3-3-1-91-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-91-10

Otsuse kuupäev

9. märts 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS Aspi, AS Eesti Ehitus, AS Talter, AS TREF, AS Teede REV-

2 ja AS K-Most vaidlustus Maanteeameti peadirektori

29. augusti 2008. a käskkirja nr 191 punkti 2 kehtetuks

tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-09-1339

Menetluse alus Riigikohtus

AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International (seoses

31. detsembril 2010. a toimunud ühinemisega uus ärinimi

Nordecon AS) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Lõpetada asjas menetlus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-1339 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a otsus osaliselt. Jätta eelnimetatud otsused muutmata osas,

millega mõisteti Lemminkäinen Eesti AS-lt, AS-lt TREF, AS-lt Teede REV-2 ja AS-lt K-Most

välja menetluskulud AS Merko Ehitus kasuks.

Mõista Maanteeametilt Nordecon AS kasuks välja menetluskulud 5000 eurot.

Kautsjon 51 eurot ja 12 senti tagastada Nordecon AS-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet avaldas 30. aprillil 2008 riiklikus riigihangete registris hanketeate nr 108402, millega

kuulutati välja riigihange "E20 Tallinn-Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitus". Pakkumuste

esitamise tähtaeg oli 14. juuli 2008. a. Pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitati kuus ühist

pakkumust, nende hulgas AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) ja Tallinna Teede AS

ühispakkumus.

2. Nimetatud riigihankes pakkumuse teinud AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) jagunes ja

1. augusti 2008. a registrikandega jõustus jagunemisel loodud AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257)

ja AS Järvevana asutamine.

3. Maanteeameti peadirektori 29. augusti 2008. a käskkirja nr 191 p-ga 2 kvalifitseeriti ühiselt

pakkumuse esitanud AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) ja Tallinna Teede AS.

4. Ühispakkujad AS Aspi (hilisem AS Nordecon Infra) ja AS Eesti Ehitus (hilisem AS Nordecon

International) esitasid Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon)

vaidlustuse, milles paluti tunnistada kehtetuks Maanteeameti peadirektori 29. augusti 2008. a

käskkirja nr 191 p 2. Vaidlustuses leiti, et hankija on kvalifitseerinud isiku, kes ei ole pakkumust

esitanud. AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) on uus äriühing, kellel on uus äriregistri kood ja

keda seob pakkumuse esitanud äriühinguga vaid sama ärinimi. AS Merko Ehitus (reg-kood

11520257) kanti äriregistrisse 1. augustil 2008, seega pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva

(14. juuli 2008) möödumist. Talle ei saa laieneda varasem majandustegevus, tal puudus 1. augustile

2008 eelnev majandustegevus, seega puudub tal nõutav käive ja ta ei saa täita kvalifitseerimise

nõudeid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise

isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Jagunemiskavast ei ilmne, et AS

Merko Ehitus (reg-kood 10068022, praegune AS Järvevana) jagunemisel tekkinud AS-le Merko

Ehitus (reg-kood 11520257) oleks üle antud AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) kui pakkuja

õiguslik positsioon käimasolevas riigihankemenetluses.

5. Ühispakkujad AS Talter (hilisem Lemminkäinen Eesti AS), AS TREF, AS K-Most ja AS Teede

REV-2 esitasid samuti vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palusid tunnistada kehtetuks

Maanteeameti peadirektori 29. augusti 2008. a käskkirja nr 191 p 2. Vaidlustuses leiti, et AS Merko

Ehitus (reg-kood 10068022, praegune AS Järvevana) ei saa tema asutamise tõttu 1. augustil 2008

kasutada pakkumuse esitamisel varasema AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) aastatest 2005-

2007 pärinevaid käibeandmeid, mistõttu nende ühispakkujate varasem teehoiutööde netokäive ei

vasta hankedokumentides nõutud tingimustele.

6. Vaidlustuskomisjoni 2. oktoobri 2008. a otsusega nr 110-08/105877 rahuldati AS Aspi ja AS

Eesti Ehitus vaidlustus ning tunnistati kehtetuks Maanteeameti peadirektori vaidlustatud käskkirja

p 2, millega oli kvalifitseeritud AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS. Vaidlustuskomisjon leidis, et

jagunemisega äriseadustiku (ÄS) tähenduses ja vara üleminekuga ei muutu AS Merko Ehitus (reg-

kood 10068022, pärast jagunemist ärinimi AS Järvevana) poolt hankemenetluses esitatud andmed ja

dokumendid AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) poolt esitatuteks. Riigihangete seadus (RHS) ei

näe ette võimalust hankemenetluse kestel ühe isiku poolt ja tema kohta esitatud andmete ja/või

dokumentide asendamiseks/ümbervahetamiseks teise isiku kohta käivate dokumentidega. AS Merko

Ehitus (reg-kood 10068022) esitatud andmete ja dokumentidega on võimalik kontrollida vaid AS

Merko Ehitus (uue nimega AS Järvevana) kvalifikatsiooni. Tulenevalt RHS § 12 lg-st 1, § 38 lg-test 1

ja 3, § 39 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 41 lg-st 1 on hankemenetluses pakkuja kohta esitatud andmed ja

dokumendid pakkumuse esitanud isikuga lahutamatult seotud, mistõttu hankemenetluses osalemise

õigus ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva üleantav.

7. Vaidlustuskomisjoni 2. oktoobri 2008. a otsusega nr 111-08/105877 rahuldati AS Talter, AS

TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 vaidlustus ning tunnistati kehtetuks Maanteeameti

peadirektori vaidlustatud käskkirja p 2, millega oli kvalifitseeritud AS Merko Ehitus ja Tallinna

Teede AS. Põhjendused olid järgmised:

1) ÄS § 446 lg 1 kohaselt läheb jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse

jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud

jaotusele üle omandavatele ühingutele. Üldõigusjärgluse korral AS Merko Ehitus (reg-kood

10068022) majandustegevuse jätkumine AS-s Merko Ehitus (reg-kood 11502257) ei tähenda

jaguneva ühingu eelneva majandustegevuse (ja selle tulemusel tekkinud majandusnäitajatele

tuginemise õiguse) üleminekut omandavale ühingule. AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022)

majandusaasta aruannetes kajastatud majandustehingud on teostatud AS Merko Ehitus (reg-kood

10068022) ja nendele andmetele tuginemine saab RHS § 40 lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses olla võimalik

vaid selle isiku poolt, kellel on õigus netokäivet kajastavaid majandusaasta aruandeid kasutada kui

enda omasid;

2) AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) majandusaasta aruanded ja seal kajastatud majandustulem

(sh netokäibed) on kasutatavad AS Järvevana poolt. Seega ei ole AS-l Merko Ehitus (reg-kood

11520257) aastatest 2005-2007 pärinevat netokäivet teede ja/või sildade ja/või viaduktide ja/või

tunnelite ehitus- ja/või remonditööde tegemise osas. Kaks eraldiseisvat juriidilist isikut AS Järvevana

ja AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) ei saa mõlemad tugineda oma kvalifikatsiooni tingimustele

vastavuse tõendamiseks ühtedele ja samadele andmetele ning dokumentidele, mis tulenevad samadest

tegevustest;

3) viited RHS § 40 lg-le 3, mis annavad pakkujale õiguse tõendada hankijale vastuvõetaval viisil oma

vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise

raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku vahendite alusel, on asjakohatud, sest see eeldaks, et

pakkujal on võimalik vajaduse korral selle isiku vastavaid vahendeid hankelepingu täitmiseks

kasutada. Käesolevas asjas ei ole AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) soovinud tugineda AS

Merko Ehitus (reg-kood 10068022) näitajatele, vaid on soovinud astuda õigusjärglusele viidates

hankemenetlusse AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) asemel;

4) riigihangete seaduses sätestatud põhimõtetega ei ole kooskõlas ühingu jagunemise kaudu

eraldumise teel oma staatuse kindlustamine pakkujana tuleviku hankemenetluses - omandavale

ühingule antakse üle vajalik vara, õigused ja kohustused, kolmanda isiku väitel ka tööde teostamise

kogemus, sh käive, ja jagunevasse ühingusse jäetakse asjaolud, mis võivad olla takistuseks

hankemenetluses osalemisel (nt RHS § 38 lg 1 p 1 pakkuja seadusliku esindaja karistatus riigihangete

seaduses loetletud asjaoludel kriminaal- või väärteomenetluses).

8. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS esitasid Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles

palusid vaidlustuskomisjoni otsused tühistada ja jätta vaidlustused rahuldamata.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2008. a otsusega kaebus rahuldati, tühistati

vaidlustuskomisjoni 2. oktoobri 2008. a otsused nr 110-08/105877 ja nr 111-08/105877 ning jäeti AS

Talter, AS TREF, AS K-Most, AS Teede REV-2, AS Aspi ja AS Eesti Ehitus vaidlustused

rahuldamata.

10. Riigikohtule esitasid kassatsioonkaebuse ühispakkujad AS Talter, AS TREF, AS K-Most ja

AS Teede REV-2, kes palusid Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

tunnistada AS Merko Ehitus kvalifitseerimine õigusvastaseks.

11. Riigikohtu 12. juuni 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-20-09 rahuldati kassatsioonkaebus

osaliselt, tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja saadeti AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS

kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Otsuses märgiti, et kuna Riigikohtu üldkogu tunnistas

8. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-17-08 RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks, siis puudus Tallinna Ringkonnakohtul pädevus läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse

peale esitatud kaebusi.

12. Maanteeameti peadirektori 29. oktoobri 2008. a käskkirjaga nr 246 tunnistati vaidlustatud

riigihange RHS § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks ja peadirektori 31. oktoobri 2008. a käskkirjaga nr 253

korraldati sama objekti kohta uus riigihange, mille tulemusena sõlmiti 9. veebruaril 2009

hankeleping aktsiaseltsidega Talter, TREF, K-Most ja Teede REV-2.

13. Tallinna Halduskohtus asja arutamisel esitasid tühistamiskaebuse esitanud AS Merko ja Tallinna

Teede AS alternatiivse taotluse, paludes tunnistada vaidlustuskomisjoni otsused õigusvastaseks

juhul, kui halduskohus peaks leidma, et kaebajatel puudub tühistamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

Põhjendatud huvi vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et AS

Merko Ehitus on ehitusturul üks olulisemaid ettevõtjaid, kes suudab esitada konkurentsivõimelisi

pakkumusi ja kui jääb kehtima seisukoht, et tal puudub õigus tugineda jagunemiseelse

majandustegevuse näitajatele, siis järjekordse konkurentsivõimelise pakkumuse esitamisel tekib jälle

uus vaidlus. Vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamine vähendaks sellise vaidluse

tekkimise tõenäosust. Kuna aga seni puudub siduv kohtulahend, siis on kahjustatud AS Merko Ehitus

majanduslikud huvid ja riigihangetes osalemise võimalused. Vaidlustamise riski maandamiseks on ta

esitanud üksnes ühispakkumusi. Kuid osalemine riigihankes iseseisvalt võimaldaks tal esitada

oluliselt soodsamaid pakkumusi ja suurendaks pakkumuste edukaks osutumise tõenäosust.

Kuigi Maanteeamet tunnistas antud hankemenetluse 29. augusti 2008. a kehtetuks, ei ole sellega ära

kadunud nende kaebeõigus. Vaatamata asjaolude muutumisele on neil õigus nõuda selliste

haldusaktide tühistamist, mis on õigusvastased, tähtaegselt vaidlustatud ja rikkusid kaebuse esitamise

ajal nende õigusi. Sellisele järeldusele on jõutud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-03. Kohus ei saa

jätta tühistamata haldusakti, mis on õigusvastane ja rikkus kaebuse esitamise ajal kaebaja õigusi, isegi

kui asjaolude muutumise tõttu ei saa kaebaja oma rikutud õigusi enam faktiliselt teostada. Kui lubada

õigusvastaste otsuste jõustumist, teadvustatakse avalikkusele, et AS Merko Ehitus ei saa tugineda

jagunemiseelsetele näitajatele ja osaleda riigihangetel.

Maanteeamet palus halduskohtul jätta kaebus rahuldamata. Põhjendustes märgiti, et 29. oktoobri

2008. a käskkirjaga nr 246 tunnistas ta vaidlusaluse riigihange kehtetuks, mistõttu on kehtetud kõik

selle hankemenetluse raames tehtud otsustused. Seetõttu esitatakse halduskohtule taotlus menetluse

lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel või jätta tühistamis- ja tuvastamisnõue rahuldamata. Leiti, et

tühistamiskaebuse rahuldamine peaks kaasa tooma muutusi kaebaja õiguslikus või faktilises

olukorras selliselt, et saaks eeldada kaebajate olukorra paranemist. Kuna aga hankelepingu sõlmimine

pole kaebajatega enam võimalik, ei saa kaebuse rahuldamine mitte kuidagi mõjutada kaebajate

õiguslikku või faktilist olukorda. Vaidlustuskomisjoni otsuste õigusvastaseks tunnistamiseks pole

kaebajad tõendanud oma põhjendatud huvi. Soov luua kohtupretsedenti, mis tagaks õiguskindluse

AS-le Merko Ehitus edaspidiseks osalemiseks riigihangetel, pole piisav, et õigustada

tuvastamiskaebuse esitamist. AS Merko Ehitus võimalus tugineda jagunemiseelse ettevõtte pädevust

ja käivet puudutavatele näitajatele tuleks lahendada teistes võimalikes vaidlustes, mitte aga

käesolevas kohtuasjas.

AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International palusid jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendustes

märgiti, et kuna Maanteeamet tunnistas antud riigihanke kehtetuks, siis ei ole kaebajatel kaebeõigust.

Vaidlustuskomisjoni otsuste tühistamisega ei teki ega taastu kaebajate õigused hankemenetluses. Läbi

on viidud uus hange, hankeleping on sõlmitud ja lepingut täidetakse. Vaidlustuskomisjoni otsuse

õigusvastaseks tunnistamine ei anna kaebajatele õiguslikku eelist ja kasu kehtetuks tunnistatud

riigihankes ning selles hankes osalenud isikute vahelistes suhetes. Vaid üldine huvi, et saada

kohtupretsedent, mis võiks hõlbustada kaebajate osalemist teistes riigihangetes tulevikus, ei saa olla

kaebeõigust andvaks huviks HKMS § 7 lg 1 tähenduses. Leiti, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 24

lg 1 p 4 alusel.

AS Talter, AS TREF, AS K-Most, AS Teede REV-2 palusid jätta kaebuse rahuldamata.

Põhjendustes märgiti, et kuna Maanteeamet tunnistas käesoleva riigihanke kehtetuks, siis ei saa

kaebajatel olla tühistamiskaebuse läbivaatamiseks põhjendatud huvi, sest tühistamiskaebus ei

võimalda jõustada ja kaitsta kaebajate ühtegi õigust selles hankemenetluses. Vaidlustuskomisjoni

otsused ei saa kaebajaid kahjustada. Tuvastamiskaebust pole võimalik menetleda üksnes

kohtupretsedendi saamiseks. Käesolev vaidlus on olemuselt ainukordne ka kaebajate suhtes ja selle

lahendamine ei oma mingit mõju kaebajate ega ühegi teise isiku edasisele tegevusele. Seega puudub

kaebajatel ka tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

14. Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2009. a otsusega rahuldati AS Merko Ehitus ja Tallinna

Teede AS kaebus, tühistati vaidlustuskomisjoni otsused ning jäeti AS Talter, AS K-Most, AS TREF,

AS Teede REV-2 ja AS Aspi, AS Eesti Ehitus vaidlustused Maanteeameti 29. augusti 2008. a

käskkirja nr 191 osaliselt kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jäeti

menetlusosaliste endi kanda. Halduskohtu põhjendused olid muu hulgas järgmised:

1) ekslik on Maanteeameti arvamus, et vastustajaks antud haldusasjas peaks olema

vaidlustuskomisjon;

2) kuna vaidlustuskomisjoni kaevatud otsuseid pole tunnistatud kehtetuks, puudub alus menetluse

lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Samuti pole kohaldatav RHS § 108 lg 6, mis sätestab, et

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemise korral on kõik

hankemenetlusega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne

või pärast kehtetuks tunnistamise otsustamist. Vaidlustuskomisjoni kaevatud otsused pole käsitatavad

hankemenetlusega seotud otsusena RHS § 108 lg 6 mõttes. Vastasel korral tekiks absurdne olukord,

kus hankijal oleks võimalik pärast vaidlustuskomisjoni otsuse tegemist vabaneda selle otsusega

temale pandud rahalistest kohustustest hanke kehtetuks tunnistamisega, kuna sellega muutuks

tühiseks ka vaidlustuskomisjoni otsus;

3) hankemenetluse formaliseeritusele viidates ei saa põhjendada õigusjärglase menetlusse astumise

keeldu. Kuigi riigihangete seaduses puuduvad sätted, mis reguleeriksid pakkuja asendamist

pakkumismenetluse kestel, ei saa sellest teha järeldust, et õigusjärgluse lubamine on keelatud. TsÜS

§ 6 kohaselt võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole

seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 12 lg 1 järgi

kohaldatakse haldusmenetluses õigus- ja teovõimele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid.

Õigusjärgluse täielik välistamine piiraks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Õigusjärglusest

keeldumiseks peaks olema õiguslik alus. Juriidilise isiku jagunemise korral lähtutakse õiguste ja

kohustuste üleminekul äriseadustiku (ÄS) regulatsioonist. ÄS § 435 ja § 449 lg 4 kohaselt määratakse

jagunemiskavas kindlaks, millised kohustused lähevad üle ja millised jäävad jagunevale ühingule.

Jagunemine võimaldab isikutel kõrvale kalduda ettevõtte tehingulisele üleminekule omasest

põhimõttest, et üleminevad kohustused määrab seadus. Pooltel on võimalik anda jagunemise käigus

omandavale äriühingule üle sisuliselt tegutsev ettevõte ja jätta seejuures mõned ettevõttesse kuuluvad

kohustused üle andmata. ÄS § 446 lg 1 ja AS Merko Ehitus jagunemiskava p 4.1 kohaselt läks kogu

äritegevus, sellega seotud vara, varalised õigused ja kohustused, üle omandavale äriühingule ning

jagunevasse äriühingusse jäid üksnes viis kinnistut ja kriminaalasjaga seotud kohustused. TsÜS § 6

lg 1 kohaselt on praegune (uus) AS Merko Ehitus varasema samanimelise äriühingu õigusjärglaseks

kogu tema varasema äritegevuse osas. Käive on juriidiline fakt, mis on hankemenetluses osalemise

õiguse tekkimise eelduseks. Õigusjärglane võib tugineda samadele juriidilistele faktidele ja nendega

seotud õigustele kui õiguseellane, kui need pole lahutamatult seotud õiguseellase isikuga. Omandaval

äriühingul kui õigusjärglasel on õigus tugineda jaguneva äriühingu käibenäitajatele. Maanteeameti

otsus AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kvalifitseerimiseks oli seaduslik;

3) menetluskulude jaotamisel leidis halduskohus, et antud asjas puudub pool, kelle kahjuks otsus tehti

ja HKMS § 92 lg 1 alusel ei saa poolelt menetluskulusid välja mõista. Kui vastaspool ei pea

menetluskulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 7).

Seetõttu jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.

15. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused AS

Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS K-Most, AS Teede REV-2, samuti AS Nordecon Infra, AS

Nordecon International ning AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS.

AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 apellatsioonkaebuses paluti

halduskohtu otsus tühistada ja jätta kaebused rahuldamata ning mõista nende menetluskulud välja

AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-lt. Põhjendustes leiti, et halduskohus kohaldas

materiaalõigust ebaõigesti. Leiti ka, et käesolevas haldusasjas on olemas pool, kelle kahjuks otsus

tehakse ning seega on võimalik mõista välja ka poolte ja kolmandate isikute menetluskulud.

Halduskohus sai otsuse teha kas kaebajate või vastustaja kahjuks, kuna otsus kahtlemata oleks olnud

vastuolus ühe või teise poole seisukohtadega ja taotlustega. Menetluskulusid puudutavas osas on

nemad ringkonnakohtus jätkuvalt käsitatavad kolmandate isikutena. Sellest tulenevalt tuleb nende

menetluskulude väljamõistmisel ja teiste poolte menetluskulude nendelt väljamõistmisel käsitleda

neid kolmandate isikutena.

AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus

tühistada, välja arvatud osas, millega halduskohus jättis AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS

menetluskulud nende endi kanda, ning jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus

rahuldamata. Leiti, et halduskohus kohaldas materiaalõigust vääralt ja hindas tõendeid ebaõigesti.

Samuti paluti jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda ja mõista

AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International menetluskulud välja AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna

Teede AS-lt. Põhjendustes leiti muu hulgas, et ekslik on halduskohtu seisukoht, et

vaidlustuskomisjoni otsusele kaebust esitades ei olegi võimalik menetluskulusid teisiti jaotada kui

neid igaühe enda kanda jättes. Riigihangete seadust ja halduskohtumenetluse seadustikku ei ole

võimalik tõlgendada nii, et on olemas vaidlusi, mille puhul kannavad kõik menetlusosalised

lõpptulemusest sõltumata oma kulud ise. Käesoleva vaidluses on AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede

AS kaebajad ja juhul, kui nende kaebus jäetakse rahuldamata, tuleb teiste menetlusosaliste

menetluskulud välja mõista nendelt vastavalt HKMS § 92 lg-le 1. Apellantidelt menetluskulude

väljamõistmine ei ole sõltumata kaebuse rahuldamisest HKMS § 92 lg-test 1 ja 7 tulenevalt võimalik,

kuna nad on kaasatud vaidlusesse kolmandate isikutena.

AS Merko Ehitus ja AS Tallinna Teede AS apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus

tühistada osas, millega menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda ja teha vastavas osas

uus otsus, millega mõista AS-lt Eesti Ehitus, AS-lt Aspi, AS-lt Talter, AS-lt TREF, AS-lt K-Most,

AS-lt Teede REV-2 välja nende kui kaebajate menetluskulud 82 900 krooni ning mõista samadelt

isikutelt välja AS-le Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-le menetluskulud apellatsioonimenetluses.

Teiste apellantide menetluskulud paluti jätta nende endi kanda. Põhjendused olid järgmised:

1) ekslik on halduskohtu seisukoht, et antud asjas puudub pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu

kaebuse rahuldamisest hoolimata peaks nii kaebuse esitanud isikute poolt tasutud riigilõiv kui kantud

õigusabikulud jääma justkui paratamatult AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kanda. Kuna

halduskohus tühistas vaidlustuskomisjoni otsused ja tegi uue otsuse, millega jättis vaidlustused

rahuldamata, siis tehti halduskohtu otsus vaidlustajate kahjuks. Ka Riigikohus on seni sellist

seisukohta toetanud (vt lahend asjas nr 3-3-1-5-08);

2) halduskohtu seisukoht pole kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku mõttega, sh

menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega ning sellega piiratakse põhjendamatult ka

põhiseaduse (PS) § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust. Kui halduskohus oleks jätnud AS Merko Ehitus

ja Tallinna Teede AS kaebuse rahuldamata, oleks kohtu tõlgenduse järgi loetud nemad pooleks, kelle

kahjuks otsus tehakse (nende kaebused jäeti rahuldamata) ning menetluskulud oleks pidanud kandma

nemad. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel pidid AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS

halduskohtu käsitluse kohaselt arvestama, et nende poolt kantavad menetluskulud jäävadki igal juhul

nende endi kanda. Nende kaebuste rahuldamata jäämisel peaksid nad kandma lisaks veel teiste

menetlusosaliste menetluskulud. Kuid need isikud, kelle kaebused vaadatakse kohtumenetluses läbi

sisuliselt, ei pea kandma teiste menetlusosaliste menetluskulude kandmise riski.

16. Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1339 jäeti AS

Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS Teede REV-2, AS K-Most ning AS Nordecon Infra ja AS

Nordecon International apellatsioonkaebused rahuldamata. Rahuldati AS Merko Ehitus ja Tallinna

Teede AS apellatsioonkaebus. Tallinna Halduskohtu otsus tühistati osas, millega halduskohus oli

jätnud AS Merko Ehitus taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus

mõistis AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kasuks välja menetluskulud AS-delt

Lemminkäinen, TREF, K-Most, Teede REV-2, Nordecon Infra ja Nordecon International igaühelt

22 796 krooni ja 77 senti. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised:

1) nõustuda tuleb halduskohtuga osas, mis puudutab AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebuste

rahuldamist, vaidlustuskomisjoni otsuste tühistamist ning AS Aspi ja AS Eesti Ehitus (AS Nordecon

Infra ja AS Nordecon International) vaidlustuste rahuldamata jätmist. Halduskohus selgitas õigesti, et

käive kui majandusnäitaja on juriidiline fakt ja selle faktiga seotud õigus saab eraõiguse normide

kohaselt üle minna õigusjärglastele. Käive jääb iseloomustama õiguseelnejale kuulunud ettevõtet.

Sellise ettevõte jagunemisel ja ettevõtete üleminekul teistele ettevõtjatele (sh äriühingu jagunemise

teel) ei pruugi alati olla võimalik õiguseelneja käibele tuginemise õiguse üleminek. Kui ettevõttest

läheb uuele äriühingule üle vaid osa, ei saa ta tugineda kogu õiguseelneja käibele ja

majandustegevusele. Halduskohus on aga õigesti tuvastanud, et praegusel juhul läks AS Merko

Ehitus jagunemisel uuele AS-le Merko Ehitus (reg-kood 11520257) üle kogu ettevõte ja viimane sai

tugineda õiguseelneja käibele;

2) halduskohus ei rikkunud kohustust koguda ja hinnata tõendeid. Ta selgitas õigesti, et ettevõtte ja

sellega seotud õiguste üleminekut käivet puudutavas osas tõendab äriühingu jaotuskava;

3) kuigi riigihangete seaduses ei ole sätestatud pakkujate õigusjärgluse küsimust, ei saa sellest teha

järeldust, et pakkuja õigusjärglus riigihankemenetluses oleks keelatud. Halduskohus on leidnud

õigesti, et selline keeld oleks ulatuslik ettevõtlusvabaduse piirang, mis takistaks äriühingu jagunemist

või muul viisil õigusjärglust ning sellise õigusjärgluse korral piiraks põhjendamatult pakkuja õigusi

hankemenetluses. Õigeks tuleb lugeda tõlgendust, et sellise õigusjärgluse korral pakkuja asendamine

ja eelneva pakkuja majandusnäitajatele tuginemine on võimalik. Vaatamata haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 2 lg-le 2, mille kohaselt see seadus ei kohaldu riigihangete suhtes, tuleb analoogia alusel

kohaldada HMS § 12 lg 1 alusel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid õigus- ja teovõime

osas. Asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritakse õigusjärglust täpsemalt kui HMS

§ 12 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaldamise teel hankemenetluses, ei tähenda see, et

selline regulatsioon puudub. Kohtunikuõigusega on võimalik seaduse lünki täita ja halduskohus on

seda piisavate põhjendustega teinud. Asjaolu, et HMS § 12 lg 1 ei viita konkreetselt tsiviilseadustiku

üldosa seaduse õigusjärglusega seonduvatele sätetele, vaid õigus- ja teovõimele üldiselt, ei tähenda

seda, et selles sättes pole silmas peetud võimalust õigusjärgluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse

kohaselt. HMS § 12 lg 1 sõnastuse kitsas tõlgendus ei oleks kooskõlas sätte eesmärgiga võimaldada

haldusmenetluses õigusjärgluse korras õigusjärglase menetlusse astumist õiguseelneja asemel;

4) RHS § 40 lg-st 3 ja § 41 lg-st 6 ei saa teha järeldust, et muudel juhtudel peale neis sätetes otsesõnu

sätestatule ei ole võimalik teise isiku majandusnäitajatele tuginemine. Olukorras, kus riigihangete

seadus õigusjärglusega seonduvat ei reguleeri, saab ka teise isiku (õiguseelneja) majandusnäitajatele

tuginemise õiguse osas asuda seisukohale, et selles küsimuses on võimalik pakkujal tugineda

analoogia korras haldusmenetluse seaduse ja tsiviilseadustiku üldosas seaduse regulatsioonile;

5) vaidlust ei ole selle üle, et AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022) andis teedeehitusega jms seotud

õigused ja kohustused üle AS-le Merko Ehitus (reg-kood 11520257). Seetõttu pole vaja välja

selgitada, kuidas toimida olukorras, kus jaotuskavas ei ole otsesõnu selgitatud, milline äriühing peaks

jaotamise tulemusel õiguseelneja asemel astuma hankemenetlusse;

6) kuna halduskohus rahuldas õigesti AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebused, siis ei ole

põhjendatud AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS Teede REV-2, AS K-Most, AS Nordecon Infra

ja AS Nordecon International taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu

23. märtsi 2010. a otsusest asjas nr 3-09-1345 (jõustus Riigikohtu 8. juuni 2010. a määrusega)

tuleneb, et riigihangete alastes vaidlustes tuleb halduskohtumenetluses vastustajaks lugeda hankijat,

kelle otsuse peale pöörduti vaidlustuskomisjoni. Neid vaidlustajaid ei saa halduskohtumenetluses

vaadelda kolmandate isikutena HKMS § 14 lg 3 p 1 tähenduses. Kuna halduskohtumenetluses on

vastustajaks läbivalt hankija, tuleb vaidlustajaid kui isikuid, kelle initsiatiivil algas kohustuslik

kohtueelne vaidlustusmenetlus hankija haldusaktide õiguspärasuse üle, võrdsustada pigem

kaebajatega. Vastupidine tõlgendus paneks esialgse soodustava haldusakti adressaadi (antud juhul AS

Merko Ehitus) olukorda, kus kaebuse lahenduse tulemusest sõltumata pole menetluskulude

väljamõistmine tema kasuks võimalik, sest ühelt poolt oleks ta kohtumenetluses n-ö vastustaja poolel

ja teiselt poolt ei oleks vastustajatelt kui kolmandatelt isikutelt HKMS § 92 lg 1 alusel võimalik

menetluskulusid välja mõista. Selline viidatud seisukoht on asjakohane ka käesolevas asjas. Seetõttu

on võimalik AS Merko Ehitus menetluskulude väljamõistmine vaidlustajatelt.

Halduskohtus taotles AS Merko Ehitus menetluskulude väljamõistmist summas 82 900 krooni, sh

riigilõiv 500 krooni ja õigusabikulud. Apellatsioonimenetluses taotles ta menetluskulude

väljamõistmist 44 900 krooni ja 50 senti, millele lisandub käibemaks, sh õigusabikulud ja riigilõiv.

Nende kulude kandmine on tõendatud, nad on põhjendatud ja vajalikud ning need kulud tuleb välja

mõista vaidlustuste esitajatelt. Kuna esindajatasu osas ei ole AS Merko Ehitus piiritlenud summat

vaidlustuskomisjoni otsusest lähtudes ning on arves ja selle lisaks olevas spetsifikatsioonis kajastanud

töid kogumis mõlema otsuse vaidlustamiseks, tuleb esindajatasu katteks AS Merko Ehitus kasuks

igalt vaidlustajalt välja mõista võrdsetes osades (82 900 + 53 880,60) : 6 = 22 796,77 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

17. AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International (31. detsembril 2010 toimus ühinemine, uus

ärinimi Nordecon AS) esitasid kassatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus

tervikuna ja halduskohtu otsus osaliselt, jättes halduskohtu otsus tühistamata osas, millega jäeti AS

Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda. Palutakse teha uus otsus,

millega jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus rahuldamata. Taotletakse jätta AS Merko

Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda ja mõista kassaatorite menetluskulud

välja AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-lt. Põhjendused on järgmised:

1) ringkonnakohus on vaidlustuskomisjoni otsust tühistades kohaldanud ebaõigesti riigihangete

seadust ja oluliselt rikkunud menetlusnorme - HKMS § 34 lg-t 2 ja § 91 lg-t 1 ning TsMS § 654 lg-

t 5. Seetõttu on ringkonnakohus teinud ebaõige otsuse. AS Merko Ehitus (reg-kood 10068022)

jagunemisel asutatud äriühingu AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) kvalifitseerimiseks

Maanteeameti poolt selles riigihankes puudub õiguslik alus. Materiaalõigust, riigihangete seadust, on

kohaldatud ebaõigesti;

2) ringkonnakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotus on ebaõige. Halduskohtumenetluse seadustik

ja ükski muu seadus ei võimalda AS Merko Ehitus (reg-kood 11520257) menetluskulusid välja

mõista kassaatoritelt. Kassaatorid kaasati kohtu poolt menetlusse kolmandate isikutena, nad ei ole

kaebajad, haldusorgan ega muu isik. HKMS § 14 lg 2 kohaselt ei saanud kassaatorid olla ka pooleks.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt saab menetluskulusid välja mõista üksnes poolelt, kuid kassaatorid ei olnud

kohtumenetluses pooleks.

18. Maanteeameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

19. AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 kirjalikus vastuses

toetatakse kassatsioonkaebust menetluskulude jaotamist puudutavas osas ja leitakse, et

ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotamise osas on ebaõige.

20. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta

kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Leitakse, et ringkonnakohtu otsus

on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on

kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

Kolleegium leiab, et käesoleva haldusasja menetlus tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna

Maanteeameti peadirektori 29. oktoobri 2008. a käskkirjaga nr 246 tunnistati vaidlustatud riigihange

RHS § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. Riigihanke vaidlustes tuleb HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamisel

vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis. Halduskohtule esitatud kaebuses paluti küll tühistada

vaidlustuskomisjoni otsus, kuid vaidlus tervikuna käivitus hankija käskkirja peale esitatud

vaidlustusega.

22. Riigihanke vaidluses on halduskohtumenetluses vastustajaks hankija (käesoleval juhul

Maanteeamet), kelle otsuse peale pöörduti vaidlustuskomisjoni, ning vaidlustuskomisjon ei ole

kohtumenetluses menetlusosaline (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-

3-1-11-10, p 21).

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu käsitlusega, et riigihangete asjades tuleb kohtumenetluses

käsitada kaebajana isikut, kelle initsiatiivil algas kohustuslik kohtuväline vaidlustusmenetlus

vaidlustuskomisjonis. Käesolevas asjas algatasid kohustusliku kohtuvälise vaidlustusmenetluse

ühispakkujad AS Aspi (hilisem AS Nordecon Infra) ja AS Eesti Ehitus (hilisem AS Nordecon

International) ning ühispakkujad AS Talter (hilisem Lemminkäinen Eesti AS), AS TREF, AS Teede

REV-2 ja AS K-Most. Käesolevaks ajaks on AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International

ühinenud (uus ärinimi Nordecon AS). Seega on nimetatud äriühingud käesolevas asjas kaebajateks.

Kolmandateks isikuteks käesolevas asjas on AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS.

23. Tallinna Halduskohtus menetleti AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebust

vaidlustuskomisjoni otsuste tühistamiseks (alternatiivne taotlus tunnistada vaidlustuskomisjoni

otsused õigusvastaseks). Maanteeamet esitas halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS

§ 24 lg 1 p 4 alusel. Taotlust toetasid AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International. Halduskohus

jättis taotluse rahuldamata, kuna kohtumenetlust ei saa HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada, sest

vaidlustuskomisjoni otsuseid ei ole kehtetuks tunnistatud. Ringkonnakohtu otsuses nimetatud

küsimust ei käsitletud.

Kolleegium märgib, et Tallinna Halduskohus oleks pidanud rahuldama Maanteeameti taotluse

menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, sest Maanteeameti vaidlustatud käskkiri oli

tunnistatud kehtetuks ning AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International toetasid Maanteeameti

taotlust menetluse lõpetamiseks ja seetõttu puudus kohtul vajadus kontrollida põhjendatud huvi

olemasolu.

24. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kolleegium haldusasja menetluse ja tühistab Tallinna Halduskohtu

3. novembri 2009. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a otsuse haldusasjas nr 3-09-

1339 osas, mille peale esitati kassatsioonkaebus.

25. Kuna Riigikohus tühistab esimese ja teise astme kohtute lahendid, siis tuleb muuta ka

menetluskulude jaotust (HKMS § 93 lg 4). Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel (HKMS § 92 lg 5). HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab

kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui

vastaspool ei pea menetluskulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

26. Maanteeamet vastustajana peab hüvitama kaebaja Nordecon AS menetluskulud (HKMS § 92

lg 5). Kaebaja Nordecon AS on kandnud menetluskulusid, mille kohta on esitatud kulude kandmist

tõendavad dokumendid järgmiselt: õigusabikulud ja riigilõiv kokku 143 133,80 krooni (9147 eurot ja

91 senti) koos käibemaksuga, kassatsiooniastme õigusabikulud 1582 eurot ja 96 senti koos

käibemaksuga ning kautsjon 51 eurot ja 12 senti. Kolleegium leiab HKMS § 93 lg 5 alusel, et

põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks tuleb lugeda 5000 eurot ning nimetatud kulud tuleb välja

mõista Maanteeametilt Nordecon AS kasuks.

Kuna AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS on kolmandad isikud Maanteeameti poolel, siis jäävad

AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda, sh ka kassatsiooniastmes

kantud õigusabikulud.

Kaebajateks olid ka AS Talter (Lemminkäinen Eesti AS), AS TREF, AS Teede REV-2 ja AS K-Most.

Kuid kuna nemad kassatsioonkaebust ei esitanud, jääb nende poolt kantud ja nendelt AS Merko

Ehitus kasuks välja mõistetud menetluskulude osas jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a

otsus.

Kautsjon 51 eurot ja 12 senti tuleb tagastada Nordecon AS-le.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann