3-1-1-99-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-99-10

Otsuse kuupäev

17. detsember 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

AS-i H väärteoasi jäätmeseaduse § 1207 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. juuni 2010. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-3761

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva Linnavalitsus, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

17. november 2010

Istungil osalenud isikud

Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti üldosakonna

jurist Mihhail Antonov ja AS-i H kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Allan Valk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 17. juuni 2010. a otsus AS-i H väärteoasjas jäätmeseaduse § 1207 järgi ja

lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnavalitsuse Narva Linnavara- ja Majandusameti keskkonnainspektor Dmitri Koroljov koostas

15. detsembril 2008 AS-i H kohta väärteoprotokolli seoses sellega, et V.K., tegutsedes AS-i H juhatuse

liikmena aktsiaseltsi huvides, ei taganud alates 1. aprillist 2008 kuni 30. juunini 2008 segaolmejäätmete vedu

X Jäätmekäitluskeskusesse täies mahus. Selle tõttu viidi osa segaolmejäätmetest otse U prügilasse.

Väärteoprotokolli kohaselt keeldus V.K. 15. detsembril 2008 tutvumast väärteoprotokolliga ja oma õiguste

ning kohustustega. Samuti keeldus ta protokollile alla kirjutamast ja selle koopiat vastu võtmast.

Väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav

alates 15. jaanuarist 2009. Protokollile on alla kirjutanud selle koostaja.

2. Kohtuvälise menetleja 15. jaanuari 2009. a otsusega karistati AS-i H jäätmeseaduse § 1207 järgi

rahatrahviga 490 trahviühikut, s.o 29 400 krooni. Otsuses selgitati, et otsuse peale võib esitada kaebuse Viru

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav, s.o hiljemalt alates 31. jaanuarist 2009. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 2. veebruar 2009.

Kui selleks ajaks kaebust ei esitata, jõustub otsus 2. veebruaril 2009.

3. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule 12. märtsil 2009,

taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist AS-i H tegevuses väärteo tunnuste puudumise

tõttu.

4. Viru Maakohtu 19. märtsi 2009. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud

tähtaja rikkumise tõttu. Kohus nentis, et tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud.

5. Viru Maakohtu määruse peale esitas AS H määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Selles leiti, et AS H

sai väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest teada alles 26. veebruaril 2009. Seega oli 12. märtsil

2009 maakohtule esitatud kaebus tähtaegne ja selle läbivaatamata jätmine VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel oli

põhjendamatu.

6. Tartu Ringkonnakohtu 23. aprilli 2009. a määrusega maakohtu määrus tühistati ja AS-i H kaebus tagastati

samale kohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei vastanud faktilistele asjaoludele maakohtu

määruses märgitu, et V.K. andis 15. detsembril 2008 oma allkirja selle kohta, et oli protokolliga tutvunud ja

seega teadlik, et kohtuvälise menetleja lahend oli viimase juures kätte saadav alates 15. jaanuarist 2009.

Menetlusalune isik sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte 26. veebruaril 2009. Seega on 12. märtsil 2009. a

esitatud kaebus tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus ei tõusetu. Määruses leiti, et AS-i

H kaebuse käiguta jätmise alus on ära langenud ja kaebus tuleb lahendada maakohtus.

7. Viru Maakohtu 17. juuni 2010. a otsusega AS-i H kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja

väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja ei taganud

AS-i H juhatuse liikmele V.K-le nõuetekohaselt tutvumist kohtuvälise menetleja otsusega. Viimane sai

karistamisotsusest teada alles 26. veebruaril 2009 kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et

V.K. viibis 19. novembrist 2008 kuni 5. jaanuarini 2009 haiguslehel ja seetõttu ei saanud ta kohtuvälise

menetleja kutseid kätte. Ei ole tõendatud kohtuvälise menetleja väide, et 15. detsembril 2008 toimus

kohtumine V.K-ga, mille käigus koostati väärteoprotokoll, kuid V.K. keeldus sellega tutvumast ja seda

allkirjastamast. Rikutud on ka VTMS § 69 lg 2 p 3 sätteid, sest menetlusalust isikut ei ole väärteoprotokolli

koostamise raames üle kuulatud. Väärteoprotokollis puudub märge selle kohta, et V.K. oleks ütluste

andmisest keeldunud. Kohus luges kohtuvälise menetleja D. Koroljovi ja tunnistaja D.D. ütlused

ebausaldusväärseteks neis esinevate vastuolude tõttu. Kohus leidis veel ka seda, et kohtuvälise menetleja

otsuses ei ole nõutaval määral kirjeldatud väärteo sisu ja seetõttu ei vasta see VTMS § 74 lg 1 p 6 nõuetele.

Otsusest ei nähtu, millist konkreetset ettekirjutust

AS H on rikkunud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Narva Linnavalitsus, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja AS-i H kaebuse läbivaatamata jätmist. Alternatiivselt palutakse maakohtu otsuse tühistamist ja

kaebuse saatmist samale kohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis või väärteomenetluse

lõpetamist süüteo aegumise tõttu. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

8.1 Narva Linnavalitsuse 15. jaanuari 2009. a väärteootsus jõustus 2. veebruaril 2009 ning Viru Maakohtul

puudus õiguslik alus kaebust menetlusse võtta, sest esinesid VTMS § 118 lg-s 2 nimetatud

menetlustakistused. VTMS §-st 2 ja KrMS § 2 p-st 2 tulenevalt on Riigikohtul võimalik Viru Maakohtu 17.

juuni 2010. a otsus tühistada ja saata kaebus maakohtule kohtulikuks eelmenetluseks. Riigikohtul ei ole

võimalik kohaldada väärteo aegumist KarS § 81 lg 3 tähenduses, sest enne selle küsimuse otsustamist tuleb

hinnata maakohtule esitatud kaebuse lubatavust VTMS § 118 lg 2 p 2 järgi.

8.2 Maakohus on eksinud tõendite hindamise reeglite vastu. Tõendeid on uuritud ühekülgselt. Rikutud on ka

VTMS § 150 lg 1 p-s 10 sätestatut, sest otsus tehti enne kohtuistungite protokollide nõuetekohast koostamist.

8.3 Kui AS-i H kaebuse läbivaatamata jätmiseks alust ei ole, tuleb Viru Maakohtu 17. juuni 2010. a otsus

siiski tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja saabumise

tõttu.

9. AS-i H kaitsja Allan Valk esitas kassatsioonivastuse, milles leitakse, et kassatsioon on põhjendamatu. AS-i

H juhatuse liiget, V.K., ei kutsutud 15. detsembril 2008 VTMS §-de 40 ja 41 korras kohtuvälise menetleja

juurde. V.K. ei olnud väärteoprotokolli koostamise juures ja seetõttu ei saanud ta ka keelduda sellega

tutvumisest ega allkirjastamisest. Tunnistajatena on üle kuulatud kohtuvälise menetleja ametnikud, kes on

andnud ütlusi, mis väljuvad konkreetse menetlustoimingu käigu kirjeldamisest. AS H ei teadnud

väärteoprotokolli koostamisest ega karistamisotsusest midagi ja seetõttu ei ole põhjust rääkida kaebuse

esitamise tähtaja ületamisest ega ennistamisest. Eeltoodut arvesse võttes leiab kaitsja, et kohtuvälise

menetleja otsus ei saanud olla kaebuse esitamise ajaks jõustunud. Kaitsja palub jätta Viru Maakohtu 17. juuni

2010. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

10. Kohtuistungil jäid kassaator ja menetlusaluse isiku kaitsja oma taotluste juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kohtuväline menetleja D. Koroljov on koostanud 15. detsembril 2008. a väärteoprotokolli selle kohta, et

AS H rikkus 1. aprillist 2008 kuni 30. juunini 2008 jäätmeseaduse § 1207 sätteid. Kohtuväline menetleja on

väärteoprotokolli lahtrisse "Ütlused" märkinud, et menetlusaluse isiku esindaja, AS H juhatuse liige V.K.,

keeldus tutvumast väärteoprotokolliga, protokollile alla kirjutamast ja selle koopiat vastu võtmast.

Väärteoprotokollis on sõnaselgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav alates 15. jaanuarist 2009. Protokollile on alla kirjutanud selle koostaja. Kohtuvälise menetleja

15. jaanuari 2009. a otsusega karistati AS-i H eeltoodud väärteo eest. Otsuses selgitati, et otsuse peale võib

esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise

menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsuse kohaselt oli kaebuse

esitamise viimane päev 2. veebruar 2009.

12. Vaidlust ei ole selles, et karistamisotsuses märgitud päevaks, s.o 2. veebruariks 2009 menetlusalune isik

kaebust ei esitanud. AS H esitas kaebuse Viru Maakohtusse alles 12. märtsil 2009. Kriminaalkolleegium

nendib, et Viru Maakohtu 19. märtsi 2009. a määrusega jäeti kõnesolev kaebus õigesti läbi vaatamata, sest

kaebuse esitamisel oli objektiivselt rikutud VTMS § 114 lg-s 4 toodud tähtaega. Kuid käesoleva väärteoasja

lahendamisel tuleb lähtuda asjaolust, et Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 23. aprilli 2009. a määrusega Viru

Maakohtu 19. märtsi 2009. a määrus tühistati ja AS-i H kaebus saadeti Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud üheselt tõendatud asjaolu, et 15. detsembril 2008 keeldus

AS-i H esindaja V.K. tutvumast väärteoprotokolliga jt väärteomaterjalidega. Tõendeid ei olnud ka selle

kohta, et V.K. oli teadlik väärteoprotokolli koostamisest 15. detsembril 2008 ja kohtuvälise menetleja otsuse

kättesaadavusest alates 15. jaanuarist 2009. Tõendatud oli aga see, et menetlusalune isik sai otsuse kätte

26. veebruaril 2009. Seega oli 12. märtsil 2009 saabunud kaebus tähtaegne ja tähtaja ennistamise küsimust ei

tõusetunud.

13. Kriminaalkolleegium märgib, et kõnesolev ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav ja jõustus

selle tegemisest (VTMS § 199 lg 4). Seega lahendas ringkonnakohus AS-i H kaebuse tähtaegsuse küsimuse

lõplikult ja maakohtul tuli kaebus menetlusse võtta ning lahendada. Viru Maakohtu 16. juuni 2010. a

kohtuotsusega kaebus rahuldati, Narva Linnavalitsuse 15. jaanuari 2009. a otsus tühistati ja väärteomenetlus

lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu.

14. Arvestades seda, et ringkonnakohtu lõpliku määrusega loeti AS-i H kaebus tähtaegseks, puudub

kriminaalkolleegiumil kassatsiooni vastavatest väidetest hoolimata seaduslik võimalus neile konkreetse asja

pinnalt vastata ja ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustest erinevale seisukohale asuda. Eeltoodut

arvestades tuleb kriminaalkolleegiumil tõdeda, et tulenevalt VTMS § 199 lg-st 1 ei ole käesolevas asjas

kohtuvälise menetleja otsus tänaseni jõustunud, sest see on maakohtus vaidlustatud tähtaegselt ja maakohtu

otsuse peale on esitatud tähtaegselt ka kassatsioon. Edasi kontrollib kriminaalkolleegium, kas esineb muid

väärteo edasist menetlemist välistavaid asjaolusid.

15. Väärteoprotokollist nähtuvalt pani AS H talle etteheidetava väärteo toime 1. aprillist 2008 kuni 30.

juunini 2008. KarS § 81 lg-st 3 tulenevalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta

tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis

tingiksid süüteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seetõttu aegus menetlusalusele isikule

süüksarvatav tegu 30. juunil 2010, mil maakohus oli küll otsuse teinud, kuid see ei jõustunud kassatsiooni

esitamise tõttu. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb

lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et aegumine on

väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. mai 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-40-10).

16. Ehkki käesoleva väärteo menetlus tuleb aegumise tõttu lõpetada, peab kriminaalkolleegium vajalikuks

kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil selgitada järgmist. VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses

tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil

kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kätte saadav. VTMS § 70 lg 4

kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes

väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. VTMS § 70 lg-te 1

ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse

isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile

vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle

vastuvõtmisest keeldumise päevast (VTMS § 70 lg 2). Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja

otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning

isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded

menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte

saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on VTMS § 114 lg-s 4

sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on

väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga

kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on

väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on

keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud. Kuigi seadusest sellist nõuet ei tulene, oleks kolleegiumi arvates

vaidluste vältimiseks otstarbekas, kui kohtuväline menetleja püüaks protokolli allkirjastamisest keeldumise

fakti fikseerida täiendavalt ka tunnistaja allkirjaga. Juhul, kui menetlusalune isik väidab, et sai

väärteoprotokolli sisust ja sellele järgnevast karistamisotsusest teada alles pärast otsuse kätte saamist ning

sellest tingitult esitab ta kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtajast

hiljem, tuleb isikul alati taotleda kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist seaduses ettenähtud korras.

Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja

otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on

taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase

otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Kriminaalkolleegium meenutab oma varasemat seisukohta, et lähtudes

VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 172 lg-st 1 peab kohus kaebetähtaja ennistamise vormistama määrusega (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus nr 3-1-1-55-10).

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 17. juuni 2010. a otsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo

aegumistähtaja möödumisega. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi