3-2-1-67-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-67-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Valeri Buseli hagi CKE Inkasso OÜ vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-3162

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CKE Inkasso OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Valeri Busel (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja CKE Inkasso OÜ (registrikood 11512890), esindaja

vandeadvokaat Armand Reinmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

1. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-3162 osas,

milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Jätta ringkonnakohtu otsuses muutmata osa, milles tühistati hagi

tagamine.

2. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada CKE Inkasso OÜ-le kassatsioonkaebuselt 19. aprillil 2010. a tasutud kautsjon

1000 (üks tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valeri Busel (hageja) esitas 26. jaanuaril 2009 CKE Inkasso OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus

välja mõista õiglase hüvitise talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Lisaks palus hageja hagi

tagamise korras kohustada kostjat kohe lõpetama hageja au ja väärikuse ning hea nime teotamine

ning kõrvaldama hageja nimi hagis osutatud plakatilt.

Hagiavalduse järgi paigutas kostja 5. jaanuaril 2009 Tallinnas Sõpruse pst ja Tulika tänava ristmiku

juurde plakati võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi. Muu hulgas oli seal märgitud

BK Elekter OÜ (võlgnik) ning nimeliselt hageja ja Oleg Kuzmin. Ajakirjanduses avaldatu põhjal

lähtus kostja sellest, et üles riputatakse kõige jultunumad kliendid, kellega ei ole ühendust saadud, et

võla tasumises kokku leppida. Hagejaga pole keegi ühendust võtnud, et võla tasumist arutada, seega

ei tea hageja, millise võlaga üldse tegemist on. Samas ei ole hagejal võimalik mõjutada võlgniku

tegevust, kuna selle on õigusvastaselt üle võtnud O. Kuzmin. Hagejat kui piiratud esindusõigusega

juhatuse liiget ei tunnistata võlgniku esindajana ja talle ei anna teavet ka kolmandad isikud. Hageja

pöördus 6. jaanuaril 2009 kostja poole selgitava kirjaga ja nõudega lõpetada hageja õigusi rikkuv

tegevus, kuid kostja sellele ei reageerinud.

Hageja au ja väärikust on solvatud ning nime ja (äri)mainet alusetult teotatud, asjaolusid

kontrollimata. Nime lubamatu kasutamine on käsitatav ka eraelu puutumatuse rikkumisena.

Õigusvastane ja faktiliselt ebaõige on käsitada teda võlgnikuna ning anda avalikkusele sellekohast

teavet. Teabe avaldamisega on hagejale tekitatud suuri moraalseid kannatusi ja sellisel avaldamisel on

ka objektiivsed tagajärjed - hagejaga seotud äriühingutega ei soovita sõlmida lepinguid ja sellest

tuleneb nendele äriühingutele varaline kahju. Eraisiku nime avaldamine võlgnikuna koos

kommentaaridega on õigustamatu ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 17, kui avaldaja

nõuet ja asjaolusid ei kontrolli, eriti kui nõue ei ole suunatud isiku vastu. Võttes ette niivõrd

ekstreemse ja laia kõlapinda leidva aktsiooni, oleks kostja pidanud asjaolusid kontrollima ning andma

hagejale võimaluse oma seisukoht öelda ja tõendid esitada. Kuna kostja on vaidlusaluse aktsiooni

võtnud ette ilmselgelt eesmärgiga väidetavatele võlgnikele kahju tekitada, et sundida neid võlgu

tasuma, saab väita, et kostja on oma õigusi kasutanud vastuolus hea usu põhimõttega. Juhatuse liikme

või osaniku vastane isiklik rünne eesmärgiga mõjutada osaühingut võlgu tasuma on iseenesest

vastuolus hea usu põhimõttega ning osadel juhtudel ka heade kommetega. Asjaolude kontroll oleks

välistanud hageja nime jõudmise plakatile.

Hageja jätab nõutava rahasumma kohtu määrata ja taotleb raha väljamõistmist kostjalt kohtu õiglasel

äranägemisel.

2. Harju Maakohus tagas 29. jaanuaril 2009 hagi ja kohustas kostjat kohe lõpetama hageja nime

kasutamise seoses võlgnikuga.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja arvates on hageja nõue arusaamatu ja ebaselge. Hagi alusena on hageja viidanud erinevatele

põhiseaduse paragrahvidele, hagi esemes palunud aga määrata kohtul vaid õiglase hüvitise tekitatud

mittevaralise kahju eest. Hageja ei ole põhistanud ega välja toonud kostja rikkumist ega süüd, ta ei

ole põhistanud kostja tegevuse ja võimaliku saabuva kahjuliku tagajärje vahelist seost, ega seda, mil

viisil kostja tegevus on riivanud hageja au, väärikust ja head nime. Samuti ei ole hageja kindlaks

määranud kahju suurust ega märkinud põhjusliku seose olemasolu hageja väidetava kahju ja kostja

süülise käitumise vahel. Avaliku teabe avaldamine ei ole iseenesest seadusega vastuolus. Kostja on

avaliku teabe avaldamisel lähtunud avalikes registrites sisalduvatest andmetest ning ei ole seetõttu

rikkunud ei hageja eraelu puutumatust ega tema au või head nime teotanud.

Ükski esitatud tõenditest ei tõenda, et kostja on rikkunud hageja eraelu puutumatust või teotanud

hageja au, väärikust ja head nime. Hageja esitatud tõendid on vastuolulised. Nimelt rõhutas hageja, et

tema on võlgniku piiratud esindusõigusega juhatuse liige ja liiatigi ei tohi tema üldse äriühingus

tehinguid teha, kuid samas püüab ta tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid kolmanda isiku

lepingute ja lepingupartneri taganemiskirjaga, millel on hageja enda nimi ja allkiri. Kostja ei ole

hageja nime avaldanud võlgnikuna, vaid ettevõttega seotud isikuna.

4. Harju Maakohus jättis 1. oktoobri 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Samuti tühistas maakohus hagi tagamise.

Maakohtu otsuse järgi on Maardu Linnahoolduse Osaühing 20. oktoobril 2008 loovutanud OÜ-

le CKE Inkasso 12 980 krooni suuruse nõude võlgniku vastu. Pooled ei vaidle, et kostja avaldas

võlgnikuga seotud isikuna hageja nime plakatil, mis asus seina peal Tallinnas Sõpruse pst ja Tulika

tänava ristmikul. Hageja on kinnitanud, et ükski avaldatud faktidest ei ole vale. Seega on kostja

esitatud väited võlglaste ja nendega seotud isikute kohta faktiväited, mitte väärtushinnangud.

Väärtushinnanguteks ei saa need muutuda ka nende esitamise viisi ja konteksti tõttu. Avalikust

registrist võetud teabe avaldamine äriühingu juhatuse liikme kohta ei saa olla juhatuse liikme au ja

väärikust teotav. Viidatud teabe avaldamist seadusandlus ei keela, mistõttu ei ole kostja eksinud ühegi

seaduse ega normi vastu. Kostja ei ole hagejat maininud ka võlglasena, vaid kui võlgnikuga seotud

isikuna.

Hageja on võlgniku juhatuse liikmena kantud äriregistrisse. Äriregistri andmed on avalikud. Asudes

juhatuse liikmeks ja olles äriregistrisse kantud, on hageja andnud kaudse tahteavaldusega nõusoleku,

et tema nime kasutatakse koos võlgniku nimega. Seetõttu ei ole hageja nime avaldamine õigusvastane

ja tal puudub alus saada hüvitist mittevaralise kahju eest.

Tähtsust ei ole hageja ja O. Kuzmini omavahelistel suhetel, hageja avaldustel politseile ja sellel, et

äriühingul puudub äriregistrisse kantud aadress.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi

rahuldada.

Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. märtsi 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 000 krooni. Menetluskulud jättis

ringkonnakohus nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses kostja kanda. Ringkonnakohus jättis

maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise.

Ringkonnakohtu otsuse järgi ei ole hageja esitanud haginõuet tema au ja hea nime teotamise

lõpetamiseks ega ole nõudnud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Seetõttu ei andnud

ringkonnakohus hinnangut sellele, kas hageja kohta esitatud faktiväited olid puudulikud, ning kas

kostja ei kontrollinud enne hageja nime plakatile seadmist asjaolusid, mis puudutavad tema ja

osaühingu teise juhatuse liikme vahelist suhet.

Kostja paigutas ristmikule plakati, millel on märgitud, et avaldatakse "isikute nimed, kes ei täida

kohustusi nõuetekohaselt", samuti nendega "seotud isikud". Plakatil on nimetatud teiste seas võlgnik

ja sellega seotud isikutena hageja ja O. Kuzmin. Plakatil on suurelt kujutatud paragrahvi sümbol

"§" ning palitut, kaabut ja musta kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi. Plakat

oli ülesse seatud elava liiklusega tänavate ristmikule. Hageja nimetamine avalikku ruumi paigutatud

plakatil sellisel viisil ja kontekstis oli tema au teotamine ebakohase väärtushinnanguga. Plakatit

näinud mõistlik inimene pidi aru saama, et hageja on isik, kes hoiab äriühingu juhina pahatahtlikult

kõrvale äriühingule võetud kohustuste täimisest või on ebakompetentsusega viinud äriühingu

olukorda, kus see ei ole suuteline võetud kohustusi täitma. Niivõrd negatiivse väärtushinnangu

avaldamine ettevõtluses tegutseva hageja vastu ei olnud kohane. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046

lg 1 teise lause ja lg 2 järgi oli kostja tegevus õigusvastane. Kostja nõue võlgniku vastu oli

normaalselt tegutsevat äriühingut eeldades tühine, sest selle sissenõudmise algatamiseks piisanuks

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Nagu hageja tõendas, puudus tal osaühingu juhtimisel

iseseisev esindusõigus ja 4. juunist 2007 kuni 13. märtsini 2009 võlgniku arvelduskonto käsutamise

õigus.

Kui äriregistri kannete kasutamine nende avalikustamiseks ei ole keelatud, on asjakohatu viidata

hageja nõusolekule nende kasutamiseks. Praegusel juhul ei ole küsimus registriandmete kasutamises,

vaid nende avaldamises. Äriregistri avalikkusest ei tulene igaühe õigust äriregistrisse kantud andmeid

mis tahes kontekstis avaldada.

Isiku nime kasutamise, sh avaldamise puhul tuleb lisaks võlaõigusseaduses sätestatule arvestada ka

isikuandmete kaitse seaduse (IAKS) sätetega. See seadus sätestab isikuandmete töötlemise

tingimused ja korra ning vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Seejuures viitas

ringkonnakohus IAKS §-le 5, § 10 lg-le 1, § 11 lg-le 1 ja § 14 lg 1 p-le 1. Praegusel juhul on tegemist

VÕS § 1046 lg-s 1 käsitletud isiku nime õigustamatu kasutamisega, kuna äriseadustiku (ÄS) § 28 lg-

st 1 ei tulene õigust hageja nime avaldada "jultunud võlgnikega seotud isikute nimekirjas", nagu

märgib hageja viitega kostja esindaja sõnadele ajakirjanduses, ja selliseks avaldamiseks ei olnud

hageja andnud kirjalikku nõusolekut.

Hageja maine kahjustamise ebakohase väärtushinnanguga koos isiku nime õigustamatu kasutamisega

pani kostja toime heade kommete vastase tahtliku teoga (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Õigusriigis, kus

eraõiguse subjektile on tagatud õigus pöörduda oma tsiviilõiguste kaitseks kohtusse, on lubamatu

kasutada oma väidetavaid õigusi võlgniku ja/või temaga seotud isikute maine kahjustamiseks. Plakati

ülesseadmist ei saa õigustada avalikkuse huviga, vaid sellest ilmneb otsene tahtlus (eesmärk)

saavutada oma nõuete rahuldamine sellel märgitud isikute maine kahjustamise abil. Väidetavate

võlgnike ja/või nendega seotud isikute paigutamine avalikku häbiposti ei ole õiguskaitsevahendina

aktsepteeritav.

Arvestades eelnevat ja ka seda, et hageja (äri)maine sai kostja teo tagajärjel ka tegelikul tõsiselt

kahjustada, tuleb kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 100 000 krooni. Hüvitise

suuruse määramisel tuleb lähtuda hageja isiklike õiguste rikkumisele antavast hinnangust, mitte aga

võimalikust kahjust temaga seotud äriühingutele.

Hagi tagamise tühistamise osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuna maakohus tagas nõude, mida ei

ole esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta

jõusse maakohtu otsus.

Kostja arvates saavad avaldatud väited tema võlglaste ja nendega seotud isikute kohta olla üksnes

faktiväited, mitte väärtushinnangud, sest andmete tõesus on kontrollitav. Väärtushinnanguteks ei saa

need muutuda ka nende esitamise viisi ja konteksti tõttu. Seega ei tule kohaldada VÕS § 1046.

Kuivõrd hageja on kohtumenetluses kinnitanud, et ükski kostja avaldatud faktidest ei ole vale, ei tule

kohaldada ka VÕS § 1047, sest kostja ei ole ebaõigeid andmeid avalikustanud.

Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendamatult viidanud õiguskaitsevahendile, mida kostja oleks

pidanud kasutama (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine), kuna õiguskaitsevahendi valik on

kostja otsustada. Asjasse ei puutu ka hageja ja võlgniku omavahelised suhted, mh see kas hagejal ei

olnud õigust käsutada võlgniku pangakontot. Andmete avaldamise hetkel olid võlgniku juhatuse

liikmeteks hageja ja O. Kuzmin.

Andmekaitse Inspektsioon on andnud välja juhise maksehäirete avaldamise kohta ja selle § 15 järgi

isikuandmete kaitse seadus juriidilise isiku andmete töötlemist ei reguleeri. Andmekaitse

Inspektsioon on seisukohal, et juriidilisest isikust võlgniku maksehäirete avaldamine on lubatud.

Samuti on Andmekaitse Inspektsioon leidnud, et juhatuse liikmete nimede avaldamine juriidilise

isiku maksehäireandmete juures võib olla õigustatud. IAKS § 15 lg 2 p 1 järgi ei ole andmesubjekti

vaja tema isikuandmete töötlemisest teavitada, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku oma

isikuandmete töötlemiseks. Äriseadustiku ja IAKS-i koosmõjus on andmesubjekt äriühingu juhatuse

liikmeks hakkamise nõusolekuga ise enda isikuandmed avalikustanud ja seetõttu ei kohaldata ka

IAKS-i muid sätteid, st täiendavat nõusolekut andmete töötlemiseks taotlema ei pea. Avalikustatud

andmete avaldamist seadusandlus ei keela, mistõttu ei ole kostja eksinud ühegi seaduse ega normi

vastu, sh heade kommete vastu.

Lisaks on väljamõistetud hüvitis ebamõistlikult suur. Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada

hageja enda osa võimaliku kahju tekitamisel. Võlgniku juhatuse liikmed on käitunud pahauskselt,

jättes võla tasumata. Sellest asjaolust tuleneb hageja kui võlgniku juhatuse liikme süü kahju

tekkimisel ning tema sattumine maksehäireid kajastavate andmete avaldamisega seotud plakatile.

Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-d 4 ja 5, kui ei toonud

otsuses välja kostja apellatsioonimenetluses esitatud seisukohti ega vastuväiteid. Samuti ei ole

ringkonnakohus otsuses põhjendanud ega analüüsinud, miks ta ei nõustu maakohtu seisukohtadega ja

poolte väidetega, et tegemist on faktiväidetega.

Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei ole üheselt mõistetav ega arusaadav kohtuotsuse muu tekstita.

Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 1. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 2-08-6596 tehtud otsuse,

kuigi apellatsioonimenetlus käis ning kaevatav maakohtu otsus tehti tsiviilasjas nr 2-09-3162.

8. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

ja rahuldas uue otsusega hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu otsus jääb

muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, st osas, milles maakohus

tühistas hagi tagamise. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Kolleegium käsitleb esmalt vaidluse eset kassatsioonimenetluses (I), seejärel analüüsib hageja

õiguste võimalikku rikkumist (II) ja viimasena lahendab menetluslikud küsimused (III).

I

11. Hageja nõuab kostjalt isikuõiguste rikkumisega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei nõudnud kohtus andmete avaldamise lõpetamist.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

kostja on loovutuse teel omandanud võlgniku vastu 12 980 krooni suuruse nõude;

kostja paigaldas 5. jaanuaril 2009 Tallinnas elava liiklusega tänavate (Sõpruse pst ja Tulika tn)

ristmikule plakati, millel oli märgitud, et avaldatakse "isikute nimed, kes ei täida kohustusi

nõuetekohaselt", plakatil oli suurelt paragrahvi sümbol "§" ning palitut, kaabut ja musta kinnast

kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi;

plakatil oli märgitud ka võlgniku nimi ja "seotud isikutena" hageja ja O. Kuzmini nimed, kes olid sel

ajal mõlemad võlgniku juhatuse liikmed;

O. Kuzmin võis juhatuse liikmena võlgnikku esindada üksinda ja hageja üksnes ühiselt O. Kuzminiga

ning hagejal ei olnud 4. juunist 2007 kuni 13. märtsini 2009 õigust käsutada võlgniku arvelduskontot.

13. Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1043, mis võimaldab isikul nõuda teiselt

isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju

isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise

õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 järgi. Samuti võib kostja

käitumist pidada seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või tahtlikult

heade kommete vastasolus olevaks (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

14. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse

nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise

järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka

VÕS § 134 lg-s 2 sätestatuga.

15. Kostja kassatsioonkaebuse põhilised seisukohad on järgmised:

avaldatud väited on üksnes faktiväited, mitte väärtushinnangud;

avaldatud väited on õiged;

väidete avaldamine oli seadusega kooskõlas;

kostja võib oma nõude maksmapanekuks valida ise õiguskaitsevahendi;

väljamõistetud hüvitis on ebamõistlikult suur.

II

16. Esmalt märgib kolleegium, et tulenevalt VÕS §-st 1047 on kostja avaldajaks, kuna avaldamine on

selle sätte tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on isik, kes teeb

kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Praegusel juhul ei vaielda, et kostja tegi andmed

kolmandatele isikutele teatavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-

05, p 25).

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hageja kohta üksnes faktiväiteid või on ta

faktiväidete esitamise viisi ja konteksti kaudu avaldanud hageja kohta ka negatiivse väärtushinnangu.

Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu leidis 1. detsembri 1997. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles otsuses, et väärtusotsustus väljendub isikule antud

hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava

tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või

väärust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on faktiväite ja väärtushinnangu eristamisel oma hilisemas

praktikas lähtunud eelnimetatud seisukohtadest (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 ja 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10).

18. Kolleegium nõustub kostjaga, et kostja avaldatud andmed kostja võlglaste ja nendega seotud

isikute kohta on iseenesest faktiväited.

Hageja ei ole väitnud, et avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Ka üldarusaadavalt saab äriühingu

juhatuse liiget pidada äriühinguga seotud isikuks. Seega ei ole hageja kohta avaldatud andmete

(faktiväidete) tõesus vaidluse all. Kolleegium rõhutab, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui

see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Seda seisukohta toetab mh

VÕS § 1047 lg 2, mille kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele.

Seega ei olnud kostja käitumine VÕS § 1047 lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane.

19. Kolleegium nõustub maakohtuga, et juriidilistest isikutest võlglaste nimekirja avalikustamist koos

juhatuse liikmete kui seotud isikute nimedega ei saa pidada vastuolus olevaks seadusest tuleneva

keeluga, esmajoones isikuandmete kaitse seadusega. Isik, kes on juriidilise isiku juhatuse liikmena

kantud avalikku registrisse, peab arvestama avalikustamisega ja sellega, et tema esitatud andmed on

avalikkusele kättesaadavad. Nende andmete avalikustamist ei ole seadusandja kolmandatel isikutel

keelanud. Seega ei olnud kostja tegevus õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes.

20. Kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (vt otsuse p 18), möönab

kolleegium, et tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka

hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046

lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla

tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas

ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata

faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda

ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12).

Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus kohaldama VÕS § 1046 lg-d 1

ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Selliselt saab kohus lugeda

isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang tuleneb erinevate õiguste ja hüvede

kaalumisest.

21. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Sama kehtib kolleegiumi

arvates ka juhul, kui kohus tuvastab faktide esitamise viisist või kontekstist tulenevalt, kas kostja on

lisaks faktiväidetele avaldanud ka väärtushinnangu ja kas see väärtushinnang on hageja mainet

kahjustav. Ringkonnakohus järeldas kostja esitatud faktiväidete avaldamise viisist ja kontekstist, et

kostja paigutada lastud plakatit näinud mõistlik inimene pidi aru saama, et hageja on isik, kes

äriühingu juhina pahatahtlikult hoidub kõrvale äriühingule võetud kohustuste täitmisest või on

ebakompetentsusega viinud äriühingu olukorda, kus see ei ole suuteline võetud kohustusi täitma.

Sellest on ringkonnakohus omakorda järeldanud, et hagejale on antud ebakohane väärtushinnang,

st rikutud on hageja isiklikke õigusi ja kostja käitumine on õigusvastane.

Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et kostja tegevus on õigusvastane ainuüksi seetõttu, et ta

avalikustas plakatil võlgniku nime koos hageja nimega. Seejuures kaaluvad ringkonnakohtu arvates

hageja huvid VÕS § 1046 mõttes üles kostja huvi võlgnikult võla kättesaamise vastu, kuna

võlasumma on väga väike ja selle sissenõudmiseks võinuks esitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, lisaks puudus hagejal võlgniku iseseisev esindusõigus ja arvelduskonto käsutamise õigus.

22. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 21 nimetatud järeldusele jõudmisel

ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1046 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Pooled ei vaidle, et kostja huvi hagejaga seotud andmete avaldamise vastu on seotud sooviga saada

võlgnikult kätte tasumata võlg. Selliselt võib võlgnike ja nendega seotud isikute nimede plakatil

avaldamist käsitada kostjapoolse surveabinõuna, tagamaks võlgade tasumine (st sisult

õiguskaitsevahendina). Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus seda kostja seaduslikku huvi

alahinnanud, kui ta sisuliselt leidis, et 12 980 krooni suuruse nõude rahuldamiseks ei või kostja

kasutada võlgniku ja temaga seotud hageja isiku avalikustamise võimalust. Kostja kui

väärtushinnangu avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid

(sh pöörduda hagiga või muu avaldusega kohtusse), ei võta talt õigust avaldada võla tasumise

eesmärgil võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid.

Kolleegiumi arvates on andmete selline avalikustamine lubatav, eeldusel et võlgnik on tegelikult

kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja

kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada,

eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad

avalikust registrist (vt ÄS § 28 lg 1). Täiendavat kohustust kostjal võlgniku ja hageja vaheliste suhete

selgitamiseks ei olnud. Seda ei muuda hagejat avaldamisel negatiivses kontekstis näitamine, mida

saab käsitada ka avaliku häbistamisena, kui seejuures on järgitud sündsuse piire ega ole vastuollu

mindud heade kommetega. Ka ei järeldu üksnes asjaolust, et äriühing on kellelegi võlgu, iseenesest

seda, et äriühingu juhatuse liikmed on ebakompetentsed või olnud pahatahtlikud.

Seetõttu ei saa kolleegiumi arvates hageja kohta väärtushinnangute avaldamist pidada õigusvastaseks

(ebakohaseks) hageja väidetud ja ringkonnakohtu tuvastatud põhjustel.

23. Välistatud ei ole siiski see, et kostja käitumine võis muutuda õigusvastaseks alates ajast, mil

kostja sai hagejalt avalduse, milles hageja palus oma nime plakatilt eemaldada (tl 17, 18). Hiljemalt

selle avalduse saamisest pidi kostjal tekkima mõistlikult kahtlus, et hageja seostamine võlgnikuga

võib olla põhjendamatu ja hageja mainet ebaproportsionaalselt kahjustav. Nimelt teatas hageja

avalduses kostjale, et ei saa tegelikult võlgniku majandustegevust mõjutada ja võlgniku juhtimise üle

on käimas mitmed õigusvaidlused. Sellise info saamisel laienes kostjale tema avaldatavate andmete

täiendava kontrolli ja võimalik, et ka plakatilt hageja nime eemaldamise kohustus.

Kolleegiumi arvates ei pea isik taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise

isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku käitumist mõjutada. Seejuures ei saa aga kostja

käitumist lugeda õigusvastaseks kohe avalduse saamisest, vaid kostjale peab jääma mõistlik aeg

reageerimiseks ja nime eemaldamiseks. Otsuse tegemiseks, kas hageja nimi eemaldada plakatilt, pidi

kostja kaitstud hüvesid kaaluma, järgides VÕS § 1046 lg-tes 1 ja 2 sätestatut (vt ka Riigikohtu

31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15).

Kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel on tähtis ka võimaliku rikkumise intensiivsus, st aeg,

mille vältel hageja nimi plakatil avaldatud oli. Samuti on tähtis, kas ja millal omandas hageja taas

kontrolli võlgniku tegevuse üle, st millal tema nime avalikustamist võlgnikuga seotud isikuna võiks

taas lugeda lubatavaks.

Kolleegiumi arvates võib kostja plakatil avaldatut põhimõtteliselt seostada ka kostja ajakirjanduses

avaldatud hinnangutega, kui nende eesmärgiks on sisuliselt n-ö tervikliku negatiivse väärtushinnangu

andmine hagejale kui "jultunud võlgnikuga" seotud isikule. Kuigi ringkonnakohus sellele otsuses

viitab, jääb arusaamatuks, kas ja millisel viisil on ajakirjanduses avaldatul tähtsust asja lahendamisel.

24. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga eespool nimetatud põhjustel ka selles, et kostja käitumist

tuleb tuvastatud asjaoludel lugeda hageja mainet kahjustavaks heade kommete vastase tahtliku teoga

(VÕS § 1045 lg 1 p 8). Võlgnike kohustuse täitmise mõjutamisele suunatud tegevust ei saa lugeda

üldjuhul heade kommete vastaseks, seda saavad õigustada vaid erandlikud asjaolud, esmajoones

kostja käitumise suunatus just hageja maine kahjustamisele, mitte aga võlgnikult võla saamisele.

25. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu ka põhjendused, miks mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja

kasuks välja just 100 000 krooni. Ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendused lepingupartnerite

usaldamatusest hageja vastu ja temaga koostöö lõpetamisest on selgelt varalist laadi, st võiks võib-

olla aluseks varalise kahju hüvitamisele. Ringkonnakohus ei ole sisuliselt üldse arvestanud

VÕS § 134 lg-ga 2, mille järgi tuleb isikuõiguste rikkumise korral kannatanule rahalist hüvitist

maksta üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

Hüvitise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise

intensiivsust ja kestust. Nii nt ei ole tuvastatud, kui kaua hageja nimi plakatil oli ega võimalikku aega,

millal hageja omandas kontrolli võlgniku tegevuse üle, kaua oli võlg maksmata jne. Hüvitise suurust

põhjendavad asjaolud pidanuks kohtule esitama hageja. Kostjal oli võimalus esitada asjaolusid ja

tõendeid, mille alusel kohus saanuks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist.

26. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus lugenud ebaõigesti kostja tegevuse õigusvastaseks ja välja

mõistnud hüvitise ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Asi tuleb saata uueks lahendamiseks ja

kaalumiseks, kuna ringkonnakohus ei järginud kaalumise kohta seaduses sätestatud reegleid.

III

27. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada eeltoodud põhjustel, ei pea kolleegium vajalikuks

vastata kostja kassatsioonkaebuse väidetele, et ringkonnakohus tema seisukohti ei hinnanud.

Kolleegium nõustub seejuures kostjaga, et ringkonnakohus on otsuse resolutsioonis ekslikult

viidanud tsiviilasjale nr 2-08-6596, kui tegelikult oli tsiviilasja number maakohtus 2-09-3162.

28. Kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata

maakohtu otsuse, st osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise. Kolleegium nõustub

ringkonnakohtuga, et hagi tagamise ese väljus hagi esemest. Tõenäoliselt vaidlustas kostja selles osas

ringkonnakohtu otsust ekslikult.

29. Lähtudes TsMS § 173 lg 3 teisest lausest jätab kolleegium menetluskulude jaotuse

ringkonnakohtu otsustada, sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

30. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Kolleegium märgib, et kostjale tuleks

tasutud 1000 krooni suurusest kautsjonist tagastada 600 krooni ka TsMS § 149 lg 7 alusel. Nimelt on

tsiviilasja hinnaks mittevaralise kahju hüvitamise nõudmisel eelduslikult 25 000 krooni (TsMS § 132

lg 1). See kehtib TsMS § 123 ja § 137 lg 1 alusel ka kassatsioonimenetluses, sõltumata sellest, et

ringkonnakohus määras hüvitise suuruseks 100 000 krooni. Lähtudes TsMS § 140 lg-st 2, tuli

kassatsioonikautsjonina maksta 400 krooni.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu