3-1-1-4-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-4-11

Otsuse kuupäev

15. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Georgy Ivanchenko süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja §

418 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

25. oktoobri

2010.

a

otsus

kriminaalasjas

nr 1-09-21986

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Georgy

Ivanchenko

kaitsja

vandeadvokaat

Sven

Sillar,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja

Ringkonnaprokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Taavi Pern

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. veebruar 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2010. a otsus Georgy Ivanchenko süüdistuses KarS

§ 184 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Georgy Ivanchenko anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 418 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1 KarS § 184 lg 21 p 1 järgi süüdistati G. Ivanchenkot selles, et ta omandas eeluurimisel

tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil 2 kilogrammi

hašišit, s.o suure koguse narkootilist ainet. Narkootilise aine toimetas ta Tallinnas XXXXXXXXX

XX-X asuvasse korterisse, kus hoidis seda 17. augustini 2009. Osa narkootilisest ainest kandis

süüdistatav endaga kaasas, andes selle ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. G.

Ivanchenkolt võeti kahtlustatavana kinnipidamisel ära 486,6 grammi hašišit. Tallinnas

XXXXXXXXX XX-X asuva korteri läbiotsimisel võeti ära 1157,32 grammi hašišit.

1.2 KarS § 418 lg 1 järgi süüdistati G. Ivanchenkot selles, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata

ajal, kohas ja isikult laskekõlbliku tulirelva, s.o jahipüssi IžB-47, omamata relvaluba. Jahipüssi hoidis

süüdistatav Tallinnas XXXXXXXXX XX-X korteris 17. augustini 2009, mil see läbiotsimisel ära

võeti.

2. Harju Maakohtu 10. mai 2010. a otsusega tunnistati G. Ivanchenko süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja

teda karistati vangistusega 3 aastaks ning 2 kuuks. Samuti tunnistati G. Ivanchenko süüdi KarS § 418

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat

ja 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 17. august 2009. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. KarS §

54 lg 1 alusel mõisteti lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks

aastaks. Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2009. a otsus, millega süüdistatavat karistati KarS § 121 järgi

rahalise karistusega, jäeti iseseisvaks täitmiseks. Tulenevalt KarS § 832 lg-st 1 konfiskeeriti

riigituludesse 1000 krooni ja KarS § 84 alusel 1 332 836 krooni ning 60 senti ja 5420 eurot.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jäeti arestituks Harjumaal Kiili vallas Luige külas XXXXXXXX

XX asuv kinnistu. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

2.1 Kriminaalasjas kogutud tõendite - eeskätt süüdistatava ütluste ja läbiotsimise ning kahtlustatavana

kinnipidamise

protokollidega,

on

tuvastatud,

et

G. Ivanchenko

omandas

eeluurimisel

kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult 1643,92 grammi hašišit, mis sisaldas 20,47 grammi

tetrahüdrokannabinooli. Sellest kogusest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele

inimesele, mille tõttu on tegemist suure koguse narkootilise ainega. Kuivõrd prokurör loobus

süüdistusest narkootilise aine edasiandmises, tuleb G. Ivanchenko käitumine kvalifitseerida KarS §

184 lg 1 järgi.

2.2 Omandades ja hoides ebaseaduslikult jahipüssi, rikkus G. Ivanchenko RelvS § 32 lg-s 1 ning § 34

lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani süüdistatav toime KarS § 418 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.3 2006. ja 2007. aastal puudus G. Ivanchenkol legaalne sissetulek. 2008. aastal oli tema

deklareeritud tulu suuruseks pärast maksude mahaarvamist 13 050 krooni. Vene Föderatsioonis

töötamise ja sealt saadud maksustatava tulu kohta puuduvad andmed. Seetõttu tuleb süüdistatavalt

äravõetud sularaha 1000 krooni KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida.

2.4 G. Ivanchenko varalist olukorda käsitleva ettekande kohaselt võib oletada, et süüdistatava

pangakontodele kantud sularaha 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot on kuritegeliku

päritoluga ja käsitatav kriminaaltuluna. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et süüdistatav omab

varasemat kokkupuudet narkootiliste ainete käitlemisega ja ta pole andnud veenvaid selgitusi ega

esitanud tõendeid, et need summad oleksid omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Lisaks

tuleb arvestada erinevust süüdistatava elatustaseme ja ametliku sissetuleku vahel. G. Ivanchenko ostis

koos elukaaslasega pangalaenu arvel korteri, teostas suvilas remont- ja ehitustöid ning tellis

projekteerimistingimused. Kohtutäituri koostatud ettekandega on kummutatud süüdistatava ja

tunnistaja M. A. väide, nagu poleks ehitamist toimunud. 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot

tuleks konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel, kuid et need summad on ära tarvitatud, kuulub

kohaldamisele KarS §-s 84 sätestatu.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid G. Ivanchenko kaitsjad vandeadvokaadi

vanemabi Talvi Vaske ja vandeadvokaat Sven Sillar. T. Vaske apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse

tühistamist süüdistatavale KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas, paluti mõista kergem

karistus ja vabastada G. Ivanchenko tingimisi karistuse kandmisest. Samuti taotles apellant

lisakaristuse ja varalise karistuse tühistamist. S. Sillari apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse

tühistamist lisakaristuse kohaldamise ja KarS § 84 alusel 1 332 836 krooni ning 60 sendi ja 5420 euro

konfiskeerimise asendamise osas.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2010. a otsusega tühistati maakohtu otsus süüdistatavale

KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristuse kohaldamise osas ja rahuldati kaitsjate apellatsioonid osaliselt.

Muus osas jäeti otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist.

4.1 Maakohus järgis karistuse mõistmisel KarS §-s 56 sätestatut, arvestas süüdistatava süü suurust,

puhtsüdamlikku kahetsust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. KarS § 184 lg 1 sanktsiooni

keskmisest määrast allapoole jääva karistuse kergendamine pole seetõttu põhjendatud. Tuvastatud

pole süüdlase isikut iseloomustavaid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse tema karistusest

tingimisi vabastamiseks. Lisakaristuse mõistmisel ei arvestanud maakohus G. Ivanchenko süü suurust

ega sotsiaalset seotust Eesti Vabariigiga, mis on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena.

Seetõttu tuleb otsus lisakaristuse kohaldamises tühistada.

4.2 Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et konfiskeerimise asendamine on võimalik vaid süüteoga saadud

vara suhtes. Vara konfiskeerimisel KarS §-s 832 sätestatud korras võib kohus tugineda isiku

kuritegelikule eluviisile. Seevastu KarS § 831 kohaldamisel tuleb tõendada konfiskeeritava vara

pärinemine konkreetsest kuriteost. KarS § 832 rakendamise korral on tõendamiskoormis ümber

pööratud ja vara legaalset päritolu peab tõendama süüdistatav. Otsuse põhistused on veenvad ja neist

ilmneb selgelt, et G. Ivanchenko pangakontodele kantud raha ei olnud legaalne. Kaitsja seisukoht, et

pangakontol kunagi olnud raha pole käsitatav sularahana, ei ole asjassepuutuv, sest KarS §-des 832 ja

84 räägitakse varast, mitte asjast. Varaks on ka pangakontol olev raha.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni G. Ivanchenko kaitsja vandeadvokaat S.

Sillar, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega konfiskeeriti süüdistatavalt 1 332

836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine on KarS § 832 kohaselt võimalik kolme

tingimuse üheaegsel esinemisel: süüdistatavat on karistatud üle 3-aastase vangistusega, vara kuulub

otsuse tegemise ajal isikule, kellelt vara konfiskeeritakse ja kuriteo olemuse, legaalse sissetuleku ning

varalise olukorra ja elatustaseme erinevuse korral on alust eeldada, et vara saadi kuriteoga. Vähemalt

ühe aluse puudumisel pole KarS § 832 kohaldatav. Käesolevas kriminaalasjas esineb loetletud

tingimustest vaid üks - süüdistatavat karistati üle 3-aastase vangistusega. Samas konfiskeeriti temalt

vara, mida tal otsuse tegemise ajal enam alles ei olnud. Kuivõrd seadusandja on KarS § 832 puhul

rõhutanud laiendatud konfiskeerimise võimalikkust üksnes olemasoleva vara suhtes, oli KarS § 84

rakendamine välistatud. Konfiskeerimise asendamine pole võimalik laiendatud konfiskeerimisele

kuuluva vara osas.

5.2 Vaadeldaval juhul ei leia aset konfiskeerimine, vaid puuduva rahasumma arvelt rahalise karistuse

mõistmine. G. Ivanchenkole pole alust ette heita narkootilise aine edasiandmist ega müüki.

Narkootilise aine omandamine enda tarbeks ei paranda isiku varalist seisundit. Kuivõrd maakohus

otsustas konfiskeerida sularaha, peab see raha faktiliselt eksisteerima. Pangakontodel kunagi olnud

raha pole aga käsitatav sularahana. G. Ivanchenkole pole esitatud süüdistust selles, nagu oleks ta

narkootilise aine edasiandmise eest saanud 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot, millest

johtuvalt puudub võimalus lugeda neid summasid käesoleva kriminaalasjaga seotuks.

6. Kassatsioonivastuses palub Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Taavi Pern jätta

ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Prokurör märgib, et KarS § 832 ja § 84

näol on tegemist üld- ja erinormidega. Seetõttu tuleb KarS §-s 84 sätestatut kohaldada siis, kui KarS

§-des 831 või 832 alusel konfiskeerimisele kuuluv vara on ära tarvitatud, kulutatud või tulu

äravõtmine pole võimalik või muul põhjusel otstarbekas. G. Ivanchenko puhul esinesid alused 1 332

836 krooni ja 5420 euro laiendatud konfiskeerimiseks, kuid et kõnealused summad on ära kulutatud,

kohaldasid kohtud põhjendatult KarS §-s 84 sätestatut.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kassatsioonimenetluse esemeks on küsimus, kas süüdistatavalt konfiskeerimise asendamiseks

1 332 836 krooni ja 60 sendi ning 5420 euro väljamõistmine oli seaduslik. Kaitsja leiab, et

konfiskeerimise asendamine pole kohaldatav varale, mis on küll KarS § 832 lg 1 mõttes vaadeldav

kriminaaltuluna, kuid mida süüdlasel otsuse tegemise ajal enam alles ei ole. Kassaatori arvates on

kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine võimalik vaid siis, kui kriminaaltulu reaalselt

eksisteerib ja süüdlane pole seda ära tarvitanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei

nõustu.

8. Konfiskeerimise materiaalõiguslikud alused sisalduvad karistusseadustiku 7. peatükis - täpsemalt

KarS §-des 83-85. KarS §-s 83 nähakse ette süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti, §-s 831

süüteoga saadud vara ja §-s 832 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise õiguslikud alused.

Vaadeldavate normide kohaselt on konfiskeerimine üldjuhul võimalik siis, kui konfiskeeritav vara

kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seaduses sätestatud tingimuste esinemise

korral on aga konfiskeerimine võimalik ka kolmandale isikule kuuluva vara osas. Luues õigusliku

aluse kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks, soovis seadusandja välistada olukorda, kus

konfiskeerimine osutub süüteo toimepanemise vahendi, vahetu objekti, kriminaaltulu või selle arvelt

saadud vara võõrandamise tõttu võimatuks.

9. Karistusseadustiku § 84 moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi, andes kohtule

pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või

ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara

väärtusele. Sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärgiks takistada

süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava

regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.

Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu

ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik

kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt

alles on. Kolleegiumi arvates võimaldab just see teha järelduse, et konfiskeerimise asendamine on

lubatav ka KarS § 832 lg-s 1 kirjeldatud kriminaaltulu osas.

10. Samale järeldusele võib jõuda ka KarS § 84 grammatilise tõlgendamise tulemusena. Nimelt

räägitakse KarS §-s 84 süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamisest. KarS § 3 lg 2 kohaselt

hõlmab süüteo mõiste kuritegusid ja väärtegusid. KarS § 831 võimaldab konfiskeerida süüteo, KarS

832 aga kuriteoga saadud vara. Laiemas mõttes võib seega mõlema normi puhul rääkida süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara konfiskeerimisest. Sellest järeldub samuti, et KarS §-s 84

märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist.

11. Kriminaalkolleegiumi hinnangul pole põhjendatud kassaatori seegi väide, et G. Ivanchenkole ei

ole inkrimineeritud narkootilise aine edasiandmist või müümist ega ka seda, et ta oleks narkootilise

aine edasiandmise eest saanud 1 332 836 krooni ja 60 senti ning 5420 eurot, mille tõttu ei saa

kõnealuseid summasid lugeda käesoleva kriminaalasja tehioludega seotuks. Nimelt ei oma KarS §

832 lg 1 kohaldamisel tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest

isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes pole kirjeldatud seose tuvastamine

nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulukonfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise

kuriteo toimepanemisele. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele

tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku

legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele,

et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt KarS § 832 lg 1

teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Kriminaalkolleegium on ka

varasemas praktikas osutanud, et KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib

aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. Seevastu KarS § 831 kohaldamiseks peab kohus tuvastama

konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost. Sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla

tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-10, p 9.1).

12. Kohtulikul arutamisel tuvastati, et süüdistatava pangakontodele kantud 1 332 836 krooni ja 60

senti ning 5420 eurot on käsitatav kriminaaltuluna, mis tuleks KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida.

Selliseks järelduseks andis vaidlustatud otsustest nähtuvalt alust nii see, et süüdistatav omas

varasemat kokkupuudet narkootilise aine käitlemisega, kui ka tema legaalse sissetuleku ja

elatustaseme võrdlus. Tõendite uurimise tulemina asusid kohtud seisukohale, et süüdistatav ei

suutnud veenvalt selgitada ega esitada tõendeid selle kohta, et kõnealused summad oleksid

omandatud seaduslikult. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu otsuse

vastavasisulised põhistused on veenvad ja neist ilmneb selgelt, et G. Ivanchenko pangakontodele

kantud raha ei olnud legaalse päritoluga. Et need summad on ära tarvitatud, kohaldati õigustatult

KarS §-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamist.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2010. a otsuse G. Ivanchenko süüdistusasjas muutmata ja

kassatsiooni rahuldamata.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg