3-2-1-176-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-176-10

Määruse kuupäev

Tartu, 28. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Home Entertainment Group Osaühingu saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-

09-57352

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Home Entertainment Group Osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Home Entertainment Group Osaühing (registrikood

10727469), esindaja Renee Meriste

Puudutatud isik Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse kaudu (registrikood 70000349), esindaja Tõnis

Kuuse

Puudutatud isik AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja

Riho Unt

Asja läbivaatamise kuupäev

7. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Home Entertainment Group Osaühingu määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada Home Entertainment Group Osaühingule määruskaebuselt 6. juulil 2010. a

tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Home Entertainment Group Osaühingu kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Home Entertainment Group Osaühing (avaldaja) esitas 2. novembril 2009 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus algatada enda saneerimismenetluse, nimetada saneerimisnõustajateks Marko

Tali ja Hallar Loogma ning peatada AS SEB Pank avalduse alusel algatatud täitemenetluse.

2. Harju Maakohus algatas 12. novembri 2009. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse, peatas

avaldaja vara suhtes toimuvad täitemenetlused, määras saneerimisnõustajateks Marko Tali ja Hallar

Loogma, kellest viimase maakohus 16. detsembri 2009. a määrusega saneerimisnõustaja ülesannetest

vabastas, ning kohustas saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava hiljemalt 12. jaanuariks 2010

kohtule kinnitamiseks.

3. Saneerimisnõustaja Marko Tali esitas 12. jaanuaril 2010 maakohtule kinnitamiseks avaldaja

saneerimiskava. Samal päeval esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kaudu (puudutatud isik I) maakohtule avalduse, milles palus jätta avaldaja saneerimiskava

kinnitamata ja avaldaja maksuvõla ümber kujundamata.

4. Harju Maakohus kinnitas 22. veebruari 2010. a määrusega saneerimiskava, määras

saneerimisnõustaja Marko Tali saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostama ning määras

saneerimisnõustajale töötasuks ja tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks 80 000 krooni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole saneerimiskava vastuvõtmisel rikutud võlausaldajate

õigusi ja saneerimiskava vastab saneerimisseaduse (SanS) §-s 21 sätestatud nõuetele. Saneerimiskava

vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv

hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi. Saneerimisnõustajale laekusid

hääletamistulemused 52 võlausaldajalt, mis on 89,6% hääletamisõigust omavatest võlausaldajatest.

Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas 47 võlausaldajat, mis moodustab kokku ca 56,6%

häältest. Saneerimiskava vastu hääletas 5 võlausaldajat, mis moodustab kokku ca 41,8% häältest.

Seega kinnitasid võlausaldajad ettevõtte saneerimiskava. Kava poolt hääletas 81% võlausaldajatest,

kes kontrollivad 56,6% häältest. Saneerimiskava kinnitamise vastu hääletasid puudutatud isik I ja

AS SEB Pank (puudutatud isik II).

Nii puudutatud isiku I kui ka puudutatud isiku II nõuded tuleb saneerimiskava alusel ümber

kujundada. Puudutatud isiku I maksunõude saab saneerimismenetluses ümber kujundada, sest

SanS § 22 lg-s 2 on ammendavalt loetletud need nõuded, mida ei saa saneerimismenetluses ümber

kujundada. Selles sättes ei ole maksunõuet nimetatud. Maksunõude eelistamine seaks ohtu eduka

saneerimismenetluse toimumise ning võib viia olukorrani, kus saneerimismenetlus tuleb lõpetada ja

algatada avaldaja pankrotimenetlus. Kuna pankrotimenetluses on võimalik maksuvõlga vähendada,

peab see olema võimalik ka saneerimismenetluses. Saneerimisseaduse eesmärk on tagada

võlausaldajate parem kaitse, kui see oleks tagatud avaldaja pankroti korral. Kui maksuhalduri

nõudeid ei oleks võimalik ümber kujundada, tuleks alustada ettevõtte pankrotimenetlust ja tulevikus

ei laekuks üldse maksutulu.

Saneerimiskava välistab võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise. Kuigi puudutatud isiku II nõue on

tagatud kommertspandi ja hüpoteegiga, oleks pankrotimenetluses ettevõtte kinnisvara müügist

võimalik saada ca 3-4 miljonit krooni. Seega saaks puudutatud isik II avaldaja pankrotimenetluses

oma nõude rahuldatud väiksemas osas kui ettevõtte saneerimismenetluse käigus. Esitatud

saneerimiskava täitmine lahendab ettevõtja makseraskustega kaasnevad probleemid. Raskes

majanduslikus olukorras on otstarbekam järk-järgult saada rahuldatud enam nõudeid, kui saada kohe

rahuldatud vähem nõudeid. Viieaastane kava täitmise tähtaeg on optimaalne ümberkujundatud nõuete

tasumiseks. Lühema tähtaja korral võib ettevõte muutuda maksejõuetuks.

5. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada ennetähtaegselt avaldaja

saneerimismenetlus. Maakohus leidis vääralt, et maksuvõlga saab saneerimismenetluses ümber

kujundada. Maksuvõlga saab üksnes maksukorralduse seaduses sätestatud korras ümber kujundada.

Saneerimiskava ei vasta SanS § 21 nõuetele. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole

saneerimismenetlus tõenäoliselt edukas.

6. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada avaldaja

saneerimismenetlus ennetähtaegselt, sest saneerimiskava kinnitamisel rikuti võlausaldajate õigusi ega

järgitud SanS §-s 24 sätestatud nõudeid.

7. Saneerimisnõustaja palus jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

8. Maakohtus ei rahuldanud määruskaebusi ja edastas need 5. aprillil 2010 ringkonnakohtule

läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebused ja tühistas 4. mai 2010. a määrusega maakohtu

määruse saneerimiskava kinnitamise osas ning tegi selles osas uue määruse, millega jättis

saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas ennetähtaegselt avaldaja saneerimismenetluse.

Saneerimisnõustaja tasu osas jättis ringkonnakohus määruse muutmata. Menetluskulud jättis

ringkonnakohus avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitati maakohtule SanS § 28 alusel kinnitamiseks

võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava. SanS § 28 lg 2 järgi kontrollib kohus saneerimiskava

kinnitamisel muu hulgas, kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud

nõudeid, sealhulgas, kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli. SanS § 24 lg 3 kohaselt on

saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele

kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et

saneerimisnõustajale laekusid hääletamistulemused 52 võlausaldajalt, mis on 89,6% hääletamisõigust

omavatest võlausaldajatest. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas 47 võlausaldajat, mis

moodustab kokku ca 56,6% häältest. Saneerimiskava vastu hääletas 5 võlausaldajat, mis moodustab

kokku ca 41,8% häältest. Vastavalt hääletamistulemustele kinnitasid võlausaldajad ettevõtte

saneerimiskava, kava poolt hääletas 81% võlausaldajatest, kes kontrollivad 56,6% häältest.

Eeltoodust tuleneb, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole täidetud seaduses nõutud 66,6%

poolthäälte nõuet (poolthääli on 56,6%) ning seetõttu pole saneerimiskava võlausaldajad tegelikult

vastu võtnud.

Asjaolu, et saneerimiskava poolt ei ole antud nõutav arv hääli ja seetõttu ei ole võlausaldajad

saneerimiskava vastu võtnud, on asjaolu, mis õigustab kava kinnitama jätmist SanS § 28 lg 5 p 4

alusel. Avaldust vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks SanS § 29 alusel ei ole ettevõtja kohtule

esitanud. SanS § 39 lg 2 p 3 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava

kinnitamata jätmise tõttu SanS § 28 lõike 5 kohaselt.

Kuivõrd kohtule esitatud saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata põhjusel, et saneerimiskava poolt ei

ole antud nõutav arv hääli, ei analüüsinud ringkonnakohus maksuhalduri esiletoodud teisi asjaolusid,

mille tõttu tuleks jätta saneerimiskava kinnitamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse

maakohtu määruse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on majandusraskuste korral otstarbekas rahuldada

võlausaldajate nõuded järk-järgult, eriti olukorras, kus 81% võlausaldajatest toetas saneerimiskava.

Saneerimiskava vastas nõuetele ja puudutatud isiku I maksunõude sai saneerimismenetluses ümber

kujundada.

11. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, sest

see ei ole esitatud tähtaegselt ning määruskaebuse põhjenduste alusel ei ole ka sisuliselt võimalik

määruskaebust rahuldada.

12. Puudutatud isik II leidis, et määruskaebust ei saa menetleda, kuna avaldaja esitas määruskaebuse

pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kui kaebust saab pidada tähtaegselt esitatuks,

vaidleb puudutatud isik II määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, sest

määruskaebuses ei ole selgelt välja toodud, millist materiaalõiguse normi ringkonnakohus vääralt

kohaldas või millist menetlusõiguse normi rikkus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel (nende koostoimes)

jätta läbi vaatamata, sest määruskaebus esitati pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

14. Riigikohtule määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 698 lg 2 järgi 15 päeva määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Saneerimiskava kinnitamata

jätmise ja saneerimismenetlust ennetähtaegselt lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamiseks ei

ole saneerimisseaduses teistsugust tähtaega sätestatud. Seega pidi avaldaja esitama määruskaebuse

määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates

dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. TsMS § 314 lg 2 esimese lause järgi võib menetlusdokumendi kätte toimetada

mh elektrooniliselt. Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse sama sätte teise lause järgi

dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks

tehtud elektronposti aadressile või infosüsteemi vahendusel.

Dokument loetakse TsMS § 314 lg 5 järgi elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule

dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab

dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise

kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab

olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja

digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja

saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti

aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti

aadressi.

Praeguses asjas tegi ringkonnakohus 4. mai 2010. a määruse saneerimiskava kinnitamata jätmise ja

saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta menetlusosalistele kättesaadavaks 6. mail 2010

e-toimikus. Kuna avaldaja infosüsteemi vahendusel määrusega ei tutvunud, edastas ringkonnakohus

avaldaja esindajale määruse ka 13. mai 2010. a e-kirja manusena. Avaldaja esindaja kinnitas 17. mail

2010 määruse kättesaamist.

Juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument TsMS § 318 lg 2 järgi kätte juriidilise isiku

seaduslikule esindajale, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Kui menetlusosalist

esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja

saadetakse muud teated TsMS § 321 lg 1 järgi üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende

saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.

Praeguses asjas märkis avaldaja juba saneerimismenetluse algatamise avalduses oma esindajaks

Marko Tali ning tema kontaktandmete hulka e-postiaadressi marko.tali@unitedpartners.ee (I kd, tl 1-

6). Samale e-posti aadressile on kohus esimese astme kohtumenetluse vältel kõik

menetlusdokumendid saatnud, sh maakohtu 22. veebruari 2010. a määruse saneerimiskava

kinnitamise kohta, mille puudutatud isikud vaidlustasid (I kd, tl 154).

Maakohtu 22. veebruari 2010. a määruse peale esitatud määruskaebuste kohta kohtule saadetud

vastuses on samuti märgitud avaldaja esindajaks Marko Tali ning tema kontaktandmete hulgas

ülalmärgitud e-posti aadress. Vastuse on saneerimisnõustaja ja avaldaja volitatud esindajana

allkirjastanud Marko Tali (I kd, tl 186-191). Vastusele on lisatud 20. märtsil 2010 koostatud volikiri,

mille järgi avaldaja volitas Marko Talit esitama kohtule avaldaja nimel vastuse ning esindama

avaldajat nimetatud kohtuasjas. Volikiri kehtis 31. augustini 2010 (I kd, tl 192). Esindaja kinnitas

ülalmärgitud e-postiaadressilt saadetud e-kirjaga, et sai ringkonnakohtu 4. mai 2010. a määruse kätte

17. mail 2010 (I kd, tl 210), s.o ajal, mil esindaja oli volitatud avaldajat selles kohtumenetluses

esindama.

Seega tuleb TsMS § 321 lg 1 järgi asuda seisukohale, et avaldaja sai esindaja kaudu ringkonnakohtu

4. mai 2010. a määruse 17. mail 2010 kätte ning võis TsMS § 698 lg 2 järgi esitada määruskaebuse

hiljemalt 1. juunil 2010. Avaldaja esitas ringkonnakohtu 4. mai 2010. a määruse peale Riigikohtule

määruskaebuse alles 6. juulil 2010, s.o pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

Kuna avaldaja esitas määruskaebuse pärast määruskaebuse tähtaja möödumist, tuleb avaldaja

määruskaebus jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 järgi läbi vaatamata.

15. Avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi

avaldajale määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb

TsMS § 171 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa