3-3-1-92-10 · Riigikohus

Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1- 92-10 1. Eesmärgist lähtuv tõlgendamine viib minu arvates tulemuseni, et lühiajalise ning isiku tahtest mitteoleneva palgalise teenistussuhte korral pole alust töötuna arveloleku lõpetamiseks ja selline teenistus ei tohiks mõjutada töötu staatust. Seega nõustun ringkonnakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus on vaidlusaluseid sätteid tõlgendades pidanud oluliseks lähtuda tööturuteenuste ja - toetuste seaduse (TTTS) § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärkidest, milleks on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eesmärgiks ei saa olla tööotsija koormamine haldusmenetlusega ning talle majanduslikult ebasoodsa olukorra loomine. Selle seaduse eelnõu seletuskirjas on rõhutatud vajadust tagada töötule viivitamatult vajalik töövahendus ja tugi, sest see suurendab tema töölesaamise võimalusi. Alates 1. maist 2011 jõustuvad tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, millega ei muudeta küll käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohaseid TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3, kuid eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on seadusemuudatuste eesmärgiks soodustada lühiajalist töötamist ning rõhutatakse töötute enda rolli töökohtade leidmisel. 2. Ringkonnakohus on pidanud TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 kohaldamist praeguse kaasuse asjaoludel hea halduse põhimõttele tuginedes vääraks seetõttu, et töötuna arveloleku lõpetamisel peab isik kaitseväeteenistuse lõppedes töötu staatuse taastamiseks esitama uue avalduse töötuna arvele võtmiseks (TTTS § 6 lg 1) ning töötutoetuse saamiseks (§ 28 lg 1 ja § 27 lg 3 p 1). Samuti tuleb koostada uus tööotsimiskava (§ 10 lg 4). Ringkonnakohus on osutanud ka uue arvelevõtmisega seonduvale võimalikule segadusele TTTS § 33 p-de 1–3 kohaldamisel, mis seovad töötutoetuse ennetähtaegse lõpetamise töötu korduva keeldumisega tööotsimiskava täitmisest või pakutud tööst või korduva mitteilmumisega Eesti Töötukassa vastuvõtule. Veel viitan TTTS § 29 lg-le 2, mille kohaselt määratakse töötutoetus kaheksandast päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates. Seega tooks lühiajalise teenistussuhte tõttu töötuna arveloleku lõpetamine ja uus arvelevõtmine kaasa olukorra, kus isik jääb ilma töötutoetuseta pikemaks ajaks kui ainult ajutine teenistusesolek. Nagu märgib ka kolleegium otsuse punktis 17, lahendatakse see probleem 1. maist 2011 kehtima hakkava seadusemuudatusega (TTTS § 29 lg 6). 3. Ei saa välistada, et töötuna arveloleku lõpetamise ja uue arvelevõtmisega kujuneb teatud asjaoludel olukord, kus isik ei vasta TTTS § 26 lg-s 1 sätestatud nõuetele ja minetab õiguse saada töötutoetust. Selline tagajärg lühiajalise töötamise puhul on liigselt koormav ja pole kooskõlas tööturuteenuste ja - toetuste seaduse eesmärgiga ning võib endast kujutada ka põhiseaduse § 29 lg 3 ebaproportsionaalset riivet. 4. Mõistlikuks lahenduseks praeguse vaidluse asjaolude puhul pean töötuna arveloleku peatumist või peatamist. Sellist võimalust kehtiv õigus küll ette ei näe.

5. TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 keeleline tõlgendamine viib ka väga ebasoodsale ja kaalumisruumita tulemusele – töötutoetuse maksmise ennetähtaegsele lõpetamisele. Praeguse juhtumi asjaoludel oleks kohaseks vahendiks töötutoetuse maksmise peatamine.