3-2-1-143-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-143-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. veebruar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Eesti Vabariigi hagi Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) ja

Fortum Termest AS-i vastu nõude rahuldamisjärgu

tunnustamiseks pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

09-26686

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu),

esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) (registrikood

11141235), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Kostja Fortum Termest AS (registrikood 10066299), esindaja

vandeadvokaat Ants Mailend

Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2010. a otsuse (tsiviilasi nr 2-09-26686)

õiguslikku põhjendust. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (hageja) esitas 8. juunil 2009 Pärnu

Maakohtusse hagi Baltic Panel Group OÜ (pankrotis) (kostja I) ja Fortum Termest AS-i (kostja II)

vastu. Hageja palus tunnustada oma 4 972 374 krooni 5 sendi suurust nõuet kostja I

pankrotimenetluses esimeses järgus pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 alusel.

Hagiavalduse järgi kuulutas Pärnu Maakohus 12. mail 2008 välja kostja I pankroti. Hageja esitas

pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma 4 972 374 krooni 5 sendi suurust

nõuet esimese järgu nõudena ja 135 865 krooni 27 sendi suurust nõuet teise järgu nõudena. Nõuete

kaitsmisel esitasid kostjad vastuväite üksnes hageja 4 972 374 krooni 5 sendi suuruse nõude

rahuldamisjärgu kohta. Hageja oli enne pankrotimenetluse alustamist esitanud kostja I vastu Pärnu

Maakohtusse hagi ja taotlenud hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi kandmist kostja I

kinnistule. Pärnu Maakohus tagas hagi 22. aprilli 2008. a määrusega ja seadis hageja kasuks kostja I

Rapla maakonnas Kohilas Jõe 21 asuvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 4 972 374 krooni

5 senti. Kohtulik hüpoteek oli kinnistusraamatus ka kostja I pankroti väljakuulutamise ajal, st hageja

nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal tagatud pandiga. Kohtulik hüpoteek kustutati

kinnistusraamatust pankrotihalduri avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel alles

17. veebruaril 2009.

Hageja nõuet tuleb tunnustada esimese järgu nõudena. Kui nõue on pankroti väljakuulutamise ajal

tagatud pandiga, jääb see esimese järgu nõudeks ka edasises pankrotimenetluses, sest nõuete suurus

ja tagatus määratakse kindlaks pankroti väljakuulutamise seisuga. Kui hagimenetlus on jõudnud

esimeses kohtuastmes otsuseni ning teises kohtuastmes menetlus jätkub, jääb kohtulik hüpoteek

kehtima. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg-t 2 tuleb tõlgendada nii, et kohtuliku hüpoteegiga oleks

tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud või hilisemas pankrotimenetluses tunnustatud nõue.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta see rahuldamata.

Kostja I arvates tuleb pankrotivõlausaldajate nõuete suurused ja rahuldamisjärgud PankrS § 107 järgi

kindlaks määrata nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga. Hageja pandiõigus oli nõuete

kaitsmise koosoleku toimumise ajaks lõppenud. Hageja ei ole teiste võlausaldajatega võrreldes

halvemas olukorras.

Kostja II arvates on kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõuete ring piiratud AÕS § 363 lg-ga 2, st tagatud

on üksnes kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Pankrotiseaduse § 103 lg 4 järgi saab hagi tagamiseks

seatud kohtulikku hüpoteeki lugeda nõuet tagavaks pandiõiguseks PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes

üksnes juhul, kui selle kohta on nõuete kaitsmise ajaks tehtud kohtulahend. Pandiga tagatud nõude

eelisõiguse realiseerimine nõuete rahuldamisel eeldab, et võlausaldajal on pandiõigus pandieseme

müügi hetkel.

3. Pärnu Maakohus jättis 6. jaanuari 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse järgi samastub hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek kinnispandiga üksnes

juhul, kui kohus on rahuldanud hagi, mille tagamiseks kohtulik hüpoteek seati, hagi tagamise abinõu

ei ole kohtulahendiga muudetud ega tühistatud ning kohtulahend on jõustunud. Pankrotiseaduse § 43

lg 2 järgi jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist

alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

Sellisel juhul tühistab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 järgi hagi tagamise

ja TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse, et hagi ei ole kohtumenetluses olnud. Seetõttu kaob ka hagi

tagamisega loodud eelduslik pandiõigus ja hageja nõuet ei saa lugeda pandiga tagatuks.

Võlausaldajate ebavõrdsuse võib kaasa tuua PankrS § 43 lg 2 tõlgendus, mille kohaselt juhul, kui

esimeses kohtuastmes on otsus tehtud, hagimenetlust ei lõpetata, vaid see jätkub paralleelselt

pankrotimenetlusega. Õigem oleks, kui PankrS § 43 lg-t 2 muudetaks ja pankroti väljakuulutamise

ajal võlgniku vastu kohtumenetluses olevad nõuded jäetaks hagimenetluses sõltumata asja

menetlusstaadiumist läbi vaatamata. Kuna hagejal ei ole kostja I pankrotimenetluses

PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgu nõuet, tuleb hagi jätta rahuldamata.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldada.

Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. juuni 2010. a otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduse

muutmata, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonimenetluse

kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta maakohtu arutlus, kuidas

tuleks PankrS § 43 lg-t 2 muuta. Muus osas nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega

pidanud vajalikuks neid korrata. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu

tõenditele antud hinnangut ega asjas oluliste asjaolude tuvastamist. Kohtul on küll kohustus selgitada,

miks ta ei nõustu poolte faktide kohta esitatud väidetega, kuid tal ei ole kohustust teha kaasa

menetlusosaliste ekskursse õigusteooriasse. Maakohus on loogiliselt põhjendanud materiaal- ja

menetlusõiguse normide kohaldamist, otsuse põhjal on mõistetav, kuidas maakohus seadust kohaldas.

Apellatsioonkaebus ei sisalda vaidluse lahendamiseks olulisi küsimusi, millele maakohus ei oleks

otsuses vastanud. Ringkonnakohus nõustus ka maakohtu materiaal- ja menetlusõiguse normide

kohaldamise viisiga.

Pankrotimenetluses esitatud nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks esitatud hagi tuleb kooskõlas

TsMS § 125 teise lausega lugeda mittevaraliseks. Hagi hind on TsMS § 132 lg 1 järgi eelduslikult

25 000 krooni. Teistsuguse hinna määramist võimaldavaid asjaolusid ei ole esile toodud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Hageja väitel kohaldas ringkonnakohus vääralt AÕS § 363 lg-t 2, jättes arvestamata sätte eesmärgi ja

pankrotimenetluse põhimõtetega. Ringkonnakohus laiendas põhjendamatult PankrS § 43 lg 2

reguleerimisala ja leidis ekslikult, et sätte eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine.

Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus nõude rahuldamise järk

sõltub kohtute töö kiirusest. Lisaks on PankrS § 43 lg-le 2 antud tõlgendus vastuoluline,

ringkonnakohtu otsus on põhjendamata ega sisalda seisukohti hageja kõigi väidete kohta.

7. Kostjad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 691

p 5 alusel tuleb täiendada ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. Hageja kassatsioonkaebus

jääb TsMS § 692 lg 2 alusel rahuldamata.

9. Kolleegium käsitleb esmalt hageja väiteid ringkonnakohtu otsuse tühistamise kohta (I), seejärel

kohtuliku hüpoteegi pankrotimenetluses kustutamise põhjendatust (II) ja lõpetuseks lahendab

menetluslikud küsimused (III).

I

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja I vastu kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue, mis

on kostja I pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi tunnustatav esimese rahuldamisjärgu

nõudena. Vaidlust ei ole nõude suuruse, küll aga tagatuse üle.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

hageja esitas 21. aprillil 2008 kostja I vastu Pärnu Maakohtusse 4 972 374 krooni 5 sendi

väljamõistmiseks hagiavalduse, mille tagamiseks seadis maakohus 22. aprillil 2008 hageja kasuks

kostja I kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 4 972 374 krooni 5 senti;

12. mail 2008 kuulutas Pärnu Maakohus välja kostja I pankroti;

hageja esitas 21. mail 2008 kostja I pankrotimenetluses nõudeavalduse 4 972 374 krooni 5 sendi

tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena;

Pärnu Maakohus jättis hageja hagi kostja I vastu 28. mail 2008 läbi vaatamata ja tühistas

13. oktoobril 2008 hagi tagamise, kohtulik hüpoteek kustutati kinnistusraamatust 17. veebruaril 2009;

kostja I nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet 7. mail 2009 PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi

teises rahuldamisjärgus pandiga tagamata nõudena.

12. Kohtud on jätnud hagi rahuldamata esmajoones põhjusel, et hageja nõuet ei taga pandiõigus,

mistõttu ei saa seda tunnustada esimese rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes.

Kolleegium nõustub selles osas kohtutega.

13. Võlausaldajate pandiga tagatud tunnustatud nõuded rahuldatakse PankrS § 153 lg 1 p 1 ja lg 2

järgi eelisjärjekorras pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Sellest ilmneb üheselt, et pandiga

tagatud nõuetena saab pankrotimenetluses tunnustada vaid nõudeid, mille tagamiseks on kehtiv

pandiõigus. Kunagi olnud pandiõigus esemele ei anna võlausaldajale õigust osaleda eseme müügist

saadud raha jaotamisel pandipidajana ei täite- ega pankrotimenetluses. See oleks vastuolus ka pandi

(sh hüpoteegi) kui realiseerimisõiguse olemusega (vt AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 353 lg 1).

14. Asjas ei vaielda, et nõuete tunnustamise otsustamise ajal hagejal kohtulikku hüpoteeki ei olnud.

Hagi tagamine oli tühistatud ja kohtulik hüpoteek kinnistusraamatust kustutatud. See, kas hageja hagi

jäeti läbi vaatamata, hagi tagamine tühistati või hüpoteek kustutati kinnistusraamatust ebaõigesti, ei

ole praeguse kohtumenetluse esemeks. Pankrotiseadusest ei tulene, et pandiõigused määratakse

nõude tunnustamise tähenduses pankroti väljakuulutamise või nõude tunnustamiseks esitamise

seisuga. Pandiga tagatuna ei saa tunnustada nõuet, mis ei ole tegelikult pandiga tagatud.

Kuna hagejal ei olnud nõude tunnustamise ajal kostja I vastu pandiga tagatud nõuet, ei olnud hagi

rahuldamiseks alust.

15. Eelneva põhjal on kohtud asja põhimõtteliselt õigesti lahendanud. Hageja väidetud võimalikud

menetluslikud minetused otsuste põhjendamisel ei väära kohtu lõppjärelduse õigsust.

Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

II

16. Kolleegiumi arvates tuleb kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil siiski täiendada ringkonnakohtu

otsuse õiguslikku põhjendust osas, mis puudutab kohtuliku hüpoteegi tagajärgi kostja pankroti

väljakuulutamisel. Nimelt nähtub kohtuotsustest, nagu peaks hagi läbi vaatamata jätmisega kostja

pankrotimenetluse tõttu kaasnema vältimatult kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamine.

Kolleegium seda seisukohta ei jaga.

17. Kohtuliku hüpoteegi võib kohus seada TsMS § 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 363 lg 1 alusel kostja

kinnisasjale hagi tagamiseks. Kohtuliku hüpoteegiga on AÕS § 363 lg 2 järgi tagatud kohtulahendi

alusel rahuldatud nõue. See annab hagi tagamist taotlenud isikule TsMS § 388 lg 1 järgi asja

koormavate teiste õiguste suhtes üldiselt samasugused õigused nagu hüpoteek hüpoteegipidajale.

Sama tuleneb AÕS §-st 364. Kohtulik hüpoteek annab hüpoteegipidajale ka pankrotimenetluses

põhimõtteliselt samasugused õigused nagu n.ö tavaline hüpoteek.

18. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 esimese lause

järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. Kui enne

pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on võlgniku vastu varaline nõue, mille kohta ei ole

veel otsust tehtud, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

Seega ei ole kohtule seadusega jäetud diskretsiooniruumi, otsustamaks, kas jätta hagi kostja pankroti

väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata või mitte. Võlausaldaja saab oma nõude esitada võlgniku

pankrotimenetluses tunnustamiseks üldises korras, st nõude tunnustamise otsustavad PankrS § 103

lg 2 esimese lause järgi haldur ja teised võlausaldajad. Vastuväite esitamisel nõudele või selle

rahuldamisjärgule peab võlausaldaja oma nõude tunnustamiseks soovitud rahuldamisjärgus esitama

vastuväite esitanud halduri või võlausaldaja vastu PankrS § 106 lg 1 järgi hagi.

19. Kohus tühistab hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi määrusega, kui hagi jäetakse

läbi vaatamata. Hagi tagamise tühistamise korral omandab kohtuliku hüpoteegi TsMS § 388 lg 6

esimese lause järgi kinnisasja omanik ja tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek TsMS § 388

lg 6 teise lause järgi hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust.

Eelnevast järeldub esmapilgul, et kohus peaks hagi läbi vaatamata jätmisel hagi tagamise vältimatult

tühistama. Selliselt omaks kohtulik hüpoteek tagatisena kostja pankrotimenetluses tähendust üksnes

juhul, kui hagi on juba maakohtus rahuldatud. Kolleegiumi arvates kitsendaks selline tagajärg aga

ebaõiglaselt kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate õigusi, kes on esitanud võlgniku vastu

kohtusse hagi ning kelle puhul on hagi menetlemine veninud kostja või kohtu tõttu.

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse sätteid koostoimes

tõlgendades leiab kolleegium, et seadusandja ei ole soovinud kohtuliku hüpoteegiga tagatud

võlausaldajate huvisid pankroti väljakuulutamisega kahjustada. Seetõttu ei pea hagi läbi vaatamata

jätmisega PankrS § 43 lg 2 alusel kaasnema hagi tagamise tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi

kustutamine.

Kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt

pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb

kohtulik hüpoteek kolleegiumi arvates tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis

esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga

tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel

kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku

pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu

tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata.

21. Kolleegiumi arvates on eelnev järeldus kooskõlas kohtuliku hüpoteegi aktsessoorse olemusega

AÕS § 363 lg 2 mõttes. Seda sätet tuleb mõista laiemalt, st et kohtuliku hüpoteegiga on tagatud ka

pankrotimenetluses (olgu kohtuväliselt või hilisemas kohtumenetluses) tunnustatud nõue.

Eelnevat kinnitab ka see, et PankrS § 45 kehtiva redaktsiooni järgi lõpeb pankroti väljakuulutamisega

üksnes enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest, kui sama sätte enne

1. jaanuari 2006 kehtinud redaktsiooni järgi lõppes pankroti väljakuulutamisega ka kohtulik

hüpoteek. Sätet muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise

seadusega. Muudatuse kohta on eelnõu (273 SE) seletuskirjas märgitud, et selle eesmärk on anda

kõikidele hüpoteegipidajatele võrdne kaitse.

Kolleegiumi arvates on see seisukoht kooskõlas ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hüpoteegiga tagatud nõuet omavat

võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab kohtuliku hüpoteegi PankrS § 114 järgi tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistada. Hagi tagamise korras eseme käsutamine on võrdsustatav eseme

käsutamisega täitemenetluses ja seega tagasivõidetav PankrS § 109 lg-st 3 tulenevalt.

III

22. Kolleegium peab vajalikuks käsitleda ka kostja I menetluslikku positsiooni.

Kui nõuete kaitsmisel on nõudele või pandiõigusele vastu vaielnud haldur, on kostjaks PankrS § 106

lg 1 teise lause järgi haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. PankrS § 106

lg 1 teise lause enne 1. jaanuari 2010 kehtinud redaktsiooni järgi oli sel juhul kostjaks võlgnik, keda

esindab haldur. Seega on seadus menetluse kestel muutunud ja õigeks kostjaks oleks kehtiva seaduse

järgi kostja I pankrotihaldur. Kuigi seadusandja ei ole PankrS § 106 lg 1 teise lause muudatuse

rakendamist reguleerinud, leiab kolleegium, et nõude tunnustamise vaidluses, mis algas enne

1. jaanuari 2010, võib menetlusliku ebaselguse vältimiseks jätkuvalt olla kostjaks võlgnik, keda

esindab haldur. Seejuures tugineb kolleegium analoogia alusel mh pankrotiseaduse rakendamist

reguleerinud PankrS § 193 lg-le 1. Seega puudub vajadus kostjat I asendada või tunnustada tema

staatuse õigusjärgluse korras üleminekut haldurile.

23. Kuigi kolleegium kahtleb, et asja hinnaks on 25 000 krooni, jääb hind siiski muutmata, kuna

ringkonnakohus leidis, et tal ei ole muu hinna määramiseks piisavalt pidepunkte, asja materjalide

järgi ei saa ka Riigikohus muud hinda määrata ja asja menetlus lõpeb Riigikohtus.

24. Kuna ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata,

jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Kostjad võivad

TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Pärnu Maakohtult

30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu