3-2-1-112-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-112-10

Määruse kuupäev

Tartu, 11. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Elisa Eesti AS-i hagi Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi vastu

lepingutingimuste tühisuse tuvastamiseks ning

3 537 779 krooni 91 sendi ja intressi ja/või viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-90565

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Elisa Eesti AS (varasemad ärinimed Unineti Andmeside

Aksiaselts, Aktsiaselts Uninet, Elisa Andmesideteenused AS)

(registrikood 10178070), esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel

Kostja Elion Ettevõtted Aktsiaselts (varasem ärinimi Aktsiaselts

Eesti Telefon) (registrikood 10283074), esindaja vandeadvokaat

Toomas Vaher

Asja läbivaatamise kuupäev

11. märts 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus ja Harju Maakohtu 4. detsembri

2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-90565.

2. Lõpetada asjas menetlus hagist loobumise tõttu.

3. Jätta Elisa Eesti AS-i ja Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi kantud menetluskulud nende endi

kanda.

4. Tagastada Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ-le (konto nr 221001145400,

Swedbank AS) 14. mail 2010 Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi eest tasutud kautsjon 2261 (kaks

tuhat kakssada kuuskümmend üks) eurot 5 senti (35 377 (kolmkümmend viis tuhat kolmsada

seitsekümmend seitse) krooni 80 senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 29. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagi Elion Ettevõtted

Aktsiaseltsi (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada poolte vahel sõlmitud sidekaablikanalisatsiooni

rendilepingutes sisalduvate hinnakokkulepete (kostja määratud hindade) tühisus ning samuti mõista

kostjalt välja alusetu rikastumisega saadud 3 355 098 krooni 95 senti ja alates rikastumise

toimumisest lisandunud intressi. Alternatiivselt rikastumisnõudele palus hageja mõista kostjalt kahju

hüvitisena välja 3 355 098 krooni 95 senti ja viivise. Menetluse käigus suurendas hageja oma nõuet ja

palus põhivõlana välja mõista alusetu rikastumisena või kahju hüvitisena 3 537 779 krooni 91 senti,

samuti palus ta mõista välja koos rikastumisega kostjalt ka viivise. Hageja palus välja mõista viivise

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja alates sellest protsendina põhinõudest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 4. detsembri 2009. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse, rahuldas

apellatsioonkaebuse osaliselt ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Hageja palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

9. Riigikohus peatas 29. novembri 2010. a määrusega poolte ühise taotluse alusel asja menetluse kuni

1. veebruarini 2011. Poolte ühise taotluse alusel pikendas Riigikohus 7. veebruari 2011. a määrusega

menetluse peatamist kuni 1. märtsini 2011 ning 28. veebruari 2011. a määrusega kuni 1. aprillini

2011.

10. Pooled esitasid 7. märtsil 2011 ühise taotluse, milles palusid menetluse tsiviilasjas taastada hagist

loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise lahendamiseks. Taotluses märkisid pooled, et hageja

loobub kostja vastu esitatud hagist, ning palusid hagist loobumine vastu võtta, tühistada tsiviilasjas

tehtud varasemad kohtulahendid ning lõpetada tsiviilasjas menetlus, jättes poolte menetluskulud

poolte endi kanda. Hageja palus tagastada talle pool tema tasutud riigilõivust (3187 eurot 59 senti).

Kostja palus tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 2261 eurot 5 senti teda esindanud

advokaadibüroo arvelduskontole.

Pooled märkisid, et on läbirääkimiste tulemusel leidnud kohtuvälise pragmaatilise lahenduse, mis

võimaldab poolte vaidluse lõpetada ilma sisulise kohtulahendita. Seetõttu loobub hageja kostja vastu

esitatud hagist.

Osas, milles see ei lähe vastuollu poolte esitatuga, avaldas hageja, et ta jääb tema poolt

kohtumenetluse käigus esitatud sisuliste seisukohtade juurde ega tunnista kostja esitatud väiteid ja

vastuväiteid, ning kostja avaldas, et ta jääb tema poolt kohtumenetluse käigus esitatud sisuliste

seisukohtade juurde ega tunnista hageja nõudeid, väiteid ja vastuväiteid. Poolte jätkuv erimeelsus ei

takista siiski hagist loobumist ega tsiviilkohtumenetluse lõpetamist.

Hageja kinnitas, et on teadlik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust, mille kohaselt ei

saa hageja pärast menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Hageja kinnitas kostjale, et ta ei esita kostja vastu ühtegi nõuet ega

kõrvalnõuet vaidlusalusel ajavahemikul (1. veebruar 2006-31. detsember 2007) kohaldatud

sidekaablikanalisatsiooni renditasude osas ka ühelgi muul alusel.

Pooled avaldasid, et nad soovivad hagist loobumise vastuvõtmist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist

sõltumata sellest, kas kohus nõustub või ei nõustu riigilõivu osalise tagastamisega või

kassatsioonikautsjoni tagastamisega.

11. Kolleegium uuendas 9. märtsi 2011. a määrusega asja menetluse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud

alama astme kohtute otsused ning lõpetab TsMS § 429 lg 1, § 684 ja § 691 p 3 alusel menetluse.

13. Kolleegiumi arvates ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Kolleegiumil ei ole alust jätta

hagist loobumist vastu võtmata. Hageja on kinnitanud, et on teadlik TsMS §-s 432 nimetatud

tagajärgedest. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

14. Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte taotlusel nende endi kanda.

15. Hageja on palunud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagist loobumise tõttu pool tema tasutud

riigilõivust (3187 eurot 59 senti). TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud

riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Samas sätestab TsMS § 150 lg 3, et avalduse läbi vaatamata

jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega ei saa hagist loobumise korral Riigikohtus tagastada

alama astme kohtutes tasutud riigilõivu. Samas on pooled avaldanud, et soovivad hagist loobumise

vastuvõtmist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist sõltumata sellest, kas kohus nõustub või ei nõustu

riigilõivu osalise tagastamisega.

16. TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tuleb tasutud kassatsioonikautsjon tagastada kostjale.

Kostja eest on kautsjoni tasunud Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ. Kostja on

TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada nimetatud

advokaadibüroole.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu