3-3-1-93-10 · 3-3-1-93-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-93-10 Otsuse kuupäev 14. märts 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebuses Viru Vangla direktori 11. augusti 2009. a käskkirja nr 6.-3/1890-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-09-2734 Menetluse alus Riigikohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Jaak Reinomäe apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus haldusasjas nr 3-09-2734 ja ennistada nimetatud tähtaeg. Jaak Reinomäel tuleb apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule esitada uuesti 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 11. augusti 2009. a käskkirja tühistamiseks, millega teda karistati kartserisse paigutamisega. Kaebust arutati kohtuistungil Jõhvi kohtumajas 29. märtsil 2010 J. Reinomäe osavõtul. Sellel kohtuistungil määrati, et asjas tehtud otsus tehakse avalikult teatavaks 19. aprillil 2010 kell 16.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Tartu Halduskohtu 19. aprilli 2010. a otsusega jäeti J. Reinomäe kaebus rahuldamata ja selgitati, et "Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates." Kohtuotsuse koopia anti kaebajale kätte Tartu Vanglas 26. aprillil 2010. Viru Vanglale saadeti kohtuotsus elektrooniliselt e-kirja manusena 19. aprillil 2010. 2. J. Reinomägi esitas Viru Vangla kaudu Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 23. mail 2010, mis registreeriti ringkonnakohtus 25. mail 2010. Tartu Ringkonnakohtu 3. juuni 2010. a määrusega jäeti J. Reinomäe apellatsioonkaebus käiguta ja anti talle tähtaeg seisukoha avaldamiseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. J. Reinomägi esitas tähtaegselt oma seisukoha apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ja taotluse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja selgitas, et temal ja vastustajal olid erinevad võimalused kohtuotsusega tutvuda, sest talle anti otsuse koopia kätte alles 26. aprillil 2010. Apellatsioonkaebuse edastas ta vangla kaudu 23. aprillil. Veel märkis kaebaja, et "Antud juhul toimus minu ekslik arvestus 30 päeva suhtes ajast, mil kohtuotsus jõudis minuni." Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2010. a määrusega jäeti J. Reinomäe taotlus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebus tagastati kaebajale. Ringkonnakohus leidis, et kuna kaebaja ei ole väitnud, et ta arvas ekslikult, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kättesaamisest, siis ei kuulu kohaldamisele Riigikohtu seisukohad analoogilistes asjades. J. Reinomäe taotlusest on võimalik järeldada, et ta teab, et apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, kuid ta ei taha sellega leppida ja viitab võrdse kohtlemise printsiibile. J. Reinomägi on korduvalt osalenud halduskohtmenetluses, mistõttu pidi ta olema teadlik edasikaebamise korrast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb J. Reinomägi, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse, millega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse sisust nähtub, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja rõhutab, et ta eksis tähtaega arvestades, hakates tähtaega arvestama kohtuotsuse kättetoimetamisest ja esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul sellest tähtpäevast arvates. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 4. HKMS § 28 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Selline regulatsioon langeb täielikult kokku Tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsiooniga (TsMS § 452 lg 1). Otsuse kuulutamine tähendab vähemalt otsuse resolutsiooni ettelugemist asja arutamist lõpetaval istungil (TsMS § 454 lg 1 ja § 452 lg 2), kohtukantselei kaudu teatavakstegemine tähendab aga kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega tutvumise võimaldamist ja selle ärakirja või väljatrüki kätteandmist (TsMS § 453 lg 1 ja § 452 lg 2). 5. HKMS § 31 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. TsMS § 632 lg 1 sätestab apellatsioonitähtaja aga teisiti. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. HKMS § 53 lg-st 1 tuleneb, et kassatsioonitähtaja puhul sõltub tähtaja arvestamine sellest, kas asi vaadati läbi kohtuistungil või lahendati kirjalikus menetluses. Kui asi vaadati läbi kohtuistungil, siis hakkab tähtaeg kulgema otsuse avalikult teatavakstegemisest, kirjaliku menetluse korral aga otsuse kättesaamisest. Arvestades eelkirjeldatud menetlustähtaegade regulatsiooni keerukust, märgib kolleegium veel kord (varem asjades nr 3-3-1-75-08, määruse p 15; 3-3-1-78-09, määruse p 8; 3-3-1-17-10, määruse p 12), et selguse huvides ja eksimise vältimiseks võiksid kohtud otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäeva. Ka selles asjas polnud kohtuotsuses apellatsioonitähtaja lõppu kindla kuupäevana märgitud. 6. Kinnipeetavate võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud. Kinnipeetavate toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse on silmanähtavalt ebaökonoomne. Ka J. Reinomäge ei toimetatud 19. aprillil 2010 kohtukantseleisse. Kolleegiumi arvates on ilmselge, et kinnipeetavaid kui erilist isikute gruppi koheldakse

apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas samamoodi nagu teisi isikuid. Selline kohtlemine võib viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole võimalik määratud ajal viibida kohtukantseleis. Ka J. Reinomäge ja vastustajat koheldi faktiliselt põhjendamatult ebavõrdselt. Viru Vanglale saadeti kohtuotsus elektrooniliselt 19. aprillil 2010 ja kaebajale anti see otsus kätte 26. aprillil 2010. Kolleegium peab kirjeldatud probleemi arvestades otstarbekaks ennistada J. Reinomäe apellatsioonitähtaeg. Seega tuleb J. Reinomäe tähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus on J. Reinomäe apellatsioonkaebuse talle tagastanud, annab kolleegium J. Reinomäele võimaluse esitada apellatsioonkaebus uuesti. Tähtaja ennistamist peab kolleegium õigeks kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Tähtaja ennistamise abil asetab kolleegium J. Reinomäe, kes on kinnipeetav, teda erandlikult koheldes olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Sama seisukohta on kolleegium väljendanud asjades nr 3-3-1-78-09, määruse p-d 10 ja 11, ning 3-3-1-17-10, määruse p 14. 7. Ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja ei ole väitnud, et ta arvas ekslikult, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kättesaamisest, pole kooskõlas kaebaja väidetega apellatsioonkaebuses. Kolleegiumi arvates on kaebaja apellatsioonkaebuses põhjendanud menetlustähtaja rikkumist eksimusega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise päeva määramisel. Apellatsioonkaebuses sellise põhjenduse esitamist väidab J. Reinomägi ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld