3-2-1-175-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-175-10

Määruse kuupäev

Tartu, 23. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 hagi Eve Sõerdi vastu võla

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-51426

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eve Sõerdi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 (registrikood

80063693), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja Eve Sõerd (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Asja läbivaatamise kuupäev

14. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2010. a määrus ja Harju Maakohtu

14. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-51426.

2. Rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju

Maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Eve Sõerdile määruskaebuselt 30. aprillil 2010. a tasutud kautsjon

63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti (1000 (üks tuhat) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KORTERIÜHISTU KEEMIA 19 (hageja) esitas 29. mail 2009 Harju Maakohtule hagiavalduse

Eve Sõerdi (kostja) vastu võla 39 841 krooni 46 sendi ja viivise 19 032 krooni 80 sendi

väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi 25. märtsi 2010. a tagaseljaotsusega.

Kostja esitas 29. aprillil 2010 kaja, paludes tsiviilasja menetluse taastada. Tagaseljaotsusega on

rikutud kostja põhiõigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Hagi on põhjendamata,

mistõttu ei saanud kohus teha tagaseljaotsust. Kostja käis kohtumajas, kus sai teavet kohtuistungi

ärajäämise kohta. Kostja ei jätnud teadlikult istungile minemata.

2. Harju Maakohus jättis 14. mai 2010. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Maakohtu määruse kohaselt võib kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 2 järgi

esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud tegevusetus oli tingitud

mõjuvast põhjusest ning kohtuistungile ilmumata jäämisel oli kohtukutse toimetatud kostjale või

tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. TsMS § 417

lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see

oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja

õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud

menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast, või kui esineb muu alus, mille

tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 422 lg 1 järgi on hagile vastamata jätmise või

kohtuistungile ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei

saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

Kostja sai kohtukutse isiklikult kätte 5. jaanuaril 2010. Kohtukutses hoiatati kostjat, et hageja

taotlusel teeb kohus tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtusse. Kostja ei tulnud 16. märtsil 2010

kell 10.00 kohtuistungile ja hageja palus teha tagaseljaotsuse. Kostjal ei olnud seaduslikku takistust

kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja tsiviilasja

menetluse taastada. Hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud.

4. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. septembri 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt peab TsMS § 416 lg 1 p 3 järgi kajas sisalduma asjaolu, mis

takistas kaja esitajal ilmuda kohtuistungile ja sellest teatada ning selle põhistus. Kostja vaidlustab

tagaseljaotsust sisuliselt, toomata seejuures välja asjaolud ja tõendid, miks ta ei saanud maakohtu

istungil osaleda. Maakohus jättis õigesti kaja rahuldamata ja tsiviilasja menetluse taastamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada maakohtu määrus ja rahuldada kaja.

Määruskaebuse kohaselt võis kostja TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, sest tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kuna hagi ei olnud hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, ei saanud kohus lugeda, et kostja on hageja

väited omaks võtnud. Hageja ei ole hagiavalduses nimetanud nõude aluseks olevaid asjaolusid.

7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kuna kostja ei

põhjendanud, miks ta maakohtu istungil ei osalenud, võis maakohus teha tagaseljaotsuse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb

tühistada ka maakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata kostja kaja ja menetlus taastamata. Kaja

tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

9. TsMS § 415 lg 1 esimene lause sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt võib kostja esitada

tagaseljaotsuse peale kaja üksnes juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus

oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust üksnes

TsMS § 415 lg 1 teises lauses nimetatud juhtudel, sh siis, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei ole TsMS § 415 lg 1 teist lauset võimalik

laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette

kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra,

mil hoolimata teise lause selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada

mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 26. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-09, p 15). Kolleegium

jääb selle seisukoha juurde. TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi ei ole menetluse taastamiseks vaja

mõjuvat põhjust, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

Kolleegium on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et kohus peab nii tagaseljaotsuse

tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollima

tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Tulenevalt TsMS §-st 410 ja TsMS § 413 lg 3 p-st 1

on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks see, et kostjat on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast

nõuetekohaselt teavitatud. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja

lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust

lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 12; Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-143-07, p 16).

10. Maakohtu määruse kohaselt sai kostja kohtukutse isiklikult kätte 5. jaanuaril 2010. Samas ei selgu

väljastusteatelt, mil viisil kutse kostjale kätte toimetati, väljastusteatel ei ole kostja allkirja ega

dokumendi numbrit, samuti kohtukutse kättetoimetanud isiku nime ja ametit (toimikuleht 134). Seega

ei vasta väljastusteade TsMS § 313 lg 3 p-des 4, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Kuivõrd kättetoimetamine

ei ole väljastusteatel usaldusväärselt dokumenteeritud, ei saa lugeda väljastusteadet TsMS § 313 lg 5

alusel kättetoimetamiseks piisavaks.

Kolleegium märgib, et kuna kostjale ei olnud kutset isiklikult allkirja vastu üle antud, võis kostja

TsMS § 415 lg 1 p 2 järgi esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Seetõttu ei olnud ka

menetluse taastamiseks vaja mõjuvat põhjust (TsMS § 417 lg 2 teine lause).

Kohtud, jättes kontrollimata tagaseljaotsuse tegemise eeldused, rikkusid oluliselt menetlusõiguse

normi TsMS § 669 lg 2 järgi. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi lisaks ka sellega, et jättis

maakohtu rikkumise tähelepanuta ja määruse tühistamata. Nii ringkonna- kui ka maakohtu määruse

tühistamise ja menetluse taastamise aluseks on asjaolu, et kohtud ei kontrollinud tagaseljaotsuse

tegemise eeldusi. Seetõttu ei pea kolleegium menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks võtta

seisukohta määruskaebuse väite kohta, et tagaseljaotsuse tegemiseks ei olnud alust, kuna hagi ei

olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

11. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hagejale

tasutud kautsjon.

Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa