3-1-1-114-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-114-10

Otsuse kuupäev

22. veebruar 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Hannes Aamisepp'a süüdistuses KarS § 3001 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2010. a otsus kriminaalasjas

nr 1-09-676

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hannes

Aamisepa

kaitsja

vandeadvokaat

Andrus

Lillo,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade

prokurör Kalmer Kask

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. veebruar 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2010. a ja Viru Maakohtu 29. aprilli 2010. a

otsused ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hannes Aamisepp anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 3001 lg 2 järgi alljärgneva teo

toimepanemises.

H. Aamisepp töötab alates 12. oktoobrist 1994 Põllumajandusministeeriumi hallatava Jäneda Õppe-

ja Nõuandekeskuse (edaspidi JÕNK) ja selle ümberkujundamisel moodustatud Maamajanduse

Infokeskuse (edaspidi MIK) direktorina. H. Aamisepp on ametiisik KarS § 288 ja

korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 2 p 26 mõttes.

2007. a aktsepteeris H. Aamisepp MIK direktorina real juhtudel arveid, mis OÜ C oli esitanud

"Läänemere

keskkonnakaitse

regionaalprojekti"

raames

osutatud

projektijuhtimise

ja

majanduskonsultatsioonide teenuste kohta. Seejärel andis H. Aamisepp korralduse kanda

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna kontolt OÜ-le C üle arvetel näidatud summad, kokku

668 116 krooni 35 senti.

Arveid aktsepteerides ja ülekannete tegemiseks korraldusi andes oli H. Aamisepp teadlik, et OÜ C

osanik ja juhatuse liige T. K. tegutseb H. Aamisepa ja tema abikaasa M. A. huvides. OÜ C kandis

talle tasutud rahast 654 691 krooni 5 senti edasi OÜ-le A, mille osanikud olid H. Aamisepp ja M. A..

See raha oli tasu projektijuhtimis- ja majanduskonsultatsiooniteenuste eest, mida OÜ C pidi vastavalt

3. veebruari 2006. a töövõtulepingule projekti raames osutama. Tegelikult ei osutanud

projektijuhtimis- ja konsultatsiooniteenust OÜ C. Kogu töö tegid ära H. Aamisepp ja M. A. OÜ A

kaudu, esitades tehtud tööde eest arved ja tööaruanded OÜ-le C, kes omakorda esitas arve ja

tööaruanded MIK-ile.

H. Aamisepa poolt MIK-i direktorina OÜ-le C tehtud väljamaksete (summas 668 116 krooni 35 senti)

aktsepteerimine ja väljamakseteks korralduse andmine on käsitatav töö- või teenistuskohustuste

raames sellise otsuse tegemisena, mis mõjutas oluliselt H. Aamisepa enda, tema osalusega juriidilise

isiku ja tema huvides tegutseva juriidilise isiku majandushuve. Seega rikkus H. Aamisepp teadvalt ja

suures ulatuses KVS § 25 lg 1 p-des 3 ja 7 sätestatud piiranguid, olles huvide konfliktis. Ühtlasi ei

järginud H. Aamisepp KVS § 25 lg-st 3 tulenevat taandumis- ja teatamiskohustust.

2. Viru Maakohtu 29. aprilli 2010. a otsusega tunnistati H. Aamisepp KarS § 3001 lg 2 järgi süüdi ja

teda karistati rahalise karistusega 5000 krooni.

Maakohus leidis, et kriminaalasjas ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle. OÜ C osanik ja juhatuse

liige T. K. tegutses vastavalt eelnevale kokkuleppele H. Aamisepa ja M. A. huvides, kandes 98%

saadud rahast H. Aamisepa esitatud arvete alusel edasi OÜ-le A, mille osanikud olid H. Aamisepp ja

tema abikaasa. Kokku kandis OÜ C OÜ A arvele 654 691 krooni 5 senti. See raha oli tasu

projektijuhtimise- ja majanduskonsultatsiooniteenuste eest, mida OÜ C pidi MIK-iga sõlmitud

töövõtulepingu kohaselt projekti raames osutama. Tegelikult OÜ C ise lepingus näidatud teenuseid ei

osutanud, vaid kogu töö tegid ära H. Aamisepp ja M. A.

Kohus ei nõustunud süüdistatava ja kaitsja seisukohaga, et kuna süüdistuses nimetatud väljamaksed

tehti JÕNK-i ja Helsingi Komisjoni (HELCOM) vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, s.o töötasu

maksmiseks selles lepingus nimetatud isikutele, ning H. Aamisepa pädevuses ei olnud otsustada, kui

palju kellelegi maksta, pole korruptsioonivastase seaduse nõudeid rikutud. Kohus leidis, et raha

väljamaksmist aktsepteerides ei tegutsenud H. Aamisepp enam mitte kui projektijuht, vaid kui

Põllumajandusministeeriumi hallatava MIK-i direktor, s.o ametiisik KVS § 4 lg 2 p 26 mõttes.

Kohus täpsustas, et H. Aamisepa korralduste alusel kanti OÜ C arvele kokku 668 116 krooni 25 senti.

KarSRS § 82 kohaselt hinnatakse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangute

rikkumise ulatust suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära

ühes kuus sajakordselt. Kuna 2007. a oli kehtiv palga alammäär ühes kuus 3600 krooni, siis on

käesoleval juhul tegemist rikkumisega suures ulatuses.

Asjaolu, et korruptiivset tulu ei saadud, ei tähenda, nagu poleks KarS § 3001 lg-s 2 ette nähtud

kuriteokoosseis täidetud.

H. Aamisepp pani talle süüksarvatava teo toime otsese tahtlusega.

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H. Aamisepa kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu, kes

taotles maakohtu otsuse tühistamist ja H. Aamisepa õigeksmõistmist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2010. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu kõigi seisukohtadega, märkides muu hulgas

järgmist.

4.1 Süüdistatava väitel oli riigikassas JÕNK-i nimel konto, kuhu laekusid välisvahendid ning

lepingust tulenevalt oli selle konto käsutamise õigus projektijuhil. Süüdistatav kinnitas, et kuna

riigikassa ei oleks projektijuhi allkirja aktsepteerinud, siis pidi alla kirjutama asutuse juht.

Ringkonnakohus kordas maakohtu seisukohta, et raha väljamaksmist aktsepteerides ei tegutsenud

süüdistatav mitte kui projektijuht vaid kui MIK-i direktor, s.o ametiisik KVS § 4 lg 2 p 26 mõttes.

4.2 OÜ C on käsitatav KVS § 25 lg 1 p-s 7 nimetatud juriidilise isikuna. H. Aamisepp ja tema

abikaasa töötasid MIK-is ja samas tegid töid süüdistuses nimetatud projekti raames. H. Aamisepp

projektijuhina koostas aruande, pärast selle kontrollimist HELCOM-i poolt esitas taotluse raha

väljamaksmiseks ja MIK-i direktorina andis korralduse raha sisuliselt iseendale välja maksta.

H. Aamiseppa ei süüdistata korruptiivse tulu saamises, vaid huvide konfliktis, mis on käsitatav

abstraktse korruptsiooniohuna. H. Aamisepp pidanuks käituma KVS § 25 lg 3 kohaselt, st ennast

arvete aktsepteerimisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes

pidanuks otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku.

4.3 OÜ C arvete aktsepteerimine mõjutas oluliselt H. Aamisepa ja temaga seotud isikute

majandushuve, sest see võimaldas OÜ-l C kanda H. Aamisepa ja tema abikaasa osalusega äriühingule

üle 654 691 krooni 5 senti, mida võib pidada oluliseks majandushuviks.

4.4 Ringkonnakohus leidis, et H. Aamisepp pani talle süüksarvatava teo toime otsese tahtlusega ega

nõustunud apellandi väitega, et süüdistatav tegutses eksimuses.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. Aamisepa kaitsja vandeadvokaat Andrus

Lillo, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuste tühistamist ja H. Aamisepa

õigeksmõistmist. Kassaator põhjendab oma taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt.

5.1 H. Aamisepale etteheidetav tegevus ei mõjutanud KVS § 25 lg 1 mõttes oluliselt tema ja temaga

seotud äriühingute majandushuve. Tegemist oli HELCOM-i ja MIK-i õiguseellase - JÕNK-i - vahel

sõlmitud lepingu täitmisega, s.o sisuliselt otsustusega maksta lepingulise kohustuse täitmise raames

välja tasu isikule, kes oli õigustatud seda tasu saama. Selline otsustus ei saa KVS § 25 lg 1 mõttes

oluliselt mõjutada KVS § 25 lg 1 p-des 3 ja 7 sätestatud isikute huve. Näiteks on üldlevinud praktika,

et ametiasutuse juht kinnitab töötasudena väljamaksmisele kuuluvad summad, nn palgalehe, milles

sisaldub ka korraldus välja maksta töötasu asutuse juhile endale. Sellist käitumist ei loeta KVS § 25

lg 1 nõuete rikkumiseks, sest sisuline otsustus ametiisikule palka maksta on tehtud teiste isikute

poolt. Sarnane on olukord ka käesolevas kriminaalasjas. Kohus ei ole seadnud kahtluse alla MIK-i ja

OÜ C vahel sõlmitud lepingu õiguspärasust, mistõttu ei saa KVS § 25 lg 1 p 7 rikkumisena käsitada

ka selle lepingu täitmist.

5.2 Kohtud on jätnud nõuetekohaselt tuvastamata H. Aamisepale omistatud kuriteo subjektiivse

koosseisu.

6. Kassatsioonivastuses leiab prokurör Kalmer Kask, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsused tuleb

tühistada KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, s.o

kohtuotsuses põhjenduse puudumise tõttu. Nimelt on mõlema astme kohtud jätnud mitmed

H. Aamisepa karistusõigusliku vastutuse seisukohalt olulised järeldused põhistamata. Samuti puudub

kohtuotsustes analüüs selle kohta, millised õigussuhted tekkisid HELCOM-i, JÕNK-i (hiljem MIK)

ja H. Aamisepa vahel tulenevalt 13. novembril 2003. a sõlmitud nõustamiskohustuse täitmise

lepingust ja selle lisadest. Just nõustamiskohustuse täitmise lepingu alusel toimus süüdistuses

nimetatud projekti rahastamine ja elluviimine. Muu hulgas reguleeris see leping ka projekti jaoks

vajalike tööde tellimise, vastuvõtmise ja nende eest tasu maksmise korda. Seega on

nõustamiskohustuse täitmise lepingu sisul süüdistuse põhjendatuse hindamisel oluline tähendus.

8. KarS § 3001 lg 2 teine alternatiiv, mille järgi H. Aamiseppa süüdistatakse, näeb ette vastutuse

korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses,

kui tehing või otsus on tehtud korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 punktides 7 või 8 nimetatud

piirangut rikkudes. H. Aamiseppa süüdistatakse huvide konfliktis, täpsemalt selles, et ta rikkus KVS

§ 4 lg 2 p-s 26 nimetatud ametiisikuna KVS § 25 lg 1 p-de 3 ja 7 nõudeid. KVS § 25 lg 1 p-de 3 ja 7

kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või

teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema

enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks

on: osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -

hõimlane (p 3) või äriühing, mille osanik või aktsionär või juht- või järelevalveorgani liige

kokkuleppel ametiisikuga või tema lähisugulase või -hõimlasega allub nende korraldustele, tegutseb

nende huvides või arvel (p 7).

Süüdistuse ja kohtuotsuste järgi seisnes H. Aamisepa tegu OÜ C poolt "Läänemere keskkonnakaitse

regionaalprojekti" raames osutatud teenuste kohta esitatud arvete "aktsepteerimises" ja korralduste

andmises nende arvete väljamaksmiseks.

9. Kohtud ei ole avanud seda, milles seisnes käesoleval juhul arvete "aktsepteerimise" sisu, s.t

millistest asjaoludest lähtudes tuli OÜ C arvete nõuetelevastavust hinnata. Seda asjaolu välja

selgitamata ei ole aga võimalik anda õiguslikku hinnangut sellele, kas süüdistuses nimetatud arvete

aktsepteerimisel oli KVS § 25 lg 1 mõttes otsuse kvaliteet. Kohtud on lugenud arvete aktsepteerimise

KVS § 25 lg-s 1 nimetatud otsuse tegemiseks ilma seda järeldust põhistamata.

Tavapäraselt eeldab arve aktsepteerimine selle kontrollimist, kas arvel kajastatud andmed vastavad

tegelikkusele ja arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevatele tingimustele (nt kas arvel

näidatud kaup on tarnitud või teenus osutatud kooskõlas lepingus sätestatud tingimustega, on nõutava

kvaliteediga jne). Käesoleval juhul on kohtud tuvastanud, et arvete aktsepteerimine H. Aamisepa

poolt toimus pärast seda, kui HELCOM oli arvel näidatud töö vastu võtnud ja heaks kiitnud. Samas ei

selgu kohtuotsustest, milline oli selle otsustuse sisu, mille langetas arveid aktsepteerides

H. Aamisepp, s.t milliste asjaolude kontrollimine ja hindamine toimus süüdistuses nimetatud arvete

aktsepteerimise protseduuri käigus.

10. Samuti puuduvad kohtuotsustes põhistused selle kohta, miks on pärast OÜ C arvete

aktsepteerimist nende väljamaksmiseks korralduste andmine kohtute hinnangul käsitatav KVS § 25

lg 1 mõttes otsuse tegemisena.

11. KVS § 25 lg 1 kohaselt eeldab huvide konflikt vältimatult seda, et ametiisik on teinud talle

etteheidetava otsuse töö- või teenistuskohustuste raames. H. Aamiseppa süüdistatakse otsuse

tegemises Põllumajandusministeeriumi hallatava MIK-i direktorina, s.o KVS § 4 lg 2 p-s 26

nimetatud ametiisikuna. Seega kui asuda seisukohale, et OÜ C arvete aktsepteerimine või nende

väljamaksmiseks korralduse andmine või mõlemad nimetatud tegevused on käsitatavad otsuse

tegemisena KVS § 25 lg 1 mõttes, tuleks järgnevalt selgitada, kas H. Aamisepp tegi sellised otsused

MIK-i direktori töökohustuste raames. Teisisõnu on küsimus selles, kas OÜ C arvete aktsepteerimine

ja/või nende väljamaksmiseks korralduse andmine oli lähtudes olemasolevast õiguslikust

regulatsioonist - sh nõustamiskohustuse täitmise lepingust - MIK-i direktori kompetentsis.

Siinkohal osutab kolleegium asjaolule, et lisaks MIK-i direktori ametikohale täitis H. Aamisepp

nõustamiskohustuse täitmise lepingu lisa C kohaselt ka Kohaliku Tegevusüksuse (KTÜ) direktori (nn

projektijuhi) ülesandeid. Kõnealuse lisa C punkt 1, mis määratles vahetult H. Aamisepa kui KTÜ

direktori tööülesanded, nägi alapunktis i) ette, et KTÜ direktor teostab makseid lepinguosalistele ja

nõustajatele C2 Koordinaatori ja HELCOM-i Projekti Tegevgrupi (PTG) kooskõlastusel. Sama punkti

alapunkti b) kohaselt pidi KTÜ direktor vastutama projekti eelarve eest, sh ametliku

dokumentatsiooni, arvete ja finantsaruandluse eest. Alapunkt e) andis KTÜ direktori pädevusse KTÜ

personali valiku, palkamise ja järelevalve.

Kriminaalasja lahendamise seisukohalt on oluline, kas õigus otsustada OÜ C arvete aktsepteerimine

ja/või nende väljamaksmiseks korralduste andmine tulenes MIK-i direktori või Kohaliku

Tegevusüksuse

direktori

pädevusest.

Seda

põhjusel,

et

Kohaliku

Tegevusüksuse

juht

nõustamiskohustuse täitmise lepingu mõttes ei ole käsitatav ametiisikuna KVS § 4 tähenduses,

mistõttu tema otsustustele ei laiene KVS § 25 nõuded. Mõlema astme kohtud on märkinud, et raha

väljamaksmist aktsepteerides ei tegutsenud H. Aamisepp enam mitte kui projektijuht vaid kui

Põllumajandusministeeriumi hallatava MIK-i direktor. Samas on kohtud jätnud sellise seisukoha

täielikult põhistamata.

12. Kolleegium loeb eeltoodud lüngad kohtuotsuste põhistustes kriminaalmenetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 mõttes ja tühistab KrMS § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2 juhindudes nii

ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsused, saates kriminaalasja H. Aamisepa süüdistuses KarS § 3001

lg 2 järgi uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

Priit, Pikamäe, Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar