3-2-1-160-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-160-10

Määruse kuupäev

Tartu, 9. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Georgi Netrobtšuki, Galina Netrobtšuki ja Larissa Ray hagi

Osaühingu ALDEM FINANCE ja Mangolain OÜ vastu Eesti-

Ameerika Äriakadeemia AS-i aktsiate omandiõiguse

tunnustamiseks ja ülekandmiseks nõusoleku saamiseks ning

tehingute tühisuse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-15919

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Georgi Netrobtšuki, Galina Netrobtšuki ja Larissa Ray

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Georgi Netrobtšuk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman

Hageja Galina Netrobtšuk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman

Hageja Larissa Ray (sünniaeg xx.xx.xxxx), esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostja Osaühing ALDEM FINANCE (registrikood 10822890)

Kostja Mangolain OÜ (registrikood 11156662), esindajad

vandeadvokaat Leon Glikman ja vandeadvokaat Helmeri Indela

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-15919 ja

saata asi samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada hagejate määruskaebuselt 14. septembril 2010. a tasutud kautsjon

76 (seitsekümmend kuus) eurot 69 senti (1200 (üks tuhat kakssada) krooni) Advokaadibüroo

GLIMSTEDT OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Georgi Netrobtšuk (hageja I), Galina Netrobtšuk (hageja II) ja Larissa Ray (hageja III) esitasid

11. augustil 2005 Harju Maakohtule Osaühingu ALDEM FINANCE (kostja I) ja Mangolain OÜ

(kostja II) vastu hagiavalduse, mille lõplike nõuetena palusid tuvastada Eesti-Ameerika

Äriakadeemia AS-i (äriakadeemia) aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse ja hagejate omandiõiguse

aktsiatele ning kohustada kostjat II andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse

ülekandmiseks hagejatele. Alternatiivse nõudena palus hageja I kohustada kostjat II andma

tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks kostjale I ja kohustada kostjat I

andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejale I. Hagejad märkisid

hagihinnaks 640 000 krooni ja tasusid riigilõivu 32 120 krooni. Harju Maakohus andis 14. aprilli

2008. a määrusega hagejatele tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks, lähtudes hagihinnast

4 700 000 krooni.

2. Hagejad esitasid 26. märtsil 2008 Harju Maakohtule kostja I vastu täiendavad alternatiivsed

nõuded aktsiate võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, paludes hagejale I välja mõista

7 126 693 krooni 60 senti, hagejale II välja mõista 5 207 968 krooni 20 senti ja hagejale III välja

mõista 5 207 968 krooni 20 senti, s.o kokku 17 542 630 krooni. Harju Maakohus jättis 20. mai

2008. a määrusega hagejate kahju hüvitamise nõuded menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 29. detsembri 2008. a määrusega läbi vaatamata hagejate määruskaebuse Harju Maakohtu

20. mai 2008. a määruse peale. Riigikohus tühistas 9. juuni 2009. a määrusega nii maa- kui ka

ringkonnakohtu määruse ning saatis asja maakohtule hagejate kahju hüvitamise nõuete menetlusse

võtmise otsustamiseks. 9. oktoobril 2009 esitasid hagejad maakohtule taotluse kahju hüvitamise

nõude menetlemiseks eraldi menetluses ja kahju hüvitamise avalduse, milles vähendasid kahju

hüvitise nõuet ja märkisid selle hinnaks 4 700 000 krooni. Harju Maakohus eraldas 12. oktoobri

2009. a määrusega hagejate kahju hüvitamise nõude iseseisvasse menetlusse (tsiviilasi nr 2-09-

52576). Selles asjas on maakohus 14. mai 2010. a määrusega menetluse peatanud.

3. Harju Maakohus jättis 29. jaanuari 2010. a otsusega 11. augustil 2005 esitatud hagi rahuldamata

ning hagejate menetluskulu nende endi kanda. Lisaks mõistis maakohus igalt hagejalt kostja II kasuks

välja õigusabikulu 30 000 krooni. Maakohtu otsuse sissejuhatuse kohaselt on hagihind

12 842 633 krooni.

4. Hagejad esitasid 1. märtsil 2010 maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsuse peale apellatsioonkaebuse,

millelt tasusid riigilõivu 200 000 krooni. Ringkonnakohus võttis 15. märtsi 2010. a määrusega

apellatsioonkaebuse menetlusse.

5. mai 2010. a määrusega andis ringkonnakohus hagejatele tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks.

Määruse kohaselt määrasid hagejad maakohtus tsiviilasja hinnaks 12 842 633 krooni. Kuna hagejad

esitasid apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale kogu haginõude ulatuses, on tsiviilasja hind

apellatsiooniastmes sama mis maakohtus. 5. augustil 2010 esitasid hagejad ringkonnakohtule taotluse

üksnes hageja I apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. augusti 2010. a määrusega apellatsioonkaebuse läbi vaatamata,

kuna ilmnes, et kaebus võeti menetlusse ebaõigesti, sest hagejad ei tasunud seaduses ettenähtud

suuruses riigilõivu. Lisaks muutis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse hinda.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt taotlesid hagejad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistamist. Seega on kaebuse esitamisel asja hind sama mis esimese astme kohtus. Maakohtus

tulenes hagihind tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 134 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt

kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Selliselt arvestatakse

hagihinda ka juhul, kui kohus otsustab menetluses oleva hagi täiendamiseks esitatud alternatiivset

nõuet menetleda eraldi menetluses.

11. augusti 2005. a hagiavalduse täiendusena esitasid hagejad 26. märtsil 2008 täiendavad

alternatiivsed kahju hüvitamise nõuded, milles soovisid, et hagejale I hüvitataks kokku

7 126 693 krooni 60 senti ning hagejatele II ja III kummalegi 5 207 968 krooni 20 senti. TsMS § 134

lg 1 esimese lause kohaselt on seega täiendavate alternatiivsete nõuete hinnaks kokku

17 542 630 krooni. Varem oli menetlusse võetud hageja I nõue hinnaga 1 909 375 krooni ning

hagejate II ja III nõuded hinnaga kumbki 1 395 312 krooni 50 senti. Seega oli menetluses juba hagi

hinnaga 4 700 000 krooni.

Eeltoodust tulenevalt pidi maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsusega lahendatud hagi hinnaks olema

suuremate nõuete hind ehk 17 542 630 krooni. Kuna kõik hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse

tervikuna, on sama suur ka apellatsioonkaebuse hind. Sellelt tasutav riigilõiv on riigilõivuseaduse

lisa 1 järgi 3% hagihinnast ehk 526 278 krooni 90 senti. Hagejad tasusid riigilõivu 200 000 krooni.

Kuigi täiendavat riigilõivu nõudes teatas ringkonnakohus hagejatele kaebuse hinna ebatäpselt ja

sellest tulenevalt ka vale riigilõivu suuruse, ei ole vajalik ega mõistlik anda korrigeeritud kaebuse

hinna alusel hagejatele uut tähtaega täiendava riigilõivu tasumiseks, kuna nad on kohtule teatanud, et

rohkem riigilõivu nad ei maksa.

Apellatsioonkaebust ei ole alust võtta menetlusse osaliselt, sest ka hageja I kaebuse eest ei ole

riigilõivu tasutud õiges suuruses. Hageja I kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 260 000 krooni.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja I hagiavalduse eesmärgiks on saada 52 aktsia omandiõigus

ja alternatiivselt saada tekitatud kahju eest 7 126 693 krooni 60 senti hüvitist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hagejad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu

määruse tühistada.

Ringkonnakohus leidis põhjendamatult ja hagejatele üllatuslikult, et apellatsioonkaebuse hind on

alternatiivse kahju hüvitamise kui suurema nõude hind. Praeguse asja, s.o aktsiate omandiõiguse

tunnustamise, aktsiate tagastamise ja tehingute tühisuse tunnustamise hagi hind on 4 700 000 krooni

ning selle järgi tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 200 000 krooni. Kuigi maakohus eksis

otsuse sissejuhatavas osas tsiviilasja hinna märkimisel, on tsiviilasja hind määratav üksnes

vaidlusaluste aktsiate hinna järgi. Sellest on maakohus ka asja menetlemisel lähtunud.

Ringkonnakohus ei arvestanud asjaoluga, et hagejad vähendasid 9. oktoobril 2009 alternatiivset kahju

hüvitamise nõuet, paludes kostjalt I välja mõista 4 700 000 krooni. Samuti jättis ringkonnakohus

arvestamata, et maakohus eraldas 12. oktoobri 2009. a määrusega hagejate kahju hüvitamise nõude

eraldi menetlusse. Maakohus lahendas praeguses asjas üksnes hagejate omandiõiguse tunnustamise,

aktsiate tagastamise ja tehingute tühisuse tunnustamise nõude. Selle hagi hind on 4 700 000 krooni.

7. Kostja II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

Hagejatel ei ole õigus tugineda asjaolule, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, sest nad ei esitanud ringkonnakohtu täiendava riigilõivu

nõudmise peale õigel ajal vastuväidet. TsMS § 136 lg 5 ei võimalda määruskaebuses vaidlustada

ringkonnakohtus muudetud tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus määras õigesti tsiviilasja hinnaks

17 542 630 krooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 701 lg 3 teise lause järgi

saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Kolleegium nõustub hagejatega selles, et ringkonnakohus määras valesti tsiviilasja hinna

apellatsioonkaebuse esitamisel.

Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 järgi määrati omandiõiguse tunnustamise hagi hind

vara väärtusega (p 1), vara hagi hind hagetava vara väärtusega (p 2) ning mitmest varalisest nõudest

koosnevas hagis kõikide nõuete summaga (p 8). Praegu kehtiva TsMS § 125 esimese lause järgi

määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi

rahuldamise korral. Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja

kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind TsMS § 126 lg 1

esimese lause kohaselt asja väärtusega. TsMS § 134 lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes

hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Nii

varasema kui ka alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võetakse

tsiviilasja hinna arvestamise aluseks hagi esitamise aeg (vt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48

lg 2 ja Riigikohtu 12. juuni 2001. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-01 ning alates 1. jaanuarist 2006

kehtiv TsMS § 123).

Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad esitasid 11. augustil 2005 hagi, mille hind on maakohtu

14. aprilli 2008. a määruse kohaselt 4 700 000 krooni. Maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsuse

kirjeldava osa kohaselt on hagejate nõueteks äriakadeemia aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse

tuvastamine, hagejate omandiõiguse tunnustamine ja kostja II kohustamine andma tahteavaldus

aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejatele. Lisaks on kohtuotsuse kirjeldava osa kohaselt

hageja I alternatiivseks nõudeks kohustada kostjat II andma tahteavaldus äriakadeemia aktsiate

omandiõiguse ülekandmiseks kostjale I ja kohustada kostjat I andma tahteavaldus äriakadeemia

aktsiate omandiõiguse ülekandmiseks hagejale I. Maakohus on nimetatud nõudeid analüüsinud otsuse

põhjendavas osas ning lahendanud need otsuse resolutsiooniga nõudeid resolutsioonis eraldi

nimetamata. Maakohus ei ole selle otsusega lahendanud hagejate täiendavat, 26. märtsil 2008 esitatud

kahju hüvitamise nõuet. Nimetatud nõude on maakohus 12. oktoobri 2009. a määrusega eraldanud

iseseisvasse menetlusse.

Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse maakohtu 29. jaanuari 2010. a otsuse peale, millega maakohus

lahendas hagejate nõuded äriakadeemia aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse tuvastamiseks,

hagejate omandiõiguse tunnustamiseks ja kostja II kohustamiseks tahteavaldust andma ning hageja I

alternatiivsed nõuded tahteavalduste andmiseks. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse

esitamisel tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kuna hagejad

vaidlustasid kogu maakohtu otsuse, on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses sama mis maakohtus,

s.o 4 700 000 krooni.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus on eksinud nii hagi eseme (hagejate nõuete) kui ka

asja hinna märkimisel TsMS § 442 lg 2 p-de 5 ja 51 järgi, jättes kohtuotsuse sissejuhatuses

nimetamata hageja I alternatiivsed nõuded kohustada kostjat II andma tahteavaldus aktsiate

omandiõiguse ülekandmiseks kostjale I ja kostjat I andma tahteavaldus aktsiate omandiõiguse

ülekandmiseks hagejale I ning märkides hagihinnaks 12 842 633 krooni.

10. Kooskõlas eespool märgituga peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamisel kontrollima mh seda, kas hagejad on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu

TsMS § 139 lg-s 3 ja § 137 lg-s 1 ning riigilõivuseaduse § 58 lg-s 22 ja lisas 1 ettenähtud suuruses.

Kui apellatsioonkaebus on puudustega, nt riigilõivu ei ole tasutud seaduses ettenähtud suuruses, tuleb

hagejatele anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks peab

ringkonnakohus arvestama hagejate 5. augustil 2010 esitatud alternatiivse taotlusega vaadata läbi

üksnes hageja I apellatsioonkaebus.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel

kassatsioonikautsjoni advokaadibüroole, kes on selle hagejate eest tasunud.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik