3-2-1-147-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-147-10

Määruse kuupäev

Tartu, 21. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Triaad Grupp hagi Tallinna Ülikooli, Aleksander

Rossmanni ja Oleg Kuzmini vastu kahju hüvitamiseks ja Oleg

Kuzmini osaühingust väljaarvamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuli 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-73096

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing Triaad Grupp määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Triaad Grupp (registrikood 10422877), esindaja

vandeadvokaat Kai Amos

Kostja Tallinna Ülikool (registrikood 74000122), esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu. Kostjad Aleksander Rossmann

(isikukood xxxxxxxxxxx) ja Oleg Kuzmin (isikukood

xxxxxxxxxxx), nende esindaja vandeadvokaat Janek Väli

Asja läbivaatamise kuupäev

22. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-73096 osas,

millega jäeti Osaühingu Triaad Grupp menetlusabi taotlus rahuldamata, ning saata asi selles

osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest tulenevalt

Osaühingult Triaad Grupp 115 000 krooni riigilõivu tasumist, jätta ringkonnakohtu määrus

muutmata.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ-le Osaühingu Triaad Grupp määruskaebuselt

13. augustil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 21. juuni 2010. a otsusega rahuldamata Osaühingu Triaad Grupp (hageja)

hagi Tallinna Ülikooli, Aleksander Rossmanni ja Oleg Kuzmini (kostjad) vastu 2 250 697 krooni

78 sendi suuruse kahju hüvitamiseks ja Oleg Kuzmini osaühingust väljaarvamiseks.

2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Samas

esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu ajatamiseks, kuivõrd tal ei ole raha, et seda korraga

tasuda. Lisaks palus hageja jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 183 lg 1. Viidatud säte piirab ebaproportsionaalselt juriidilise isiku kohtusse

pöördumise õigust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. juuli 2010. a määrusega hageja menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning andis hagejale tähtaja apellatsioonkaebuselt 115 000 krooni

suuruse riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et kohtu nõudmise täitmata jätmisel tuleb kaebuse

menetlusse võtmisest keelduda (resolutsiooni p 2 ja 3).

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestavad TsMS § 183 lg-d 1 ja 2 juriidilisele isikule

ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud, mille kohaselt saab menetlusabi anda üksnes

tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud

mittetulundusühingule või sihtasutusele. Hageja taotlust ei saa rahuldada, sest ta ei kuulu nimetatud

juriidiliste isikute hulka, samuti ei ole välja kuulutatud tema pankrotti.

Hagejal tuleb tasuda riigilõiv kolmekümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest

arvates. TsMS § 137 lg 1, § 139 lg 2 p 3 ja lg 3 järgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu sõltuvalt tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse

täies ulatuses. Seega on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2 250 697 krooni 78 senti ja sellise

hinna korral tuleb riigilõivuseaduse kohaselt tasuda lõivu 115 000 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuses palub hageja tunnistada TsMS § 183 lg 1 (või alternatiivselt § 181 lg 31)

põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ning ringkonnakohtu määruse tühistada, kohustades

ringkonnakohut menetlusabitaotlust sisuliselt läbi vaatama. Lisaks palub hageja määruskaebuse

tagada ning peatada ringkonnakohtu määruse (resolutsiooni p 2 ja 3) täitmine, kuni määruskaebuse

lahendamiseni.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja

seisukohaga, et TsMS § 183 lg 1 tuleks jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata. See, et

tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda juriidiliste isikute suuri riigilõive ajatada, riivab oluliselt

nende kohtusse pöördumise õigust. Hagejal peaks olema analoogselt TsMS § 181 lg-s 31 sätestatuga

võimalus taotleda riigilõivu ajatamist. Alternatiivselt palub hageja tunnistada TsMS § 181 lg 31

põhiseaduse vastaseks, sest selles sätestatud riigilõivu ajatamise võimalus peaks puudutama kõiki

isikuid.

5. Vastuses määruskaebusele märkisid kostjad, et puudub alus tunnistada TsMS § 181 lg 31

põhiseadusvastaseks. Kostjad paluvad peatada asja menetluse, kuni Riigikohtu üldkogu otsustab

menetluses olevas teises tsiviilasjas TsMS § 183 lg 1 põhiseadusele vastavuse küsimuse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti hageja menetlusabi taotlus

rahuldamata. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 701 lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest

tulenevalt hagejalt 115 000 krooni riigilõivu tasumist, jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.

7. Ringkonnakohus jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata, tuginedes sellele, et hageja ei

kuulu TsMS § 183 lg-tes 1 ja 2 märgitud juriidiliste isikute hulka, kellel on õigus saada riigilt

menetlusabi. Hageja leiab määruskaebuses, et riigilõivu ajatamise võimaluse puudumine riivab

oluliselt tema kohtusse pöördumise õigust.

8. Kolleegium leiab, et asjas kohaldub TsMS § 181 lg 31. Viidatud säte kehtis vaidlustatud

ringkonnakohtu määruse tegemise ajal, kuid ringkonnakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta.

TsMS § 181 lg-s 31 märgitud tingimustel on kohtul kaalutlusõigus riigilõivu osamaksetena tasumise

määramiseks.

9. Riigi menetlusabi andmist menetluskulude kandmisel reguleerib TsMS § 180, mille lg 1 p 2 järgi

võib kohus menetlusabina menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda

riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud

osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud

TsMS §-s 181. Viidatud sätte lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda

oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena (p 1) ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas (p 2). Menetlusabi andmist füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule ning pankrotivõlgnikule

on piiratud vastavalt TsMS § 182 ja § 183 alusel.

Riigikohus märkis 9. novembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-10 tehtud määruse p-s 9, et TsMS § 183

ei kohaldu juhul, kui isik taotleb menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumist

kuumaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, ning selgitas, et eeltoodu on kooskõlas riigilõivu

eesmärgiga. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega sätestas TsMS § 180 lg 1 p 2 riigilõivu

ajatamise võimaluse ja seda sõltumatult TsMS §-s 183 kehtestatud juriidilisele isikule ja

pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangutest. Eeltoodud põhjustel ei ole TsMS § 183 lg 1

asjassepuutuv säte.

10. 14. juunil 2010 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadus,

millega täiendati TsMS § 181 lg-ga 31. Selle kohaselt, kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel

ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu ei ole alust talle menetlusabi anda, kuid kohus leiab, et

tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades

ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt

tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 31

võimaldab kohtul riigilõivu ajatada juhul, kui riigilõivu korraga tasumine takistaks kohtuasja

asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega

kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega ei kohaldu TsMS § 183 juhul, kui kohus kaalub

menetluskulude (riigilõivu) ajatamist TsMS § 181 lg 31 alusel (vt viidatud tsiviilasja nr 3-2-1-95-10

põhjendused riigilõivu eesmärgi kohta). Küll aga tuleb kohtul hinnata kohtuasja tähtsust taotlejale ja

menetlusabi taotleja menetluses osalemise eduvõimalust TsMS § 181 lg 1 p 2 järgi. Eeltoodust

tulenevalt on TsMS § 181 lg 31 põhiseadusega kooskõlas, võimaldades riigilõivu ajatada ja seda

sõltumatult TsMS §-s 183 kehtestatud piirangutest, mis kohalduvad juriidilisele isikule ja

pankrotivõlgnikule menetlusabi andmisel.

11. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades otsustada hageja taotletud

viisil menetlusabi andmise üle. Kui ringkonnakohus jätab asja uuel läbivaatamisel hageja taotluse

rahuldamata, tuleb ringkonnakohtul anda hagejale uus tähtaeg apellatsioonkaebuselt riigilõivu

tasumiseks.

12. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

13. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Advokaadibüroo

Amos OÜ. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb

tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ arvelduskontole.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik