3-2-1-165-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-165-10

Määruse kuupäev

Tartu, 15. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Mittetulundusühingu Tallinna Kalaspordi Klubi hagi Rein

Sõitja vastu kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-2007

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühingu Tallinna Kalaspordi Klubi ja Rein Sõitja

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja mittetulundusühing Tallinna Kalaspordi Klubi

(registrikood 80067946), esindaja vandeadvokaat Aleksander

Vares

Kostja Rein Sõitja (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-2007 ja

Harju Maakohtu 10. juuni 2010. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

2. Määruskaebused rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le 21. oktoobril 2010. a Rein Sõitja

määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada)

krooni) ja 20. oktoobril 2010. a mittetulundusühingu Tallinna Kalaspordi Klubi

määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada)

krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13. jaanuaril 2010 esitas Harry Podneks mittetulundusühingu Tallinna Kalaspordi Klubi (hageja)

nimel hagi Rein Sõitja (kostja) vastu kahjuhüvitise saamiseks.

2. Kostja esitas hagile vastuse, milles märkis, et selles tsiviilasjas ei ole hageja nimel hagiavalduse

esitanud Harry Podneks tõendanud oma esindusõigust ega esitanud üldkoosoleku otsust, millega on

otsustatud esitada hagiavaldus kostja vastu ning määrata selles vaidluses hageja esindajaks Harry

Podneks. Kostja leidis, et tsiviilasjas esinevad alused hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuid

kuna hagi on kohtu 4. märtsi 2010. a määrusega menetlusse võetud ning see määrus ei ole

edasikaevatav, tuleb hagi jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 2 p 1

ja § 423 lg 1 p 9 alusel. Samuti leidis kostja, et kuna hagi oli esitatud vaid Harry Podneksi enda

algatusel ilma üldkoosoleku otsuseta, peab Harry Podneks hüvitama kostjale tarbetu kohtuvaidlusega

tekitatud kulud.

3. Harju Maakohus jättis 10. juuni 2010. a määrusega hagi läbi vaatamata ning kostja menetluskulud

hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ilmunud hageja korraldavale istungile 9. juunil 2010,

kohtukutse istungi aja kohta on esindajale kätte toimetatud, hageja on istungile mitteilmumise

tagajärgedest teadlik, hageja ei ole andnud nõusolekut, et asja võib menetleda kirjalikus menetluses,

ega ole esitanud taotlusi. Kostja hagi ei tunnistanud. Seega puudusid piirangud TsMS § 412 lg 1 järgi

hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist. TsMS § 409 lg 1 p 1 järgi

jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmunud kohtuistungile ja kostja taotleb hagi läbi

vaatamata jätmist. Eeltoodu alusel jättis maakohus kostja vastu esitatud hagi läbi vaatamata.

TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Nii hageja kui ka kostja esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes muuta maakohtu

määruse põhjendusi ja jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 ja § 227 lg 5 alusel ning jätta

kõik menetluskulud, sh kostja menetluskulud, Harry Podneksi kanda.

Pooled toetasid teineteise määruskaebust ja palusid selle rahuldada.

Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. oktoobri 2010. a määrusega mõlemad määruskaebused

rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud maakohtus jättis ringkonnakohus

hageja kanda. Määruskaebustega seotud poolte menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi

kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei soovi hageja ja kostja määruskaebustest nähtuvalt

menetluse taastamist, vaid soovivad muuta maakohtu määruse põhjendusi ning jätta hagi läbi

vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 ja § 227 lg 5 alusel ning menetluskulud, sh kostja menetluskulud,

Harry Podneksi kanda. Ringkonnakohus leidis, et kuna 9. juuni 2010. a korraldavale kohtuistungile

ilmunud isikul (Harry Podneksil) ei olnud enam volitusi hageja esindamiseks ning hageja

seadusjärgset esindajat ega muud lepingulist esindajat samuti kohtusse ei ilmunud, jättis maakohus

õigesti hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kostja taotlusel läbi vaatamata. Samuti jättis maakohus

menetluskulud õigesti hageja kanda. Määruskaebuse väited ei anna alust teha vastupidist järeldust.

Samuti ei esine aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks määruskaebustes taotletud alusel. Kui juriidiline

isik esitab hagi, peab kohus kontrollima, kas hagi juriidilise isiku nimel esitanud isik on juriidilise

isiku juhatuse liige. Seda asjaolu maakohus hagi menetlusse võtmisel ka kontrollis. Juhul kui seadus

näeb nõude esitamise eeldusena ette üldkoosoleku otsuse olemasolu ning kui seda otsust ei ole hagile

lisatud, ei tähenda see veel, et maakohus peaks keelduma hagi menetlusse võtmisest või et maakohus

peaks jätma hagi sellel alusel läbi vaatamata.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasjas olid

menetluse poolteks hageja mittetulundusühing Tallinna Kalaspordi Klubi ja kostja Rein Sõitja. Kuna

Harry Podneks ei ole tsiviilasjas menetlusosaline, puudub alus jätta menetluskulud, sh kostja

menetluskulud, Harry Podneksi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja ja kostja esitasid ringkonnakohtu määruse peale samasisulised määruskaebused, paludes

ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti poolte määruskaebused rahuldamata, maakohtu

määrus muutmata ning maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning ringkonnakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ja kostja paluvad teha tühistatud osas uue määruse, millega

jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 alusel ning jaotada menetluskulud

selliselt, et kõik asja menetlemise kulud jäävad Harry Podneksi kanda.

Hageja ja kostja leiavad, et maakohus ja ringkonnakohus rikkusid materiaalõiguse normi, jättes

kohaldamata mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg 6, ning menetlusõiguse

normi, jättes kohaldamata TsMS § 226 lg 2 p 1, § 227 lg 5 ja § 423 lg 1 p 9, ehkki hageja nimel hagi

esitanud isik ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu.

Kostja on tsiviilasja menetluses korduvalt rõhutanud, et MTÜS-i 1. juulil 2009 jõustunud § 19 lg 1

p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus

või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi

nimetatud küsimuste otsustamist anda põhikirjaga juhatuse või muu organi pädevusse. Selle sätte

eesmärgiks on kaitsta mittetulundusühingut selle esindajate omavolilise tegevuse eest ning tagada, et

mittetulundusühing osaleks menetluses üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Seega eeldab

mittetulundusühingu esindaja esindusõigus kahte komponenti: nii üldiseid juriidilise isiku esindaja

volitusi tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 34 ja MTÜS § 27 lg-st 1 kui ka

täiendava üldkoosoleku otsuse olemasolu, millega konkreetselt seda juhatuse liiget volitatakse

esindama mittetulundusühingut kohtuvaidluses tulenevalt MTÜS § 19 lg 1 p-st 4. MTÜS § 27 lg 6

kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille

puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek. Ilma sellise üldkoosoleku

otsuseta ei saa juhatuse liiget pidada volitatud isikuks TsMS § 217 lg 4 ja TsÜS § 34 lg 4 mõistes,

kuna MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg 6 on TsÜS § 34 ja TsMS § 222 suhtes juhatuse liikme

esindusõigust sätestavateks erinormideks. Ringkonnakohtu seisukoht, nagu polnuks maakohus

kohustatud selgitama välja, kas Harry Podneks on hagi esitama volitatud üldkoosoleku otsusega, on

otseses vastuolus MTÜS § 27 lg 6 imperatiivse nõudega ning riivab hageja kui menetlusosalise

õigusi.

Ka kostja esindaja teatas 9. juuni 2010. a istungil, et hageja ei ole kiitnud Harry Podneksi tegevust

heaks, ning see väide on kajastatud istungi protokollis. Juhul kui kohtul tekkis kahtlus kostja esindaja

sõnades, oleks kohus võinud küsida hageja kirjalikku kinnitust nimetatud asjaolu kohta. Hagi

kättetoimetamist kostjale ei saa pidada kohaseks kättetoimetamiseks TsMS § 319 mõistes isegi juhul,

kui kostja kannab MTÜ liikmetele ette tema vastu esitatud hagist. Kutse 9. juuni 2010. a istungile on

14. aprillil 2010 saadetud e-posti teel kostjale ja hageja esindajale Harry Podneksi isikus vaatamata

sellele, et kostja väljendas oma vastuses sõnaselgelt, et Harry Podneksi tegevus on omavoliline ja

MTÜS § 19 lg 1 p-ga 4 ja § 27 lg-ga 6 vastuolus. Maakohus pidas sellele vaatamata Harry Podneksit

hageja esindajaks ega hakanud kontrollima Harry Podneksi esindusõigust hagi esitamisel. Kuna

hagejalt ei ole kunagi küsitud seisukohta hagi ja menetluskulude jaotuse kohta, on sellega oluliselt

rikutud hageja õigust olla õiguslikult ära kuulatud. Selle rikkumise tõttu tulnuks maakohtu määrus

tühistada TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt. Ringkonnakohus ei ole rikkumisi kõrvaldanud, millega

rikkus TsMS § 669 lg 1 p 1 ja 4.

TsMS § 227 lg 5 järgi, kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul

esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata

jätmise muud eeldused on täidetud. Seega puudub kohtul diskretsiooniõigus, mis alusel jätta hagi läbi

vaatamata juhul, kui esindajal puudus esindusõigus hagi esitamisel ka siis, kui esinevad muud

TsMS §-s 423 sätestatud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Praegusel juhul on tähtsust lisaks

sellele, et hageja üldkoosolek polnud Harry Podneksit hagi esitama volitanud, ka sellel, et 9. juuni

2010. a istungi toimumise ajaks oli Harry Podneks hageja juhatusest tagasi kutsutud.

Kohtud rikkusid menetlusõiguse normi, kohaldades menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 227

lg 6 asemel TsMS § 168 lg-t 2. Kohtud oleksid pidanud jätma menetluskulud Harry Podneksi kanda.

Ringkonnakohus pole ka märkinud, millise menetlusnormi alusel on ta jätnud määruskaebuse

menetlemise kulud poolte endi kanda, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-s 4 sätestatud lahendi

põhjendamise kohustust. TsMS §-s 168 kehtestatud menetluskulude jaotuse korda tuleb kohaldada

üksnes siis, kui mõlema poole esindusõigus on selge ning mõlema poole esindajad on tõendanud, et

nad esinevad menetluses oma esindatava eest ja nimel TsÜS § 34 ja TsMS § 217 lg 1 kohaselt, ehk

üksnes siis, kui esindatav on selgelt väljendanud oma tahet menetluses osaleda ning sellega

kaasnevaid kohustusi täita ning on kiitnud esindaja tegevuse heaks. Juhul kui hagi on esitatud

selliselt, et esindatav ei teagi selle sisust ega kavatsegi sellises menetluses osaleda, lasub hagi

esitamisega kaasnev vastutus täiel määral hagi esitanud isikul, mitte aga esindataval, isegi kui see isik

on hagi esitamise hetkel formaalselt esindama õigustatud. TsMS § 227 lg 6 kohaselt mõistetakse

esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse

lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava

kahju hüvitamist. Selline regulatsioon on oma sisult sarnane TsÜS § 130 lg-tega 1 ja 2. TsMS § 227

lg 6 on TsMS § 168 suhtes erinormiks tulenevalt asjaolust, et menetluskulud on kostjale tekkinud

õigustamatu isiku tegevuse, mitte hageja tegevuse tõttu. Tekkinud olukorras on Harry Podneksi

tekitatud menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane ning TsMS § 656 lg 1 p-ga 4

vastuolus.

7. Hageja ja kostja toetavad teineteise määruskaebusi ja paluvad need rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2

ning § 701 lg 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebused tuleb

rahuldada.

9. Hageja ja kostja leiavad määruskaebustes, et maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata valel alusel

(TsMS § 409 lg 1 p 1), mille tõttu jäeti menetluskulud maakohtus hageja kanda ja ringkonnakohtus

poolte endi kanda. Samuti tuginevad hageja ja kostja sellele, et kohtud oleks pidanud kohaldama

MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg-t 6.

MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse muu hulgas juhatuse või muu

põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste

määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses

mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS § 27 lg 6 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust

esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja

määramise eraldi üldkoosolek. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja nimel hagi esitanud Harry

Podneks oleks hageja üldkoosoleku otsusega volitatud esindama hagejat kohtumenetluses kostja

vastu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud esitada hagi kostja

vastu. Seega ei nähtu toimiku materjalidest, et Harry Podneksil oleks olnud hageja esindamise õigust.

Hageja ei ole ka heaks kiitnud, et Harry Podneks teda esindas. Ka kohtukutse kättesaamist on

kinnitanud 15. aprillil 2010 Harry Podneks (tl 91), kelle õiguse hagejat esindada oli kostja oma

26. märtsi 2010. a vastuses (tl 61-67) kahtluse alla seadnud.

Eksitav on ringkonnakohtu seisukoht, et juhul kui seadus näeb nõude esitamise eeldusena ette

üldkoosoleku otsuse olemasolu ning kui seda otsust ei ole hagile lisatud, ei pea maakohus keelduma

hagi menetlusse võtmisest või jätma hagi sellel alusel läbi vaatamata. Esindusõiguse kontroll on

sätestatud TsMS §-s 226. TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda teiste

menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.

TsMS § 226 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei

luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

Kui Harry Podneksil ei olnud hageja esindamise õigust ja hageja pole ka Harry Podneksi esindust

heaks kiitnud ning kohtukutse saadeti üksnes esindusõiguseta isikule, ei saanud maakohus hagi läbi

vaatamata jätta TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi

vaatamata.

TsMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi

vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel.

TsMS § 227 lg 5 esimese lause kohaselt, kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja

jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi

vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kohtul pidi lähtuvalt kostja vastusest tekkima kahtlus

Harry Podneksi esindusõiguses ja ta pidi andma Harry Podneksile tähtaja esindusõiguse

tõendamiseks või hageja heakskiidu esitamiseks. Selle nõude tähtajaks täitmata jätmisel oleks

maakohus pidanud TsMS § 227 lg 5 alusel jätma hagi läbi vaatamata.

10. Kolleegium leiab, et kohtud on lähtunud praeguses asjas menetluskulude jaotuse

kindlaksmääramisel ekslikult TsMS § 168 lg-st 2, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui

hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5

ei tulene teisiti. Õige on hageja ja kostja väide, et nimetatud sätet tuleb kohaldada juhul, kui mõlema

poole esindusõigus on selge ning mõlema poole esindajad on tõendanud, et nad esinevad menetluses

oma esindatava eest ja nimel. Kui hagejat esindas menetluses esindusõiguseta isik ja maakohus jätab

seetõttu TsMS § 227 lg 5 alusel hagi läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel

juhinduda TsMS § 227 lg-st 6, mille kohaselt § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga mõistetakse

esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse

lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda menetluskulusid

ületava kahju hüvitamist.

11. Kuna TsMS § 227 lg 5 alusel hagi läbi vaatamata jätmisel määratakse TsMS § 227 lg 6 järgi

kindlaks ka menetluskulud (s.o hüvitatavate kulude rahaline suurus) ja maakohtu menetluses oli ka

esindusõiguseta isik, tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul menetlusest teavitada nii pooli

kui ka Harry Podneksit. Kuna hagi läbi vaatamata jätmisel esindusõiguse puudumise tõttu tuleb

määrata TsMS § 227 lg 6 alusel kindlaks menetluskulud, tuleb menetlusosalistel esitada maakohtule

ka sellest menetlusest tekkinud menetluskulude nimekiri.

12. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le.

Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Advokaadibüroo Vares &

Partnerid OÜ. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb

tagastada Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik