3-3-1-90-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-90-10

Otsuse kuupäev

9. veebruar 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Osaühingu Everwelle kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 12. jaanuari 2009. a maksuotsuse nr 12-5/20

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-09-335

Menetluse alus Riigikohtus

Osaühingu Everwelle kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16. detsember 2010

Kohtuistungil osalenud isikud

Osaühingu Everwelle esindajad Natalja Lõsak ja

vandeadvokaadi vanemabi Indrek Nuut

Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse esindajad

Kristi Sääsk ja Lembit Sullakatko

RESOLUTSIOON

Rahuldada Osaühingu Everwelle kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2009. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni

2010. a otsus asjas nr 3-09-335.

Rahuldada Osaühingu Everwelle kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 12. jaanuari 2009. a maksuotsus nr 12-5/20.

Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuselt Osaühingu Everwelle kasuks välja

kantud menetluskulud 3817 (kolm tuhat kaheksasada seitseteist) eurot ja 35 senti.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Everwelle (Everwelle OÜ) importis 26. maist 2006 kuni 22. maini 2007 maisifosfatiidi

söödakontsentraati, deklareerides selle TARIC koodiga 2303 10 19 00 (maisitärklise tootmisjäägid).

Vabasse ringlusesse lubamisel kohaldati kaubale tollimaksumäära 0%.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LMTK) võttis 21. mail 2007 ja 22. mail 2007

saabunud kaubapartiidelt proovid. LMTK teavitas 27. juuni 2007. a kirjaga Everwelle OÜ-d

analüüside tulemustest ja selgitas, et lubatust suurema rasvasisalduse tõttu (üle 4,5% kuivaine

massist) ei saa kaupa deklareerida koodiga 2303 10 19 00, vaid kauba õige tariifne klassifikatsioon

on 2306 90 90 00 ja Everwelle OÜ-l tuleb taotleda kaubakoodide parandamist. Everwelle OÜ taotlust

ei esitanud.

LMTK teavitas 8. mail 2008. a kirjaga Everwelle OÜ-d analüüsi täiendavatest tulemustest ja selgitas,

et 27. juuni 2007. a kirjas soovitatud kaubakood 2306 90 90 00 ei ole sobiv ja kauba õige tariifne

klassifikatsioon on 2309 90 41.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 12. jaanuari 2009. a maksuotsusega

nr 12-5/20 kohustati Everwelle OÜ-d tasuma täiendavalt makse summas 2 213 923 kr, sh tollimaksu

1 876 315 kr ja käibemaksu 337 608 kr. Maksuotsuse kohaselt on vabasse ringlusse lubatud Ukraina

päritolu maisifosfatiidi söödakontsentraat valesti klassifitseeritud ja selle tolliväärtus valesti

arvutatud. Kaup tuleb klassifitseerida TARIC alamrubriiki kaubakoodiga 2309 90 41 80 ning sellele

kohalduv erga omnes tollimaksumäär on 860,56 kr/tonn ja käibemaksumäär 18%. Tariifkoodi

kasutamise korral on tollimaksumäär 7% kauba tolliväärtusest ja käibemaksumäär 18%.

2. Everwelle OÜ esitas halduskohtule kaebuse PMTK 12. jaanuari 2009. a maksuotsuse nr 12-5/20

tühistamiseks. Kaebaja väitis:

1) kauba õige kood on 2303 10 19 00, kuna kaup on kvalifitseeritav maisitärklise jääkproduktina;

2) kaebajale ei edastatud proovivõtu protokolle ega analüüsiakte. Rikuti metoodikat;

3) tootja kirjast nähtuvalt ei saa olla ühtset rasvaprotsenti, kuna tooraine on erinev. Vastustaja võetud

koguste analüüsist ei saa järeldada, et rasvasisaldus imporditud kaubakogusel oli üle 8%;

4) tegemist on nõukogu 12. oktoobri 1992. a määruse nr 2193/92, millega kehtestatakse ühenduse

tolliseadustik (ÜTS), art 220 lg-s 2 sätestatud tolli veaga;

5) kauba tootja kirja kohaselt ei ületanud 2006-2007. a toodangu rasvasisaldus keskmiselt 6-7% ja

kohati võis olla 4,5%;

6) analüüsiakte on võimalik kohaldada ainult nendele partiidele, millelt analüüsid võeti;

7) vastustaja ei täitnud tolliseaduse (TS) § 25 lg-s 2 sätestatud nõuet, kuna kaebajale said teatavaks

väidetavalt õiged proovivõtu- ja analüüsiakti tulemused alles ca 1,5 a pärast analüüside võtmist.

3. Tallinna Halduskohus jättis 29. juuli 2009. a otsusega asjas nr 3-09-335 kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis:

1) kauba tootja 16. juuni 2007. a kirjast nr 04/1811 selgub, et maisiõli saadakse maisiteradest

eraldatud maisiidudest;

2) tuginedes kauba tootja 10. märtsi 2005. a ja 23. jaanuari 2009. a kirjadele, on tegemist "maisiiduõli

tootmise jäägi", mitte "maisitärklise tootmise jäägiga";

3) 2006. a ja 2007. a KN grupi 23 lisamärkuse 1 järgi ei või alamrubriiki 2303 10 19 kuuluva kauba

rasvasisaldus ületada 4,5% kuivaine massist. Seetõttu ei saa kaupa klassifitseerida alamrubriiki

2303 10 19 00. Maksuhaldur kvalifitseeris kauba õigesti koodiga 2309 90 41 80;

4) kaubapartiide analüüsiaktid kinnitavad, et toote kuivaine rasvasisaldus ületab nii A- kui B-meetodi

kasutamise puhul 8%. Kauba tootja 5. veebruari 2009. a kirjast (II kd, tl 162) nähtuvalt näitasid

perioodilised analüüsid 2006-2007, et õli keskmine sisaldus kuivaineks ümberarvestatuna ei ületanud

6-7%;

5) analüüside tulemuste laiendamine kogu kaebaja deklareeritud kaubale ei olnud õigusvastane.

Tollideklaratsioonidele lisatud dokumentide kohaselt oli tegemist sama nimetuse ja ainete sisaldusega

kaubaga. Kui kauba kvaliteedinäitajaid saab saatedokumentide kohaselt pidada identseks, on

ebamõistlik eeldada, et maksuhaldur oleks maksu määramiseks pidanud proove võtma ja ekspertiise

teostama iga kaebaja kaubapartii kohta;

6) LMTK 27. juuni 2007. a ja 8. mai 2008. a kirjadest nähtuvalt selgitati kaebajale, et proovid võeti

rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 83 "Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja

näidiste võtmise kord" (rahandusministri määrus nr 83) alusel. Tartus võeti 21. mail 2007 kaebaja

kaubast kaks ca 500-grammist proovi, mille toll pakendas erinevatesse kilekottidesse ja märgistas.

Proovivõtud fikseeriti proovivõtu protokollis nr EE810/017. Tollitõkendiga ET004870 märgistati

raudteevagunist 95540555 võetud põhiproov, mis saadeti LMTK 22. mai 2007. a kirjaga nr 11.3-

2/9972 OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsimiseks. Viimase koostatud proovivõtu- ja

analüüsiakti kohaselt on analüüsitud kaupa nimetusega "maisitärklise tootmisjäägid söödaks,"

proovimärgistusega ET004870, mis jõudis laborisse 23. mail 2007. Tollitõkendiga ET007332

märgistatud dublikaatproov hoiustati tollilaboris. Sarnased detailsed andmed on kirjas esitatud ka

22. mail 2007 Jõgeva Kaubajaamas võetud proovide kohta. Kuna LMTK kirjades toodud asjaolud on

kooskõlas tollilabori koostatud proovivõtu- ja analüüsiaktidega, puudub alus kahelda, et tollilaboris

analüüsiti kaebajale kuulunud kaupa;

7) proovivõtu- ja analüüsiaktid saadeti kaebajale hiljemalt koos maksumenetluse käigus koostatud

kontrollakti lisadega (I kd, tl 25). Kaebaja ei selgitanud, kuidas aktide viivitamatu saatmata jätmine

võis mõjutada tema maksukohustust. Seetõttu ei saanud üksnes proovi- ja analüüsiaktide õigel ajal

saatmata jätmine viia sisuliselt vale maksuotsuseni ja maksuotsuse tühistamiseks sel põhjusel (HMS

§ 58);

8) tegemist ei olnud tolli veaga;

9) isegi kui tegemist oleks tolli veaga, jääks kaebus rahuldamata põhjusel, et heauskselt käitudes

oleks kaebajal olnud võimalik tolli viga avastada. Kaebajat tuleb pidada kogenud importijaks, kes on

samasse kaubagruppi kuuluvate kaupadega sooritanud hulgaliselt tehinguid pikema aja jooksul.

4. Everwelle OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja

rahuldada kaebus.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2010. a otsusega Everwelle OÜ apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2009. a otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis:

1) kaebaja on deklareerinud Ukrainast imporditud maisifosfatiidi söödakontsentraadi ebaõigesti

kaubakoodiga 2303 10 19 00 maisitärklise tootmisjäägina. Kauba õige alamrubriik on 2309 90 41 80;

2) kauba tootja 16. juuni 2007. a kirjast nr 04/1811 järeldub, et kõnealuse kauba näol on tegemist

maisiidu tootmise jäägiga, mitte maisitärklise tootmise jäägiga;

3) kaebajale ÜTS art 69 lg-st 2 tulenevat õigust viibida kauba kontrollimise, proovide ja näidiste

võtmise juures on rikutud, kuid tegemist ei ole olulise rikkumisega, sest rikkumine ei mõjutanud asja

otsustamist. Tootja andmete kohaselt ületas kauba rasvasisaldus 4,5%. Kaebaja väited kauba

ebaühtlusest ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja etteheide halduskohtule

uurimispõhimõtte rikkumise kohta olukorras, kus kõnealune kaup on juba aastaid tagasi realiseeritud,

ei ole asjakohane;

4) analüüside tulemuste laiendamine kogu imporditud kaubapartiidele ei ole õigusvastane, kuna

deklareeritud kaubad on identsed;

5) deklaratsiooni aktsepteerimine ei ole maksuotsus ja selle alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse

kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida või seda

muuta. Ebaõige kaubakoodi kasutamise mitteavastamist kauba deklareerimise etapis ei saa iseenesest

pidada tolli eksimuseks;

6) halduskohus leidis põhjendatult, et tegemist ei olnud tolli veaga. Isegi juhul, kui tegemist oleks

olnud tolli veaga, oli kaebajal piisava hoolsuse korral võimalik viga avastada. Kuigi kaebajale teatati

27. juuni 2007. a kirjaga vale kaubakood, olid selles kirjas analüüside tulemused, mille kohaselt

kauba rasvasisaldus ületas 4,5% kuivaine massist. Kaebajale pidi kirjast selguma, et tema poolt

deklaratsioonides märgitud kaubakood ei saa olla õige. Tuvastatud ei ole kaebaja väidetud

põhjuslikku seost vastustaja tegevuse ja kaebaja maksukohustuse suurenemise vahel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Everwelle OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

18. juuni 2010. a ja Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2009. a otsused ning PMTK 12. jaanuari 2009. a

maksuotsus nr 12-5/20. Alternatiivselt palub kassaator saata asi lahendamiseks halduskohtule.

Kassaator väidab järgmist:

1) ringkonnakohus rikkus HKMS § 47 lg-t 1, kuna ta ei vastanud apellatsioonkaebuses esitatud

analüüsile järelarvestuskande lubamatuse kohta;

2) tegemist oli tolli veaga ÜTS art 220 lg 2 p (b) mõttes;

3) ringkonnakohus ei analüüsinud, miks pidi kassaatorile olema ilmne ja avastatav, et

LMTK 27. juuni 2007. a kirjas toodud kaubakood on vale;

4) välistatud on kauba klassifitseerimine rubriiki 2309, kuna kaup on tootmisjääk, mitte tööstuslikult

toodetud loomasööt. MTA klassifitseering põhineb ainult sellel, et rasvasisaldus ületab 4,5%.

Vastustaja antud algne kood on kooskõlas analüüsiaktiga, kuna nimetatud koodiga klassifitseeritud

kauba õlisisaldus ei ületa 8%. Tootja andmetel võis kauba rasvasisaldus keskmiselt olla 6-7%;

5) rikuti ÜTS art 69 teist lõiku ja art 70 esimest lõiku;

6) rikuti metoodikat. Proovivõtuprotokollid puuduvad. Kassaatorit ei teavitatud proovide võtmisest.

Võeti kaks 500 g proovi, kuigi koondproovi kogumass peab olema vähemalt 4 kg;

7) vastustaja viivituse tõttu suurenes maksukohustus ca 10 korda.

7. PMTK palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna

Halduskohtu otsused muutmata. PMTK väidab:

1) maisifosfatiidi söödakontsentraadi tootmise tehnoloogia kirjeldamiseks lähtuti tootja 16. juuni

2007. a kirjast, mille sisu kajastati vaidlustatud maksuotsuses;

2) kauba õige kirjeldus on maisiidu tootmise jääk;

3) mõlema proovi tulemuste kohaselt on rasvasisaldus kuivaine massist üle 4,5% ja 8%, mistõttu ei

saa kaupa klassifitseerida TARIC alamrubriikidesse 2303 10 19 00, 2306 70 00 00, 2306 90 05 00;

4) maisifosfatiidi söödakontsentraat tuleb klassifitseerida TARIC alamrubriiki 2309 90 41 80;

5) ÜTS art-t 69 ei ole rikutud;

6) LMTK 27. juuni 2007. a kirjaga teatavaks tehtud analüüside tulemustele kassaator vastu ei

vaielnud. Kassaator ei ole enne kontrollakti koostamist esitanud vastuväiteid ka selle kohta, et kahest

kaubapartiist võetud proovide tulemusi laiendati kõikidele deklareeritud kaupadele;

7) kohtud on õigesti leidnud, et proovivõtu- ja analüüsiaktide tulemuste laiendamine kogu kaubale oli

õiguspärane, kuna analoogselt vormistatud kvaliteeditunnistused kinnitavad kauba identsust;

8) kassaator pidi teadma, et õigeks kaubakoodiks ei ole LMTK pakutud kaubakood 2306 90 90 00;

9) tegemist ei ole tolli veaga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Esmalt analüüsib kolleegium seda, kas PMTK sai vaidlustatud otsuses tugineda proovivõtu- ja

analüüsiaktide tulemustele (I). Seejärel käsitleb kolleegium proovivõtu- ja analüüsiaktidega saadud

tulemuste laiendamist tollideklaratsioonidega deklareeritud kaubale, millelt proove ei ole võetud (II).

Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (III).

I

9. "Komisjoni 27. oktoobri 2005. a määruse nr 1719/2005, millega muudetakse tariifi- ja

statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I

lisa" (komisjoni määrus 1719/2005) ja "Komisjoni 17. oktoobri 2006. a määruse nr 1549/2006,

millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu

määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa" (komisjoni määrus 1549/2006) 23. grupi esimese lisamärkuse

kohaselt määratakse rasvasisaldus vastavalt "Euroopa Komisjoni 20. detsembri 1983. a direktiivi

nr 84/4, millega muudetakse direktiive 71/393/EMÜ, 72/199/EMÜ ja 78/633/EMÜ, millega

kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks" (komisjoni direktiiv

84/4) I lisas toodud meetodile A. Komisjoni direktiivi 84/4 artikli 4 kohaselt pidid liikmesriigid

nimetatud direktiivi jõustama oma õiguskorras.

Seega viitavad komisjoni määrused 1719/2005 ja 1549/2006 õiguslikule regulatsioonile, milles

kirjeldatud meetodit tuleb rakendada, kui kombineeritud nomenklatuuri mõttes määratakse kindlaks

konkreetsesse alamrubriiki kuuluva kauba rasvasisaldus.

10. Kesklabori proovivõtu- ja analüüsiaktide kohaselt märgiti analüüsimeetodi õigusliku aluse kohta

järgmist: "98/64EC, B osa, meetod A - rasva ja õlide ekstraheerimine proovist toimub otse ilma

proovi eeltöötluseta. Meetodi A puhul jääb osa õlisid ja rasvu proovist eraldamata. See meetod on

identne meetodiga 84/4EMÜ, I lisa, meetod A."

Seega on rasvasisalduse määramise meetodi õiguslikuks aluseks märgitud ka direktiivis 84/4 toodud

A-meetod. Tolliseaduses, rahandusministri määruses nr 83 ja ka teistes õigusaktides, mis reguleerivad

tolli poolt teostatavat kontrolli, ei ole komisjoni direktiivi 84/4 üle võetud ega ka sellele viidatud.

Seega tugineb ka vaidlustatud otsus kauba rasvasisalduse määramisel vahetult direktiivis märgitud

meetodile.

11. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 249)

kohaselt on direktiiv saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on

adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.

Seega ei ole direktiiv üldjuhul vahetult kohaldatav ja see tuleb liikmesriigi õiguskorda üle võtta riigi

mingi õigusaktiga. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole direktiiv vahetult kohaldatav õigusakt,

kuid selle sätetel võib olla vahetu õigusmõju, kui direktiivi sätted on nende sätete sisu silmas pidades

tingimusteta ja piisavalt täpsed. Üksikisikud võivad neile siseriiklikus kohtuvaidluses riigi vastu

toetuda nii juhul, kui riik on jätnud direktiivi siseriiklikku õigusesse ettenähtud tahtajal üle võtmata,

kui ka juhul, kui direktiiv ei ole üle võetud korrektselt (Euroopa Kohtu 5. oktoobri 2004. a otsus

liidetud kohtuasjas C-371/01: Pfeiffer jt, EKL 2004, lk I-08835, p 103).

12. Proovivõtu- ja analüüsiaktide tulemuste kohaselt oli kauba rasvasisaldus üle 8%, mille tagajärjel

määras PMTK kaebajale maksu.

Kolleegiumi hinnangul ei oma käesolevas asjas komisjoni direktiiv 84/4 vahetut õigusmõju, kuna

Euroopa Kohus ei ole senises praktikas lubanud direktiiviga panna üksikisikule kohustusi ning seda

ei saa kasutada üksikisiku vastu (vt eelpool viidatud Euroopa Kohtu otsus Pfeiffer, p 108 ja selles

viidatud kohtupraktika).

13. Seega kui analüüsimeetodi kohta puudub tolliseaduses, rahandusministri määruses nr 83 või

teistes õigusaktides, mis reguleerivad tolli poolt teostatavat kontrolli, õiguslik alus, ei saa vaidlustatud

otsuses rasvasisalduse määra kindlakstegemisel tugineda Kesklabori proovivõtu- ja analüüsiaktidele.

II

14. Isegi siis, kui vaidlustatud otsuses saaks tugineda proovivõtu- ja analüüsiaktide tulemustele, peab

kolleegium vajalikuks peatuda proovivõtu- ja analüüsiaktidega saadud tulemuste laiendamisel

tollideklaratsioonidega deklareeritud kaubale, millelt proove ei ole võetud.

15. Vaidlus puudub selle üle, et Everwelle OÜ vedas kaupa perioodil 26. mai 2006 - 22. mai 2007 ja

ta esitas 35 erinevat tollideklaratsiooni. LMTK kontrollis kaupa ja võttis analüüsid kaubasaadetistelt,

mille kohta esitati tollideklaratsioonid 07EE8100EE90998800 (aktsepteeritud 21. mail 2007) ja

07EE8120EE91011533 (aktsepteeritud 22. mail 2007). Analüüsiaktide kohaselt oli nimetatud

tollideklaratsioonidega deklareeritud kauba õlisisaldus nii A- kui ka B-meetodi puhul üle 8%.

PMTK asus vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, et kuna kõik imporditud maisifosfatiidi

söödakontsentraatide tootepartiidega kaasas olevad kvaliteeditunnistused kinnitavad kauba identsust,

laiendatakse analüüsiaktide tulemusi ka ülejäänud 33 tollideklaratsiooniga deklareeritud kaubale.

Nii haldus- kui ka ringkonnakohus asusid seisukohale, et analüüside tulemuste laiendamine kogu

imporditud kaubale oli õiguspärane, kuna tegemist oli sama kaubaga.

16. ÜTS art 70 esimene lõik sätestab: "Kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud

kaupa, kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba

suhtes. Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei

kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli."

ÜTS art 70 esimese lõike esimeses lauses on sätestatud ühtse kvaliteedi eeldus, s.t, et

tollideklaratsioonis nimetatud kaubakontrolli tulemused kehtivad kogu selles tollideklaratsioonis

nimetatud kauba kohta (vt analoogia korras Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. a otsus kohtuasjas C-

353/04: Nowaco Germany GmbH vs. Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2006, lk I-07357, p-d 55

ja 56). ÜTS art 70 esimene lõik peab tagama ka kiire ja tõhusa menetluse, mis oleks ohus, kui

kontrollida tuleks kogu kaubapartiid, mille kohta on koostatud üks ja sama tollideklaratsioon.

17. PMTK võttis analüüsid ainult kaubalt, mis oli deklareeritud tollideklaratsioonidega

07EE8100EE90998800 ja 07EE8120EE91011533. Pärast analüüsitulemuste saamist laiendas PMTK

kontrolli tulemusi nii tollideklaratsioonidega 07EE8100EE90998800 ja 07EE8120EE91011533

deklareeritud kaubale kui ka ülejäänud tollideklaratsioonidega deklareeritud kaubale, mida eraldi ei

kontrollitud. Seega rakendas PMTK ühtse kvaliteedi eeldust ka teiste tollideklaratsioonidega

deklareeritud kaubale olukorras, kus nende deklaratsioonidega deklareeritud kaupa kontrollitud ei

olnud.

Kolleegium on seisukohal, et ÜTS art 70 lubab kauba ühtset kvaliteeti ja selle representatiivsust

eeldada konkreetses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes (käesoleval juhul

tollideklaratsioonidega 07EE8100EE90998800 ja 07EE8120EE91011533 deklareeritud kauba osas).

Seetõttu ei loo ÜTS art 70 esimene lõik õiguslikku alust ühe tollideklaratsioonis nimetatud kauba

kontrollitulemuste laiendamiseks teise tollideklaratsiooniga deklareeritud kaubale.

18. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt määrati maksusumma eelkõige seetõttu, et Everwelle OÜ

poolt imporditud kauba õlisisaldus oli analüüsiaktide kohaselt üle 8%, mistõttu oli Everwelle OÜ

kauba deklareerinud vale koodiga. Seetõttu leidis PMTK vaidlustatud maksuotsuses, et kogu kaup

oleks tulnud deklareerida TARIC alamrubriiki 2309 90 41 80 ja tasuda tuleb maksuotsuses nimetatud

maksusumma.

Selleks, et klassifitseerida kaup tollimaksuvabalt kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki

2306 70 00 (alates 2007. a alamrubriik 2306 90 05), peab kombineeritud nomenklatuuri 23. grupi

teise lisamärkuse kohaselt toode olema õlisisaldusega vähemalt 3% ja mitte üle 8%.

Kohtud on tuginenud Dnepropetrovski Tärklisesiirupikombinaadi 5. veebruari 2009. a kirjale, mille

kohaselt perioodiliste analüüside tulemustega (2006. ja 2007. a) on tuvastatud, et õli keskmine

sisaldus, ümberarvestatult kuivaineks, ei ületanud 6-7 %. Seega tootja esitatud teabe põhjal ei olnud

kauba õli sisaldus üle 8%.

19. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et nende deklaratsioonidega

deklareeritud kauba osas, mille suhtes kontrolli ei ole teostatud, oleks õlisisaldus samuti olnud üle

8%. Seetõttu on vaidlustatud maksuotsus õigusvastane.

III

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu

29. juuli 2009. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2010. a otsuse haldusasjas nr 3-09-335.

Kolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega rahuldab Everwelle OÜ kaebuse ja

tühistab PMTK 12. jaanuari 2009. a maksuotsuse nr 12-5/20. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks

peatuda kassaatori ülejäänud väidetel.

21. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka

menetluskulude jaotuse küsimus (HKMS § 93 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti (HKMS § 92 lg 1).

Everwelle OÜ taotleb kassatsiooniastmes kantud 87 600 kr suuruste õigusabikulude väljamõistmist

(kuludokumendid ja maksekorralduse on kassaator esitanud). Ringkonnakohtus kandis Everwelle OÜ

õigusabikulusid 63 040 kr ja tasus riigilõivu 15 000 kr (II kd, tl 232-236). Halduskohtule Everwelle

OÜ kuludokumente ja maksekorraldust ei esitanud. Seega on õigusabikulud kokku 150 640 kr.

Kolleegium leidis 30. novembri 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-10 (p 31), et põhjendatud

menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla suuremad kui esimese astme kohtus.

Kolleegium on seisukohal, et analoogselt apellatsiooniastmega ei saa reeglina ka kassatsiooniastme

menetluskulud olla suuremad kui apellatsiooniastmes.

Kolleegium, arvestades asja mahtu ja keerukust, peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes põhjendatuks

mõista PMTK-lt Everwelle OÜ kasuks välja kantud õigusabikulud 1900 eurot (29 728 kr ja 54 s) ja

haldus- ning ringkonnakohtus kantud riigilõiv 1917 eurot ja 35 senti (30 000 kr).

Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann