3-2-1-133-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-133-10

Määruse kuupäev

Tartu, 10. jaanuar 2011. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu AXATEM hagi Osaühingu Select Service vastu

800 000 krooni ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-

09-27364

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Select Service määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing AXATEM (registrikood 11029935), esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

Kostja Osaühing Select Service (registrikood 11078726), esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Asja läbivaatamise kuupäev

13. detsember 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-27364 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada advokaadibüroo Hansa Law Offices osaühingule (konto nr 17000658681)

Osaühingu Select Service eest 25. augustil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni

(25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing AXATEM (hageja) esitas 10. juunil 2009 Osaühingu Select Service (kostja) vastu hagi

Viru Maakohtusse. Hageja palus mõista kostjalt välja 800 000 krooni ning viivise hagi esitamise

seisuga 16 920 krooni ja edasi määraga 0,03% (240 krooni) päevas alates 5. juunist 2009 kuni

põhinõude täitmiseni.

Hagi järgi tuleneb hageja nõue 3. detsembril 2008 sõlmitud osaühingu osa müügilepingust. Lepingu

järgi müüs hageja kostjale Osaühingu Avoterm 120 000 kroonise nimiväärtusega osa

2 000 000 krooni eest. Kostja kohustus tasuma ostuhinna viies võrdses osas (iga osamakse

400 000 krooni), kuid jättis kaks viimast osamakset (800 000 krooni) tasumata. Hageja esitas 22. mail

2009 kostjale võlanõude, kuid kostja oma kohustust ei täitnud.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus arestida tema kasuks kostja

arvelduskontod AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is 800 000 krooni ulatuses.

Hageja arvates võib kostja tahtlikult tekitada olukorra, kus ta menetluse ajal sundlõpetatakse. Kostjal

on maksu- ja intressivõlg ning äriregistri andmebaasist nähtub, et registripidaja on teinud talle

hoiatusmääruse registrist kustutamiseks, sest kostja ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Hagi

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

3. Viru Maakohus rahuldas 11. juuni 2009. a määrusega hagi tagamise taotluse ja arestis hageja

kasuks kostja arvelduskontod AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is 800 000 krooni ulatuses.

4. Kostja esitas maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse

tühistada või hagi tagamise abinõu asendada kohtulike hüpoteekidega.

Tartu Ringkonnakohus jättis 31. augusti 2009. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Samas

kohustas ringkonnakohus hagejat maksma 10. septembriks 2009 kohtu deposiitkontole tagatise

150 000 krooni kostjale tekkida võiva kahju hüvitamiseks.

5. Kostja esitas maakohtule seejärel taotluse, milles palus hagi tagamise tühistada või kui kohus

sellega ei nõustu, asendada hagi tagamise abinõu kohtulike hüpoteekide seadmisega

hoonestusõigusele (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1407308) ja kahele kinnisasjale

(Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosad nr 335008 ja 2325108). Kui kohus ka alternatiivset

taotlust ei rahulda, palus kostja seada hüpoteegid teistele kinnisasjadele (Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriosad nr 2030808, 2682808, 74308 ja 55308).

Taotluse järgi ei ole alust hagi tagada, sest kostjal ei ole maksu- ega intressivõlga ja ta on esitanud

äriregistrile majandusaasta aruanded. Lisaks on hageja nõue tasaarvestusega lõppenud. Kohtul on

võimalik kostjale üleliia koormav hagi tagamise abinõu asendada kohtuliku hüpoteegiga.

6. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu.

Hageja väitel kaotab ta taotluse rahuldamise korral võimaluse haginõue rahuldada. Viru Maakohus on

Osaühingu Select Oil NV hagi tagamiseks arestinud 10. augusti 2009. a määrusega kostja pangakonto

Swedbank AS-is 2 000 000 krooni ulatuses. Hageja on tasunud nõutud tagatise 150 000 krooni, tema

põhinõudele on lisandunud viivis 40 200 krooni. Hoonestusõiguse registriosale nr 1407308 on Viru

Maakohtu 10. augusti 2009. a määrusega seatud käsutamise keelumärge, pealegi on registriosa

III jagu koormatud lepingutega. Kinnistule nr 335008 on kantud 7 300 000 krooni suurune hüpoteek

Swedbank AS-i kasuks. Viru Maakohtu 10. augusti 2009. a määruse alusel on seatud käsutamise

keelumärge ka kinnistule nr 2325108 ja arestitud kostjale kuuluv Osaühingu Avoterm osa, mille eest

on kostja hagejale võlgu. Kostja ei saa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistutele nr 2030808,

2682808, 74308 ja 55308, kuna need kuuluvad Nikolai Reismanile, mitte kostjale.

7. Viru Maakohus rahuldas 10. septembri 2009. a määrusega hagi tagamise abinõu asendamise

taotluse ning asendas kostja arvelduskontodele seatud aresti kohtulike hüpoteekide (kogusummas

800 000 krooni) seadmisega hageja kasuks esimesele vabale järjekohale N. Reismani kinnistutele

nr 2030808 (310 000 krooni), nr 2682808 (110 000 krooni), nr 74308 (200 000 krooni) ja nr 55308

(180 000 krooni).

Määruse järgi on kostja põhjendanud, et kontode arestimine on tema jaoks üleliia koormav ning

kohtulike hüpoteekide seadmine kostja juhatuse liikme ja ainuosaniku N. Reismani kinnistutele tagab

kohtuotsuse edasise täitmise. N. Reisman on andnud nõusoleku oma kinnistute koormamiseks

kohtulike hüpoteekidega.

8. Hageja esitas maakohtu 10. septembri 2009. a määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada.

Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. juuni 2010. a määrusega maakohtu 10. septembri 2009. a

määruse ja tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise abinõu asendamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse järgi kontrolliti maakohtu määrust üksnes osas, mille peale esitati

määruskaebus, st hagi tagamise abinõu asendamise osas. Maakohtu määrust ei kontrollitud osas,

milles maakohus jättis hagi tagamise tühistamise taotluse rahuldamata, sest selles osas kaebust ei

esitatud.

Maakohus on alusetult asendanud hagi tagamise abinõu kolmanda isiku kinnistutele kohtuliku

hüpoteegi seadmisega. Sellist hagi tagamise abinõu ei ole seaduses sätestatud. Kohtulik hüpoteek

seatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 1 järgi kostjale kuuluvale kinnisasjale,

mitte kolmandale isikule kuuluvale kinnisasjale. See, et kolmas isik on kostja juhatuse liige ja

ainuosanik, olukorda ei muuda.

Hagi tagamise abinõu asendamisel ei ole võimalik arvestada kostja pakutud kinnistutega nr 1407308

ja 2325108, kuna neile on juba seatud kohtulik hüpoteek Tartu Ringkonnakohtu 1. aprilli 2010. a

määruse alusel. Kinnistu nr 335008 kohta ei ole kostja andmeid esitanud, kuid asja materjalidest

nähtuvalt on ka see kinnistu koormatud piiratud asjaõigusega, mistõttu sellele kohtuliku hüpoteegi

seadmine ei tagaks arvatavasti hageja nõuet kostja vastu.

Kuna hagi tagamise abinõu, millega saaks asendada maakohtu hagi tagamise määrusega kohaldatud

abinõu, ei ole, tuleb maakohtu 10. septembri 2009. a määrus tühistada ja jätta hagi tagamise abinõu

asendamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu hagi tagamise määruse

seaduslikkust ja põhjendatust, sest seda on kontrollinud Tartu Ringkonnakohus 31. augusti 2009. a

määrusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud hageja

kanda.

Määruskaebuse järgi on väär ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuliku hüpoteegi saab seada üksnes

kostja kinnistutele. Kohtumenetluse käigus ei ole välistatud kohustuste tekkimine kolmandatele

isikutele, kui nad on andnud kohustuse võtmiseks nõusoleku (TsMS § 430 lg 5). Hagi tagamise

abinõuks võib TsMS § 378 lg 1 p 10 järgi olla ka kohtu vajalikuks peetud muu abinõu. Pooled ei

vaidle, et N. Reisman andis oma vara koormamiseks nõusoleku.

11. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada seaduse väära tõlgendamise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

13. Esmalt käsitleb kolleegium kaebuse eset, hagi tagamist ja tagamise abinõu asendamist üldiselt (I),

seejärel analüüsib konto aresti hüpoteegiga asendamise võimalusi (II). Lõpetuseks lahendab

kolleegium menetluslikud küsimused (III).

I

14. Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse, kuigi

hagi hind ei ületa 1 000 000 krooni. Kolleegiumi arvates saab ringkonnakohtu määruse, millega

tühistati maakohtu määrus hagi tagamise abinõu asendamise kohta, võrdsustada TsMS § 390 lg 1

esimese lause mõttes hagi tagamise abinõu asendamise määrusega.

15. Kolleegium saab asja lahendamisel hinnata üksnes maakohtu määrust hagi tagamise abinõu

asendamise kohta ja ringkonnakohtu määrust selle tühistamise kohta. Hinnata ei saa maakohtu

11. juuni 2009. a määrust hagi tagamiseks kostja kontode arestimise kohta, mis ei ole selle menetluse

esemeks, nagu leidis põhjendatult ka ringkonnakohus.

16. Hagi tagamise korras kostja konto arestimine vaidluse ajaks võib erakordselt intensiivselt riivata

kostja majandustegevust ja toimetulekut. See on kolleegiumi arvates TsMS § 378 lg 4 esimesest

lausest lähtudes mõistlik üldjuhul vaid siis, kui see kostjat ebamõistlikult ei koorma. Suuremate

nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada

käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto

arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib

kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Sarnaselt on kolleegium varem leidnud, et kinnisasjale

ei või vähemalt üldjuhul seada rahalise nõude tagamiseks käsutamise keelumärget, vaid eelistada

tuleks vähem koormavat kohtulikku hüpoteeki (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2004. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-48-04, p 11).

Sellest tulenevalt võib maakohtu hagi tagamise abinõu asendamise määrust pidada iseenesest

põhimõtteliselt mõistlikuks, kuna konto arestimine asendati vähem koormavate kohtulike

hüpoteekidega.

17. Kui tagatud hagi jäetakse rahuldamata, peab hageja TsMS § 391 lg 1 järgi hüvitama kostjale hagi

tagamisega tekitatud kahju (vt selle kohta ka Riigikohtu 3. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-

08, p-d 12-19). Kostjale tekkiva kahju katteks võib kohus TsMS § 383 alusel kohustada hagejat

andma tagatise.

18. Rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse TsMS § 385 järgi kindlaks rahasumma,

mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel

tühistab kohus kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle pangakontole makstud

rahaga või pangagarantiiga. See tähendab, et kohus on nõutud raha maksmisel või pangagarantii

esitamisel kohustatud senise hagi tagamise tühistama ning kaalutlusruumi selle otsustuse tegemisel ei

ole.

Kuigi praeguses asjas tehtud hagi tagamise määruses ja hagi tagamise abinõu asendamise määruses ei

ole maakohus seda rahasummat kindlaks määranud, ei ole kostjal iseenesest takistust nõuda seda

kohtult ka hiljem.

19. Eriregulatsioon TsMS §-s 385 käib siiski üksnes hagi tagamiseks raha või pangagarantii

pakkumise kohta. Muudel juhtudel on kohtule TsMS § 386 lg-te 1 ja 2 alusel antud diskretsiooniõigus

otsustada, kas ta poole taotlusel hagi tagamise abinõu asendab.

Rahalise nõudega hagi tagamisel kui ka tagamisabinõu asendamisel tuleb hinnata, kas see on ikka

tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda

(TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei

kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Seejuures kehtib hagi tagamise asendamisel põhimõte, et

asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsiooni oluliselt halvendada (st tagatist oluliselt

vähendada), kui varem ei olnud tegemist just nn ületagamise juhtumiga.

II

20. Nagu märgitud (vt määruse p 16), saab kostja konto arestimise asendamist kohtuliku hüpoteegiga

pidada iseenesest mõistlikuks. Kohtulik hüpoteek ei takista kostja igapäevast toimetulekut ja

majandustegevust, kuid tagab hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnisasja arvel oma

nõue rahuldada.

21. Kuna hagi tagamise abinõu asendamisega ei tohi hageja tagatis aga vähemalt üldjuhul oluliselt

väheneda (vt määruse p 19), tuleb kohtul konto aresti kohtuliku hüpoteegiga asendamisel hüpoteegi

tagatisväärtust arvestada. Seejuures on olulised esmajoones koormatava kinnisasja turuväärtus, aga

ka võimalike kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õiguste (sh käsutuspiirangute ja teiste

hüpoteekide) olemasolu kinnisasjal ja nende järjekohad.

22. Kohtuliku hüpoteegi saab kohus hagi tagamise korras seada TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel kostjale

kuuluvale kinnisasjale. Kolmanda isiku vara kohus rahalise nõudega hagi tagamiseks seaduse järgi

hageja taotlusel koormata ei saa, see oleks vastuolus ka hagi tagamise olemusega. Seega ei saa kohus

seada hagi tagamiseks iseenesest ka kohtulikku hüpoteeki kolmanda isiku varale.

23. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga, et hüpoteeki ei saa seada kolmanda isiku

kinnisasjale ka hagi tagamise abinõu asendamise korras, kui kolmas isik ise oma kinnisasja

koormamisega nõustub. Kolleegiumi arvates mahub selline hagi tagamise vahend TsMS § 378 lg 1

p 10 alla. Ka ei ole see vastuolus hagi tagamise olemusega, kuna hageja saab endale senise tagatise

asemel muu tagatise. See on ka ratsionaalne, kui nt kostjast äriühingul endal hagi tagamiseks sobivaid

kinnisasju ei ole ja seetõttu arestitakse ühingu pangakontod, kuid tegevuse jätkamise huvides on

tagatise valmis andma äriühinguga seotud kolmas isik. Kolmas isik võib ka menetluse väliselt pantida

oma vara teise isiku võla tagamiseks (vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 278) ja kolleegium ei näe põhjust,

miks see peaks olema takistatud menetluse ajal.

24. Kui kostja taotleb hagi tagamise abinõu asendamist hüpoteegiga kolmanda isiku kinnisasja(de)le

ja kolmas isik sellega nõustub, võib kohus teha määruse, milles asendab kohaldatud hagi tagamise

abinõu tingimuslikult, andes võimaluse seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale omaniku ja

hageja kokkuleppel. Selliselt asendatakse abinõu (nt vabastatakse kostja konto aresti alt) üksnes

juhul, kui kinnistusraamatusse on hageja kasuks kantud hüpoteek või hüpoteegid.

Sellisel viisil hagi tagamise asendamiseks peab olema hageja nõusolek, kes peab sõlmima kolmanda

isikuga notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hüpoteegi seadmiseks (AÕS § 641) ja

tagatiskokkuleppe, milles määratakse, et hüpoteegiga tagatakse haginõuet (AÕS § 346 lg 2).

Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse sel juhul üldises korras, st kinnistamisavalduse ja puudutatud

isiku nõusoleku alusel (vt kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-d 34-35). Selline hüpoteek on ka muus

osas n.ö tavaline hüpoteek ja allub selle käibe reeglitele.

25. Kolleegiumi arvates on kohtul aga võimalik hagi tagamise abinõu asendamise korras seada

hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale ka juhul, kui hageja asendamisega ei nõustu, kuid olemas on

kostja taotlus ja kolmanda isiku nõusolek.

Sel juhul peab kohus esmalt kaaluma poolte huvisid, tagatiseks pakutava(te) kinnisasja(de) väärtust

jm olulisi asjaolusid, mida hagi tagamisel ja tagamise abinõu asendamisel tuleb arvestada (vt määruse

p-d 19 ja 21). Seejärel saab kohus seada kolleegiumi arvates TsMS § 378 lg 1 p-st 10 lähtudes ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-le 5 tuginedes asendada hüpoteegi seadmiseks ja

tagatiskokkuleppe sõlmimiseks vajaliku(d) hageja (ka notariaalselt tõestatud) tahteavalduse(d) hagi

tagamise abinõu asendamise määrusega. Seejuures saab analoogia alusel kohaldada mh TsMS § 430

lg-t 6 notariaalselt tõestatud kokkuleppe asendamise kohta kohtuliku kompromissiga. Selle määruse

alusel saab sellise hüpoteegi kanda hageja kasuks ka kinnistusraamatusse, kusjuures

kinnistamisavalduse võib esitada kostja või kolmas isik (vt KRS § 35 lg 4). Kolleegiumi arvates saab

analoogiliselt kohaldada ka TsMS § 387 lg 2 ja võimaldada hagi tagamise abinõu asendamise

määruse alusel hüpoteegi sissekandmist, kui seda taotleb kohtult asendamist soovinud kostja.

Sellisele hüpoteegile saab kolleegiumi arvates kohaldada kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut

(vt esmajoones AÕS § 363, TsMS § 388). Erisusena AÕS §-st 3631 (vt ka Riigikohtu 27. jaanuari

2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09, p-d 10-15) tuleb aga kõne alla sellise hüpoteegi

kandmine ka kolmanda isiku mitmele kinnisasjale ühishüpoteegina (AÕS § 359), kui kolmas isik

sellega nõustub.

26. Eelneva põhjal on kolleegiumi arvates ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et hagi tagamise abinõu

asendamise korras ei saa seada hüpoteeki kolmanda isiku kinnisasjale. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu

määrus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kolleegiumi seisukohtadega arvestada.

See ei tähenda siiski seda, et hagi tagamise abinõu tuleks igal juhul asendada. Selleks peab

ringkonnakohus veenduma, et asendamise kriteeriumid on täidetud, esmajoones on pakutud

kinnisasjadele võimalik hüpoteeke seada ja nende tagatisväärtus ei ole oluliselt väiksem senisest

kostja konto arestist (vt eelkõige määruse p-d 19 ja 21). Seejuures saab ringkonnakohus lähtuda

määruskaebuse lahendamisel olemasolevast olukorrast (vt mh TsMS § 662 lg 3), mh tuleb arvestada

seda, kas hüpoteeke on tegelikult võimalik kinnistusraamatusse ka kanda (vt mh TsÜS § 88 lg 1) või

takistavad seda nt keelumärked kinnistusraamatus ning kas ja milliseid kolmandate isikute asjaõigusi

on kinnisasjadele juba varem kantud. Seejuures ei pruugi hüpoteegi sissekandmine

kinnistusraamatusse olla takistatud, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab kande tegemiseks

TsMS § 378 lg 6 alusel nõusoleku.

Lisaks tuleb tuvastada, kas N. Reisman on ikka andnud selgesõnaliselt nõusoleku oma kinnisasjade

hüpoteegiga koormamiseks ja selle nõusoleku tingimused. Kuigi maakohus on sellisele nõusolekule

viidanud, ei ole toimikus N. Reismani ega tema esindaja allkirjaga vastavat dokumenti. Asja

materjalidest võib sellist nõusolekut järeldada kaudselt üksnes kostja ärakuulamise protokollist (I kd,

tl 172).

III

27. Kolleegium märgib, et TsMS § 390 lg 2 teise lause järgi peatab määruskaebuse esitamine hagi

tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale määruse täitmise.

Koostoimes TsMS § 466 lg 3 esimese lausega tähendab see seda, et kui hagi tagamise abinõu ka

kokkuvõttes ei asendata, säilib hagejal esialgse hagi tagamisega tema kasuks seatud kostja konto arest

(vt ka Riigikohtu 8. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10, p 11).

28. Hagi tagamise asendamisega seotud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 173 lg 3 teise lause

alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendusest.

29. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada. Kostja on teatanud, et kautsjon tagastataks advokaadibüroo Hansa Law Offices osaühingu

arvelduskontole.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik