3-2-1-163-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-163-10

Määruse kuupäev

Tartu, 23. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Sergei Karmazini hagi Valeri Kustovi vastu 15 102 krooni ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 2-07-18620

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Karmazini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Sergei Karmazin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Juho-Enn Aule

Kostja Valeri Kustov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andres Lusmägi

Asja läbivaatamise kuupäev

31. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-18620

ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Sergei Karmazinile (konto nr 1109473281, Swedbank AS) 5. oktoobril 2010. a

tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11. mail 2007 esitas Sergei Karmazin (hageja) Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Valeri Kustovi (kostja) vastu põhivõla 15 102 krooni ja viivise 391 krooni saamiseks.

Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Seejärel andis maakohus

21. juunil 2007 nõude üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses palus hageja

kostjalt välja mõista põhivõla 15 102 krooni ning viivise 391 krooni ja 0,028% (4 krooni 35 senti)

tasumata jäänud summast 15 102 krooni iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 7. juuli 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda,

samuti mõistis maakohus hagejalt riigituludesse kostjale osutatud riigi õigusabi eest 7520 krooni

40 senti.

4. Hageja esitas 3. septembril 2010 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

uue otsusega hagi rahuldada või saata asi maakohtusse uueks läbivaatamiseks.

5. 16. septembril 2010 esitas ringkonnakohus hagejale järelepärimise, miks on apellatsioonkaebus

esitatud tähtaega ületades. Järelepärimisele palus ringkonnakohus vastust 20. septembriks 2010.

20. septembril 2010 esitatud selgituse järgi sai hageja esindaja maakohtu otsuse kätte e-kirjaga

6. augustil 2010, kui tuli tööle pärast puhkust, mis oli seotud tema rasedusega, ning kinnitas e-posti

teel kohe ka otsuse kättesaamist. Ümbriku võttis vastus Tallinnas Keldrimäe 9 asuva maja sekretär,

kuna hageja esindaja oli puhkusel. Ümbrikus oli üksnes 6. juuli 2010. a kohtumäärus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Ringkonnakohus jättis 21. septembri 2010. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata

ja tagastas selle.

Ringkonnakohtu arvates tuleb apellatsioonkaebus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja

möödumist. Maakohus saatis 7. juulil 2010 kohtuotsuse hageja esindaja kohtule teatavaks tehtud e-

posti aadressile, kuid ei saanud kinnitust. 12. juulil 2010 saatis maakohus hageja esindajale

kohtuotsuse postiga. Väljastusteate järgi anti kohtuotsus 19. juulil 2010 allkirja vastu üle adressaadi

sekretärile. Seega on kohtuotsus hagejale 19. juulil 2010 TsMS § 313 kohaselt kätte toimetatud ja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg lõppes 18. augustil 2010. Kaebus esitati 3. septembril 2010.

Tähtaja ennistamist ei ole taotletud.

Hageja ei ole teinud usutavaks väidet, nagu ei oleks talle posti teel kohtuotsust saadetud.

Väljastusteate järgi on hageja lepingulisele esindajale saadetud 7. juuli 2010. a kohtulahend,

kusjuures väljastusteatel on ka tähed k/o, mida saab mõista üksnes kui kohtuotsust, ning kohtuotsus

kannab ka 7. juuli 2010. a kuupäeva. Sellest, et hageja esindaja valduses on 6. juuli 2010. a

kohtumääruse ärakiri, ei järeldu veel, et talle kohtuotsust ei saadetud. Muid tõendamisvahendeid oma

väite usutavuse kinnitamiseks ei ole hageja esitanud.

Maakohus on 28. juunil 2010 hageja esindajale e-kirjaga teatanud, et kohus teeb otsuse avalikult

teatavaks 7. juulil 2010 kell 15.00 Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu. Hageja esindaja on selle

kirja kättesaamist 28. juunil 2010 kinnitanud. 7. juulil 2010 edastas maakohus otsuse pooltele e-

kirjaga. Hageja esindaja on 6. augustil 2010 saatnud kohtule kinnituse selle e-kirja kättesaamise

kohta. Hageja esindaja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik otsusega kohe tutvuda, ja mis

õigustaks kinnituse saatmist umbes kuuajalise hilinemisega. Hageja esindaja ei ole selgitanud ka oma

huvi puudust kohtulahendi vastu, arvestades asjaolu, et otsuse tegemise täpsest ajast oli teda

teavitatud. Needki asjaolud tekitavad kahtlust hageja esindaja väite usutavuses. Apellatsioonitähtaega

tuleb lugeda esimesest kättetoimetamisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega

võtta tema apellatsioonkaebus menetlusse.

Hageja arvates kohaldas ringkonnakohus valesti TsMS § 692 lg 1 p 1 ja 2 ning § 314 lg-t 6.

Maakohus saatis hagejale e-postiga 7. juulil 2010 koos kohtuotsusega ka 28. juuni 2010. a määruse

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmise kohta. Tähitud kirja, mille kättesaamise kohta

on toimikus väljastusteade, ümbrikus ei olnud 7. juuli 2010. a otsus, vaid 6. juuli 2010. a määrus.

Aktsiaseltsi Eesti Post teate järgi kaalus tähitud kiri (koos ümbrikuga) 12 grammi. Maakohtu otsus on

7 lehekülge pikk ning selle kaal koos ümbriku ja maakohtu määrusega olnuks 43 grammi. Seega ei

saanud tähitud kiri sisaldada kohtuotsust.

Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtule piisavalt, miks ta ei saanud kohtuotsust e-kirjaga kohe

pärast selle saatmist. Ringkonnakohus neid selgitusi ei arvestanud ja kohaldas seetõttu valesti

TsMS § 632 lg-t 1. Ringkonnakohtul oli võimalik kontrollida tähitud kirja kaalu kviitungilt või

postiasustusest ja võrrelda seda kohtuotsuse kaaluga, kuid seda ei tehtud. Hageja esindaja sai otsuse

e-kirjaga kätte 6. augustil 2010. Seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt.

8. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

10. Lähtudes TsMS § 638 lg-st 9 ja § 696 lg 1 esimesest lausest, on hagejal kaebeõigus

ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti tema apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

11. Ringkonnakohtu määruse järgi jäeti apellatsioonkaebus menetlusse võtmata, kuna kaebus esitati

pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Selline menetlusse võtmisest keeldumise alus tuleneb TsMS §-

st 66 ja § 637 lg 1 p-st 2. Seega on ringkonnakohtu määrus põhjendatud, kui hageja esitas

apellatsioonkaebuse hilinenult.

Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Selle sätte järgi on apellatsioonitähtaeg seega seotud primaarselt otsuse

apellandile kättetoimetamisega, st oluline on kindlaks teha, mis ajast saab maakohtu otsuse lugeda

hagejale kättetoimetatuks.

12. Maakohtu otsus kannab 7. juuli 2010. a kuupäeva. Apellatsioonkaebuse esitas hageja

3. septembril 2010 (I kd, tl 182-187).

13. Hagejat esindas maakohtus Janika Drobot (vt volikiri, I kd, tl 33, 34). Hagis oli ta enda kohta

märkinud ametiks SA SAK Fond (st Sihtasutuse SAK FOND) jurist, kontaktandmetena aga Tallinn,

Keldrimäe 9 ja e-posti aadressina saakfond@hot.ee (I kd, tl 24).

Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas

dokumendid TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks

nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Sellest tulenevalt võib maakohtu otsuse

kättetoimetamist J. Drobotile lugeda kättetoimetamiseks hagejale.

14. Ringkonnakohtu määruse järgi tuleb maakohtu otsus lugeda hagejale kätte toimetatuks 19. juulil

2010, kui maakohtu saadetud tähtkiri toimetati kätte "adressaadi sekretärile". Kui lugeda maakohtu

otsus hagejale kätte toimetatuks 19. juulil 2010, on apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg 1

mõttes hilinemisega ja jäetud õigesti menetlusse võtmata.

15. Menetlusdokumendi võib TsMS § 312 lg 1 järgi saajale kätte toimetada mh postiteenust

majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega. Dokumendi kättetoimetamist

tõendab dokumendi tähitult saatmise korral TsMS § 313 lg 1 järgi väljastusteade, mis tuleb

viivitamata kohtule tagastada.

16. Toimikus oleva ümbriku ärakirja (I kd, tl 194) järgi on maakohus adresseerinud saadetise

J. Drobotile (Sihtasutus SAK FOND) ja märkinud aadressiks Keldrimäe 9, Tallinn. Ümbrikul on

märgitud ka asja nr 2-07-18620 ja tähtkirja number RR171212292EE. Toimikus oleva teatise (I kd,

tl 177) järgi on Jegorovale (sekr) kui dokumendi vastuvõtjale 19. juulil 2010 allkirja vastu edastatud

J. Drobotile (Sihtasutus SAK FOND) kui saajale adresseeritud menetlusdokument nr 2-07-18620.

Lisaks on ristiga tähistatud lahter "kohtulahend" ja märgitud "07. 07. 2010" ning tähistus, mis võib

olla "k/o". Kolleegium täpsustab, et hageja ei ole väitnud, et saadetise vastu võtnud isik olnuks tema

või Sihtasutuse SAK FOND sekretär, vaid et selle võttis vastu Tallinnas Keldrimäe 9 maja (ilmselt

büroohoone) sekretär (I kd, tl 191).

17. Lähtudes TsMS § 323 lg-test 1 ja 2, loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks ka juhul, kui

see toimetatakse kätte saaja esindaja (sh menetlusesindaja) äriruumis püsivalt viibivale töötajale või

muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui saaja ise ei viibi

tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Lähtudes TsMS § 322 lg-test 2 ja 3,

loetakse menetlusdokument samuti kätte toimetatuks, kui see toimetatakse kätte saaja esindaja

kortermaja haldavale korteriühistule, kus saaja elu- või äriruum asub, või kaasomandi eseme

valitsejale või saaja üürileandjale, samuti ka saaja tööandjale või muule isikule, kellele saaja osutab

lepingu alusel teenuseid.

Hageja ei vaidlusta, et Jegorovale menetlusdokumendi (vähemalt ümbriku) üleandmist saab

eelnimetatud sätete alusel lugeda selle hagejale kättetoimetamiseks. Sellest tulenevalt võib

ringkonnakohtu seisukohta tähtkirja 19. juulil 2010 kättetoimetamise kohta pidada põhjendatuks.

18. Ümbriku kättetoimetamisega ei saa aga lugeda kätte toimetatuks ümbrikus olema pidanud

menetlusdokumenti, mida seal tegelikult ei olnud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on

TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik

dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on

TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki

üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise

vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate

dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal.

19. Hageja väidab, et sekretärile üleantud ümbrikus ei olnud maakohtu 7. juuli 2010. a otsust, vaid

6. juuli 2010. a määrus (ühel leheküljel), millega maakohus määras kindlaks kostjat riigi õigusabi

korras esindanud advokaadi töö eest riigieelarvest makstava tasu (I kd, tl 164, 165). Oma väidet

põhjendab hageja Aktsiaseltsi Eesti Post teatega (II kd, tl 22), mille järgi kaalus hagejale edastatud

tähitud standardkiri (nr RR171212292EE) 12 grammi, väites samas, et maakohtu otsuse (7 lehekülge

pikk) kaal koos ümbrikuga olnuks 43 grammi.

20. Sisuliselt väidab hageja, et ringkonnakohus hindas tema kaebuse menetlusse võtmata jätmisel

vääralt hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et maakohtu otsust hagejale 19. juulil 2010 kätte ei

toimetatud. Seejuures ei ole hageja ringkonnakohtule esitanud väiteid ega tõendeid kirjade

kaaluerinevuse kohta. Seda oleks ta põhimõtteliselt võinud teha, eriti kui ringkonnakohus küsis

temalt seisukohta kaebuse tähtajalisuse kohta. Samas esitas hageja siiski juba ringkonnakohtule väite,

et talle edastatud ümbrikus maakohtu otsust ei olnud. Kui ringkonnakohus seda väidet ei uskunud,

võinuks ta teha hagejale ettepaneku esitada väite kinnituseks täiendavaid tõendeid. Lisaks märgib

kolleegium, et kuna kohus andis 16. septembril 2010 hagejale selgituse esitamiseks aega kuni

20. septembrini 2010, ei pruukinud hagejal olla ka füüsiliselt võimalik tõendeid hankida (eriti kuna

ajavahemikku sattus ka nädalavahetus).

Kolleegium leiab, et tal on võimalik TsMS §-st 695 lähtudes § 688 lg 3 teise lause järgi tuvastada

kaebuse esitamisega seotud asjaolusid ning hinnata hageja esitatud tõendeid TsMS § 688 lg 5 esimese

lause järgi.

21. Kolleegiumil ei ole võimalik tõsikindlalt selgeks teha, kas hagejale kätte toimetatud ümbrikus

sisaldus maakohtu otsus või mitte. Hageja esitatud väited annavad kolleegiumile samas aluse otsuse

kättetoimetamises tõsiselt kahelda, mis on kolleegiumi arvates piisav asjaolude hageja kasuks

hindamisel. Kolleegium möönab, et hagejal on selle tõendamiseks, et talle edastatud ümbrikus

maakohtu otsust ei olnud, üksnes piiratud võimalused. Kolleegiumi arvates on hageja oma väiteid

vähemalt põhistanud TsMS § 235 esimese lause mõttes ja sellest piisab, et kohtuotsuse

kättetoimetamist hagejale 19. juulil 2010 ei saa lugeda piisavalt usaldusväärselt tõendatuks.

Kolleegiumil ei ole põhjust seada kahtluse alla postiteenuse osutaja teadet, et edastatud saadetis

kaalus 12 grammi, ega hageja väiteid, et maakohtu seitsmeleheline otsus kaalub nii koos kui ka ilma

ümbrikuta märkimisväärselt rohkem. Ka kostja ei ole vastuses määruskaebusele hageja väiteid

saadetise kaaluerinevuste (sh maakohtu otsuse kaalu) kohta iseenesest kahtluse alla seadnud. Hageja

väiteid kinnitab ka asjaolu, et kostja advokaadile riigieelarvest riigi õigusabi korras tasu

kindlaksmääramise määrust (s.o maakohtu 6. juuli 2010. a määrust) ei pidanud maakohus hagejale

saatma, kuna teda see ei puuduta (vt TsMS § 306 lg 5, § 310 lg 1, § 466 lg 1, riigi õigusabi

seaduse § 22 lg 7, § 23 lg 1 ja § 24), kuid ometi on see vähemalt osaliselt temani jõudnud (I kd,

tl 193).

22. Toimikumaterjalide järgi edastas maakohus otsuse hagejale 7. juulil 2010 Sihtasutuse SAK

FOND e-posti aadressile saakfond@hot.ee (I kd, tl 175). Kohtud suhtlesid menetluses hagejaga ja

hageja suhtles kohtutega hageja esindaja vahendusel seda e-posti aadressi kasutades (vt nt I kd, tl 117,

190). Sellelt meiliaadressilt on hageja esindaja (nimi märkimata) kinnitanud ka maakohtu otsuse

kättesaamist 6. augustil 2010 (I kd, tl 178). Hageja kinnitab otsuse kättesaamist 6. augustil 2010 ka

määruskaebuses.

Toimikumaterjalide järgi ei ole põhjust kahelda, et maakohtu otsuse elektrooniline kättetoimetamine

vastas TsMS § 314 lg 2 nõuetele. Maakohus saatis otsuse põhjendatult hagejat menetluses esindanud

isiku esitatud e-posti aadressile. Siiski ei saa otsust lugeda elektrooniliselt kätte toimetatuks varem

kui TsMS § 314 lg 5 esimese lause järgi kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse saatmisest.

Toimikust ei nähtu, et hageja oleks andnud nõusoleku talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks

kinnituseta (vt TsMS § 314 lg 7 esimene lause). Samuti ei nähtu asjaolusid, et hageja saanuks otsuse

tegelikult kätte enne kinnituse saatmist.

Otsuse kätte toimetatuks lugemisel ei ole seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel hageja esindaja

e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas võinuks teda TsMS § 314 lg 6 järgi trahvida

(vt Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p-d 10-12). Samuti ei ole

tähtis, kas hageja teadis kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast, kuna otsuse avalikult

teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5,

§ 453 lg 2, § 455 lg 1). Kuigi tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, ei nähtu

asja materjalidest, et maakohus oleks kättetoimetamisel kasutanud lihtsustatud võimalusi TsMS § 405

lg 1 p 6 mõttes, kuna mh paluti pooltel otsuse kättesaamist (üldkorras) kinnitada.

23. Eelneva põhjal saab maakohtu otsuse lugeda hagejale elektrooniliselt kätte toimetatuks 6. augustil

2010, kui hageja saatis maakohtule otsuse kättesaamise kohta kinnituse. Seega on apellatsioonkaebus

TsMS § 632 lg 1 järgi tähtaegne ja tähtaja ületamise põhjusel ei võinuks selle menetlemisest

keelduda.

24. Kolleegium ei saa ise otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, nagu soovib hageja.

Menetlusse võtmise otsustamiseks tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtule, kus tuleb kontrollida ka

muid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi (TsMS § 637 lg-d 1 ja 2), samuti saab

ringkonnakohus keelduda kaebuse menetlemisest põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga

(TsMS § 637 lg 21) (vt ka nt Riigikohtu 1. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, p-

d 12, 13). Seetõttu ei ole võimalik määruskaebust tervikuna rahuldada.

25. Kolleegium jätab menetluskulude jaotuse määruskaebuse lahendamisel TsMS § 173 lg 3 teise

lause järgi ringkonnakohtu otsustada koos asjas tehtava üldise kulujaotusega sõltuvalt asja

lahendamise lõpptulemusest.

26. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik