3-2-1-170-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-170-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

KÜ Torujõe 2 hagi Mariana Vilu vastu 18 640 krooni ja

50 sendi ning KÜ Torujõe 2 majandustegevust puudutava

dokumentatsiooni ja pitsati väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-08-60604

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Torujõe 2 kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

18 640 krooni ja 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja KÜ Torujõe 2 (registrikood 80204295), esindaja

vandeadvokaat Erki Vabamets

Kostja Mariana Vilu (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-60604 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada KÜ Torujõe 2 kassatsioonkaebuselt 28. oktoobril 2010. a tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot ja 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KÜ Torujõe 2 (hageja) esitas 22. septembril 2008 hagi Viru Maakohtule Mariana Vilu (kostja)

vastu 18 640 krooni ja 50 sendi ning hageja majandustegevust puudutava dokumentatsiooni ja pitsati

väljanõudmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja, olles hageja juhatuse esimees, ilma üldkoosolekut kokku

kutsumata ja teisi juhatuse liikmeid teavitamata hageja nimel Tööturuametiga halduslepingu

tööpraktika korraldamiseks. Kostja rikkus sellega korteriühistu põhikirja punkti 1.3, kuna ta ei

lähtunud halduslepingut sõlmides ühistu liikmete huvidest ning ei ole üldkoosoleku otsust, mis oleks

lubanud sõlmida lepingu Tööturuametiga.

Halduslepinguga kohustus Tööturuamet kokku kolme osaleja eest maksma hagejale tööpraktika

juhendamise tasu 29 476 krooni 50 senti. 13. märtsil ja 11. aprillil 2007 laekusid korteriühistule

maksed, vastavalt 10 126 krooni 50 senti ning 8514 krooni, mille kostja kandis enda isiklikule

pangakontole.

2. Kostja leidis, et hagis märgitud halduslepingu poolteks on Tööturuamet ja hageja. Hageja juhatuse

liikmena oli tal õigus sõlmida lepingut hageja nimel. Hageja põhikiri ei sätesta, et juhatuse liikmed

võivad esindada hagejat ainult koos. Hageja nimel sõlmitud halduslepingu esemeks oli töötutele

korteriühistu haldamises tööpraktika korraldamine. Eespool nimetatu ei ole vastuolus korteriühistu

põhikirjaliste eesmärkidega. Kuna kostja oli praktika juhendaja, siis oli tal õigus saada töötasuna

18 640 krooni 50 senti.

3. Viru Maakohus rahuldas 25. veebruari 2009 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks

18 635 krooni ja 50 senti. Sama otsusega lõpetas kohus menetluse hageja hagis kostja vastu hageja

majandustegevust puudutava dokumentatsiooni ja pitsati väljanõudmiseks.

Halduslepingu punktide 2.6 ja 7.6 alusel oli kostja tööpraktika juhendaja ja tööandja esindaja, kuid

see, et kostja kirjutas halduslepingule alla hageja juhatuse liikmena, ei teinud kostjat lepingu pooleks.

Kuna sama lepingu punkti 4.1 järgi oli õigus saada tasu tööandjal, mitte tööpraktika juhendajal, on

haldusleping oma olemuselt kahepoolne leping. Seega ei tekkinud kostjal halduslepingu alusel õigust

omandada hagejale tasutud raha.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 järgi peab isik sama seaduse 52. peatükis sätestatud alustel ja

ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui

isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena,

võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui

kohustus langeb hiljem ära.

Hageja põhikirja punkti 6.9 järgi kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse muude põhikirjas või

seadusandluses toodud ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine. Mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 15 p 9 alusel kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu organi liikmega

tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes

mittetulundusühingu esindaja määramine. Üldkoosolek ei määranud kostjale halduslepingu alusel

hagejale laekunud summade suurust tasu. Kostja oli lisaks juhatuse liikmele hageja raamatupidaja ja

raamatupidaja töötasu suuruseks oli 1245 krooni. Kuna kostja ei ole halduslepingu pool ja

üldkoosolek ei otsustanud halduslepingu alusel hagejale kantud raha kostjale väljamaksmist, siis

omandas kostja ilma seadusliku ja tehingulise aluseta hageja arvel raha.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei võtnud seisukohta selle kohta, kas hagejal oli

õigus kostja saadut tagasi nõuda VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuna kostja oli töö teinud, oli tal õigus selle

eest tasu saada.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle menetlemata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 24. septembri 2010. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks alusetult saadud 18 635 krooni 50 senti ning jättis

menetluskulud maakohtus kostja kanda. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis

hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud maakohtus hageja kanda. Muus osas jättis

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud

hageja kanda.

Maakohus on iseenesest õigesti tuvastanud, et kostjal ei tekkinud õigust omandada hagejale tasutud

raha halduslepingu alusel, kuna lepingu punkti 4.1 järgi oli õigus saada tasu tööandjal, mitte

tööpraktika juhendajal. Samuti ei ole hageja üldkoosolek otsustanud määrata kostjale MTÜS § 19 p 5

kohaselt halduslepingu alusel hagejale laekunud summa suurust tasu. Samas on aga ebaõige järeldus,

et kostja on omandanud hageja arvel raha ilma seadusliku ja tehingulise aluseta. Isiku juhatuse

liikmeks olek ei välista tema õigust saada töötasu või tasu tööettevõtu või käsundi järgi, kui ta täidab

samal ajal ülesandeid, mis ei olnud hõlmatud juhatuse liikme ülesannetega. Kuivõrd halduslepingu

täitmise raames tööpraktika juhendamine ei ole vaadeldav juhatuse liikme ülesannete täitmisena ning

kostja juhendaja tööülesandeid täitis, siis olid hageja, keda kostja esindas juhatuse liikmena, ja kostja

sõlminud suulises vormis töövõtulepingu praktikantide juhendamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev

tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige

juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kuigi vaidlusalusel ajal kehtinud

MTÜS § 19 p 5 redaktsioonis sätestati, et juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine on

üldkoosoleku pädevuses, ei sätestanud sel ajal kehtinud seadus üldkoosoleku otsuse puudumise

tagajärjena seda, et mittetulundusühingu juhatuse liikme iseendaga tehtud tehing oleks sellisel juhul

tühine. Alates 1. juulist 2009 kehtiv MTÜS § 27 lg 5 näeb küll ette, et mittetulundusühingu ja

juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek, kuid sellel

sättel ei ole tagasiulatuvat jõudu enne 1. juulit 2009 tehtud tehingute suhtes. Poolte sõlmitud

töövõtuleping ei ole tühine, kostjal oli õigus töövõtjana saada selle lepingu järgi tasu ning seega oli

kostjale 18 635 krooni 50 sendi väljamaksmisel õiguslik alus.

Enne 1. juulit 2009 käsitles seadusandja mittetulundusühingu juhatuse liikme iseendaga tehtud

tehingut, mida üldkoosolek ei olnud heaks kiitnud, tühistatava tehinguna. Nimelt sätestas TsÜS § 131

lg 1, et esindatav võib tühistada esindaja tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise

aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava

huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi

teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu

tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.

Kuna asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks TsÜS § 131 lg-tes 2 või 3 sätestatud tähtaja jooksul

kostja iseendaga tehtud tehingu sama paragrahvi lõike 1 alusel tühistanud, siis ei ole hagejal tekkinud

tehingu tagasitäitmise õigust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja

menetluskulud ja jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.

Kostjal ei olnud õiguslikku alust omandada Tööturuametilt saadut. Hageja ja kostja vahel oli

käsundileping. VÕS § 619 järgi kohustub käsundiandja maksma käsundisaajale käsundi täitmise eest

tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja ei ole tõendanud enda ja hageja vahelise tasukokkuleppe

sõlmimist. Kui kostja ja hageja oleks sõlminud kokkuleppe tasu maksmiseks, oleks hageja pidanud

vaidlusalustelt summadelt arvestama kohustuslikud maksud (sh tulu- ja sotsiaalmaksu).

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud kostja tasunõude õiguslikku alust. Kui hageja ja kostja oleks

sõlminud tasukokkuleppe, oleks see tühine enne 1. juulit 2009 kehtinud MTÜS § 19 lg 5 alusel, mille

kohaselt on juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise

otsustamine ja selles tehingus või nõudes esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses. Hageja

üldkoosolek selliseid otsuseid teinud ei ole. Seega tulnuks kohaldada TsÜS § 129 lg-t 1.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

TsMS § 436 lg-t 1 ja § 654 lg-t 5, jättes analüüsimata hageja ja kostja vahelise õigussuhte sisu ja

tähelepanuta hageja väited. Hageja on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus on üllatuslik, millega

kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 4, samuti on kohus tasunõude lahendamisel väljunud kaebuse

raamidest, rikkudes sellega TsMS § 651 lg-t 1.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Kolleegium ei nõustu hageja kassatsioonkaebuses toodud väidetega menetlusnormide rikkumise

kohta. Ringkonnakohus on oma otsuse põhjendavas osas hageja ja kostja vahelist õigussuhet

käsitlenud ja jõudnud asjaolude hindamisel järeldusele, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu.

Nimetatud järeldus ei väljunud ka apellatsioonkaebuse raamidest, milles kostja kaitses oma õigust

saada juhendamise eest tasu, ega saanud olla hageja jaoks ka üllatav.

10. Kassatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab hageja kassatsioonimenetluses ringkonnakohtu otsuse

osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostjalt tööpraktika korraldamise lepingu alusel saadu

väljamõistmiseks. Hageja põhjendab oma nõuet VÕS § 1028 lg-ga 1, mille kohaselt võib üleandja

õigusliku aluseta saadu saajalt tagasi nõuda. Kostjal ei olnud õiguslikku alust saada summat, mille

Tööturuamet oli hagejale üle kandnud.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis hageja esindajana Tööturuametiga 26. jaanuaril 2007

lepingu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse paragrahvis 15 sätestatud tööpraktika korraldamiseks

kinnisvarahaldaja ametikutse alal. Samuti ei ole vaidluse all, et Tööturuamet kandis 13. märtsil 2007

ja 11. aprillil 2007 praktika eest hagejale tasu vastavalt 10124 krooni ja 50 senti ning 8514 krooni.

Kohtud on lugenud tuvastatuks, et mõlemad nimetatud summad on kantud kohe pärast nende

hagejale laekumist hageja kontolt üle kostjale.

12. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud õiguslikku alust saada tasu, mille Tööturuamet oli

maksnud hagejale, kuna hageja ja kostja ei ole sõlminud lepingut praktika juhendamise kohta ning

tasu saamiseks ei ole ka muud õiguslikku alust. Hageja põhjendab oma seisukohta sellega, et kostja ei

saanud sõlmida praktika juhendamise lepingut hageja ja iseenda vahel, kuna tal puudus õigus hagejat

esindada tehingu sõlmimisel iseendaga. Tööpraktika toimumise ajal kehtinud MTÜS § 19 p 5

kohaselt oli mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuses juhatuse või muu organi liikmega tehingu

tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes

mittetulundusühingu esindaja määramine. Seega hageja, keda kostja esindas juhatuse liikmena, ja

kostja oleks saanud sõlmida praktikantide juhendamise lepingu vaid üldkoosoleku otsuse alusel.

Sellist otsust ei ole hageja üldkoosolek vastu võtnud.

Mittetulundusühingu juhatuse liikme iseendaga tehtud tehing ilma üldkoosoleku otsuseta on tühine

TsÜS § 129 lg 1 alusel, kui teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing.

Mittetulundusühing ei ole kostja tegevust tööpraktika juhendamisel ka hiljem heaks kiitnud.

13. Kolleegium on seisukohal, et hageja kassatsioonkaebuses toodud väited kostja esindusõiguse

kohta on põhjendatud. Kostja oli hageja juhatuse liige. Tööturuametiga lepingu sõlmimise ajal

kehtinud MTÜS § 26 lg 1 kohaselt juhib ja esindab mittetulundusühingut juhatus. MTÜS-i sama

redaktsiooni § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides

õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mittetulundusühingu juhatus juhib ja esindab

mittetulundusühingut, kuid juhatuse õigus esindada mittetulundusühingut oli tehingu sõlmimise ajal

kehtinud MTÜS § 19 p 5 alusel piiratud üldkoosoleku otsusega. Kostja õigus iseenda nimel hagejaga

kehtivalt lepingut sõlmida ehk tema õigus hagejat tehingutes iseendaga esindada eeldas hageja

üldkoosoleku sellekohast otsust. Juhatuse liikmete õigus teha iseendaga tehinguid on

mittetulundusühingu jaoks oluline küsimus, juhatuse esindusõiguse piiramise eesmärgiks on

võimalike huvide konfliktide ärahoidmine juhatuse liikme ja mittetulundusühingu vahel.

14. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kostja võis hageja esindajana olla sõlminud

iseendaga praktika juhendamiseks töövõtulepingu. Kuigi Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et

praktika juhendamine ei ole vaadeldav juhatuse liikme ülesannete täitmisena, ei ole sellel asjaolul

esindusõiguse seisukohast tähtsust. Juhatuse liikme esindusõigus mittetulundusühingut tehingutes

iseendaga esindada eeldas üldkoosoleku otsust. Sõltumata sellest, kas kostja asus hageja ja

Tööturuameti vahelist lepingut täites tegutsema valdkonnas, mis kuulub juhatuse liikme ülesannete

hulka või mitte, pidi tal olema hageja nimel iseendaga tehingute tegemisel esindusõigus.

Esindusõiguse piirang iseendaga tehingu tegemiseks tulenes praktika juhendamise lepingu sõlmimise

ajal kehtinud MTÜS § 26 lg-st 1 ja § 19 p-st 5.

15. Ringkonnakohus on üldkoosoleku otsuse õiguslikku tagajärge analüüsides tuginenud ekslikult

TsÜS §-le 87, mille kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu

mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on

sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta TsÜS § 129, mis sätestab esindusõiguseta isiku

mitmepoolese tehingu õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel

esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel

esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

16. Asja materjalide põhjal võib järeldada, et kostja juhendas praktikat. Kolleegium peab vajalikuks

märkida, et kui kostja on praktika juhendamisel kandnud kulutusi, võib tal olla õigus nõuda hagejalt

nende hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel, kui selle nõude eeldused on täidetud.

17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku

otsust, tuleb poolte menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa