3-1-1-113-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-113-10

Määruse kuupäev

10. veebruar 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Määruskaebuse läbivaatamata jätmise vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

8. novembri

2010.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-10-12587

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaanus Rootsu (Roots) kaitsja vandeadvokaat Toomas Pikamäe,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

26. jaanuar 2011, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a määrus ja saata Jaanus Rootsu

kaitsja määruskaebus samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. augustil 2009 alustas Põhja Politseiprefektuur Jaanus Rootsu suhtes kriminaalmenetlust KarS §

418 lg 1 ja § 4181 lg 1 tunnustel seoses sellega, et viimane pöördus Põhja Politseiprefektuuri ning

andis vabatahtlikult üle seitse relva ja laskemoona.

2. Harju Maakohtu 13. oktoobri 2010. a määrusega lõpetati Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel

kriminaalmenetlus J. Rootsu kahtlustuses KarS § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi ning kohustati teda

KrMS § 202 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel maksma riigituludesse 3000 krooni ning hüvitama menetluskulud

4410 krooni. Kohustuse täitmise tähtajaks määrati 13. november 2010. Vastavalt KarS § 83 lg-le 4

konfiskeeris maakohus 32-kaliibrilise jahipüssi R-32 nr 34007, 16-kaliibrilise jahipüssi BM nr X685,

Petrovi eestlaetava jahipüssi nr 11711 (kaliiber 7 liini) (17,7 mm), eestlaetava jahipüssi (kaliiber 7

liini) (17,7 mm) TOZ nr 252 ja 253, 5,6 mm kaliibrilise revolvri Taurus (mudel 94) nr LG85229, 7,62

mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli TT (Tokarev), 7,62 mm kaliibrilise kuulipilduja Vector SS77

nr L9 000932 ning 31 padrunit.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Rootsu kaitsja vandeadvokaat Toomas

Pikamäe, taotledes maakohtu määruse tühistamist osas, millega konfiskeeriti 16-kaliibriline jahipüss

BM nr X685, Petrovi eestlaetav jahipüss nr 11711, eestlaetav jahipüss TOZ nr 252 ja 253 ning

revolver Taurus (mudel 94) nr LG85229.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja

tagastati selle esitajale. Ringkonnakohus märkis, et vastavalt KrMS § 385 p-le 7 ei saa määruskaebust

esitada KrMS §-des 201–2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise peale.

Kaitsja esitas kaebuse maakohtu määruse peale, mis ei ole määruskaebemenetluses vaidlustatav.

Seetõttu puudub ringkonnakohtul menetluslik pädevus kaebuse läbivaatamiseks ja alama astme kohtu

lahendi osaliseks tühistamiseks. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.

novembri 2010. a otsuse punktis 33 märgitu (kriminaalasi nr 3-1-1-84-10).

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Rootsu kaitsja vandeadvokaat T.

Pikamäe, taotledes määruse tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist samale

ringkonnakohtule määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja põhiseisukohad on

järgmised.

5.1 Maakohus konfiskeeris J. Rootsult kolm jahipüssi ja püstoli, võttes temalt ära nende esemete

omandi ning valduse. Ringkonnakohus aga jättis läbi vaatamata kaebuse, millega vaidlustati PS §-s

32 sätestatud omandipõhiõiguse riivet. J. Rootsu näol on tegemist KrMS § 384 lg-s 2 märgitud

menetlusvälise isikuga, kelle õigusi konfiskeerimist puudutav otsustus piirab. See annab talle õiguse

määruskaebuse esitamiseks.

5.2 PS § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud

korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Osutatud sättes kasutatakse väljendit "seadusega

sätestatud korras", mis tähendab, et sisulisi piiranguid isiku kaebeõigusele seada ei saa. Seadusandja

ei ole õigustatud kehtestama regulatsiooni, mille kohaselt isikul edasikaebeõigus puudub või näha

ette piiranguid, mis kehtivad näiteks kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamisel.

5.3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2008. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08 ja

18. veebruari 2010. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-117-09 märgiti, et KrMS §-s 385 sisalduvaid

edasikaebeõiguse piiranguid ei ole õige käsitleda lahus KrMS § 383 lg-s 2 sätestatust. KrMS §-s 385

loetletud piirangud on proportsionaalsed, kuna vaidlusküsimust on vähemalt põhimõtteliselt võimalik

tõstatada järgnevas kohtumenetluses. Käesolevas kohtuasjas puudub aga J. Rootsul võimalus

vaidlustada maakohtu määrust muul viisil kui määruskaebuse esitamisega. Nendel põhjustel on

ringkonnakohtu järeldused ekslikud.

5.4 KrMS § 385 p 7 sätestab, et kohtumäärusele, millega lõpetatakse või uuendatakse

kriminaalmenetlus KrMS §-des 201–2031 sätestatud alustel, ei saa esitada määruskaebust. See piirang

saab kehtida vaid kriminaalmenetluse lõpetamise või uuendamise osas, kuid ei laiene kohtumääruse

sellele osale, millega otsustatakse konfiskeerimine. Konfiskeerimine võib oluliselt piirata

menetlusosalise või kolmanda isiku varalisi õigusi, mille tõttu peab isikule olema tagatud sellise

otsustuse vaidlustamise võimalus.

5.5 Ringkonnakohtu määruses sisalduv viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2010. a

otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-84-10 pole asjakohane.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt lõpetas Harju Maakohus 13. oktoobri 2010. a määrusega

kriminaalmenetluse J. Rootsu kahtlustuses KarS § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi ning kohustas teda

KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel maksma riigituludesse 3000 krooni ning tasuma menetluskulud

4410 krooni. Sama määrusega konfiskeeriti vastavalt KarS § 83 lg-le 4 kahtlustatavalt neli jahipüssi,

revolver, poolautomaatne püstol, kuulipilduja ja laskemoon. Kaitsja vaidlustas maakohtu määruse

kolme jahipüssi ja revolvri konfiskeerimise osas, kuid ringkonnakohus jättis KrMS § 385 p-le 7

tuginevalt määruskaebuse läbi vaatamata. Seega on käesoleva määruskaebemenetluse esemeks

küsimus, kas ringkonnakohus toimis J. Rootsu kaitsja kaebust läbivaatamata jättes seaduslikult.

Esmapilgul näib vastus sellele küsimusele ühene, sest vastavalt KrMS § 385 p-le 7 saab KrMS §-des

201–2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse tegemisel

määruskaebuse esitada vaid kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetamise korral. Eelöeldule vaatamata kolleegium ringkonnakohtu järeldustega ei nõustu,

põhjendades seda seisukohta järgmiselt.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et KrMS §-s 385

sisalduvaid edasikaebeõiguse piiranguid ei ole õige vaadata lahus KrMS § 383 lg-s 2 sätestatust.

Nende sätete süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust väita, et KrMS §-s 385 loetletud piiranguid

saab hinnata proportsionaalseks muuhulgas põhjusel, et vaidlusküsimust võib vähemalt

põhimõtteliselt tõstatada hilisema apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse raames (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2008. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08, p 8 ja 18. veebruari

2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-117-09, p 10). Nende KrMS §-s 385 loetletud kohtumääruste

puhul, mis kujutavad endast kriminaalasjas tehtavat lõplikku lahendit, tuleb aga kaebeõiguse

puudumises proportsionaalsuse hindamisel silmas pidada konkreetse lahendi tegemisele seatud

nõudeid ja kohtukaebeõiguse piiramise eesmärki.

8. Pole kahtlust, et KrMS § 202 alusel tehtav kohtumäärus kujutab endast kriminaalasja

terviklahendust, sest juhul, mil isik täidab talle pandud kohustused, on kriminaalmenetluse

uuendamine välistatud ja määruses väljendatu jääb viimaseks kriminaalmenetlusega kaasnenud

reaktsiooniks

väidetava

kuriteo

toimepanemisele.

Asjaolu,

et

kõnealune

kriminaalasja

terviklahendusena käsitatav määrus ei ole vastavalt KrMS § 385 p-le 7 vaidlustatav, on kolleegiumi

hinnangul eeskätt põhjendatav kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuga. Nõusoleku andmine peaks

tähendama seda, et kahtlustatav või süüdistatav on teadlik kriminaalmenetluse lõpetamise eranditult

kõigist järelmitest ja ka sellest, et tal puudub õigus määrust vaidlustada. Andes kriminaalmenetluse

lõpetamiseks nõusoleku, nõustub kahtlustatav või süüdistatav ühtlasi sellega, et tema kohtuasja üld-

või lihtmenetluses läbi ei vaadata ja tema süüküsimuses sisulist otsustust ei tehta. Seega kujutab

KrMS § 202 alusel tehtav otsustus endast lõppkokkuvõttes konkreetses kohtuasjas konsensuse ja

õigusrahu saavutamist. Kaebeõiguse andmine kohtumenetluse poolele sellise lahendi vaidlustamiseks

oleks vastuolus seadusandja taotletud eesmärkidega.

9. Käesoleva kohtuasja põhiprobleem tuleneb lahknevusest KrMS §-des 202 ja 206 sätestatu vahel.

Kooskõlas KrMS § 206 lg 1 p-ga 3 tuleb eranditult kõigis kriminaalmenetluse lõpetamise määrustes

muuhulgas lahendada ka konfiskeerimise küsimus. Sellest nõudest ajendatult ongi J. Rootsult relvad

konfiskeeritud. Kuna aga KrMS § 202 grammatilise tõlgenduse pinnalt ei pea kahtlustatava või

süüdistatava nõusolek kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks hõlmama

nõusolekut konfiskeerimiseks, on jäänud J. Rootsult sellekohane nõusolek küsimata. Kirjeldatud

olukorras tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel relvade konfiskeerimist kahtlemata lugeda temale

üllatuslikuks ja kriminaalmenetluse lõpetamiseks antud nõusolekuga mittehõlmatuks.

10. Eelkirjeldatuga sarnaseid probleeme on kohtupraktikas varem tõusetunud kokkuleppemenetluse

kontekstis ja siis on asutud seisukohale, et kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide

rikkumisena tuleb käsitada olukorda, mil kokkuleppe sõlmimisel järgiti küll täpselt KrMS §-s 245

sätestatut, kuid kohtuotsuse tegemisel, tulenevalt KrMS §-s 306 sisalduvatest nõuetest, pandi

süüdistatavale ka selliseid kohustusi, milleks kokkuleppe sõlmimisel süüdistatava nõusolekut ei

küsitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-07,

p 7 ja 1. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-09, p 15).

11. Sellisest

kohtupraktikas

valitsevast

arusaamast

lähtuvalt

leiab

kolleegium,

et

ka

kriminaalmenetluse otstarbekusega lõpetamisel peab kahtlustatavat või süüdistatavat teavitama

kõigist asjaoludest, mille osas tuleb kohtul vastavalt KrMS § 206 lg-le 1 seisukoht kujundada. Kui

kohtul tekib kahtlus selles, kas kahtlustatavat või süüdistatavat on kõigist nõutavatest asjaoludest

teavitatud, on tal KrMS § 202 lg 4 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamiseks ja

täiendavate asjaolude selgitamiseks õigus välja kutsuda prokurör, kahtlustatav või süüdistatav ning

viimatinimetatute taotlusel ka kaitsja. Taotluse lahendamiseks vajalikke täiendavaid asjaolusid

selgitades on kohtul õigus KrMS § 202 lg 5 alusel tagastada kriminaalasi prokuratuurile menetluse

jätkamiseks.

12. Eelnevat kokku võttes tõdeb kolleegium, et KrMS § 202 alusel tehtava kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse vaidlustamise õigust tuleb jaatada olukorras, mil määrusega on lahendatud

küsimus, mis ei ole kahtlustatava või süüdistatava nõusolekust hõlmatud, mis lahendati nõusolekust

hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud

ja nõusolekut ei küsitud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb KrMS § 385 p-s 7 sätestatut

tõlgendada eesmärgipäraselt ja viisil, et selles normis sisalduv edasikaebe keeld hõlmab vaid sellist

kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut

järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava

nõusolekuta, KrMS § 385 p-s 7 sätestatu aga ei laiene. Asjakohane pole ringkonnakohtu viide

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2010. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-84-10.

Kõnealuse lahendi punktis 33 käsitleti apellatsioonimenetluse piiride ja ringkonnakohtu pädevuse,

kuid mitte KrMS § 385 p-s 7 sisalduva piirangu sisulise põhjendatuse ja ulatusega seonduvat.

13. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes § 361 p-st 6 ning § 390 lg-st 1 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a määruse ja saadab

määruskaebuse samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

Ringkonnakohtul tuleb asja uuel arutamisel anda hinnang, kas maakohus rikkus kriminaalmenetluse

lõpetamisel J. Rootsu nõusolekuta asitõendeid konfiskeerides oluliselt kriminaalmenetlusõigust või

mitte.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg