3-1-1-1-11 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-1-11

Otsuse kuupäev

8. veebruar 2011

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi Vilmar Engel'i karistamises maksukorralduse seaduse

§ 1531 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2010. a otsus väärteoasjas

nr 4-10-1493

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliamet (esindaja Tiiu Mõttus), kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Vilmar Engeli kaitsjad vandeadvokaat Veikko Toomere ja

vandeadvokaadi vanemabi Rivo Kaldvee

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. veebruar 2011, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindaja Kevin Siivelt ja Vilmar Engeli

kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Rivo Kaldvee

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. oktoobri 2010. a otsuse ja samal kuupäeval tehtud kaitsjatasu

hüvitamise määruse resolutiivosad muutmata, kuid asendada maakohtu otsuse põhjendused

väärteo aegumistähtaja möödumist puudutavas osas käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada Vilmar Engelile kassatsioonimenetluses kantud

kaitsjatasu summas 1004 eurot 56 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 23. aprilli 2010. a otsusega karistati Vilmar Engelit maksukorralduse seaduse

(MKS) § 1531 lg 1 järgi (otsuse resolutiivosas ekslikult märgitud MKS § 154 lg 1) rahatrahviga 125

trahviühikut ehk 7500 krooni.

V. Engelit karistati kokkuvõtlikult selle eest, et tema OÜ Auto Caravan Center juhatuse liikmena

esitas maksustamisperioodide jaanuar kuni september 2007 kohta käivas osaühingu 9 tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonis ning 9 käibedeklaratsioonis valeandmeid. Seetõttu jäi riigile laekumata

41 235 krooni käibemaksu ja 295 097 krooni tulumaksu. Kõnealused maksudeklaratsioonid koostas

ja esitas raamatupidaja V. Engelilt saadud algdokumentide alusel. Valeandmetega deklaratsioonid

esitati 17 erineval kuupäeval ajavahemikus 23. veebruarist kuni 24. oktoobrini 2007.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli osa sõiduautodest, mis OÜ Auto Caravan Center

raamatupidamisdokumentide kohaselt ettevõtluse käigus soetas, ostetud raamatupidamises näidatust

madalama hinnaga, mõningaid raamatupidamisdokumentide kohaselt soetatud mootorsõidukeid

polnud aga müügilepingutes näidatud isikutelt üldse ostetud. Väljamaksed, mis OÜ Auto Caravan

Center raamatupidamise kohaselt selliste mootorsõidukite soetamiseks tegi, on osaliselt või täielikult

käsitatavad

ettevõtlusega

mitteseotud

kuluna,

mis

jäeti

aga

osaühingu

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides kajastamata.

Samuti esitas menetlusalune isik valeandmeid OÜ Auto Caravan Center käibedeklaratsioonides.

Kuna OÜ Auto Caravan Center kajastas mootorsõidukite ostuhinda tegelikust suuremana, oli

raamatupidamises kajastuv sõiduki müügi- ja ostuhinna vahe tegelikust väiksem. Järelikult oli

tegelikust väiksem ka sellelt vahelt arvestatav käibemaks. Lisaks sellele kajastati OÜ Auto Caravan

Center raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonides AS-lt P saadud ostuarveid ja nendel

arvetel kajastuvat sisendkäibemaksu topelt.

Kohtuväline menetleja leidis, et V. Engel pani talle süüksarvatava teo toime hooletusest (KarS § 18

lg 3). Samas asus kohtuväline menetleja seisukohale, et valeandmete esitamine kõigis otsuses

käsitletavates maksudeklaratsioonides on vaadeldav ühe jätkuva teona.

2. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse V. Engeli kaitsja vandeadvokaat Veikko Toomere,

kes taotles selle otsuse tühistamist.

3. Harju Maakohtu 11. oktoobri 2010. a otsusega kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja

väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Samal

kuupäeval tehtud määrusega otsustas maakohus hüvitada V. Engelile õigusabikulud summas 42 970

krooni 20 senti.

Maakohus märkis, et nähtuvalt kohtuvälise menetleja otsusest toimus viimane V. Engelile

etteheidetav tegu, s.o sõiduki müük 27. juulil 2007. Sel ajal kehtinud KarS § 81 lg 3 sätestas, et

väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on

möödunud kaks aastat. 6. aprillil 2009 jõustunud KarS § 81 lg 3 muudatusel, mille kohaselt on

maksualaste väärtegude puhul aegumistähtaeg kolm aastat, ei saa olla V. Engeli olukorda raskendavat

mõju.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja palub saata väärteoasi, sh kaitsjatasu hüvitamise taotlus maakohtule uueks arutamiseks.

Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu saaks V. Engeli jätkuva süüteo viimase osateona käsitada

27. juuli 2007. a müügitehingut. V. Engelile etteheidetav väärtegu seisnes maksudeklaratsioonis

valeandmete esitamises. Seega tuleb viimaseks osateoks lugeda käibedeklaratsiooni esitamine

24. oktoobril 2007.

Samuti on maakohus vääralt kohaldanud väärteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 81 lg-t 3 ja

jätnud kohaldamata MKS § 160, mis nägi maksualaste väärtegude puhul ette kolmeaastase

aegumistähtaja.

Seega ei olnud V. Engelile etteheidetav väärtegu maakohtu otsuse tegemise ajal 11. oktoobril 2010

aegunud ja maakohtul puudus alus väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada.

4.2 Otsustades hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjatasu summas 42 970 krooni 20 senti, rikkus

maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna jättis andmata hinnangu sellise tasu maksmise

vajalikkusele käesolevas asjas. Menetlusalusele isikule hüvitatud kaitsjatasu ületab oluliselt

V. Engelile süüksarvatud väärteo eest ette nähtud rahatrahvi ülemmäära, mis oli 18 000 krooni.

Seejuures ei ole tegemist keerulise väärteoasjaga. Lisaks tuleb silmas pidada, et menetlusaluse isiku

vastulause väärteoprotokollile ja kaebus maakohtule on suures osas kattuvad.

5. Kassatsioonivastuses taotleb V. Engeli kaitsja vandeadvokaat V. Toomere alternatiivselt kas

kassatsiooni läbi vaatamata jätmist või rahuldamata jätmist. Lisaks taotleb kaitsja V. Engelile

kassatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu hüvitamist summas 9108 krooni (582 eurot 11 senti).

Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Kaitsja väitel ei ole kassaator esitanud VTMS § 135 lg 4 p 3 ja § 156 lg 1 kohaselt nõutavat

kirjalikku kassatsiooniteadet. Seetõttu tuleb kassatsioon VTMS § 161 p 4 alusel jätta läbi vaatamata.

5.2 Kõik V. Engeli väidetavad väärteod on tänaseks aegunud. Isegi kassaatori tõlgendusest lähtudes

aegusid V. Engelile ette heidetud väärteod 24. oktoobril 2010. Riigikohus on korduvalt leidnud, et

väärteo aegumine on käsitatav absoluutse menetlustakistusena (vt nt otsus asjas nr 3-1-1-14-10).

Sellest tulenevalt ei ole ka võimalik saata väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.

Samas ei nõustu kaitsja kohtuvälise menetleja seisukohaga, nagu olnuks V. Engelile ette heidetud

väidetavate väärtegude näol tegemist ühe jätkuva süüteoga.

5.3 Menetlusalusele isikule hüvitatud kaitsjatasu summa on mõistlik ja põhjendatud. Väärteoasi on

materjali- ja faktimahukas ning seetõttu ka väga keerukas. Maksu- ja Tolliameti koostatud

dokumentatsioon on segane ja nõudis kaitsjalt tavapärasest ajamahukamat tööd. Samas leiab kaitsja,

et Riigikohus ei saagi kaitsjatasu põhjendatuse küsimuses seisukohta võtta, sest see eeldaks asja

sisulist hindamist. Väärtegude aegumise tõttu see aga enam võimalik pole.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled oma kirjalike

seisukohtade juurde.

Enne kohtuistungit edastas V. Engeli kaitsja V. Toomere Riigikohtule täiendatud taotluse hüvitada

V. Engelile kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu kokku summas 1004 eurot 56 senti (see

summa hõlmab kassatsioonivastuses esitatud taotlust 9108 krooni ehk 582 euro 11 sendi

hüvitamiseks).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kaitsja taotlus jätta kassatsioon VTMS § 161 p 4 alusel läbi vaatamata on põhjendamatu.

Kassatsioonivastuses

esitatud

väide,

nagu

ei

oleks

kohtuväline

menetleja

maakohtule

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tähtaegselt teatanud, ei vasta tegelikkusele. Käesolevas asjas

kuulutati maakohtu otsus 11. oktoobril 2010. 14. oktoobril 2010, s.o enne VTMS § 135 lg 4 p-s 3 ette

nähtud seitsmepäevase tähtaja möödumist on Maksu- ja Tolliamet saatnud Harju Maakohtule

digitaalselt allkirjastatud kassatsiooniteate (kohtutoimik, tl-d 70-72). Järelikult on kassaator järginud

VTMS § 135 lg 4 p-st 3 ja § 156 lg-st 1 tulenevat kassatsiooniteate esitamise kohustust ja VTMS

§ 161 p 4 kohaldamiseks käesolevas asjas alust ei ole.

8. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et põhjendused, millele tuginedes maakohus

väärteomenetluse aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetas, ei tulene seadusest.

9. Esmalt on kohus meelevaldselt lugenud väidetava väärteo toimepanemise ajaks 27. juuli 2007.

Tegemist on kuupäevaga, mil OÜ Auto Caravan Center võõrandas ühe mootorsõiduki, mille

soetamise kohta käivate raamatupidamisandmete õigsuse oli kohtuväline menetleja kahtluse alla

seadnud. Samas seisnes tegu, mida kohtuväline menetleja V. Engelile käesolevas asjas ette heitis OÜ

Auto Caravan Center maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. Järelikult tuleb väärteo

toimepanemise aja määratlemisel lähtuda väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses

nimetatud maksudeklaratsioonide esitamise ajast, mitte aga deklaratsioonides väidetavalt ebaõigesti

kajastatud tehingute toimumise ajast.

10. Samas ei jaga kolleegium kassaatori seisukohta, mille kohaselt on kõigi väärteoprotokollis ja

kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud valeandmeid sisaldanud maksudeklaratsioonide esitamine

käsitatav ühe jätkuva teona, mille toimepanemise aeg on viimase deklaratsiooni esitamise

päev 24. oktoober 2007. Maksu- ja Tolliameti selline seisukoht on vastuolus kohtuvälise menetleja

23. veebruari 2010. a otsuse järeldusega, et V. Engel pani talle süüksarvatava(d) väärteo(d) toime

hooletusest, s.o ettevaatamatusega. Võtmata seisukohta küsimuses, kas MKS §-s 1531 sätestatud

väärtegu on võimalik toime panna ka ettevaatamatusest, märgib kolleegium järgmist. Jätkuv süütegu

on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil

toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo

kontekstis iseseisvana. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude

oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda

eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus,

tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis

näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses.

(Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1-13.2

ja 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 28.) Seega on jätkuva süüteo üheks vältimatuks

tunnuseks, et selle kõik üksikud osateod on kantud ühtsest tahtlusest. Ettevaatamatusest toime pandud

teod, mida kohtuväline menetleja V. Engelile ette heidab, ei saa olla hõlmatud ühtsest tahtlusest.

Järelikult ei ole ka võimalik vaadelda ettevaatamatusest toime pandud üksiktegusid ühe jätkuva teo

osategudena.

Eeltoodust lähtuvalt on iga väidetav valeandmete esitamine OÜ Auto Caravan Center

maksudeklaratsioonides käsitatav iseseisva teona, mille toimepanemise aeg on konkreetse

maksudeklaratsiooni esitamise aeg. Seega jääb V. Engelile süüksarvatavate tegude toimepanemise

aeg 17 erinevale kuupäevale ajavahemikus 23. veebruar kuni 24. oktoober 2007.

11. Maakohus leidis ekslikult, et V. Engelile süüksarvatud väärteo aegumistähtaja pikkuse

arvestamisel tuleb juhinduda enne 6. aprilli 2009 kehtinud KarS § 81 lg 3 redaktsioonist, mis sätestas,

et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on

möödunud kaks aastat. V. Engelile heideti väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ette

MKS §-s 1531 ette nähtud väärteo ("Maksude maksmisest kõrvalehoidumine") toimepanemist.

Sarnaselt praegu kehtivale KarS § 81 lg 3 teisele lausele oli ka enne 6. aprilli 2009 maksualaste

väärtegude puhul ette nähtud üldisest väärtegude aegumistähtajast pikem, kolmeaastane

aegumistähtaeg. Nimelt sätestas 5. aprillini 2009 kehtinud MKS § 160 esimene lause, et samas

peatükis sätestatud väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Järelikult tuli ka käesolevas asjas V. Engelile

süüksarvatava(te) väärteo (väärtegude) aegumistähtaja pikkuse arvestamisel juhinduda MKS §-s 160

(enne 6. aprilli 2009 kehtinud redaktsioonis) ette nähtud kolmeaastasest aegumistähtajast.

12. Eeltoodust tulenevalt ei olnud mitte kõik V. Engelile süüksarvatavad teod maakohtu otsuse

tegemise ajaks 11. oktoobril 2010 veel aegunud. OÜ Auto Caravan Center 2007. a septembrikuu

käibedeklaratsioon esitati 24. oktoobril 2007, s.o vähem kui kolm aastat enne maakohtu otsuse

tegemist. Seega selle teo osas oli väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel

põhjendamatu.

13. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüteo aegumistähtaja kulgemise peatumise alustele (KarS § 81

lg 7) vastavaid asjaolusid. Seega möödus kõigi V. Engelile süüksarvatavate tegude osas MKS § 160

esimesest lausest (enne 6. aprilli 2009 kehtinud redaktsioonis) ja kehtivast KarS § 81 lg 3 teisest

lausest tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg 24. oktoobril 2010, s.o kassatsioonitähtaja kestel.

VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui

väärteo aegumistähtaeg on möödunud. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on

aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Seetõttu puudub

Riigikohtul alus muuta maakohtu resolutiivosas tehtud otsustust väärteomenetlus käesolevas asjas

VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada. Küll asendab kolleegium VTMS § 174 p 3 alusel maakohtu

otsuse põhjendused väärteo aegumistähtaja möödumist puudutavas osas käesoleva otsuse

põhjendustega.

14. Kassatsioonis vaidlustatakse ka seda hüvitist, mille maakohus VTMS § 23 alusel menetlusalusele

isikule viimase poolt makstud kaitsjatasu katteks määras. Kohtuväline menetleja leiab, et 42 970

krooni 20 senti, mis hõlmab kaitsjale kohtuvälises menetluses ja esimese astme kohtu menetluses

osutatud õigusabi eest makstud tasu, on käesoleva asja kontekstis ebamõistlikult suur.

15. Kolleegium märgib esmalt, et ei saa nõustuda kaitsja kassatsioonivastuses väljendatud

seisukohaga, nagu välistaks V. Engelile ette heidetud väärtegude aegumine ka hinnangu andmise

küsimuses, kas maakohtu poolt välja mõistetud kaitsjatasu hüvitis on VTMS § 23 tähenduses

mõistliku suurusega või mitte. Väärteo aegumine kui menetlustakistus tähendab eeskätt seda, et

menetleja ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja kas

see tegu vastab mõne väärteokoosseisu tunnustele, samuti puudub aegumise korral loogiliselt

võimalus lahendada teo õigusvastasuse ja süülisuse ning karistuse kohaldamisega seotud küsimusi

(VTMS § 108 p-d 1-6 ja 9-10). Väärteo aegumine ei võta aga kohtult õigust ja kohustust lahendada

asjas tõusetunud menetluslikud küsimused, mille sisuks ei ole isiku süüküsimuse otsustamine. Selliste

küsimuste ringi kuulub ka see, kas ja kui siis, millises ulatuses rahuldada menetlusaluse isiku taotlus

hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. augusti 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-62-10). On mõistetav, et sellise taotluse lahendamisel peab kohtul ka pärast

väärteo aegumist olema võimalik hinnata taotletava hüvitise mõistlikkust VTMS § 23 mõttes. Samuti

pole millegagi välistatud kõrgema astme kohtu pädevus seda hinnangut kohtumenetluse poole

kaebuse alusel kontrollida.

16. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel VTMS

§ 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu

määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu

suuruse mõistlikkusest, tuleb arvestada selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust konkreetses

väärteoasjas ning väärteoasja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2006. a

otsus asjas 3-1-1-25-06, p 8).

17. Kolleegium nendib, et arvestades käesoleva väärteoasja mahtu ja keerukust võib 42 970 krooni 20

sendi suurust kaitsjatasu kohtuvälises menetluses ja maakohtus osutatud õigusabi eest pidada VTMS

§-s 23 sätestatud mõistlikkuse kriteeriumi valguses ülemääraseks. Väärteoasja maakohtule uueks

arutamiseks saatmine üksnes kaitsjatasu hüvitise vähendamiseks oleks aga ilmselgelt ebamõistlik,

sest riigil asja uue arutamisega seoses tekkivad täiendavad menetluskulud võiksid ulatuda selle sama

summani, mille võrra oleks võimalik riigilt väljamõistetavat kaitsjatasu hüvitist vähendada. Samas

leiab kolleegium, et maakohtu poolt välja mõistetud kaitsjatasu hüvitise liigset suurust on võimalik

arvestada kassatsioonimenetluse kulude hüvitamisel. Riigikohtule esitatud taotluses palub kaitsja

mõista VTMS § 23 alusel riigilt V. Engeli kasuks välja 1004 eurot 56 senti kassatsioonimenetluses

makstud kaitsjatasu hüvitiseks. Kolleegium asub seisukohale, et kuna V. Engelile on käesolevas asjas

valitud kaitsjale makstud tasu katteks hüvitatud juba 42 970 krooni 20 senti (2746 eurot 30 senti), on

täiendav kaitsjatasu summas 1004 eurot 56 senti VTMS § 23 tähenduses ebamõistlik ja taotlus selle

hüvitamiseks tuleb rahuldamata jätta.

18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2010. a otsuse ja sellele otsusele lisatud kaitsjatasu hüvitamise määruse

resolutiivosad muutmata, kuid asendab maakohtu otsuse põhjendused väärteo aegumistähtaja

möödumist puudutavas osas käesoleva otsuse põhjendustega. Kaitsja taotluse hüvitada V. Engelile

kassatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu summas 1004 eurot 56 senti jätab kolleegium VTMS § 23

alusel rahuldamata. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar