3-2-1-157-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-157-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. märts 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Valeri Bõtšihhini hagi aktsiaseltsi BKM Kamma vastu

500 000 krooni ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-08-90573

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Bõtšihhini kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

31 955 eurot 82 senti (500 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Valeri Bõtšihhin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Martin Tamme

Kostja aktsiaselts BKM Kamma (registrikood 10093043),

esindaja vandeadvokaat Alice Salumets

Asja läbivaatamise kuupäev

7. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-90573 muutmata

ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Valeri Bõtšihhini kanda.

3. Advokaadibüroo Varul AS-i (varasem ärinimi Advokaadibüroo Varul Vilgerts

Smaliukas AS) poolt Valeri Bõtšihhini kassatsioonkaebuselt 1. oktoobril 2010. a tasutud

kassatsioonikautsjon 319 (kolmsada üheksateist) eurot 56 senti (5000 (viis tuhat) krooni) arvata

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valeri Bõtšihhin (hageja) esitas 29. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi BKM

Kamma, Juri Pogiba, Viktor Pogiba, Viktor Rezuni, Vassili Rezuni ja Pavel Maksimovi vastu. Hageja

palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 500 000 krooni ja ajavahemiku eest alates 6. aprillist 2003

(hilisema täpsustuse järgi alates 1. jaanuarist 2003) kuni nõude täieliku täitmiseni viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgses määras.

2. veebruari 2009. a määrusega keeldus Harju Maakohus menetlusse võtmast haginõudeid Viktor

Pogiba, Vassili Rezuni ja Pavel Maksimovi vastu. 20. aprilli 2009. a määrusega eraldas maakohus

hageja nõuded Juri Pogiba ja Viktor Rezuni vastu iseseisvasse menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja aktsiaseltsi BKM Kamma (edaspidi kostja) aktsionär ja talle

kuuluvad aktsiad annavad õiguse 13,3%-le häältest ja dividendist. Alates 2002. a-st ei ole hagejat

kutsutud ühelegi kostja üldkoosolekule ega võimaldatud infot kostja tegevuse kohta, samuti ei ole

hagejale makstud dividendi. Kostja 2002. a majandusaasta aruande järgi määrati jaotatavaks

kasumiks 16 116 188 krooni. Audiitorkontrolli raportist nähtub, et dividendi maksti tegelikult

14 262 216 krooni. Kostja 2002. a majandusaasta aruande alusel on hagejal vastavalt tema aktsiate

arvule õigus saada dividendi 2 148 828 krooni. Hageja on pöördunud olukorra selgitamiseks kostja

poole, kuid ei ole vastust saanud. Viimase pretensiooni esitas hageja kostjale 5. novembril 2008,

millele 15. detsembril 2008 saadetud vastuses teatas kostja, et hageja nõude arvestus ei ole õige,

täpsustamata, milles ebaõigsus seisneb. Kuivõrd hagejal ei ole täpset infot väljamakstud dividendi

kohta ja tegelik põhivõla suurus on ebaselge, palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlana

500 000 krooni. Hageja dividendi maksmise nõue ei ole käsitatav tehingulise nõudena

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 tähenduses, vaid nõudele kohaldub TsÜS § 149

järgne kümneaastane aegumistähtaeg.

Viivist nõudis hageja aja eest alates 1. jaanuarist 2003. 31. detsembril 2002 möödus mõistlik aeg,

mille jooksul pidanuks dividend olema välja makstud. 10. juuni 2009. a seisuga oli viivisenõue

311 167 krooni 81 senti.

3. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja väitel maksti dividendi kokku 12 050 824 krooni, hagejal oli õigus saada sellest

1 853 973 krooni. Kostja asus kohe täitma 20. novembri 2002. a üldkoosoleku otsust kasumi

jaotamise kohta. Hagejat on korduvalt teavitatud talle määratud dividendist ja palutud teatada oma

pangakonto number, kuhu võiks dividendi üle kanda. Hageja oli teadlik 2002. a-l toimunud

aktsionäride üldkoosolekutest, samuti 20. novembri 2002. a kasumi jaotamise otsusest. Õigusest

saada dividendi pidi hageja teadma hiljemalt 11. juulil 2003, kui ta sai kostja pöördumise palvega

teatada dividendi väljamaksmiseks oma pangakonto number. Hageja on teadlikult keeldunud

dividendi vastuvõtmisest, leides, et ta peaks saama kogu väljamaksmisele kuuluva kasumi. Seega oli

tegemist hageja pikaajalise vastuvõtuviivitusega VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Hageja viibis enamiku

ajast, mil käis tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus, Eestist eemal, 2004. a juunist kuni 2005. a

veebruarini oli ta kuulutatud tagaotsitavaks. Kostja on kohelnud aktsionäre võrdselt. Teistele kostja

aktsionäridele ei ole tehtud alusetuid väljamakseid.

Kohaldada tuleb aegumist, kuna hageja nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Hageja dividendi

maksmise nõue muutus sissenõutavaks 2002. a novembris-detsembris ja aegus hiljemalt

31. detsembril 2005. Isegi kui hageja nõue muutus sissenõutavaks 11. juulil 2003, on hageja nõue

aegunud 11. juulil 2006. Aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsusel on tehinguline iseloom ja

otsused on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Kohaldada ei saa TsÜS § 146 lg-s 4

sätestatud kümneaastast aegumistähtaega, sest kostja ei ole jätnud dividendi välja maksmata

pahatahtlikult või omakasust ajendatuna. Tulenevalt hageja nõude aegumisest ja kostja audiitori

nõudmisest pidi kostja arvama aegunud dividendi maksmise kohustuse tagasi kasumisse. Lähtudes

TsÜS §-st 144, on koos põhinõudega aegunud ka viivisenõue ja ka sellele tuleb kohaldada aegumist.

Lisaks on viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja huvitamatus aktsiaseltsi tegevuse vastu

rohkem kui kuue aasta jooksul on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega.

4. Harju Maakohus rahuldas 31. augusti 2009. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 500 000 krooni. Viivisenõude jättis maakohus rahuldamata. Lisaks mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu, jättes ülejäänud menetluskuludest 25% hageja ja 75% kostja

kanda.

Maakohtu otsuse järgi võtsid pooled omaks, et hagejale jaotatud dividendi suurus on

1 853 973 krooni. Dividendinõue muutus sissenõutavaks 2002. a novembris-detsembris. Hageja nõue

ei ole aegunud. Seos üldkoosoleku otsuse kui tehinguga on kaudne, mistõttu tuleb kohaldada TsÜS §-

s 149 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. Dividendi nõue tuleb äriseadustiku (ÄS) § 297 lg 1

alusel rahuldada ja 500 000 krooni kostjalt välja mõista.

Hageja viivisenõue on aga alusetu. Ei ole tuvastatud, et kostja ei ole hagejale alates 2002. a-st saatnud

kutset ühelegi üldkoosolekule ega võimaldanud infot. Dividendi maksmine otsustati kostja

20. novembri 2002. a üldkoosolekul, kuhu ka hageja [otsuses ekslikult märgitud "kostja"] oli

kutsutud. Samuti kajastub dividendi määramine kostja 2002. a majandusaasta aruandes, mis on

aktsionäri jaoks avalik registridokument. Dividend jäi hagejale välja maksmata, kuna hageja

pangakonto number ei olnud kostjale teada. 17. veebruaril 2003 saatis kostja hagejale järelepärimise,

paludes teatada vajalikud pangarekvisiidid dividendi ülekandmiseks. 7. juunil 2003 saatis kostja

hagejale sama sisuga pöördumise, mis on hagejale kätte toimetatud. Usutav on, et hageja püüdis

kostjaga suhtlemist vältida. Enamiku ajast, mil käis hageja suhtes kriminaalmenetlus, oli hageja

Eestist eemal ja 2004. a juunist 2005. a veebruarini tagaotsitav. Seega on usutav, et hageja püüdis

kostjaga suhtlemist vältida. Dividendi väljamaksmise kohustuse täitmine oli takistatud, kuna hageja

jättis oma pangarekvisiidid vaatamata kostja pöördumisele esitamata. Seejuures viitas maakohus

VÕS §-le 119 ja § 113 lg-le 4. Nõuda viivist aja eest, mil hageja kriminaalasja uurimise ajal pikemat

aega välismaal viibis, on hea usu põhimõttega vastuolus.

5. Kostja palus apellatsioonkaebuses jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise ja

menetluskulude hageja kanda jätmise osas ning palus uue otsusega rahuldada viivisenõue täielikult ja

menetluskulud jätta kostja kanda.

Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. augusti 2010. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse ja jättis

rahuldamata hageja vastuapellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse põhivõla

väljamõistmise osas ja jättis hagi 500 000 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata. Viivisenõude

rahuldamata jätmise osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ringkonnakohtu otsuses

esitatud põhjendustel. Kostja menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda ja hageja

menetluskulud tema enda kanda.

Ringkonnakohtu otsuse järgi tuleb hagi põhivõla nõudes jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Põhivõla nõude aegumise tõttu on TsÜS § 144 järgi aegunud ka kõrvalnõue.

Dividendi maksmisele suunatud võlasuhe tekkis aktsionäride üldkoosoleku 20. novembri 2002. a

otsusega. Äriühingu üldkoosoleku otsus on tehing, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on

TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Esitades ÄS § 279 lg 1 järgi dividendi väljamaksmise nõude,

nõuab hageja tehingust tuleneva kohustuse täitmist. Hageja dividendi väljamaksmise nõue muutus

sissenõutavaks 2002. a detsembrist, mil maksti dividendi teistele aktsionäridele. Kostja saatis

hagejale viimati kirja 11. juulil 2003 palvega teatada oma pangakonto number dividendi

ülekandmiseks. Sellel päeval katkes ja algas uuesti kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg TsÜS § 158

järgi, kuivõrd kirja saatmisega tunnistas kostja hageja õigust dividendi saada. Seega möödus

kolmeaastane aegumistähtaeg 11. juulil 2006. Kuivõrd hagi esitati 2008. a-l, on nõue aegunud ja

kostjal on õigus keelduda nõuet täitmast. Alusetu on hageja väide, et kostja rikkus dividendi

maksmise kohustust tahtlikult, mistõttu kohaldub TsÜS § 146 lg 4 järgi kümneaastane

aegumistähtaeg. Hageja ei ole tõendanud ühtegi kostja seaduslike esindajate tahtlikku tegu, millest

võiks välja lugeda kostja tahtlust hagejale dividendi mitte maksta. Samuti on alusetu hageja väide, et

kulleri teade talle kirja üleandmise kohta ei tõenda kirja sisu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

hagejale saadeti kiri palvega teatada pangakonto number dividendi ülekandmiseks ja hageja sai kirja

kätte 11. juulil 2003. Selle kirja saatmisel on tähtsust vaid aegumise katkemise seisukohalt. Nõue ise

muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku 20. novembri 2002. a

otsust (st 2002. a detsembrist).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja väitel kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 279 lg-t 1 ja sellest tulenevalt ka TsÜS § 146 lg-

t 1 ja § 149. Dividendinõue ei ole tehingust tulenev nõue, vaid seadusest tulenev nõue. Kuna aegunud

ei ole dividendinõue, ei ole aegunud ka viivisenõue. Ringkonnakohus on rikkunud ka menetlusnormi,

jättes vastamata hageja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

8. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

mistõttu tuleb kassatsioonkaebus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et aktsionäri dividendinõude puhul aktsiaseltsi vastu on

tegemist tehingust tuleneva nõudega TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 mõttes, mis aegub kolme aasta jooksul

sissenõutavaks muutumisest.

11. Kuigi ÄS § 226 järgi annab aktsia aktsionärile üldiselt õiguse osaleda aktsiaseltsi kasumi

jaotamisel, ei muutu aktsionäri dividendinõue sissenõutavaks enne, kui aktsiaselts dividendi

maksmise otsustab.

Aktsiaseltsi kasumi jaotamise ning aktsionäridele dividendi maksmise ja selle suuruse otsustamine on

ÄS § 278 esimese lause, § 298 lg 1 p 7 ning § 335 lg 1 ja lg 2 p 4 järgi aktsionäride üldkoosoleku

pädevuses. Kasumi jaotamise ettepaneku (mh aktsionäridele makstava dividendi suuruse kohta)

esitab aktsionäride üldkoosolekule ÄS § 332 lg 2 järgi aktsiaseltsi juhatus, muudatusi saab

ettepanekus ÄS § 333 lg 2 järgi teha nõukogu. Dividendi võib ÄS § 276 lg 1 järgi maksta üksnes

aktsiaseltsi kasumi arvel ja ÄS § 277 lg 1 järgi kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi

maksmise kord nähakse ÄS § 277 lg 2 järgi ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Aktsionäril on

ÄS § 279 lg 1 järgi õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.

Dividendinõue tekib aktsionärile eelneva põhjal üksnes juhul, kui aktsionäride üldkoosolek on

dividendi maksmise otsustanud (vt dividendi maksmise korra ja sissenõutavuse kohta ka Riigikohtu

10. veebruari 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16-04, p-d 14-16).

12. Kolleegiumi arvates on aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsus tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes.

Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete (aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku puhul

aktsionäride) erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje

saavutamisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi

tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku

organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes, ehkki TsÜS § 67 lg 2

neljandas lauses seda mitmepoolse tehinguna ei nimetata. Juriidilise isiku organi otsust on Riigikohus

mitmepoolse tehinguna käsitanud ka varem (vt Riigikohtu 25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-38-06, p 10) ja sama on leitud ka õiguskirjanduses (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 219, kommentaari autor P. Varul).

Otsuse kui mitmepoolse tehingu eripära seisneb selles, et oluline ei ole mitte tahteavalduste täielik

kokkulangemine, vaid enamuse põhimõte, st tehing loetakse tehtuks ka nende osanike või

aktsionäride suhtes, kes enamuse otsusega ei nõustunud. Samuti on ette nähtud erikord juriidilise

isiku organite otsuste vaidlustamiseks (nt TsÜS § 33 lg 3, § 38).

13. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Praegusel juhul

on tegemist kostja 20. novembri 2002. a üldkoosoleku otsusest kui mitmepoolsest tehingust tuleneva

hageja nõudega maksta välja otsuses märgitud dividend. Seega on ringkonnakohus õigesti

kohaldanud TsÜS § 146 lg-t 1.

TsÜS § 146 lg 1 järgne aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul nõude

sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates ajast, mil

õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei

ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, muutub nõue VÕS § 82 lg 3 ja lg 7

kolmanda lause järgi sissenõutavaks pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast kostja

20. novembri 2002. a üldkoosolekut, s.o 2002. a detsembrist (pidades ilmselt silmas 1. detsembrit

2002).

Ringkonnakohus leidis, et hageja nõude aegumistähtaeg katkes ja algas TsÜS § 158 lg 1 alusel uuesti

11. juulil 2003, mil kostja tunnustas nõude olemasolu kirja saatmisega hagejale. Aegumise

peatumisele viitavaid asjaolusid ei ole menetluses esitatud.

14. Tuvastatud asjaolud ei viita kostja tahtlusele keelduda hagejale dividendi maksmast, mistõttu ei

ole alust kohaldada TsÜS § 146 lg-t 4, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult. Ringkonnakohus leidis, et hageja

ei ole tõendanud ühtegi kostja seaduslike esindajate tahtlikku tegu, millest võiks välja lugeda kostja

tahtlust hagejale dividendi mitte välja maksta. Võimalikud menetluslikud minetused hageja

apellatsioonkaebuse väidetele vastamisel ja otsuse põhjendamisel ei muuda ringkonnakohtu otsust

ebaõigeks.

15. Ringkonnakohus leidis õigesti, et TsÜS § 144 järgi on koos põhinõudega aegunud ka hageja

viivisenõue.

16. Kolleegium jätab kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1

alusel hageja kanda. Kostja võib TsMS § 174 lg 1 alusel nõuda oma menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

17. Hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

riigituludesse.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu