3-3-1-100-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-100-10

Määruse kuupäev

10. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Projekt Invest Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne

maksu- ja tollikeskuse 1. juuli 2009. a maksuotsuse nr 12.2-

3/4587-3 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas

nr 3-10-125

Menetluse alus Riigikohtus

Projekt Invest Grupp OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Projekt Invest OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri

2010. a määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-10-125 muutmata. Muuta ringkonnakohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 1. juuli 2009. a maksuotsusega

nr 12.2-3/4587-3 kohustati Projekt Invest Grupp OÜ-d tasuma täiendavat käibemaksu 265 594 krooni

ja tulumaksu 250 074 krooni. Projekt Invest Grupp OÜ esitas 8. septembril 2009 LMTK

maksuotsusele vaide. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 4. novembri 2009. a vaideotsusega nr 6-1/430-4

jäeti vaie rahuldamata.

2. Projekt Invest Grupp OÜ esitas 15. jaanuaril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse 1. juuli 2009. a

maksuotsuse tühistamiseks.

3. LMTK leidis vastuses, et kaebus on esitatud hilinemisega. Väljastusteate kohaselt toimetati

5. novembril 2009 vaideotsus kaebajale kätte tema registrijärgsele aadressile, milleks on Villardi 32,

Tallinn. Väljastusteatele on allkirja andnud sekretär Inga Koroljova, kes on ka eelnevalt

üksikjuhtumite kontrolli käigus saadetud väljastusteatega kirju vastu võtnud ja kaebaja on need kirjad

kätte saanud.

4. Projekt Invest Grupp OÜ esitas 11. veebruaril 2010 taotluse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Taotluse kohaselt sai kaebaja 4. novembri 2009. a vaideotsuse kätte 17. detsembril

2009 elektrooniliselt pärast seda, kui juhatuse liige Heino Toiger MTA-sse helistas. Vaideotsuse

postitöötajalt vastu võtnud sekretär ei ole kaebaja töötaja, ta ei tööta kaebaja äriruumides, tegu on

kõrvalruumides töötava ettevõtte sekretäriga. Kaebaja seaduslikud esindajad on juhatuse liikmed ja

nemad pole kedagi teist volitanud kaebaja nimele saadetud dokumente vastu võtma. Sekretäri poolt

vahel mõne kaebaja nimele saadetud dokumendi vastuvõtmine on pigem erand kui reegel ja tavaliselt

on olnud tegu ekslikult tema kätte antud dokumendiga ning on puhas õnn, et kaebaja on need kirjad

kätte saanud. Postitöötaja pidanuks välja selgitama vaideotsuse vastu võtnud isiku seose adressaadiga

ning viima vaideotsuse postkontorisse. Kaebaja ei saanud vaideotsust kätte temast sõltumata

põhjusel. Seega on kaebus esitatud õigeaegselt.

5. LMTK leidis, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 9 lg-st 3 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg-dest 2 ja 6 tulenevalt loetakse vaideotsus

kättetoimetatuks 5. novembril 2009, sest postiteenuse osutaja andis sel kuupäeval otsuse kaebaja

registrisse kantud aadressil üle. MKS § 54 lg-st 6 ei tulene, et postiteenuse osutaja peaks

tähtsaadetisena saadetud dokumendi üle andma üksnes juriidilise isiku seaduslikule esindajale või

volitatud isikule. Sättest tuleneb üksnes nõue anda dokument üle registrisse kantud aadressil ja

postitöötaja on selle nõude täitnud. Maksukohustuslaste registri järgi on I. Koroljova saanud 2009. a

töötasu OÜ-lt Amando Kinnisvara, mis on äriregistri kohaselt Projekt Invest Grupp OÜ üks osanikest

ja millel on kaebajaga ühine aadress. Maksumenetluse käigus kaebajale saadetud viiest

tähtsaadetisest neli on vastu võtnud sekretär I. Koroljova, seega pole tähtkirjade vastuvõtmine tema

poolt erandiks. Kaebaja registrijärgseks aadressiks on Villardi 32. OÜ-le Amando Kinnisvara kuulub

sellest kinnistust korteriomand registriosa numbriga 4386701, mille reaalosaks on mitteeluruum

nr 31. Ülejäänud korteriomandid kuuluvad kolmandatele isikutele. Seega on alust eeldada, et kaebaja

tööruumid on ühised OÜ Amando Kinnisvara tööruumidega. Ka mõlema osaühingu faksinumbrina

on kajastatud sama number.

6. Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2010. a määrusega tagastati kaebus selle esitajale HKMS § 12 lg 3

alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2010. a määrusega rahuldati kaebaja määruskaebus

osaliselt ja saadeti asi halduskohtusse tagasi kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks,

sest halduskohus ei olnud kaebust menetlusse võtnud ja seetõttu polnud tal õigust HKMS § 12 lg 3

alusel menetlust lõpetada.

7. Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2010. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetati asjas menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Halduskohus

märkis, et MKS § 54 lg-st 6 ja Riigikohtu määrustest asjades nr 3-3-1-37-03, 3-3-1-10-04 ja 3-3-1-

75-07 järeldub, et juriidilisel isikul on kohustus tagada pidevalt enda või oma esindaja kohalolek

registrijärgsel aadressil ning sekretäri poolt kirja vastuvõtmine on võrdsustatav vaideotsuse

kättetoimetamisega Projekt Invest Grupp OÜ-le. Kaebaja on oma kohustust hoolitseda posti

vastuvõtmise eest registrijärgsel aadressil täitnud selliselt, et pidas vastuvõetavaks endale saadetud

posti andmist samas äriruumis töötava äriühingu, mis on ka kaebaja osaühingus osanikuks, sekretäri

kätte. Vastustaja oli 2009. a enne käesolevat juhtumit edastanud kaebajale neli tähtsaadetist, mille

kohta ei laekunud teavet, et need oleks kaduma läinud ja kui need vastamist nõudsid, siis neile ka

reageeriti. I. Koroljova on väljastusteadetel alati märkinud oma seoseks saajaga "sekretär" ja kaebaja

on seda siiani aktsepteerinud. Lisaks omavad kaebaja ja OÜ Amando Kinnisvara ühtseid

registrijärgseid aadresse ja kontoriruume ning kasutavad samu tehnilisi sidevahendeid. Väide, et

sekretär I. Koroljova oli kaebajale peaaegu tundmatu isik, ei ärata usaldust.

8. Projekt Invest Grupp OÜ esitas määruskaebuse, paludes halduskohtu otsus tühistada, kaebuse

esitamise tähtaeg ennistada ja menetlus taastada. Määruskaebuse kohaselt pidanuks postiljon küsima

tähtkirja üleandmisel volitust ning nähes, et kaebaja juhatuse liikmeid ega muid volitatud isikuid

Villardi 32 asuvas kontoris ei viibi, oleks tulnud jätta postkasti teade tähtkirja saabumise kohta. Sel

juhul oleks juhatuse liikmed juba järgmisel päeval ettevõtte postkasti kontrollimas käies teate

avastanud. Kaebaja ei ole jätnud posti vastuvõtmist korraldamata ja lahendit asjas nr 3-3-1-10-04 ei

saa tõlgendada nii, et ettevõtjal lasub kohustus tagada enda või esindaja pidev kohalolek

registrijärgsel aadressil. Sekretärile on tehtud märkus, et ta ei võtaks vastu kaebaja nimele tulnud

saadetisi ning arvatavasti võttis ta seekord tähtkirja vastu põhjusel, et arvas selle saajaks olevat OÜ

Amando Kinnisvara. Asjaolu, et kahe äriühingu üks osanik kattub, ei oma tähtsust. Lisaks ei olnud

vaideotsuses märgitud tähtaega, mille jooksul selle vaidlustamine võimalik on.

9. LMTK vastuse kohaselt ei olnud tähtaja möödalaskmine antud juhul põhjustatud vaidlustamisviite

sisust, mis viitas kohtusse pöördumise korra osas halduskohtumenetluse seadustikule, vaid asjaolust,

et kaebaja väidab vaideotsuse kättesaamist selle teistkordsel kättetoimetamisel.

Maksuotsus saadeti kaebajale tähtkirjaga 1. juulil 2009 ning tagastati hoiutähtaja möödumisel.

Maksuotsus saadeti teistkordselt 24. juulil 2009 ja selle võttis kaebaja juhatuse liige postiasutuselt

vastu alles 11. augustil 2009. See kummutab kaebaja väite, et tähtsaadetise kohta teate jätmine

postkasti garanteerib saadetise kättesaamise hiljemalt järgmisel päeval ja et kaebaja juhatuse liikmed

käivad postkasti kontrollimas igapäevaselt ning tähtkirjadel õigeaegselt järel. Väide, et sekretär võtab

kaebajale saadetud tähtkirju vastu ekslikult, on tõendamata ja ebausutav, sest väljastusteatele on

tähtkirjade adressaadi nimi märgitud vahetult vastuvõtja nime ja allkirja kohale ning seega näeb

saadetise vastuvõtja enda andmeid väljastusteatele kandes ka saadetise adressaati. Postitöötaja on

isiku tuvastanud passi numbri alusel ning juhul, kui saadetis antakse üle märgitud aadressil, ei

tuvastata isiku seost adressaadiga. Seos tuvastatakse üksnes siis, kui saadetis antakse üle postkontoris.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) MKS § 54 lg 6 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud

aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle

nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesoleval juhul anti

tähtsaadetis üle kaebaja registrijärgsel aadressil I. Koroljovale, kes märkis väljastusteatele oma

seoseks teatisel näidatud adressaadiga "sekretär";

2) volituse puudumine sekretäril, mida väidab kaebaja, tähendust ei oma. MKS § 48 lg 1 kohaselt

juhindutakse maksumenetluses esinduse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

sätetest ja TsÜS § 118 lg 2 loeb volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku käitumine mõjutab

teist isikut mõistlikult uskuma, et talle on antud volitus tehingu tegemiseks. Kuivõrd kaebajal oli

ühine tööruum OÜ-ga Amando Kinnisvara, tööruumis ei viibinud alaliselt kaebaja töötajaid või muid

esindajaid ning I. Koroljova oli varem kaebaja nimel maksuhalduri kirju ja dokumente vastu võtnud,

mille kaebaja oli kätte saanud, teadis või pidi kaebaja teadma, et sekretär kaebajale adresseeritud

dokumente kaebaja nimel vastu võtab. Väide, et sekretäril oli keelatud kirju vastu võtta, on

paljasõnaline ja ebausutav, arvestades kaebaja seotust ja ühist töökorraldust OÜ-ga Amando

Kinnisvara. Seega tuleb sekretär I. Koroljova lugeda kaebaja nimel maksuhalduri kirjade ja

dokumentide vastuvõtmise õigust omavaks isikuks, sõltumata sellest, kas tal oli kaebajaga töösuhe

või sellekohane volitus;

3) seega on tõendatud, et vaideotsus oli postitöötaja poolt kaebajale tema juriidilisel aadressil üle

antud 5. novembril 2009. HKMS § 9 lg-s 3 sätestatud 30-päevane halduskohtusse pöördumise tähtaeg

lõppes 7. detsembril 2009 ning järelikult ületati 15. jaanuaril 2010 halduskohtule kaebust esitades

kaebetähtaega;

4) kaebetähtaja ennistamistaotlust põhjendab kaebaja sisuliselt väitega, et kaebus oli esitatud

õigeaegselt. Taotluses sisalduv väide, et sekretäril ei olnud kaebajaga seost, ei näita HKMS § 12 lg 3

kohaselt tähtaja ennistamiseks nõutava mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja

ennistamisel ei ole asjaolu, et I. Koroljova kaebajale vaideotsust ei edastanud;

5) ennistamistaotluses ei ole vaidlustamisviite puudumist välja toodud, seetõttu ei pidanud

halduskohus seda asjaolu ka arvestama. See ei annaks aga ka alust tähtaja ennistamiseks.

Vaidlustamisviite puudumist võib haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 57 lg 3 kohaselt pidada

mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest.

Käesoleval juhul sisaldus vaideotsuses vaidlustamisviide - kuigi halduskohtusse pöördumise tähtaega

märgitud ei olnud, viidati MKS § 151 lg 1 kaudu halduskohtusse pöördumiseks

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustele ja korrale. Halduskohtumenetluse

seadustik sätestab mh ka halduskohtusse pöördumise tähtaja (HKMS § 9). Seetõttu andis

vaidlustamisviide teavet ka halduskohtusse pöördumise tähtaja kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Projekt Invest Grupp OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna

Halduskohtu määrused tühistada ning lugeda kaebus LMTK 1. juuli 2009. a maksuotsuse peale

tähtaegseks või alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse põhjendused on

järgmised:

1) kaebus esitati halduskohtule seaduses ettenähtud tähtaega järgides, sest Projekt Invest Grupp OÜ

sai vaideotsuse esmakordselt kätte alles 17. detsembril 2009 ja esitas kaebuse 15. jaanuaril 2010.

Vaideotsus toimetati e-kirja teel kätte pärast seda, kui kaebaja juhatuse liige oli pöördunud

järelepärimisega MTA poole. Eelnevalt polnud kaebaja teadlik, et vaideotsus on üldse koostatud.

Vaideotsuse kättesaamise tähtaega tõendab kaebaja poolt kohtule esitatud e-kiri, millist tõendit

kohtud aga hinnanud ei ole. Vastustaja poolt kohtule esitatud väljastusteatel on saadetise kättesaajaks

märgitud I. Koroljova, kellel pole kaebajaga mingit seost. Ta töötab teisele ettevõttele kuuluvates

kontoriruumides ja tal puuduvad õigused võtta vastu kaebaja nimele saadetud kirju;

2) kohtute seisukoht, nagu asuksid Projekt Invest Grupp OÜ ja OÜ Amando Kinnisvara äriruumid

koos, on vale. Kaebaja ei oma kõnealuses hoones üldse äripinda. Kuna tegu on ehitusettevõttega,

millel puudub vajadus kontori järele, asus hoone küljes üksnes postkast kaebaja nimele, kust saadi

igapäevaselt kätte kõik saabunud kirjad. Kohtud pole selle asjaoluga arvestanud. Tegelikult kasutab

kaebaja hoopis mujal asuvat soojakut, mis vastavalt tööobjektile aeg-ajalt asukohta vahetab ja mida

seetõttu postiaadressina kasutada ei saa;

3) asjaolu, et OÜ Amando Kinnisvara ja Projekt Invest Grupp OÜ üks osanikest on sama isik, ei oma

tähendust. Kaebaja seaduslikeks esindajateks on kaks juhatuse liiget, kes pole volitanud kedagi teist

kaebaja nimele saadetud dokumente vastu võtma;

4) ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et sekretärile oli tulenevalt TsÜS § 118 lg-st 2 antud volitus.

Vastutus lasub sideasutusel ning selle töötajatel. Postitöötaja rikkus postiseaduse § 4 lg 7 punkti 1,

mille kohaselt edastatakse tähtsaadetisena kirisaadetis, mis väljastatakse saajale või tema esindajale

allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel. Sätte rikkumine

postitöötaja poolt tõi kaasa negatiivsed tagajärjed kaebajale;

5) kohtud on ilma seda põhjendamata asunud seisukohale, et kaebaja on oma kirjavahetuse

korraldanud selliselt, et võõra ettevõtte suvaline töötaja võib võtta vastu kaebaja nimele laekunud

tähtkirju ja muid saadetisi. Kaebaja on nõuetekohaselt hoolitsenud oma registrijärgsel aadressil posti

vastuvõtmise eest - Villardi 32 hoonel asuvad eraldi ning nimesiltidega tähistatud postkastid

kõikidele samas majas asuvatele ettevõtetele ning postitöötaja oleks pidanud jätma vaideotsuse kas

lihtsaadetisena kaebaja postkasti või jätma postkasti teate tähtkirja saabumise kohta. Pole õige viidata

Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-1-10-04, sest antud asjas oli tegu olukorraga, kus kirjade

kättesaamine oli tõepoolest jäetud korraldamata. Kaebaja juhatuse liikmed käivad aga postkasti igal

hommikul kontrollimas. Riigikohtu lahendite kohaselt peab olema tagatud kirjade kättesaamine

registrijärgsel aadressil, mitte enda või oma esindaja pidev kohalolek;

6) sekretär I. Koroljova poolt mõne kaebajale saadetud kirja vastuvõtmine ja nende kättesaamine

kaebaja poolt on olnud pigem erand kui reegel ega tõenda volituse olemasolu. Kohtud pole

arvestanud kaebaja väidet, et sekretärile on juba tehtud märkus, et ta ei võtaks kaebaja nimele tulnud

teatisi vastu. Sekretäri sõnul oli tähtkirja vastuvõtmine eksitus;

7) alternatiivselt taotleb kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, sest vaideotsuses sisaldunud

vaidlustamisviide oli segane ega sisaldanud viidet vaidlustamise tähtaja kohta. Lisaks on kaebaja

enda tegevus aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks - MTA-le helistades tegi Projekt Invest

Grupp OÜ ise kõik võimaliku selleks, et vaideotsusest teada saada ja see kätte saada, seega astus

vajalikke ja asjakohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.

12. Vastuses määruskaebusele ning täiendavas seisukohas leiab MTA, et määruskaebuses toodud

asjaolud ei anna alust ei halduskohtule esitatud kaebuse tähtaegseks lugemiseks ega ka kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

Asjas on tõendatud, et vaideotsust sisaldav tähtsaadetis on õigel aadressil kohale toimetatud ja

tuvastatud isikule allkirja vastu üle antud. Postitöötajal ei olnud kohustust kontrollida aadressil

Villardi 32, Tallinn, Projekt Invest Grupp OÜ nimel posti vastuvõtva isiku volitusi. Kaebaja väite, et

sekretär I. Koroljoval puudusid mis tahes volitused kaebajaga seonduvalt, kummutab asjaolu, et

kuivõrd osaühingud Amando Kinnisvara ja Projekt Invest Grupp kasutasid veebilehe andmeil ühist

faksinumbrit, omas sekretär volitust võtta vastu Projekt Invest Grupp OÜ-le faksi teel saabuvat

korrespondentsi. Lisaks on ta varem võtnud vastu maksuhalduri poolt kaebajale saadetud tähtkirju.

Kaebaja väite, mille kohaselt tähtkirja saabumise kohta teatise jätmine kaebaja postkasti oleks igal

juhul kindlustanud tähtkirja õigeaegse kättesaamise, õigsus on kaheldav - juba maksuotsuse kaebajale

kättetoimetamiseks kulus maksuhalduril üle kuu aja, sest kaebaja juhatuse liige võttis tähtsaadetise

postiasutuselt vastu alles selle teistkordsel postitamisel. Vaidlustamisviide oli vaideotsuses olemas

ning tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud selle sõnastusest.

Kaebaja poolt esitatud taotluste ja kaebuste sõnastuse põhjal võib järeldada, et kaebajal siiski olid

äriruumid aadressil Villardi 32. Seega on kaebaja ise kontori olemasolu kohtutele esitatud

dokumentides kinnitanud.

Menetlustähtaja ennistamine oleks põhjendatud juhul, kui tõepoolest oleks tegemist olnud

postitöötaja poolse postisaadetise üleandmise nõuete rikkumisega. Käesolevas asjas tulenes tähtaja

ületamine kaebajast endast tulenevatest asjaoludest. Kuna Projekt Invest Grupp OÜ sai maksuhalduri

20. oktoobri 2009. a otsusest nr 6-2/1888, millega pikendati vaide läbivaatamise tähtaega 10 päeva

võrra, teada vaideotsuse saabumise tõenäolise aja, pidi ta vaideotsuse saatmise ligikaudset aega ette

nägema ja kontrollima sellel ajavahemikul saabuvat posti. Arvestades, et varasemad postisaadetised

olid kaebajale saabunud sekretär I. Koroljova poolt vastuvõetuna, tulnuks ka vaideotsuse saabumise

fakti sekretäri kaudu kontrollida või pöörduda vaideotsust koostava ametniku poole enne kaebetähtaja

möödumist. Kaebajale pidi teada olema, et saabuda võib haldusakt, mida ta vaide rahuldamata

jätmise korral soovib kohtus vaidlustada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Riigikohtus on vaidlus jätkuvalt selle üle, millal vaideotsus kaebajale teatavaks tehti.

14. MKS § 54 lg 2 kohaselt saadetakse dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil.

MKS § 54 lg 6 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena

saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil

üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.

TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi

asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 2 kohaselt kantakse

äriregistrisse osaühingu asukoht ja aadress. ÄS § 62 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku asukohana

esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. ÄS § 62

lg 5 kohaselt esitatakse isiku aadressina registripidajale täpsed andmed asukohajärgse aadressi kohta

(maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi,

postisihtnumber).

15. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja registrijärgseks aadressiks on Villardi 32, Tallinn, ning vaideotsus

anti sellel aadressil 5. novembril 2009 allkirja vastu üle I. Koroljovale, kes on OÜ Amando

Kinnisvara sekretär. Kaebaja väitel sai ta vaideotsuse esmakordselt kätte elektrooniliselt ja alles

17. detsembril 2009. Riigikohtule saadetud määruskaebuses kinnitab Projekt Invest Grupp OÜ, et

registrijärgsel aadressil asub üksnes nimeline postkast ning kaebaja kontoriruume seal ei ole.

16. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt

hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti

vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri

haldusaktid, ei jõua temani (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-10-

04, p 14, ja 13. oktoobri 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 13). Seega peab juriidiline isik

tagama registrile tema aadressi kohta esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete

esitamise tagajärgede eest. Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest

oma registrijärgsel aadressil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2009. a määrus asjas nr 3-

3-1-65-09 ja 19. detsembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07).

17. Kaebaja väidab, et postkasti paigaldamisega on ta nõuetekohaselt hoolitsenud oma registrijärgsel

aadressil posti vastuvõtmise eest ning postitöötaja oleks pidanud jätma tema postkasti kas vaideotsuse

lihtsaadetisena või teate tähtkirja saabumise kohta. Kolleegium leiab, et MKS § 54 lg 6, TsÜS § 29

lg 1 ja ÄS § 62 lg-de 4 ja 5 ning § 145 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt ei ole juriidilisel isikul võimalik

täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil

postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates

arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast.

Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt MKS § 54 lg-st 6 olema võimalik

aadressijärgselt üle anda.

18. Kolleegiumi hinnangul tuleb käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades vaideotsuse üleandmist

kaebaja registrijärgsel aadressil pidada õiguspäraseks. Asja lahendamise seisukohalt ei oma

lõppkokkuvõttes tähtsust ka küsimus, kas I. Koroljovale oli antud volitus kaebaja nimel dokumente

vastu võtta või mitte. MKS § 54 lg 6 taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei sea.

Kolleegium leiab seega, et maksuhaldur on asjaolusid arvestades käitunud õiguspäraselt ja

nõuetekohase hoolsusega ning haldusakt tuleb vastavalt õigusaktidele lugeda kaebajale

kättetoimetatuks 5. novembril 2009.

19. HKMS § 9 lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30

päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses

sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kuna vaideotsus tuleb lugeda

Projekt Invest Grupp OÜ-le kättetoimetatuks 5. novembril 2009, esitati kaebus 15. jaanuaril 2010

hilinemisega.

20. Projekt Invest Grupp OÜ taotles alternatiivselt tähtaja ennistamist põhjusel, et vaideotsuses

sisaldunud vaidlustamisviide oli segane ega sisaldanud infot vaidlustamise tähtaja kohta, lisaks astus

kaebaja ise vajalikke ja asjakohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.

HMS § 57 lg 3 alusel, samuti Riigikohtu praktika kohaselt võib vaidlustamisviite puudumine

haldusaktis olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui tähtaja möödalaskmine oli sellest tingitud või

kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

9. mai 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07). Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

asjaoludest nähtuvalt ei olnud tähtaja möödalaskmine tingitud vaidlustamisviite puudumisest või

ebaselgusest.

21. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi

kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu jätab kolleegium Projekt Invest Grupp OÜ määruskaebuse

rahuldamata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann