osas, millega kohus kohustas avaldajat tasuma täiendavat

erikontrolli läbiviija tasu 45 500 krooni, ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et audiitori tunnitasu 1500 krooni tulenes 2. novembri 2007. a

ja 13. detsembri 2007. a kohtumäärusest. 2. novembri 2007 määrusega üksnes kohustati avaldajat

tasuma 1500 krooni kohtu deposiitkontole ja märgiti, et pärast erikontrolli läbiviimist määrab kohus

tasu. 13. detsembri 2007. a määruses kohustas kohus avaldajat tasuma täiendavalt 23 500 krooni,

millele lisandus käibemaks, Rahandusministeeriumi deposiitkontole ja määras, et pärast erikontrolli

läbiviimise tasu maksmist määrab kohus erikontrolli läbiviija.

24. märtsi 2008 kohtumääruses ei ole kohus käsitlenud audiitori tunnitasu. Audiitorite täiendava tasu

suuruse kinnitas maakohus esimest korda 3. augusti 2010 kohtumäärusega ja nimetatud

kohtumääruse avaldaja ka vaidlustas. Avaldaja oli esitanud kohtule OÜ Rimess MRI audiitori

nõusoleku kogu erikontrolli läbiviimiseks 29 500 krooni eest.

Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS ei ole täitnud erikontrolli läbiviimise kohustust

nõuetekohaselt. Avaldaja poolt erikontrolli määramise avalduses väljatoodud küsimustele ei ole antud

ühtegi vastust. Õige ei ole kohtu seisukoht, et erikontrolli läbiviijad ei pea esitama kohtutele

täiendavat selgitust kulude põhjendatuse kohta. ÄS § 191 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas

erikontrolli läbiviijad on oma töö nõuetekohaselt teostanud ja kas küsitud tasu on mõistlik ning

vastavuses tehtud tööga.

Puudutatud isik pole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3, § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel

tühistada osas, millega kohustati avaldajat tasuma täiendavalt erikontrolli läbiviija tasu 45 500 krooni

(sisaldub käibemaks) Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Maa- ja ringkonnakohtu määrus

tuleb jätta muutmata osas, millega kohustati Kohtute Raamatupidamiskeskust välja maksma

Rahandusministeeriumi deposiidist erikontrolli läbiviija tasuna avaldaja poolt tasutud 29 500 krooni

Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Samuti jääb maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata

osas, millega kohustati puudutud isikut tasuma täiendavalt erikontrolli läbiviija tasu 75 000 krooni

(sisaldub käibemaks) Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole.

7. Kolleegium märgib esmalt, et ÄS § 191 lg 3 kohaselt määrab kohus enda määratud erikontrolli

läbiviija tasustamise korra ja tasu suuruse. Erikontrolli läbiviija määramist ning tema tasustamist

reguleeritakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku 59. peatükis. TsMS § 605 lg 2 teise lause alusel

võib kohus nõuda avaldajalt erikontrolli läbiviija tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist kohtu

kontole. Sama sätte kohaselt võib kohus jätta avalduse rahuldamata või menetluse lõpetada, kui kohtu

määratud ettemaksu summat määratud tähtpäevaks ei tasuta. Sellise kohtu kontole ettemaksu tasuma

kohustava määruse peale võis maksma kohustatud isik esitada TsMS § 606 lg 3 teise lause kohaselt

määruskaebuse, kui nõutav summa ületas 5000 krooni (300 eurot alates 1. jaanuarist 2011). Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt ei saa selle määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi

kaevata Riigikohtule. See kaebeõiguse piirang puudutab juriidilise isiku arvel isikule määratava tasu

ja kulutuste suuruse kohta tehtud ringkonnakohtu määrust ning kohtu kontole ettemaksu tasuma

kohustavat ringkonnakohtu määrust. Seega juhul, kui maakohus oleks teinud kohtu kontole ettemaksu

tasuma kohustava määruse avaldaja suhtes ja ringkonnakohus oleks lahendanud selle peale esitatud

määruskaebuse, ei oleks avaldajal TsMS § 606 lg 4 alusel võimalik ringkonnakohtu määruse peale

edasi kaevata Riigikohtule. Praegusel juhul pole aga tegemist ettemaksu tasuma kohustava

määrusega, vaid sisuliselt menetluskulude kindlaksmääramise määrusega ja kohaldada tuleb

TsMS § 178 lg-t 1.

8. Ringkonnakohus märkis, et kuigi pooled ei leppinud erikontrolli määramisel kokku audiitorite

tunnihinnas, ei mõjuta see maakohtu määruse kehtivust avaldajalt erikontrolli tasu väljamõistmise

osas. Kolleegium leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise viis, kus pooltel ei ole võimalik

menetluse käigus saada ülevaadet võimalike tulevikus tekkivate kulutuste kohta, ei vasta

tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17. veebruaril 2011

tsiviilasjas nr 3-2-1-156-10 tehtud otsuse p-s 14 korranud juba oma varasemates lahendites toodud

seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb reeglina arvestada

sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Kohus kohustas 13. detsembri 2007 määrusega

avaldajat tasuma deposiiti erikontrolli läbiviija tasu 23 500 krooni, millele lisandus käibemaks.

Nimetatud määruses lähtus kohus avaldaja soovitud audiitor Raul Koni tasust kogu erikontrolli eest.

Ernst & Young Baltic AS 150 000 krooni suurune arve erikontrolli läbiviimise eest ületab avaldaja

poolt hinnatavaid kulutusi mitmekordselt.

9. Iseenesest põhjendatud on ringkonnakohtu määruses toodud seisukoht, et maakohus peaks

erikontrolli määramisel nõudma erikontrolli läbiviijalt eelnevat kalkulatsiooni töö ajalise mahu ja

hinna kohta koos tööde loetelu ja sellele kuluva ajaga, seega siduvat hinnapakkumist. Kohus oleks

praegusel juhul ka pärast erikontrolli läbiviija määramist saanud erikontrolli kulude kohta teavet

koguda erikontrolli läbiviimise ajal. Asja materjalidest lähtuvalt on avaldaja palunud kohut kohustada

erikontrolli läbiviijat esitama vahearuannet, et saaks hinnata erikontrolli läbiviimise võimalikku

mahtu, hinda ja otstarbekust (I kd, lk 151). Isegi kui tunnihind võis olla avaldajale teada, oli avaldajal

õigus teada, kui erikontrolli eeldatav tasu hakkab ületama avaldaja deponeeritud summat. Seda on

kohtul võimalik teha perioodilise kulude informeerimiskohustuse panemisega erikontrolli läbiviijale.

See tähendaks, et kohtul on ülevaade avaldaja kanda jäävate menetluskulude kohta ning avaldajal on

võimalik oma kulutusi ette näha, samuti vajadusel taotleda erikontrolli läbiviimise lõpetamist või

peatamist.

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kui erikontrolli määramise kohtumääruses

puuduvad täpsemad ettekirjutused, siis tuleb eeldada, et erikontroll määrati kogu majandustegevuse

osas. ÄS § 191 lg 1 kohaselt määratakse erikontroll osaühingu juhtimise või varalise seisundiga

seotud küsimustes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt määrab kohus erikontrolli vaid mõjuval

põhjusel. Eelnevast tuleneb, et vähemalt siis, kui avaldaja on esitanud küsimused, mille kohta ta

erikontrolli läbiviimist soovib, peab ka kohtumäärus erikontrolli määramise kohta sisaldama

küsimusi, mille kohta erikontrolli läbiviijalt arvamust soovitakse. Kuigi avaldaja tõi erikontrolli

läbiviimise avalduses välja tehingud, milliste kohta ta eelkõige selgitust soovis saada, ei sisalda Harju

Maakohtu 24. märtsi 2008. a määruse põhjenduste osa ega resolutsioon kohtu seisukohta, mis

küsimustes erikontroll läbi viiakse. Sellises olukorras tuli eeldada, et erikontroll on määratud avaldaja

soovitud ulatuses, mis on kajastatud ka viimati nimetatud kohtumääruses. Läbiviidav erikontroll peab

olema asjakohane ja põhjendatud ning selle otstarbekust ning hinda ei saa määrata üksnes

läbitöötatud materjali mahukusest lähtudes. Erikontrolli tulemuste põhjal peab saama otsustada

võimalike nõuete olemasolu või puudumise üle, samuti konkreetsete isikute tegevuse üle.

11. Kohtud on määrusega kohustanud avaldajat ning asjast puudutatud isikut tasuma erikontrolli

läbiviija tasu otse Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Kolleegium märgib, et

erikontrolli läbiviija tasu selline määramine ei ole põhjendatud, nimetatud summa tuleb välja mõista

sarnaselt menetluses osalenud eksperditasudele riigi kontole. TsMS § 151 lg 3 kohaselt maksab

kohus, kui tunnistaja, tõlk või ekspert on oma kohustuse täitnud, talle tasu välja sõltumata sellest, kas

menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosaliselt sisse nõutud. See

põhimõte kehtib ka erikontrolli läbiviija suhtes. Praegusel juhul oli kohtu deposiidis üksnes avaldaja

tasutud 23 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Erikontrolli läbiviimise tasu ületab selle summa

mitmekordselt.

12. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku

juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega

seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või

muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega kannab üldjuhul erikontrolli

määramisega seotud kulud juriidiline isik. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, miks pidas kohus

praeguses asjas vajalikuks jätta erikontrolli läbiviija tasu avaldaja kanda. Olukorras, kus kohtud ei ole

avaldajalt ettemaksu nõudnud ja avaldajal ei olnud võimalust tekkivaid kulutusi ette näha ning

kulutusi ei saa jätta juriidilise isiku enda kanda, võtab kohus, lubades erikontrolli läbiviimise, mille

tasu ületab deposiiti kantud rahasumma, riigile kohustuse kanda erikontrolli läbiviimise vajalikud

kulud ja erikontrolli taotleja maksejõuetuse riisiko.

Maakohtul tuleb lahendada Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS taotlus saada erikontrolli

läbiviimise eest tasu ning mõista nimetatud tasu välja juriidiliselt isikult riigile või jätta tasu riigi

kanda.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve