3-3-1-92-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-92-10

Otsuse kuupäev

9. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Urmet Püve kaebus Eesti Töötukassa 28. oktoobri 2009. a

otsuste nr 7-1/93315 ja nr 7-1/93315-2 ning 19. novembri

2009. a otsuse nr TT09-0002258 tühistamiseks ja Eesti

Töötukassale ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-09-2773

Menetluse alus Riigikohtus

Eesti Töötukassa kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Eesti Töötukassa kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-2773 ja jätta

muutmata Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2010. a otsuse resolutsioon samas asjas,

täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tööturuamet võttis 30. märtsi 2009. a otsusega Urmet Püve alates 30. märtsist 2009 töötuna arvele

ning määras talle 8. aprilli 2009. a otsusega töötutoetuse ajavahemikuks 15. aprill 2009 - 9. jaanuar

2010 (270 päevaks).

2. Eesti Töötukassa lõpetas 28. oktoobri 2009. a otsusega nr 7-1/93315 U. Püve töötuna arveloleku

tagasiulatuvalt alates 15. maist 2009. Otsuse kohaselt lõpetatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse

(TTTS) § 6 lg 5 p-st 3 ja § 7 lg 1 p-st 3 tulenevalt isiku töötuna arvelolek, kui ta töötab töölepingu

alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on

avalikus teenistuses. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt sai U. Püve maikuus töötasu

Kaitseliidult. Viibides 16.-22. mail 2009 reservõppekogunemisel, ei teavitanud U. Püve sellest Eesti

Töötukassat, mistõttu tuleb töötuna arvelolek lõpetada tagasiulatuvalt.

Eesti Töötukassa lõpetas 28. oktoobri 2009. a otsusega nr 7-1/93315-2, tuginedes TTTS § 33 p-

le 5, U. Püvele töötutoetuse maksmise tagasiulatuvalt 15. maist 2009. Otsuses märgiti, et U. Püve ei

teavitanud Eesti Töötukassat reservõppekogunemisel osalemisest ning tema töötuna arvelolek lõpetati

15. maist 2009.

3. U. Püve esitas eelnimetatud otsuste peale vaide, mille tulemusena muutis Eesti Töötukassa

19. novembri 2009. a otsusega nr TT09-0002258 oma 28. oktoobri 2009. a otsust nr 7-1/93315-2

töötutoetuse maksmise lõpetamise õigusliku aluse osas, leides, et U. Püvele töötutoetuse maksmine

tuleb lõpetada TTTS § 33 p 4 alusel, kuna tema töötuna arvelolek lõpetati TTTS § 7 lg 1 alusel.

4. U. Püve esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Töötukassa 28. oktoobri 2009. a otsuste nr 7-

1/93315 ja nr 7-1/93315-2 ning 19. novembri 2009. a otsuse nr TT09-0002258 tühistamiseks ja

ettekirjutuse tegemiseks ning palus kohustada Eesti Töötukassat tegema uut otsust, millega

peatatakse kaebajale töötutoetuse maksmine 30 päevaks (16. mai 2009 kuni 14. juuni 2009). Kaebaja

leidis, et vastustaja pidas ebaõigesti reservõppekogunemisel osalemise eest saadud tasu igakuiseks

töötasuks, kuigi tegemist oli ühekordse sissetulekuga. Vastustajal olnuks küll õigus TTTS § 32 lg 1

p 4 alusel peatada töötutoetuse maksmine kuni 30 päevaks, kuid mitte lõpetada tagasiulatuvalt

kaebaja töötuna arvelolekut ja töötutoetuse maksmist. Kaebaja sõnul teavitas ta reservkogunemisest

teada saades sellest ka 15. mail 2009 töövahenduskonsultanti.

5. Tallinna Halduskohus jättis 9. veebruari 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2773 kaebuse

rahuldamata järgmiste põhjendustega:

1) õige on Eesti Töötukassa seisukoht, et kaebaja osavõtt Kaitseliidu reservõppekogunemisest oli

avalik teenistus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 p 9 tähenduses. Kaitseväeteenistuse seaduse

(KVTS) § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväeteenistus üks avaliku teenistuse eriliik. KVTS § 130 lg-st 2

tulenevalt on õppekogunemisest osavõttev reservväelane tegevteenistuses ning talle makstakse KVTS

§ 154 lg 3 alusel osavõtu aja eest tasu;

2) töötuna arvelolek lõpetati õiguspäraselt TTTS § 7 lg 1 ja TTTS § 6 lg 5 p 3 järgi nende sätete

koosmõjus;

3) TTTS § 33 p 4 alusel lõpetatakse töötutoetuse maksmine seoses avalikku teenistusse astumisega.

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus ei seosta avaliku teenistuse kestust ega saadud töötasu suurust

töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamisega. Asjas pole kohaldatav TTTS § 32 lg 1

p 4, kuna sel alusel peatatakse töötutoetuse maksmine ühekordse sissetuleku korral;

4) tulenevalt TTTS § 5 lg-st 1 on töötu kohustatud viivitamatult teatama asjaoludest, mis toovad

kaasa töötuna arveloleku lõpetamise. Kaebaja pidanuks juba varem kui 15. mail 2009 olema teadlik

reservkogunemisest ja sellest Eesti Töötukassat ka teavitama, sest KVTS § 131 lg 6 kohaselt

teavitatakse reservkogunemisest ette vähemalt 120 päeva. Seega on töötuna arveloleku ja

töötutoetuse maksmise tagasiulatuv lõpetamine õiguspärane;

5) kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et hoolimata seaduses sätestatud töötuna arveloleku

ja töötutoetuse maksmise lõpetamise aluste olemasolust neid tema suhtes ei kohaldata.

6. Apellatsioonkaebuses palus U. Püve halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldatakse. Apellant leidis, et põhjendamatu oli töötutoetuse mittemaksmine aja eest,

mil isik enam, teenistuses ei olnud. Kohus ei põhjendanud, miks TTTS § 32 lg 1 p 4 ei olnud

kohaldatav ja kas praegusel juhul oli tegemist ühekordse sissetulekuga. Apellant teavitas

töövahenduskonsultanti eelseisvast õppekogunemisest, viibides 15. mail 2009 tema vastuvõtul.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. augusti 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt

ning tühistas halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tühistamisnõuded, ja tegi ise uue

otsuse, millega tühistas vaidlustatud haldusaktid. U. Püve kaebus jäeti aga rahuldamata osas, millega

ta soovis vastustajale ettekirjutuse tegemist ja kohustamist uue otsuse tegemiseks, millega peatada

talle töötutoetuse maksmine 30 päevaks. Arvestades kaebuse rahuldatud osa suurust, mõistis kohus

Eesti Töötukassalt apellandi kasuks välja ka tasutud riigilõivu 75 protsendi ulatuses. Ringkonnakohus

leidis järgmist:

1) kuigi tööturuteenuste ja -toetuste seadus ei pea kaitseväeteenistust järjekindlalt avalikuks

teenistuseks (TTTS § 26 lg 3 p-d 1 ja 5), on õige, et Kaitseliidu reservkogunemisel osalev isik on

avalikus teenistuses ja saab selle eest tasu;

2) töötuna arvelolek ja töötutoetuse maksmine lõpetati isiku avalikus teenistuses töötamise tõttu ning

seepärast ei oma tühistamisnõuete lahendamisel tähendust Töötukassa teavitamine

õppekogunemisest;

3) TTTS § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega ei ole kooskõlas töötuna arveloleku lõpetamine

(lühiajalise) õppekogunemise tõttu. Pärast õppekogunemise lõppemist tuleks isikul esitada uus

avaldus töötuna arvelevõtmiseks (TTTS § 6 lg 1) ja töötutoetuse saamiseks (§ 28 lg 1 ja § 27 lg 3 p 1)

ning koostatakse uus individuaalne tööotsimiskava (TTTS § 10 lg 4). Selline haldusmenetlus ei oleks

kooskõlas hea halduse põhimõtetega, iseäranis arvestades asjaolu, et õppekogunemisel osalemine ei

sõltu alati isiku soovist (KVTS § 128 lg 1 p 5). TTTS § 1 lg-s 1 nimetatud eesmärkide saavutamise

tähenduses ei muutu töötutoetuse saaja olukord õppekogunemisel osalemisega. Õppekogunemisest

osavõtt ei taga töötule pikaajalist tööd ega enneta tööturult tõrjutust;

4) TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 tuleb mõista selliselt, et neist ei tulene lühiajalise

õppekogunemise korral tegevteenistusse asumise puhul alust isiku töötuna arveloleku lõpetamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Eesti Töötukassa esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta

jõusse halduskohtu otsus ning menetluskulud kaebaja kanda. Kassaator leiab järgmist:

1) KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväeteenistus üks avaliku teenistuse eriliik, mis omakorda jaguneb

tegevteenistuseks ja reservteenistuseks (lg 2). Osavõtt õppekogunemisest on üks tegevteenistuse liik;

2) sarnaselt tegevteenistusele on ka ajateenistuskohustuse täitmine vastavalt TTTS § 33 p-le 4, § 7

lg 1 p-le 3 ja § 6 lg 5 p-le 7 isiku töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise ennetähtaegse

lõpetamise aluseks;

3) TTTS § 5 lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustuse täitmine oli oluline. Selle järgimise korral oleks

kaebaja pärast õppekogunemise lõppu võetud uuesti arvele ning talle oleks jätkatud töötutoetuse

maksmist;

4) töötuna arvelolekuga kaasnevad õigused on isikul vaid juhul, kui ta täidab seadusest ja

individuaalsest tööotsimise kavast tulenevaid nõudeid. Kuna praegusel juhul selgus

reservõppekogunemisel viibimine ja selle eest tasu saamine hilisemal kontrollimisel, oli tagantjärele

töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamine põhjendatud;

5) arusaamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et lühiajalisel õppekogunemisel viibimisega seonduvalt

töötuna arveloleku lõpetamine tooks pärast reservkogunemist kaasa uue haldusmenetluse, mis oleks

isikule ebamugav ega vastaks seega hea halduse põhimõtetele;

6) tööturuteenuste ja -toetuste seadus sätestab konkreetsed nõuded, mida isik peab töötuna

arvelolekuks ja töötutoetuse saamiseks täitma ning nende mittejärgimise korral puudub haldusorganil

kaalumisruum;

7) ringkonnakohus on lühiajalise õppekogunemisel osalemise tõttu TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3

kohaldamise vääralt sidunud TTTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga. Töötuna arveloleku lõpetamise

sidumine õppekogunemise kestusega ei ole põhjendatud.

9. U. Püve ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Vaidlus on ajendatud Eesti Töötukassa 28. oktoobri 2009. a otsustest, millega lõpetati

tagasiulatuvalt U. Püve töötuna arvelolek (otsus nr 7-1/93315) ja talle töötutoetuse maksmine (otsus

nr 7-1/93315-2) lühiajalisel reservõppekogunemisel viibimise tõttu (16.-22. mai 2009).

U. Püve töötuna arveloleku lõpetamisel tugines Eesti Töötukassa TTTS § 6 lg 5 p-le 3 ja § 7 lg 1 p-

le 3 ning töötutoetuse maksmise lõpetamisel TTTS § 33 p-le 5. 19. novembri 2009. a vaideotsusega

muutis Eesti Töötukassa otsuse nr 7-1/93315-2 töötutoetuse maksmise lõpetamise õiguslikku alust ja

leidis, et kohaldatav alus on sätestatud TTTS § 33 p-s 4.

Vaidluse põhisisuks kassatsiooniastmes on, kas Eesti Töötukassal on üksikjuhtumi asjaoludest

tulenevalt nimetatud aluste esinemisel kaalumisruum.

11. TTTS § 7 lg 1, sätestades töötuna arveloleku lõpetamise alused, näeb punktis 3 ette, et töötuna

arvelolek võidakse lõpetada ka sama seaduse § 6 lõike 5 punktides 2-11 loetletud juhtudel. TTTS § 6

lg 5 p 3 kohaselt lõpetatakse arvelolek, kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu

teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses.

Eesti Töötukassa pidas U. Püve töötuna arvelolekut lõpetades lühiajalist reservkogunemist avalikuks

teenistuseks TTTS § 6 lg 5 p 3 tähenduses.

12. Asjas pole vaidlust selle üle, et U. Püve oli töötuna registreeritud 30. märtsist 2009 ning viibis

Kaitseliidu koosseisus reservkogunemisel 16.-22. mail 2009 ning sai selle aja eest tasu.

Vaidluse lahendamiseks on esmalt oluline lahendada küsimus, kas reservväelaste õppekogunemisest

osavõtt on käsitatav avaliku teenistusena.

13. ATS § 1 lg 1 kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

ATS § 2 lg 2 p-st 9 tulenevalt on Kaitseliit riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks

teenistuseks.

KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväeteenistus avaliku teenistuse eriliik. Kaitseväeteenistus jaguneb

reservteenistuseks ja tegevteenistuseks. Osavõtt õppekogunemisest on tulenevalt KVTS § 2 lg 3 p-

st 3 üks tegevteenistuse liik. KVTS § 130 lg-s 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et õppekogunemisest osa

võttev reservväelane on tegevteenistuses. KVTS §-st 133 nähtub, et reservväelane määratakse

õppekogunemisel väeosa ülema või otsese ülema käskkirjaga tema auastmele ja sõjaväelisele

väljaõppele vastavale, kaitseväe koosseisudes ettenähtud ametikohale.

Kaitseliidu seaduse (KaLS) §-st 2 nähtuvalt on Kaitseliit kaitsejõudude osa. KaLS § 23 lg 3 kohaselt

võrdsustatakse teenistuskohustuse täitmise ajal Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses oleva

kaitseväelasega ja selle aja kestel laienevad temale tegevteenistuses oleva kaitseväelase kohta

kehtestatud õigusaktid ja määrustikud selles seaduses sätestatud ulatuses. Kolleegium on varasemas

praktikas (29. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-06, p 11) tõdenud vaidluse puudumist selle

üle, et Kaitseliidu reservõppekogunemisel osalenud isik on tegevteenistuses olev kaadrikaitseväelane.

14. ATS § 4 lg-st 1 tulenevalt on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku

omavalitsuse ametiasutuses.

KVTS § 154 lg 1 kohaselt on ametipalgaks palgatasemele vastava kuupalgamäära alusel arvutatud

palga osa. KVTS § 154 lg 3 näeb ette, et reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja

eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu. KaLS § 32

lg 3 p 4 kohaselt on kaitseväe reservväelastega ühisele õppekogunemisele kutsutud Kaitseliidu

tegevliikmel õigus saada hüvitust reservväelastega võrdses ulatuses. KVTS § 154 lg-tes 2 ja 4

sätestatakse selgesõnalised erandid, mida ei käsitata ametipalgana: ajateenijale makstakse ametipalga

asemel ajateenistuskohustuse täitmise ajal igakuist toetust (lg 2) ning kadetile makstakse ametipalga

asemel igakuist stipendiumi (lg 4). Reservväelastele makstav tasu selliste erandite hulka ei kuulu.

Kuigi Kaitseliidu seaduses kasutatakse mõistet "hüvitus", ei erine Kaitseliidu liikmele makstav tasu

olemuselt ülejäänud reservväelastele KVTS § 154 lg 3 alusel makstavast tasust. Ka Kaitseliidu

Peastaabi 26. oktoobri 2009. a teatises (tl 6) on U. Püvele õppuse "Kevadtorm" eest makstavat tasu

nimetatud töötasuks.

Seda seisukohta toetab ka sotsiaalmaksuseaduse regulatsioon. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 p 3

kohaselt on ajateenistujad sellised isikud, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik. Õppekogunemisel

viibiva ja KVTS § 154 lg 3 alusel tasu saava isiku kohta eriregulatsiooni puudub. SMS § 2 lg 1 p 3

sätestab: "Sotsiaalmaksu makstakse avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt",

mistõttu tuleb reservväelasele makstavat tasu sotsiaalmaksu seaduse mõttes käsitada palgana või

palgaga võrdsustatud tasuna.

15. Ülalviidatud sätted kinnitavad, et tegemist oli tasustatud ehk palgalise tegevusega, mis on ATS

§ 4 lg 1 järgi üks avaliku teenistuse olemuslikke tunnuseid. Tuginedes eelnevale, nõustub kolleegium

kassaatoriga selles, et reservväelase õppekogunemisel viibimine kujutab endast avalikku teenistust.

16. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus TTTS § 6 lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 kohaldatavusest praeguse

juhtumi asjaoludele.

Töötukassa ei pea võimalikuks tõlgendada TTTS § 6 lg 5 p 3 koostoimes § 7 lg 1 p-ga 3 selliselt, et

lühiajaline kaitseväeteenistuses osalemise (õppekogunemisest osavõtt), mis KVTS § 128 lg 1 p-st 5

nähtuvalt ei pruugi toimuda isiku enda vabal valikul, ei kujuta endast alust töötuna arveloleku

lõpetamiseks. Töötukassa hinnangul on tegemist selgete imperatiivsete normidega, mis ei võimalda

teenistussuhte iseloomu ja kestust arvestavat kaalumist. Kassaatori hinnangul ei saa nende normide

mittejärgimist põhjendada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eesmärgi ega hea halduse põhimõttega.

17. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et tegemist on selgete ja üheselt mõistetavate normidega, mille

keeleline tõlgendamine ei anna Töötukassale kaalumisruumi. Isiku astumisel avalikku teenistusse on

nende sätete kohaldamise eeldused täidetud ning Töötukassal puudub võimalus arvestada konkreetse

teenistussuhte iseloomu või kestust, samuti asjaolu, kas teenistuse eest saadav tasu on püsiv või

ühekordne.

Kolleegium möönab, et lühiajalise teenistussuhte tõttu töötuna arveloleku lõpetamise ja uuesti

arvelevõtmisega kaasnevad ringkonnakohtu otsuse p-s 14 loetletud tagajärjed, st kohustus esitada

töötuna arvelevõtmiseks uus avaldus ning uue tööotsimiskava koostamine. Lisaks nimetatule nähtub

TTTS § 29 lg-st 2, et töötutoetus määratakse alles kaheksandast päevast töötutoetuse avalduse

esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmise

päevast arvates. Samas soovib kolleegium osutada alates 1. maist 2011 jõustuvatele tööturuteenuste ja

-toetuste seaduse muudatustele, millega leevendatakse seda olukorda § 29 lg 6 lisamisega ning

seeläbi kaotatakse töötutoetuse saamisele eelnev ooteaeg, kui töötule jätkatakse töötutoetuse

maksmist pärast lühiajalist töötamist.

18. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks eraldi reguleerida reservväelaste õppekogunemisele

siirduvate töötute töötuna arveloleku jätkamise küsimust ega ole soovinud taolise lühiajalise

teenistuse puhuks ette näha töötuna arveloleku peatumise võimalust.

SMS § 6 lg 1 p 6 kohaselt maksab riik töötutoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu. Seadusandja

eesmärk ei ole võimaldada riigi poolt sotsiaalmaksu tasumist samal ajal, kui isikul on

sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek.

Seega kohaldas Töötukassa U. Püve töötuna arvelolekut lõpetades põhjendatult TTTS § 6 lg 5 p 3 ja

§ 7 lg 1 p 3 koostoimes.

19. Tulenevalt TTTS § 33 p-st 4, § 6 lg 5 p-st 3 ja § 7 lg 1 p-st 3 koostoimes lõpetatakse töötutoetuse

maksmine ennetähtaegselt, kui isiku töötuna arvelolek lõpetatakse põhjusel, et isik on avalikus

teenistuses.

Kuna eelpool jõudis kolleegium järeldusele, et U. Püve töötuna arvelolek lõpetati õiguspäraselt, on

täidetud ka TTTS § 33 p 4 kohaldamise eeldus.

TTTS § 32 lg-s 1 nähakse ette ka võimalus töötutoetuse maksmise peatamiseks ning TTTS § 32 lg 1

p 4 kohaselt peatatakse juhul, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune

ühekordne sissetulek, töötutoetuse maksmine 30 päevaks. Olukorras, kus esineb TTTS § 33 p 4

kohaldamise alus, st isiku töötuna arvelolek on lõpetatud tema avalikku teenistusse asumise tõttu,

kuulub kohaldamisele TTTS § 33 p 4. Isiku puhul, kelle töötuna arvelolek on lõpetatud, ei ole

kohaldatavad töötutoetuse maksmise peatamise alused, sh kaebaja viidatud TTTS § 32 lg 1 p 4.

20. Töötukassa on töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamise otsuseid põhjendades

märkinud, et kaebaja ei teavitanud Töötukassat reservõppekogunemisel osalemisest. Vaidlustatud

otsuste motivatsioonist ei nähtu üheselt, millist tähendust teavitamiskohustuse täitmata jätmisele

omistati.

Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et TTTS § 5 lg 1 sätestab kohustuse teavitada arveloleku

lõppemist või tööturutoetuse saamise õiguse lõppemist tingivatest asjaoludest, kuid selle kohustuse

rikkumine ei kujuta endast töötuna arveloleku ega töötutoetuse maksmise lõpetamise alust. TTTS

§ 41 lg 1 kohaselt on Töötukassal võimalus tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest

asjaoludest teatamata jätmise korral nõuda tagasi alusetult makstud summad.

21. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu

otsuse ning jätab muutmata halduskohtu otsuse, asendades osaliselt selle motiivid käesoleva otsuse

põhjendustega. Kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann