3-1-1-16-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-16-11

Otsuse kuupäev

9. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi F.B süüdistuses KarS § 199 lg 2

p-de 5 ja 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

30. novembri

2010.

a

otsus

kriminaalasjas

nr 1-10-8036

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.B kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

9. märts 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2010. a otsus osaliselt, s.o F.B-le KarS § 65 lõigete 1 ja 2 alusel

liitkaristuste mõistmises.

2. Vähendada F.B-le Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2010. a otsusega KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 5 ja 9

järgi mõistetud 1 kuu pikkust vangistust ning KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi mõistetud 7 kuu pikkust vangistust

KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, lugedes F.B karistuseks KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 5 ning 9

järgi 20 päeva vangistust ja KarS § 199 lg 2 p-de 5 ning 9 järgi 4 kuud ja 20 päeva vangistust.

3. Karistusseadustiku § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada F.B-le KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 5 ning 9 järgi

mõistetud karistust - 20 päeva vangistust - Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistuse - 4

kuud vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 4 kuud ning 20 päeva vangistust. Sellest liitkaristusest arvata maha

Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud ja ärakantud karistus - 4 kuud vangistust, lugedes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 20 päeva vangistust.

4. Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel suurendada F.B-le KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi mõistetud karistust - 4

kuud ning 20 päeva vangistust - KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa - 20

päeva vangistust - võrra ning mõista liitkaristuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

5. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvata F.B karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva, lugedes

ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 11.

august 2010.

6. Seoses karistusaja lõppemisega 15. jaanuaril 2011 vabastada F.B vahi alt.

7. Kriminaalmenetluse seadustiku § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju

hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt tekib F.B õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest alates 16. jaanuarist 2011

kuni 9. märtsini 2011, s.o kokku 53 päeva.

8. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

9. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

10. Määrata OÜ-le Niguliste Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks F.B-le kassatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti, sealhulgas

käibemaks 15 (viisteist) eurot ning 98 (üheksakümmend kaheksa) senti.

11. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 23. septembri 2010. a otsusega tunnistati F.B lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi

ning teda karistati vangistusega 1 aastaks. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja

mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva

ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ning 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 11. august 2010.

Ühtlasi mõisteti F.B-lt AS Eesti Post kasuks välja 1148 krooni.

2. Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi tunnistati F.B süüdi järgmistes tegudes:

2.1 olles ühe aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, püüdis ta 7. novembril 2009 kella 9.58 paiku Tallinnas

Mustamäe tee 16 asuvast kauplusest avalikult varastada 1000 krooni ja 50 sendi väärtuses kaupa, kuid turvatöötaja

sekkumise tõttu jäi süütegu lõpule viimata;

2.2 olles Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega karistatud süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest:

2.2.1 püüdis ta 2. juunil 2010 kella 20.30 ajal Viimsi vallas Kaluri tee 3 asuvast kauplusest varastada 694 krooni ja 80 sendi

väärtuses kaupa, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi süütegu lõpule viimata;

2.2.2 püüdis ta 3. juunil 2010 kella 12.45 ajal Tallinnas Punane 46 asuvast kauplusest varastada 298 krooni väärtuses

kaupa, kuid turvatöötaja pidas F.B kinni;

2.2.3 püüdis ta 10. juunil 2010 kella 12.40 ajal Tallinnas Peterburi tee 62a asuvast kauplusest varastada 500 krooni

väärtuses kaupa, kuid turvatöötaja sekkumise tõttu jäi süütegu lõpule viimata;

2.2.4 varastas ta 11. juulil 2010 kella 9.18 paiku Tallinnas Liivalaia 33 asuvast kohvikust 2500 krooni väärtuses kaupa;

2.2.5 varastas ta 4. augustil 2010 kella 9.30 ajal avalikult Tallinnas Lossi plats 4 asuvast müügiruumist kaks keraamilist

majakest ja stendi koos sellel olevate suveniiridega koguväärtusega 1198 krooni.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav F.B, taotledes kergema karistuse mõistmist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2010. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt F.B karistamises KarS § 199

lg 2 p-de 5 ja 9 järgi. Ringkonnakohus tunnistas F.B 7. novembril 2009 toimepandud kuriteos süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199

lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning karistas teda vangistusega 1-kuuks. Kogumis Harju Maakohtu 14. jaanuarit 2010. a otsusega

mõisteti süüdistatavale KarS § 65 lg 1 alusel karistuseks 5-kuuline vangistus ja loeti varasema otsusega mõistetud karistus,

s.o 4 kuud vangistust, kantuks. Pärast 14. jaanuari 2010 toimepandud kuritegude eest tunnistati F.B süüdi KarS § 199 lg 2

p-de 5 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 7 kuuks. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 8

kuud vangistust. Muus osas, sh KarS § 68 lg 1 alusel kantuks loetud eelvangistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas,

jäeti maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

4.1 Arvestades toimepandud kuritegude arvu, ei saa nõustuda apellandi väitega, et maakohtu otsusega mõistetud 7 kuu ja

25 päeva pikkune vangistus on liiga range. Süüdistatavat karistati sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Samuti

põhistas maakohus, miks puudub alus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks või selle üldkasuliku tööga

asendamiseks.

4.2 Siiski tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Nimelt nähtub kriminaalasja

materjalist, et ühe kuriteo pani F.B toime enne eelmise, s.t Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsuse tegemist, millega

karistati süüdistatavat 4-kuulise vangistusega. Seetõttu tuleb F.B 7. novembril 2009 toimepandud kuriteo eest süüdi

tunnistada KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus üheks kuuks. Liitkaristuse

mõistmisel vastavalt KarS § 65 lg-le 1 kogumis Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega tuleb kohaldada karistuste

täieliku liitmise põhimõtet, kuna süüdistatav on toime pannud mitmeid kuritegusid. Seega jääb F.B liitkaristusest kandmata

veel üks kuu vangistust, mida tuleb vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale käsitada eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osana, mis annab aluse KarS § 65 lg 2 kohaldamiseks. Ülejäänud, s.t pärast Harju Maakohtu 14.

jaanuari 2010. a kohtuotsust toimepandud kuritegude eest tuleb süüdistatavat karistada 7-kuulise vangistusega, kohaldades

lõpliku liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg-t 2. Kirjeldatud viisil karistuse mõistmine ei raskenda süüdistatava olukorda,

sest lõplik karistus ei ületa varem mõistetud lõpliku karistuse tähtaega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni F.B kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar, taotledes maakohtu

otsuse tühistamist süüdistatava karistamise osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Kassaatori põhiseisukohad on

järgmised.

5.1 Ringkonnakohus arutas kriminaalasja süüdistatava apellatsiooni alusel. Kuigi sellises olukorras kehtib keeld raskendada

süüdistatavale mõistetud karistust, on apellatsioonikohus seda siiski teinud. Uue otsusega suurendati ühe kuu võrra Harju

Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistust, mille F.B oli juba ära kandnud. Taolist karistuse suurendamist

põhjendas ringkonnakohus mõistetud karistuse liigse leebusega, mis ei vasta süüdistatava süü suurusele ega isikule.

Ringkonnakohus tõdes ka ise, et liitkaristuse mõistmise eesmärgiks oli süüdistatava olukorra raskendamine.

5.2 Uue liitkaristuse mõistmise aluseks oli varguse katse, mille süüdistatav pani toime enam kui kolm kuud enne Harju

Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsuse tegemist. Selle teo puhul ei ole F.B süü suur. Süüdistatava olukorda raskendati ka

sellega, et tema kriminaalasja ei saadetud õigeaegselt kohtusse.

5.3 Ringkonnakohus jättis kohaldamata KrMS § 238 lg 2, mille kohaselt vähendab kohus kriminaalasja lahendamisel

lühimenetluses süüdistatavale mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt oli F.B enne käesolevas asjas vaidlustatud maakohtu otsust süüdi tunnistatud ka Harju

Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati F.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda

karistati vangistusega 4 kuuks. Selle otsuse järgi mõistetud karistuse on F.B täielikult ära kandnud.

6.1 Kolleegiumi hinnangul tuvastas ringkonnakohus põhjendatult, et F.B-le käesolevas kriminaalasjas süüksarvatud

kuritegudest ühe - 7. novembri 2009. a varguse katse - pani süüdistatav toime enne Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a

otsuse kuulutamist. Apellatsioonikohus märkis õigustatult, et hiljem tuvastatud kogumi tõttu tuleb F.B 7. novembril 2009

toimepandud kuriteo katse eest süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi, mõista talle selle teo eest

eraldi karistus ning moodustada KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsuse järgi

mõistetud karistusega. KarS § 65 lg 1 sätteid ei saa jätta kohaldamata ainuüksi põhjusel, et süüdistatav on talle eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse täielikult ära kandnud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 2004. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-112-04, p-d 11.2). Eeltoodud asjaolude tähelepanuta jätmine maakohtu poolt on käsitatav

materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis andis ringkonnakohtule pädevuse vaidlustatud otsus KrMS § 338 p 2 alusel

tühistada ja teha nimetatud osas ise uus otsus.

6.2. Kolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et apellatsioonimenetluse tulemina raskendati süüdistatava olukorda.

Ringkonnakohus on piisavalt ja arusaadavalt põhistanud, miks liidetakse 7. novembri 2009. a varguse katse eest mõistetud

karistus Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistusele KarS § 65 lg 1 alusel täies ulatuses.

Toimepandud kuritegude arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse

moodustamisel kumulatsioonipõhimõtte rakendamist. Kooskõlas KarS § 65 lg 1 teises lauses sätestatuga on

ringkonnakohus sel teel saadud liitkaristusest seaduslikult maha arvanud ka eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse,

mille tulemusena on F.B Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsuse järgi kandmata jäänud karistuse põhjal

ringkonnakohus vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale õigesti KarS § 65 lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse

käesolevaga vaidlustatud otsuse ja Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a kohtuotsuse kogumis (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-04, p-d 11.1-11.3). Kuna ringkonnakohtu

otsusega mõistetud lõpliku karistuse liik ja määr pole võrreldes maakohtu otsusega muutunud, siis ei ole õige kassatsiooni

väide, et süüdistatava olukorda raskendati.

7. Soostuda tuleb aga kaitsja seisukohaga, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta KrMS § 238 lg-s 2 sätestatu. Kõnealuse

normi kohaselt vähendab kohus lühimenetluses süüdimõistvat otsust tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist

süüdistatavale mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2007. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-07, p 7.4). Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt süüdistatava karistamises ja

mõistis talle ise uue karistuse. Kuivõrd F.B süüdistusasja arutati lühimenetluses, pidi apellatsioonikohus põhikaristuste

mõistmise järgselt juhinduma KrMS § 238 lg-st 2. Ringkonnakohus jättis aga süüdistatavale mõistetud põhikaristused ühe

kolmandiku võrra vähendamata.

8. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 rakendamine lühimenetluses on kohustuslik ning selle sätte järgi süüdistatava

karistuse vähendamata jätmine kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samas

leiab kolleegium, et kõnealune rikkumine ei tingi kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks KrMS § 341 lg 2 alusel, kuna

see viga on kassatsioonimenetluses kõrvaldatav. Pidades silmas, et käesolevas kriminaalasjas toimub kassatsioonimenetlus

kaitsja kaebuse alusel, teeb kriminaalkolleegium KrMS § 361 p 7 alusel ise uue otsuse, raskendamata süüdistatava

olukorda. Seejuures nõustub kolleegium ringkonnakohtu otsuses sisalduvate karistuse mõistmise aluseks olevate

põhjendustega.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tuleb Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada

osaliselt F.B-le KarS § 65 lõigete 1 ja 2 alusel liitkaristuse mõistmises. Ringkonnakohtu otsusega mõistetud põhikaristusi

tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendada, lugedes KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi

karistuseks 20 päeva vangistust ning KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi karistuseks 4 kuud ning 20 päeva vangistust.

Karistusseadustiku § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb F.B-le KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 5 ning 9 järgi mõistetud 20-

päevast vangistust suurendada Harju Maakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõista

liitkaristuseks 4 kuud ning 20 päeva vangistust. Liitkaristusest tuleb aga maha arvata varasema otsuse järgi ärakantud 4-

kuuline vangistus. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 20 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 65 lg 2

alusel tuleb suurendada süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi mõistetud 4 kuu ning 20 päeva pikkust vangistust

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 20 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 5

kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 5 päeva ja lugeda

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ning 5 päeva vangistust. Kuivõrd karistusaja alguseks saab lugeda 11. augusti

2010, lõppes F.B karistuse kandmise tähtaeg 15. jaanuaril 2011. See tähendab, et süüdistatav on käesoleva otsusega

mõistetava karistuse ära kandnud ja ta tuleb vahi alt vabastada. Muus osas jätab kolleegium aga ringkonnakohtu otsuse

muutmata, rahuldades ühtlasi kaitsja kassatsiooni osaliselt.

10. Kriminaalmenetluse seadustiku § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise

seaduse § 2 lg 2 kohaselt tekib F.B õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest alates 16. jaanuarist 2011 kuni käesoleva otsuse

jõustumiseni, milleks KrMS § 408 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päev.

11. F.B kaitsja esitas taotluse kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 1500 krooni

suuruses summas, sealhulgas käibemaks 250 krooni (s.o 95 eurot ja 88 senti, sealhulgas käibemaks 15 eurot ning 98 senti).

Taotluse kohaselt on kaitsja süüdistatava konsulteerimisele, kassatsiooni koostamisele ja riigi õigusabi osutamiseks vajalike

dokumentidega tutvumisele kulutanud 5 pooltundi. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes

riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse punktidest 2 ja

16 rahuldada. KrMS § 186 lg 1 alusel jätab kriminaalkolleegium selle menetluskulu riigi kanda.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe