3-2-1-67-10 · Riigikohus

Kohtunik J. Luige eriarvamus Ma ei saa nõustuda kolleegiumi otsuse põhjendustega au ja hea nime kahjustamise õigusvastasust käsitlevas osas. Leian, et ringkonnakohtu järeldus kõnealusesse isiklikku õigusesse sekkumise õigusvastasuse kohta oli lõppjärelduses õige. Oma seisukohta põhjendan alljärgnevalt. 1. Vaidlust ei saa olla selle üle, et hageja au ja hea nime kahjustav on tema nime avaldamine plakatil, millel oli tekst: "Isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt"; "Võlgnik", millest allpool "BK Elekter OÜ"; "Seotud isikud", millest allpool "Valeri Busel." Plakatile oli joonistatud suurelt paragrahvi sümbol ning palitut, kaabut ja musta kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi. Vaidluse all ei ole ka asjaolud, et äriühingul, mille juhatuse liige on hageja, oli tasumata võlg (faktiväited). Põhimõtteliselt väär on kostja väide, et need avaldatud väited on üksnes faktiväited, mitte väärtushinnangud: isikusse puutuvad faktid (andmed) ei saa olla täiesti väärtusvabad, s.o absoluutselt neutraalsed, mis ei võimalda isiku kohta mingeid väärtushinnanguid. 2. Vaadeldav sekkumine koosneb minu arvates kahest teost: informatsiooni loomine ja kasutamine ning selle kolmandatele isikutele kättesaadavaks (tajutavaks) tegemine (avaldamine). Loodud informatsiooni kasutamine on tegu, mille au ja head nime kahjustav toime ilmneb isikule antud negatiivses hinnangus. 3. Iga inimene tajub, mõistab, interpreteerib ja hindab plakati informatsiooni oma mõistmistasandilt. Sellest tõsiasjast tingitult hõlmab "mõistliku inimese arusaam" kõiki arukalt põhjendatavaid interpretatsioone. Teksti, märkide ja sümbolite tähenduse selgitamine ja põhjendamine kuulub semantika ja semiootika valdkonda. Seega on praeguses asjas väärtushinnangu au ja head nime kahjustava toimega seotud asjaolud võimalik tuvastada plakati informatsiooni semantilissemiootilise analüüsi alusel. 4. Plakati informatsiooni esialgne sõnum (väärtushinnang) on hagejat halvustav (häbistav). Järgnevalt esitan lühidalt selle väite ühe võimalikest põhjendustest. Halvustavat hinnangut väljendavad väited: "Isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt" ja "Seotud isikud". Need väited koosvõetuna võimaldavad järeldada (siin järeldus kui väärtustava tegevuse tulemus), et hageja on seotud nii äriühingu kui ka äriühingu tasumata võlaga. Suur paragrahvi sümbol ning palitut, kaabut ja musta kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi, võimendavad eelmärgitud halvustavat hinnangut, suurendades ühtlasi plakati informatsioonist lähtuvate võimalike halvustavate interpretatsioonide hulka. Kirjeldatud sümbolid osutavad nt sellele, et hageja tegevus on seadusvastane, tegemist on ettevõtluses tegeleva isikuga, keda ei saa usaldada, kes hoidub pahatahtlikult kohustuste täitmisest kõrvale, temaga äriasjade ajamisel, suhtlemisel üldse tuleb olla eriti ettevaatlik, võlg on tekkinud hageja asjatundmatusest äriasjades jne. 5. Võttes arvesse ka hageja kohtule esitatud asjaolu, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt esitas kostja plakatil kõige jultunumate klientide nimed, kellega ei ole ühendust saadud, et võla tasumises kokku leppida, võimaldab plakati informatsioon ringkonnakohtu interpretatsiooni (väärtushinnang järeldusena), et hageja on isik, kes hoiab äriühingu juhina pahatahtlikult kõrvale äriühingule võetud kohustuste täitmisest või on oma ebakompetentsusega viinud äriühingu olukorda, kus see ei ole

suuteline võetud kohustusi täitma. Seega on tegemist väärtushinnanguga, mis mahub informatsioonist lähtuvate võimalike interpretatsioonide hulka ja mis vaieldamatult kahjustab oluliselt ettevõtluses tegutseva isiku mainet, põhjustades talle märkimisväärset mittevaralist kahju. Järgnevalt tuleb tuvastada sekkumise põhjus, ajend, eesmärk ja alus (asjaolu, kas kahjustatu oma käitumisega on andnud põhjust ennast häbimärgistada). Erimeelsusi ei ole selles, et äriühingul, mille juhatuse liige on hageja, oli tasumata võlg (sekkumise põhjus), võla tasumises ei ole äriühinguga ühendust saadud (ajend) ning väärtushinnangut vahendina kasutades soovis kostja saavutada võla tasumist (sekkumise eesmärk). Ringkonnakohus tuvastas, et hagejal ei olnud osaühingu juhtimisel iseseisvat esindusõigust ja 4. juunist 2007 kuni 13. märtsini 2009 võlgniku arvelduskonto käsutamise õigust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid hageja väitele, et temaga ei ole kostja äriühingu võla tasumise küsimuses ühendust võtnud. Seega on hagejat häbistav sekkumine alusetu ning sellel puudus ka ajend. Erinevalt kolleegiumi enamusest olen seisukohal, et selline sekkumine on õigusvastane alates hageja nime plakatil avaldamist. 6. PS § 45 esimeses lauses on tagatud igaühe õigus levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil (väljendusvabadus). Teise isiku kohta sellise informatsiooni avaldamine (sekkumine) on põhiseaduse tasandil piiratud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Ühtlasi väljendab au ja hea nime teotamise keeld hoolsuskohustust hoiduda alusetult au ja hea nime kahjustavast tegevusest (rikkumisest). Oluline on silmas pidada, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista sekkumist üldse, vaid keelab au ja hea nime teotamise (rikkumise). Seega on piiratav õigus aule ja hea nimele, mitte au ja hea nime teotamise keeld. PS § 45 esimese lõike teise lause kohaselt võib piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega. Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. 7. Au ja head nime kahjustava väärtushinnangu alusetu kasutamine kui tegu on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane (au teotav). Hageja ei ole andnud mingit põhjust enda mainet "häbipostis" teotada. Selliseid väärtushinnanguid ei pea isik tavakäibes mõistlikult taluma. Seega ei ole kostja sekkumisel hageja au ja hea nime õigusesse eespool nimetatud hoolsuskohustust järginud. Minu arvates on au ja hea nime olemust moonutav õigustada märkimisväärset mittevaralist kahju põhjustanud au teotamist (rikkumist) teotaja ärihuvide või muude VÕS § 1046 lg-tes 1 ja 2 märgitud asjaoludega. Jaak Luik