3-1-1-15-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-15-11

Määruse kuupäev

10. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi Alar Auna (Aun) karistamises liiklusseaduse § 7419 lg

2 ja § 7419 lg 3 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

10. jaanuari

2011.

a

määrus

väärteoasjas

nr 4-10-3821

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alar Auna kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. märts 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2011. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid

asendada ringkonnakohtu määruse põhjendused apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatamise tähtaja arvutamist puudutavas osas käesoleva määruse põhjendustega.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju

Maakohtu

25. novembri

2010.

a

otsusega

tunnistati

Alar

Aun

süüdi

liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 järgi ja teda karistati arestiga 15 päevaks. Sama otsusega võeti

A. Aunalt KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 7419 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus üheks

aastaks. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis A. Aun 14. oktoobril 2010 kell 20.33 Harju maakonnas

Kõue vallas mootorsõidukit seisundis, milles ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

0,77±0,05 mg/l.

2. 30. detsembril 2010 laekus Harju Maakohtule menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooniteade, milles

kaitsja palus lugeda apellatsiooniteade õigeaegselt esitatuks. Kaitsja märkis, et menetlusalune isik ei

võtnud 25. novembril 2010 toimunud kohtuistungist osa, kuna ta oli haige. Kohtuotsuse edastas

kohus menetlusalusele isikule lihtkirjana, mille menetlusalune isik leidis oma postkastist

22. detsembri 2010. a õhtul.

3. 3. jaanuaril 2011 esitas menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni, milles palus ringkonnakohtul

mõista menetlusalusele isikule aresti asemel karistuseks rahatrahv või määrata mõistetud arest KarS §

66 lg 1 alusel kandmisele ositi, s.o puhkepäevadel. Ühtlasi taotles kaitsja A. Aunale mõistetud

lisakaristuse kergendamist ja palus mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta kuueks kuuks.

Apellatsioonis toodud väidete kohaselt arutas maakohus väärteoasja põhjendamatult menetlusaluse

isiku osavõtuta, kuivõrd viimane teavitas 24. novembril 2010 kohut e-kirja teel enda haigestumisest.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. jaanuari 2011. a määrusega A. Auna kaitsja apellatsiooni läbi

vaatamata ja tagastas selle apellandile. Ringkonnakohus märkis, et lähtuvalt VTMS § 137 lg-st 1

tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kuna käesolevas väärteoasjas kuulutas maakohus

kohtuotsuse lõpposa 25. novembril 2010, tuli A. Aunal apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatada hiljemalt 2. detsembril 2010, mida A. Aun aga ei teinud. Ehkki A. Aun teatas 24. novembril

2010 maakohtule enda haigestumisest, ei taotlenud ta kohtuistungi edasilükkamist. Seega arutas

maakohus VTMS § 90 lg 1 alusel põhjendatult väärteoasja ilma A. Auna osavõtuta ja kohtuistungilt

puudumisega kaasnevate tagajärgede (sh apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja

möödalaskmise) eest vastutab menetlusalune isik ise.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Auna kaitsja vandeadvokaat G. Kull. Kaitsja on

seisukohal, et maakohus oleks pidanud pärast menetlusaluselt isikult e-kirja saamist välja selgitama,

kas menetlusalune isik soovib istungil osaleda. Arvestades menetlusaluse isiku ebapiisavaid

õigusteadmisi ja kaitsja puudumist võis kohus eeldada, et menetlusalune isik ei ole kursis sellega, et

üksnes haigestumisest teavitamine ei too kaasa kohtuistungi edasilükkamist. Menetlusalusele isikule

tuleb tagada õigus olla ära kuulatud, välja arvatud juhul, kui ta selle õiguse kasutamise vastu ise huvi

ei tunne või selle õiguse kasutamist selgelt ei soovi. Käesoleval juhul teavitas menetlusalune isik

kohut enda haigestumisest ja ainuüksi see ei andnud kohtule alust arvata, et menetlusalune isik ei

soovi kohtuistungil osaleda. Eelnevast lähtudes palub menetlusaluse isiku kaitsja ringkonnakohtu

määrus tühistada ja lugeda A. Auna kaitsja apellatsioonkaebus tähtaegselt esitatuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on

asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei

ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud,

arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Riigikohtu varasemas praktikas on

asutud seisukohale, et kohus ei pea tegema menetlusalusele isikule istungile ilmumist kohustuslikuks

ja ta võib asja arutada ka tema osavõtuta, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. aprilli 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-21-04, p 5.1).

Väärteoasja materjalist nähtub, et menetlusalune isik sai kohtukutse 25. novembril 2010 toimuvale

istungile kätte 10. novembril 2010 (tl 17). 24. novembril 2010 teatas ta e-kirja teel kohtule, et ei saa

kohtuistungile tulla, kuna ta on olnud alates 23. novembrist 2010 haige (tl 18). Muud menetlusalune

isik e-kirja ei lisanud ja kohtuistungi edasilükkamise taotlust ta ei esitanud. Maakohtu istungi

protokollist nähtub, et kohus on enne asja arutamisele asumist kontrollinud, kas menetlusalune isik on

kohtukutse saanud ja kas ta on taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, samuti on kohus küsinud

kohtuvälise menetleja esindaja arvamust selle kohta, kas asja on võimalik arutada ilma menetlusaluse

isiku osavõtuta (tl 19). Eelnevast lähtudes on maakohus, asudes asja arutama ilma menetlusaluse

isiku osavõtuta, toiminud kooskõlas VTMS § 90 lg-s 1 sätestatuga.

7. Väärteomenetluse seadustiku § 137 lg 1 kohaselt tuleb kohtumenetluse poolel, kes soovib kasutada

apellatsiooniõigust, sellest maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

või selle lõpposa kuulutamisest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on see säte kohaldatav

juhul, kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest osa võtab, sest vaid

sellisel juhul on ta teadlik kohtuotsuse sisust ning saab selle pinnalt kujundada oma seisukoha otsuse

vaidlustamise kohta. Juhul kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest osa

ei võta, peab kohus VTMS § 113 lg 5 kohaselt talle VTMS §-s 41 sätestatut järgides saatma

kohtulahendi koopia. Sellisel juhul tuleb apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatamise tähtaega

hakata arvutama päevast, mil kohtumenetluse pool kohtulahendi koopia kätte saab. Seda põhjusel, et

juhul kui kohtuasja arutatakse kohtumenetluse poole osavõtuta, puudub tal teadmine, kas

kohtuistung, mille toimumise ajast on talle teatatud, päädis kohtuotsuse või selle lõpposa

kuulutamisega või asja arutamine jätkub. Selleks et kohtumenetluse pool saaks tõhusalt kasutada

apellatsiooniõigust, peab ta teadma, et kohtuotsus või selle lõpposa on välja kuulutatud ja milline on

kohtuotsuse sisu.

8. Seetõttu on kriminaalkolleegium seisukohal, et käesolevas asjas tuleb apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil A. Aun kohtulahendi koopia

kätte sai. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A. Aun sai kohtulahendi koopia kätte 20. detsembril

2010 (tl 23), mitte 22. detsembri õhtul, nagu seda väidetakse apellatsiooniteates. Seega tuli A. Aunal

lähtudes VTMS § 137 lg-st 1 ja § VTMS § 113 lg-st 5 apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatada

seitsme päeva jooksul alates 20. detsembrist 2010, s.o hiljemalt 27. detsembril 2010. A. Auna kaitsja

esitas aga apellatsiooniteate alles 30. detsembril 2010, mistõttu ringkonnakohus jättis õigustatult

menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni VTMS § 142 lg 2 p 31 alusel läbi vaatamata.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2011. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid asendab

ringkonnakohtu määruse põhjendused apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja

arvutamist puudutavas osas käesoleva määruse põhjendustega.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi