3-2-2-10-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-10-10

Määruse kuupäev

Tartu, 2. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus K. R-lt C.R. R-le ja K. R-le

elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. augusti 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-

24348

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. Ru teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldajad C.R. R (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. R (isikukood

xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja K. R (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik K. R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Priit Palmiste

Asja läbivaatamise kuupäev

31. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. augusti 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-24348 ja saata asi

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. K. R teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada K. R-le teistmisavalduselt 21. juulil 2010. a tasutud kautsjon 34 (kolmkümmend

neli) eurot 51 senti (540 (viissada nelikümmend) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. R (avaldajate seaduslik esindaja) esitas 17. juunil 2008 laste C.R. R ja K. R ülalpidamiseks

K. R-lt (puudutatud isik) elatise saamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kummagi

lapse ülalpidamiseks mõista puudutatud isikult välja elatise 3000 krooni kuus.

2. Pärnu Maakohus võttis 18. juuni 2008. a määrusega avalduse menetlusse, rahuldas avalduse ja tegi

puudutatud isikule makseettepaneku maksta alates 1. juunist 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni

kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 3000 krooni kuus. Makseettepaneku kohta tehtud kohtumäärus

toimetati nii avaldajate seaduslikule esindajale kui ka puudutatud isikule allkirja vastu kätte 30. juunil

2008 maksekäsu kiirmenetluse avaldusel märgitud aadressil. Puudutatud isiku eest võttis

kohtumääruse vastu avaldajate seaduslik esindaja, kes oli kättetoimetamist tõendava dokumendi järgi

puudutatud isiku abikaasa.

3. Pärnu Maakohus tegi 22. augusti 2008. a määrusega maksekäsu, millega kohustas puudutatud

isikut maksma alates 1. juunist 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni kummagi lapse ülalpidamiseks

elatist 3000 krooni kuus. Maksekäsu kohta tehtud kohtumäärus toimetati puudutatud isikule allkirja

vastu kätte samal aadressil nagu eelmine kohtumäärus ja ka selle kohtumääruse võttis puudutatud

isiku eest vastu avaldajate seaduslik esindaja.

4. 14. juunil 2010 saabus Pärnu Maakohtule teabenõue, milles puudutatud isik palus teatada, kas tema

kohta on tehtud kohtulahend, millega on temalt elatis välja mõistetud, ning kellele ja mil viisil on

lahend kätte toimetatud.

5. Pärnu Maakohus teatas puudutatud isikule 14. juunil 2010, et tema kohta tehti 22. augustil 2008

maksekäsk, mis toimetati kätte posti teel aadressile Xxxxx, Xxxxx küla, Kaisma vald, Pärnumaa.

Kirja võttis 26. augustil 2008 vastu pereliige - abikaasa K. R.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Puudutatud isik esitas 26. juulil 2010 teistmisavalduse, milles palus maakohtu 22. augusti 2008. a

määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt on maakohtu määruse teistmise aluseks asjaolu, et puudutatud

isik oli maksekäsu kiirmenetlusest kõrvale jäetud, kuigi asjas tehti lahend, mis kehtib tema suhtes

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p 2). Puudutatud isik elas maksekäsu

kiirmenetluse ajal avaldajate seadusliku esindajaga ühes elamus, kuid avaldajate seaduslikust

esindajast lahus, elamu erinevates ruumides erinevate leibkondadena. Puudutatud isiku ja avaldajate

seadusliku esindaja abielu lahutati 19. augustil 2008. Avaldajate seaduslik esindaja ei ole puudutatud

isikule kohtudokumente edastanud.

Puudutatud isik sai kohtulahendist teada 2010. aasta mai esimeses pooles, kui avaldajate seaduslik

esindaja küsis puudutatud isikult, miks ta lapse kontole nii vähe raha üle kandis, viidates asjaolule, et

puudutatud isiku kohta on tehtud kohtulahend. Pärnu Maakohtu määrusest sai puudutatud isik teada

16. juunil 2010, s.o pärast seda, kui puudutatud isik oli pöördunud päringuga maakohtu poole.

7. Avaldajate seaduslik esindaja vaidles teistmisavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Avaldajate seaduslik esindaja võttis puudutatud isikule adresseeritud, maakohtus menetlustoimingute

alustamisest teatava kirja vastu, sest kohalik postkontor töötas kella 13.00-ni ning puudutatud isikul

ei olnud võimalik seda isiklikult ära tuua. Kodus valitses kord, et kirjad pannakse elutoa lauale ning

juhitakse saaja tähelepanu kirja saabumisele. Puudutatud isik sai kirja samal päeval kätte ja vihastas,

kuid lubas 30 päeva jooksul kohtule vastata. Ka kohtulahendi võttis avaldajate seaduslik esindaja

vastu ning edastas puudutatud isikule samal viisil, mille tagajärjel tekkis peres konflikt.

Menetlusosalised elasid kirjade kättetoimetamise ajal ühtse pere ja leibkonnana samas majas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 710 lg 1

alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Puudutatud isiku väitel tegi maakohus määruse, millega kohustas puudutatud isikut maksma

alaealiste laste ülalpidamiseks elatist, kuid puudutatud isikut maksekäsu kiirmenetluse toimumisest ei

teavitatud ja makseettepaneku ega maksekäsu kohta tehtud kohtumäärust talle kätte ei toimetatud.

Jõustunud kohtulahendi võib hagita menetluses menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude

ilmsikstulekul TsMS § 702 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi teistmise korras uuesti läbi vaadata mh juhul, kui

menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

10. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui kohus on maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlusse

võtnud, peab ta TsMS § 477 lg 1 ja § 393 lg 1 järgi sellest viivitamata teatama menetlusosalistele

ning toimetama avalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega teistele

menetlusosalistele kätte. TsMS § 306 lg 5 järgi peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama mh ka

asjas menetlust lõpetava määruse.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates

dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti.

11. Üldjuhul tuleb menetlusdokument toimetada kätte selle saajale või tema esindajale isiklikult, kuid

erandina on võimalik toimetada menetlusdokument saajale kätte ka teiste isikute vahendusel. Kui

menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse TsMS § 322 lg 1 järgi dokument

saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale

vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Viidatud sätte alusel ei saa aga TsMS § 324 järgi lugeda

menetlusdokumenti saajale kättetoimetatuks, kui see on saaja asemel toimetatud kätte isikule, kes

osaleb kohtumenetluses saaja vastaspoolena. Siiski loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument

menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui dokument on

jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis

seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud

seaduses sätestatud kättetoimetamise korda.

12. Praeguses asjas ei vaidle menetlusosalised selle üle, et maksekäsu kiirmenetluse toimumise ajal

elasid nii puudutatud isik kui ka avaldajate seaduslik esindaja koos ühiste lastega (avaldajatega)

Pärnumaal Kaisma vallas Xxxxx külas Xxxxx talus. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldajate

seaduslik esindaja märkis maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ülalnimetatud aadressi nii enda kui ka

puudutatud isiku aadressiks (tl 1) ning maakohus saatis menetlusdokumendid ülalmärgitud aadressile.

Avaldajate seaduslik esindaja võttis allkirja vastu 30. juunil 2008 vastu nii endale kui ka puudutatud

isikule adresseeritud kirja, milles sisaldus Pärnu Maakohtu 18. juuni 2008. a määrus maksekäsu

kiirmenetluse avalduse menetlusse võtmise ja makseettepaneku tegemise kohta (tl 7-8). Samuti võttis

avaldajate seaduslik esindaja 26. augustil 2008 puudutatud isiku abikaasana vastu samale aadressile

saadetud kohtumääruse maksekäsu kohta (tl 10). Rohkem menetlusdokumente maksekäsu

kiirmenetluse avaldust lahendades puudutatud isikule saadetud ei ole. Ka avaldajate seadusliku

esindaja enda kinnituse kohaselt võttis ta puudutatud isikule saadetud menetlusdokumendid ise vastu

ja andis puudutatud isikule üle.

13. Kuigi TsMS § 322 lg 1 järgi saab üldjuhul lugeda menetlusdokumendi saajale kättetoimetatuks ka

juhul, kui selle võtab saaja asemel vastu temaga samas eluruumis elav isik, sh abikaasa, ei saa

praeguses asjas lugeda selle sätte alusel menetlusdokumente puudutatud isikule kättetoimetatuks.

Puudutatud isiku eest võttis menetlusdokumendid vastu küll temaga ühes eluruumis elav abikaasa,

samal ajal oli ta aga ka maksekäsu kiirmenetluses avaldajate kui alaealiste laste seaduslik esindaja.

Alla 18-aastane isik (alaealine) on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud

teovõimega isik, kellel ei ole TsMS § 202 lg 2 järgi üldjuhul tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja keda

esindab TsMS § 217 lg 3 järgi kohtus tema seaduslik esindaja. Nii enne 1. juulit 2010 kehtinud

perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 2 teise lause kui ka 1. juulil 2010 jõustunud PKS § 120 lg 1 järgi on

üldjuhul lapse seaduslikuks esindajaks tema vanem (hooldusõiguslik vanem). Seejuures oli vanemal

enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi õigus nõuda lapse ülalpidamiseks teiselt vanemalt

ülalpidamist ning ka 1. juulil 2010 jõustunud PKS § 120 lg 4 järgi ei välista vanemate ühine

hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapsele elatise saamiseks.

Sellise nõude esitamise korral on vanematel ilmselgelt vastandlikud huvid.

Ülaltoodut arvestades tuleb kolleegiumi arvates lugeda, et teiselt vanemalt alaealisele lapsele elatist

nõudev vanem on nii hagi- kui ka maksekäsu kiirmenetluses teise vanema vastaspooleks TsMS § 324

mõttes. Sellest tulenevalt ei saa talle kui piiratud teovõimega alaealise isiku seaduslikule esindajale

menetlusdokumentide kättetoimetamise korral lugeda menetlusdokumente TsMS § 322 lg 1 alusel

teisele vanemale kättetoimetatuks ka mitte juhul, kui mõlemad vanemad elavad ühes eluruumis.

14. Avaldajate esindaja väitel sai puudutatud isik maakohtu saadetud menetlusdokumendid kohe

pärast nende saabumist ka kätte. Kuigi TsMS § 307 lg 3 järgi saab lugeda menetlusdokumendi

kättesaaduks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, ei ole praeguses asjas tõendatud, et

puudutatud isik sai menetlusdokumendid kätte enne seda, kui ta pöördus 12. juunil 2010

teabenõudega maakohtu poole. Seega ei ole alust lugeda menetlusdokumente puudutatud isikule

kättetoimetatuks ka TsMS § 307 lg 3 alusel.

15. Ülaltoodut arvestades leiab kolleegium, et maakohtu 18. juuni 2008. a ja 22. augusti 2008. a

määrust ei saa lugeda kostjale kättetoimetatuks, mistõttu ei ole puudutatud isikule maksekäsu

kiirmenetlusest seaduse kohaselt teatatud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Kuna puudutatud isikut ei

ole tema suhtes toimunud menetlusest teavitatud, tuleb maakohtu 22. augusti 2008. a määrus

tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, et tagada puudutatud isikule mh võimalus

esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväide.

16. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel puudutatud isiku

teistmisavalduselt tasutud kautsjon tagastada.

Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu