3-2-1-158-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-158-10

Määruse kuupäev

Tartu, 23. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Umbusi Agro hagi aktsiaseltsi STAHLHUT vastu

1 372 288 krooni ja viivise väljamõistmiseks ning aktsiaseltsi

STAHLHUT vastuhagi osaühingu Umbusi Agro vastu

425 904 krooni 1 sendi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-93298

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Umbusi Agro määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja (vastuhagis kostja) osaühing Umbusi Agro (registrikood

10513605), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Kostja (vastuhagis hageja) aktsiaselts STAHLHUT (registrikood

10189547)

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-93298

ja saata hageja taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus osaühingu Umbusi Agro määruskaebuselt

29. septembril 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada)

krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. detsembril 2008 esitas osaühing Umbusi Agro (hageja) Tartu Maakohtule hagi aktsiaseltsi

STAHLHUT (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista tarnitud kauba eest põhivõlgnevuse

754 728 krooni ja kahjuhüvitise 617 560 krooni. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista

1 372 288 krooni ja viivise. 14. jaanuaril 2010 esitas kostja vastuhagi, milles palus hagejalt välja

mõista 425 904 krooni 1 senti ja viivise.

Tartu Maakohus rahuldas 13. mai 2010. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja põhivõla

754 728 krooni ja 13. mai 2010. a seisuga viivise 129 551 krooni 89 senti ning alates 14. maist 2010

tasumata põhivõlalt viivise võlaõigusseaduse § 94 lg 1 järgi. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi

rahuldamata. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja esitas 14. juunil 2010 maakohtu otsuse

peale apellatsioonkaebuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Hageja esitas 28. juunil 2010

maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata.

2. 30. juunil 2010 esitas hageja Tartu Ringkonnakohtule taotluse tunnistada 13. mai 2010. a

kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Taotluse kohaselt taotleb hageja otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist kogu kostja vastu esitatud

nõude, s.o nii tasumata põhivõla ja viivise kui ka kahjuhüvitise osas ning kinnitab, et on valmis

andma viivitamatu täitmise tagatise kohtu nõutavas summas. Kostja on kohustuse täitmisega

viivitanud juba enam kui kaks aastat ning see on hagejale tekitanud olulist majanduslikku kahju.

Hagejal on põhjendatud kartus, et kuna kostja vastu on käimas teisigi kohtumenetlusi, võib

kohtuotsuse viivitamata täitmiseta selle edasine täitmine osutuda võimatuks, sest kostjal ei jätku

piisavalt raha kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Samuti ei anna kostjale kuuluvatele kinnistutele hagi tagamise abinõuna seatud kohtulikud

hüpoteegid piisavalt kindlust, et kogu väljamõistetud summat on võimalik tasuda.

Asjaõigusseaduse § 363 lg 2 järgi on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud

nõue. Juhul kui käimasoleva kohtumenetluse ajal kuulutatakse välja kostja pankrot, jäetakse hageja

nõue hagimenetluses läbi vaatamata ning hagi tagamine tühistatakse. Samuti ületavad hageja kasuks

välja mõistetud summad oluliselt hüpoteegisummasid. Hüpoteegisumma katab tema nõudest vaid

põhinõude. Juhul kui kohtuotsust ei tunnistata viivitamata täidetavaks, ähvardab hagejat suur

majanduslik kahju. Hageja vajab kohe likviidsust. Seega on nõude tagatiseks seatud hüpoteegid

hagejale hetkel majanduslikus mõttes kasutud.

3. Kostja palus jätta taotluse rahuldamata või nõuda taotluse rahuldamise korral hagejalt

1 955 562 krooni suuruse tagatise tasumist. Hageja viited kostja maksejõuetusele on pahatahtlikud.

Hageja on esitanud kostja vastu pankrotiavalduse, mille nii Tartu Maakohus kui ka Tartu

Ringkonnakohus on jätnud vastavalt 21. septembri 2009 ja 20. novembri 2009 määrusega

rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. septembri 2010. a määrusega hageja taotluse rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 469 lg 1 kohaselt tunnistab kohus TsMS §-s 468

nimetamata otsuse poole taotluse alusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise

tagatise. Taotluse võib esitada nii enne otsuse tegemist kui ka pärast seda. Hageja on taotluse esitanud

ning ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et on valmis andma kohtu nõudmisel täitmise tagatise

1 741 839 krooni.

TsMS § 469 lg-st 1 tulenevalt peaks kohus alati tunnistama otsuse poole taotluse alusel viivitamata

täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Samas annab TsMS § 469 lg 3 kohtule

õiguse pool tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata selle tasumise osade

kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks

sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste

rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju. Seega täitmise tagatise

määramisel ja seeläbi kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisel on kohtul õigus kaaluda

seda, kas otsuse viivitamata täitmist õigustavad sissenõudja huvid.

Praegusel juhul puuduvad sellised sissenõudja huvid, mis õigustaksid maakohtu otsuse viivitamata

täitmist. Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2009. a määrusega on seatud kohtulik hüpoteek 754 728 krooni

kostja kinnistutele. Seega on kohtuotsuse täitmine tagatud ning otsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamise aluseks saaks olla asjaolu, et sissenõudjale on see oluliselt vajalik eluliste vajaduste

rahuldamiseks, majandus- või kutsetegevuseks või põhjustaks otsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamata jätmine muu suure kahju.

Taotluses märgitu kohaselt, kui otsust ei tunnistata viivitamatult täidetavaks, siis ähvardab hagejat

suur majanduslik kahju, hageja vajab kohe likviidsust. Kuna ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja

valmisolekut anda nädala jooksul täitmise tagatis 1 741 839 krooni, siis on põhjendamatu tema väide

likviidsuse vajaduse kohta. Samuti ei ole hageja põhistanud oma väidet suure majandusliku kahju

kohta.

Hageja väited selle kohta, et hagi tagamise abinõuna seatud kohtulikud hüpoteegid ei anna piisavat

kindlust, et kostja tasub hageja kasuks väljamõistetud summa, ning et kostja pankroti

väljakuulutamise korral jäetakse nõue hagimenetluses läbi vaatamata ja hagi tagamine tühistatakse

ning hageja võib kaotada tagatise, ei anna alust tunnistada maakohtu otsus viivitamata täidetavaks.

Hageja väide kostja pankroti väljakuulutamise kohta kohtumenetluse ajal on oletuslik ega põhine

konkreetsetel tõenditel. Samuti tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-st 2, et kui enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel

otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Isegi kui kuulutatakse välja kostja

pankrot, siis praeguses asjas on juba otsus tehtud ning nõuet ei saa enam jätta hagimenetluses läbi

vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse,

millega tunnistada maakohtu otsus viivitamata täidetavaks.

Määruskaebuse järgi tuleb TsMS § 469 lg-s 3 sätestatud tingimusi arvestada üksnes juhul, kui pool ei

ole suuteline tasuma nõutavat tagatist. Praegu on hageja kinnitanud oma valmisolekut tagatist maksta.

Ringkonnakohtu tõlgendus ei annagi võimalust taotlust rahuldada, kuna tagatise maksmiseks vajaliku

summa olemasolu tähendab automaatselt, et taotleja majanduslik olukord ei ole nii raske, et nõuaks

otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Seega oleks TsMS § 469 võimalik kohaldada vaid juhul,

kui pakutakse mitterahalist tagatist. Kinnitus suutlikkuse kohta tasuda rahalist tagatist välistaks

ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 469 kohaldamise.

Kohtulik hüpoteek ei ole piisav, sest tagab nõuet vaid osaliselt. Hagejal ei ole vaba raha tagatise

maksmiseks, selleks võetakse laenu isikutelt, kes ei ole valmis finantseerima hageja igapäevast

majandustegevust. PankrS § 43 lg-s 2 peetakse silmas jõustunud kohtulahendit, seega ei ole ka

praegu välistatud hagi läbi vaatamata jätmine, kui peaks välja kuulutatama kostja pankrot.

6. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule hageja

taotluse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud TsMS § 469 lg-d 1 ja 3 ning see on kaasa toonud ebaõige

lahendi. TsMS §-s 467 jj sätestatakse hageja võimalus tunnistada veel jõustumata kohtulahend

viivitamata täidetavaks. Kohtulahendi viivitamata täitmiseks peab see olema TsMS § 467 lg 1 teise

lause kohaselt kohtuotsuses endas või eraldi määrusega viivitamata täidetavaks tunnistatud.

Kohtulahendi viivitamatu täitmise instituut kaitseb eelkõige hageja huve, vältimaks majanduslikku

kahju, mis võib tekkida vaid menetluse venitamise eesmärgil esitatud edasikaebuse menetlemisega.

Teiselt poolt on olemas võimalus, et viivitamata täidetav kohtulahend hilisema lahendiga tühistatakse.

Selleks juhuks peavad olema kaitstud ka kostja huvid. Kostja huve kaitsevad nt TsMS § 469 lg 2

ja § 474.

9. Hageja huve kaitsevad muu hulgas ka TsMS § 469 lg-d 1 ja 3, mille tõlgendamisel on

ringkonnakohus praegusel juhul eksinud. TsMS § 469 lg 1 esimese lause kohaselt tunnistab kohus

poole taotluse alusel viivitamata täidetavaks TsMS §-s 468 nimetamata kohtuotsuse, tingimusel et

pool annab täitmise tagatise. TsMS § 469 lg 3 lubab kohtul muu hulgas vabastada pool tagatise

andmise kohustusest või tagatist vähendada, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes

ebaõiglane ja sissenõudja ei suuda TsMS § 469 lg-s 2 sätestatud ulatuses tagatist anda.

Kolleegium leiab, et TsMS § 469 lg 1 ei võimalda kohtul kaalutlusõiguse alusel valida, kas otsus

tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte. Kui pool on esitanud kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamise taotluse, peab kohus kohustama hagejat maksma tagatist TsMS § 469 lg 2

järgi, määrates kindlaks ka tagatise liigi, selle suuruse ja maksmise tähtaja. Kohtuotsust ei või

viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui hageja on andnud kohtu määratud tagatise.

TsMS § 469 lg 3 eesmärgiks on muuta kohtuotsuse viivitamata täitmisele määramine majanduslikult

raskes seisundis sissenõudja jaoks veelgi soodsamaks. Ringkonnakohus on sellest sättest ebaõigesti

järeldanud, et rahuldamata tuleb jätta selle sissenõudja taotlus, kes suudab tagatist pakkuda.

10. Kolleegium märgib kohtulahendi viivitamatu täidetavuse otsustamise menetluse kohta veel

järgmist. Nimetatud menetluses on kohtul valikuõigus otsustada, millist liiki ja kui suure tagatise

andmine määrata. Otsustamise eelduseks on poole taotlus, mille kohta tuleb küsida seisukohta ka

teiselt poolelt, nagu ringkonnakohus TsMS § 470 lg 2 nõuete kohaselt praeguses tsiviilasjas ka tegi.

Tagatise liigid ei ole TsMS-s, sh ka tagatist üldiselt reguleerivates sätetes (TsMS § 194 jj) piiratud.

Tagatise võib määrata ja anda nii rahas kui ka mitterahaliselt, nt käenduse või garantiina. Oluline on

aga see, et tagatise suuruse üle otsustamisel tuleb TsMS § 469 lg 2 kohaselt lähtuda sellest, et täitmise

tagatis peab katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise

vältimiseks abinõude rakendamise tõttu.

Kolleegium leiab, et TsMS § 469 lg-s 2 nimetatud kahju võib seisneda eelkõige hageja põhinõude ja

kõrvalnõuete sissenõudmises täitemenetluse käigus, sh ka kuni otsuse täitmiseni arvutatud viivise

sissenõudmises. Lisaks võib kahju seisneda täitekulude, eelkõige kohtutäituri tasu sissenõudmises

kostjalt. Kuna nt viivise ja täitekulude suurus ei ole tagatise määramise hetkel üheselt selge, ei ole

kahju suurust võimalik täpselt arvutada. Seetõttu tuleb tagatise suuruse määramisel eelkõige

kõrvalnõuete ja täitekulude korral lähtuda nende ligikaudsest hinnangust, kuid ligikaudne hinnang ei

tohiks samas tähendada karistusliku iseloomuga tagatise määramist, mis muudaks nõutava tagatise

ebamõistlikult suureks.

11. Kuna ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 469 lg-te 1 ja 3 ebaõige tõlgendamise tõttu tühistada,

siis tuleb asi tagasi saata ringkonnakohtule hageja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium peab

seejuures vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS §-le 473. TsMS § 473 lg 1 kohaselt võib kohus

võlgniku avalduse alusel määrata, et võlgnik võib vältida kohtulahendi viivitamata täitmist tagatise

andmisega, kui sissenõudja enne täitmist tagatist ei anna. Kui kostja esitab avalduse kohtulahendi

viivitamata täitmise tõrjumiseks pärast seda, kui hageja on andnud TsMS § 469 lg 2 järgi kohtu

määratud tagatise, ei ole tal võimalik otsuse viivitamata täidetavust vältida.

Kolleegium selgitab, et kui kostja esitab asja uuel läbivaatamisel TsMS § 473 lg-s 1 nimetatud

avalduse enne seda, kui kohus määrab hagejale TsMS § 469 lg 2 järgi tagatise andmise, siis tuleb

esmalt vaadata läbi kostja avaldus. Kohus peab määrama TsMS § 473 lg 2 järgi kostjalt nõutava

tagatise ja määrama tähtaja tagatise andmiseks. Seejuures tuleb kostja antava tagatise suuruse

määramisel arvesse võtta seda, et ta on andnud kohtumenetluses tagatise tema kinnistutele seatud

kohtulike hüpoteekide kujul. Juhul kui kostja ei anna kohtu määratud tähtajaks tagatist, siis peab

kohus rahuldama hageja avalduse.

Juhul kui kostja esitab avalduse kohtuotsuse viivitamata täitmise vältimiseks pärast seda, kui kohus

on määranud hageja makstava tagatise TsMS § 469 lg 2, siis peab kohus määrama TsMS § 473 lg 2

järgi kostjalt nõutava tagatise ja tähtaja tagatise andmiseks, kuid kohtuotsuse viivitamata täitmine

sõltub sellisel juhul sellest, kas hageja jõuab anda tagatise enne seda, kui kostja annab oma tagatise.

12. Vastuseks hageja kohtumenetluses esitatud väitele selle kohta, et hagi läbi vaatamata jätmisel

kaotab ta hagi tagamise tühistamise tõttu tagatise, juhib kolleegium tähelepanu

Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10. Nimetatud otsuse p-s 20 leiti, et

hagi läbi vaatamata jätmise korral PankrS § 43 lg 2 alusel ei pea sellega kaasnema hagi tagamise

tühistamine ja tagamisabinõuna sisse kantud kohtuliku hüpoteegi kustutamine. Kolleegium nõustub

selle seisukohaga.

13. Menetluskulude jaotuse otsustab ringkonnakohus lähtuvalt põhiasja (hageja apellatsioonkaebuse

ja kostja vastuapellatsioonkaebuse lahendamine) läbivaatamise tulemustest (TsMS § 173 lg 3 teine

lause).

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud

kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel

muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus.

Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu