3-2-1-106-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-106-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Ott Kikkase ja OT Asset OÜ hagi AS Riverito (endine ärinimi

aktsiaselts MERKO GRUPP) vastu juhatuse 18. veebruari

2008. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-11380

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Riverito kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

270 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Ott Kikkas (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Hageja OT Asset OÜ (registrikood 11424826), esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja AS Riverito (endine ärinimi aktsiaselts MERKO GRUPP)

(registrikood 10068039), esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma

Kolmas isik E.L.L. Kinnisvara AS (registrikood 10278893),

esindaja vandeadvokaat Ermo Kosk

Asja läbivaatamise kuupäev

8. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-11380 ning

jätta jõusse Harju Maakohtu 9. jaanuari 2009. a otsus samas tsiviilasjas, arvestades Riigikohtu

otsuses toodud põhjendusi.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Jätta Ott Kikkase ja OT Asset OÜ apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud nende endi

kanda. AS Riverito apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt Ott Kikkase

ja OT Asset OÜ kanda.

4. Tagastada LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS-le 14. mail 2010. a AS Riverito

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ott Kikkas (hageja I) ja OT Asset OÜ (hageja II) esitasid 27. märtsil 2008 Harju Maakohtule

aktsiaseltsi MERKO GRUPP (praegune ärinimi AS Riverito) (kostja) vastu hagid, milles palusid

tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsuse, millega otsustati

E.L.L. Kinnisvara AS (kolmas isik) aktsiakapitali suurendamine 100 000 000 krooni võrra. Hagid

liideti ühte menetlusse. 12. novembri 2008. a avalduses sõnastasid hagejad nõude järgmiselt:

tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsus.

Hagejate väitel on hagejad kostja väikeaktsionärid. Hagejale I kuulub 6,8% ja hagejale II 0,3704%

kostja aktsiatest. Kostja on kolmanda isiku ainuaktsionär. Kolmanda isiku aktsiakapital on

100 000 000 krooni. Kolmanda isiku 21. veebruari 2008. a aktsiate märkimise kutse kohaselt võttis

kostja kolmanda isiku ainuaktsionärina 18. veebruaril 2008 vastu otsuse suurendada kolmanda isiku

aktsiakapitali 100 000 000 krooni võrra. Kuigi hagejad on kostja aktsionärid, ei teadnud nad

nimetatud kostja otsusest kuni kutse saamiseni. Hiljem selgus, et selle otsuse oli vastu võtnud kostja

juhatus. Enne emissiooni korraldamist muudeti kostja põhikirja selliselt, et kostja igapäevase

majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks ei ole enam vaja nõukogu nõusolekut.

Kostja tehtud muudatuse tõttu kaotas nõukogu oma põhilise funktsiooni: kooskõlastada eelnevalt

äriühingu igapäevasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid.

Vaidlustatud otsus on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dega 32 ja 35 ja

äriseadustiku (ÄS) § 306 lg-ga 2. Nimetatud õigusnormid kohustavad juhatust tegutsema

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ettevõtte huvides. Juhatus rikkus oma hoolsuskohustust.

Oma otsuses ei lähtunud juhatuse liikmed kostja kui kolmanda isiku ainuaktsionäri huvidest.

Vaidlustatud otsus ei vasta hagejate kui kostja aktsionäride huvidele ja tekitab kostjale otsest kahju

(kostja vara väärtuse vähenemine). Seda tõendab eksperdihinnangus märgitud kolmanda isiku varade

väärtuse võrdlemine emissiooni tagajärjega. Väheneb ka hagejate aktsiate väärtus. Tegemist on

kostjale kahjuliku otsusega. Kutse tingimused ei võimaldanud hagejal II emissioonist osa võtta.

Temale suunatud aktsiate arv ümardati 0-ni. Sellest tulenevalt ei saanud ta ka kutset. See tähendab, et

kostja suur- ja väikeaktsionäre koheldakse erinevalt. Selline kutse tingimus ei ole põhjendatud ja on

vastuolus TsÜS § 38 lg-ga 1.

Vaidlustatud otsuse põhjendus ei vasta tegelikkusele (on otsitud). Tegelik põhjus seisneb kostja

suuraktsionäri Toomas Annuse soovis omandada eeliseid võrreldes väikeaktsionäridega, seejuures

suurendades oluliselt suuraktsionäri vara ja vähendades väikeaktsionäride vara.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja juhatuse 18. veebruari

2008. a otsus vastuolus põhikirjaga ega TsÜS §-dega 32 ja 35 ning ÄS § 306 lg-ga 2 ning ei tekita

kostjale ega hagejatele kahju. Kostja juhatus ei ole otsuse vastuvõtmisel hoolsuskohustust rikkunud.

2007 halvenes oluliselt kolmanda isiku majanduslik seisund ning alates 2007. a sügisest tekkis

kinnisvarasektori madalseisu tõttu likviidsusprobleem, mistõttu oli vajalik saada vähemalt

350 000 000 krooni käibevahendeid. Kruntide refinantseerimist ei pidanud juhtkond otstarbekaks

ning valmis objektide kiirmüük turu madalseisu tingimustes on väga pikaajaline protsess. Seetõttu

pöördusid äriühingu juhtorganid likviidsusprobleemi lahendamiseks oma nõukogu poole abipalvega

kaaluda võimalust viia läbi aktsiaemissioon lisaraha kaasamiseks. Kolmanda isiku ainuaktsionär

võttis juba 18. detsembril 2007 vastu otsuse suurendada kolmanda isiku aktsiakapitali

50 000 000 krooni võrra, lastes välja 50 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 1 000 000 krooni ning

ülekursiga 6 000 000 krooni ühe aktsia kohta, kuid nimetatud hinnaga aktsiate märkimine

ebaõnnestus. Riskide suurenemine kinnisvarasektoris ning ilmne lisaraha kaasamise vajadus nõudis

kolmanda isiku ainuaktsionäri (kostja) otsust edasise tegevuse kohta. Kostja juhatuse 18. veebruari

2008. a otsus vastas kostja kui kolmanda isiku ainuaktsionäri huvidele, kuna kolmanda isiku

käibevahendite puudumine võib tekitada kostja kui kolmanda isiku ainuaktsionäri vara olulise

vähenemise.

Kostja 18. veebruari 2008. a otsus ei saa olla aluseks kolmanda isiku aktsiate emiteerimisele. Aktsiate

emiteerimise aluseks olevat kolmanda isiku ainuaktsionäri 19. veebruari 2008. a otsust ei ole

vaidlustatud. Kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsuse alusel ei ole võimalik kolmanda isiku

aktsiakapitali suurendada. ÄS § 298 lg 1 p 2 kohaselt saab aktsiakapitali suurendamist otsustada

ainult kolmanda isiku aktsionäride üldkoosolek. Kostja 18. veebruari 2008. a otsus sisaldab kostja

juhtorgani otsust suurendada tütarettevõtte aktsiakapitali ning volitada T. Toomikut vastu võtma

vastavasisulist ainuaktsionäri otsust. Hagejate väited kolmanda isiku varade väärtuse kohta on

tõendamata ja oletuslikud. 21. augusti 2007. a hindamisakt ei tõenda kolmanda isiku varade

turuväärtust 18. veebruaril 2008, mil kostja juhatus võttis vastu otsuse suurendada kolmanda isiku

aktsiakapitali.

Vaidlustatud otsus ei riku hagejate huve. T. Annus hääletas 18. veebruari 2008. a koosolekul

kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamise otsuse vastu. Kuna kolmanda isiku aktsiakapitali

suurendamise aluseks saab olla kolmanda isiku ainuaktsionäri otsus, mitte kostja juhatuse otsus, ei

riku vaidlusalune otsus hagejate õigusi. Hagejate õigusi ei ole rikutud ka seetõttu, et kolmanda isiku

19. veebruari 2008. a ainuaktsionäri otsuse alusel korraldatud aktsiate märkimine ebaõnnestus.

Hagejate 12. novembril 2008 esitatud nõuded on aegunud. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on juriidilise isiku

organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

Vaidlustatud otsuse võttis kostja juhatus vastu 18. veebruaril 2008. Hagejad esitasid 26. märtsil 2008

kohtule esialgse nõude ning täpsustasid oma nõuet pärast seda, kui olid 4. aprilli 2008. a istungil

kostja ärakuulamisel saanud ärakirja kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a koosoleku protokollist.

Protokollist nähtub, et päevakorrapunktis nr 1 võttis juhatus vastu 11 eraldi otsust. Kuni 9. aprillini

2008 vaidlustasid hagejad ainult esimese otsuse ja jätsid vaidlustamata ülejäänud kümme. Ülejäänud

kümne otsuse kehtetuks tunnistamist taotlesid hagejad alles 12. novembril 2008, seega pärast

aegumistähtaja möödumist. Kostja palus kohaldada aegumist hagejate 12. novembril 2008 esitatud

nõudele tunnistada kehtetuks kostja juhatuse otsuse p-d 2-11.

3. Kolmas isik vaidles hagile vastu.

4. Harju Maakohus jättis 9. jaanuari 2009. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hagejate

kanda ning tühistas hagi tagamise.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on TsÜS § 38 lg 5 järgi juriidilise isiku organi otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hagejad

esitasid kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsuse p-de 2-11 kehtetuks tunnistamise nõude kohtule

12. novembril 2008. Hagejad said otsuste vastuvõtmisest teada kostja ärakuulamisel 4. aprillil 2008,

mil kostja esitas vaidlustatud otsuse (koosoleku protokolli). Esialgses hagis vaidlustasid hagejad vaid

otsuse punkti 1 - kolmanda isiku aktsiakapitali 100 000 000 krooni võrra suurendamise kohta tehtud

otsuse. Seega vaidlustasid hagejad enne 12. novembrit 2008 vaid koosolekul vastuvõetud ühe otsuse

(p 1) ja 12. novembril 2008 hagejate avalduses märgitud otsuste (p 2-11) kehtetuks tunnistamise nõue

tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.

Kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamine kuulub ÄS § 298 lg 1 p 2 järgi kolmanda isiku

üldkoosoleku pädevusse. Seda ei saanud otsustada kostja juhatus 18. veebruari 2008. a otsusega.

Kostja juhatuse otsus on põhimõtteline otsus, mis protokolli kohaselt võeti vastu kolmanda isiku

juhatuse esimehe palvel edasiseks tegevuseks. Kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamise aluseks

on kolmanda isiku ainuaktsionäri 19. veebruari 2008. a otsus, mille § 1 p 1.1 kohaselt otsustas

ainuaktsionär suurendada aktsiakapitali 100 000 000 krooni võrra, milleks emiteerida ja pakkuda

nimeliselt kindlaksmääratud investoritele 100 kolmanda isiku nimelist aktsiat. Nimetatud otsus vastab

ÄS § 305 lg-le 1. 19. veebruari 2008. a otsust ei ole vaidlustatud. Aktsiakapitali ei suurendatud, kuna

ainuaktsionäri 19. veebruari 2008. a otsuse alusel korraldatud aktsiate märkimine ebaõnnestus. Kuna

aktsiate märkimine ebaõnnestus, ei saa vaidlustatud otsus juba ainuüksi seetõttu hagejate õigusi

rikkuda. Otsus ei riku hagejate õigusi ka seetõttu, et ei olnud aluseks kolmanda isiku aktsiakapitali

suurendamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 alusel menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub

seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. See

tähendab, et hagi esitamise eelduseks on hageja õiguste rikkumine. Kuna vaidlustatud otsuse alusel ei

saadud suurendada kolmanda isiku aktsiakapitali ja ainuaktsionäri otsuse alusel korraldatud aktsiate

märkimine ebaõnnestus, ei ole hagejate õigusi rikutud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hagejate kanda.

7. Kolmas isik vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hagejate kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue

otsuse, millega rahuldas hagi ning tunnistas kostja 18. veebruari 2008. a juhatuse otsuse kehtetuks.

Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt otsustati kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsusega

suurendada kostja tütarettevõtte E.L.L. Kinnisvara AS aktsiakapitali 100 000 000 krooni võrra ja

määrati aktsiakapitali suurendamise tingimused. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu

seisukohaga, nagu oleks hagejad vaidlustanud esialgsetes hagiavaldustes üksnes otsuse p 1 ning

esitanud hagi otsuse p-de 2-11 kehtetuks tunnistamiseks alles 12. novembril 2008, s.o pärast hagi

aegumise tähtaja möödumist. Selline järeldus ei ole kooskõlas hagiavalduste tekstiga ja nõuete

sõnastusega. Nimelt palusid hagejad algselt tunnistada kehtetuks kostja juhatuse otsuse kolmanda

isiku aktsiate emissiooni korraldamise kohta. Järgmistes täpsustustes palusid hagejad tunnistada

kehtetuks kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsuse, millega otsustati kolmanda isiku aktsiakapitali

suurendada 100 000 000 krooni võrra. Viimases täpsustuses 12. novembril 2008 palusid hagejad

tunnistada kehtetuks kostja 18. veebruari 2008. a otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

hagiavalduste sisust ja sõnastatud nõuetest tuletatav, et hagejad esitasid nõude tunnistada otsuse p-

d 2-11 (aktsiakapitali suurendamise tingimused) kehtetuks esimest korda alles 12. novembril 2008.

Vaidlustatud otsuses käsitletakse tervikuna aktsiakapitali suurendamist, sh nii väljalastavate aktsiate

arvu, nende nimiväärtust, isikute ringi, kellele aktsiaemissioon suunatakse, tähtaegu jt tingimusi ja

seda on hagejad ka tervikuna algusest peale vaidlustanud. Seega ei ole hagi otsuse p-de 2-11

kehtetuks tunnistamise osas TsÜS § 38 lg 5 järgi aegunud.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et vaidlusalune otsus ei riku hagejate õigusi,

sest see ei olnud kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamise aluseks. Iseenesest on õige maakohtu

seisukoht, et aktsiakapitali suurendamine kuulub ÄS § 298 lg 1 p 2 järgi kolmanda isiku

üldkoosoleku pädevusse või ÄS § 305 lg 1 järgi tema ainuaktsionäri pädevusse ning et kostja juhatus

seda otsustada ei võinud. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et hagejale I saadeti 21. veebruari

2008. a kutse aktsiate märkimiseks kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsuse, mitte kolmanda isiku

ainuaktsionäri otsuse alusel. Kostja ei ole tõendanud, et aktsiakapitali suurendamisega seotud

toiminguid oleks tehtud kolmanda isiku ainuaktsionäri 19. veebruari 2008. a otsuse alusel. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud hagejate kahtlustus, et kolmanda isiku ainuaktsionäri otsus võidi

vormistada alles pärast seda, kui hagejad olid pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja

juhatuse otsusega määrati kindlaks kõik olulised aktsiakapitali suurendamise tingimused ja nende

järgimine tehti kolmanda isiku jaoks kohustuslikuks. Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et

tegemist oli üksnes põhimõttelise otsusega, mis võeti vastu kolmanda isiku juhatuse esimehe palvel

edasise tegevuse korraldamiseks ja mis ei olnud kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamisel aluseks.

Tegemist ei olnud nõuandva otsusega. Kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamise otsustamisega ja

aktsiaemissiooni läbiviimiseks kolmandale isikule kohustuslike tingimuste määramisega ületas kostja

juhatus ÄS §-s 306 sätestatud pädevuse piire. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus

juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

Huvitatud isikuks on nimetatud sätte mõttes aktsiaseltsi puhul ka aktsionärid. Kuna kostja juhatusel ei

olnud pädevust otsustada kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamise küsimust ega selle tingimusi,

mis olid praegusel juhul aluseks aktsiaemissiooni korraldamisele, on vaidlusalune otsus

seadusvastane ja tuleb TsÜS § 38 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks.

Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et aktsiate märkimine ebaõnnestus ja hagejatele ei

tekkinud sellest tulenevalt otsest varalist kahju. Õigustatud huvi võib muu hulgas väljenduda hagejate

põhjendatud soovis takistada kostjat edaspidi hagejate õigusi rikkumast või saada toimepandud

rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluseks olevates

asjaoludes. Kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsus puudutas hagejate õigusi ja kohustusi suhetes

kostjaga ning hagejatel on jätkuvalt õigustatud huvi vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamise vastu,

sest selle kehtivaks jäämise korral jääb kehtima võimalus kahju tekkimiseks. Maakohtu viide

TsMS § 3 lg-le 1, mis reguleerib kohtusse pöördumise õigust, ei ole asjakohane, kuna kohus menetles

tsiviilasja.

Ringkonnakohtu hinnangul pole vaja hinnata, kas kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamise soov

oli majanduslikult põhjendatud ja kas vaidlusaluse otsusega rikuti lisaks hagejate õigustele ka kostja

huve ning põhjustati kostjale kahju.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja jätta jõusse

maakohtu otsus või saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus

kostja jätta hagejate kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt tunnistas ringkonnakohus kostja juhatuse otsuse TsÜS § 38 lg 1 alusel

kehtetuks põhjendusel, et kostja juhatusel ei olnud pädevust otsustada kolmanda isiku aktsiakapitali

suurendamist ega selle tingimusi, mis olid aluseks aktsiaemissiooni korraldamisele. Hagejad ei

esitanud menetluses nõude alusena asjaolu, et kostja juhatusel puudus pädevus suurendada kolmanda

isiku aktsiakapitali. Seega rajas ringkonnakohus otsuse asjaolule, mille kohta pooled arvamust ei

avaldanud ja mida menetluses ei arutatud, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-d 3 ja 4.

Ringkonnakohus jättis võtmata seisukoha hagejate põhilise väite - kostja juhatus rikkus

hoolsuskohustust - kohta. Kostja vaidles sellele väitele vastu ja esitas ka tõendid selle kohta, et

juhatus ei rikkunud hoolsuskohustust, kuid kohus jättis oma seisukoha esitamata, rikkudes sellega

TsMS § 654 lg-t 5.

Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses väite, nagu oleks ainuaktsionäri 19. veebruari 2008. a otsus

koostatud tagantjärele kuupäevaga. Kostja palus kohtul jätta nimetatud väide tähelepanuta, kuna

tegemist oli tõendamata ja põhjendamata pahatahtliku väitega, mida varasemas menetluses ei olnud

esitatud. TsMS § 652 lg 4 kohaselt pidi kohus jätma selle väite tähelepanuta. Sellele vaatamata

käsitles ringkonnakohus kaevatavas otsuses seda uut asjaolu ning tegi TsMS § 652 lg-t 4 rikkudes

väära järelduse, nagu oleks hagejate kahtlustus ainuaktsionäri otsuse hilisema vormistamise kohta

põhjendatud.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt ÄS § 306. Kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamise otsuse, mis

oli aluseks aktsiaemissiooni läbiviimisele, võttis kolmanda isiku ainuaktsionär, s.o kostja vastu

19. veebruaril 2008 ning seda otsust ei ole vaidlustatud. Kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a

otsusega volitati Tõnu Toomikut kostja nimel seda ainuaktsionäri otsust vastu võtma. Isegi juhul, kui

käsitada kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsust kolmanda isiku ainuaktsionäri otsusena, on väär

ringkonnakohtu järeldus, et kostja juhatus ületas ÄS §-s 306 sätestatud pädevuse piire.

Ringkonnakohus ei ole viidanud ühelegi ÄS § 306 lõikele. Tõenäoliselt pidas ringkonnakohus silmas

ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud juhatuse pädevust, mille kohaselt peab juhatus juhtimisel kinni pidama

nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil. Kostja põhikirja p 26 teine lause sätestab: "Nõukogu nõusolek ei ole igapäevase

majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks juhatusele vajalik." Igapäevase

majandustegevuse raamest väljuvate tehingute näidisloetelu on ära toodud ÄS § 317 lg-s 1,

sh tütarettevõtja asutamine või lõpetamine või osaluse omandamine või lõpetamine teistes ühingutes.

ÄS § 317 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et lg-s 1 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole

nõukogu nõusolek vajalik. Seega olukorras, kus kostja juhatus oli pädev otsustama tütarettevõtja

asutamist või lõpetamist, oli ta vastuvaidlematult pädev otsustama ka tütarühingus aktsiaemissiooni

läbiviimist ja selle tingimuste määramist. Seega on ilmne, et kohus kohaldas vääralt ÄS § 306.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsÜS § 38 lg-t 1. Kuna kostja põhikirja p 26 andis kostja

juhatusele pädevuse otsustada kolmanda isiku aktsiaemissiooni üle, siis kostja juhatuse 18. veebruari

2008. a otsus on kooskõlas kostja põhikirjaga ning samuti seadusega (s.o ÄS § 306 lg-ga 2 ning § 317

lg-ga 2). Hagejad esitasid väite, et vaidlustatud otsuses ei lähtunud juhatuse liikmed kostja kui

kolmanda isiku ainuaktsionäri huvidest, millega rikkusid hoolsuskohustust, ning kostja esitas

menetluses vastuväite, et kostja juhatuse liikmed hoolsuskohustust ei rikkunud. Nimetatud väite ning

vastuväite jätsid analüüsimata nii maakohus kui ka ringkonnakohus, mistõttu asja läbi vaadanud

kohtud ei tuvastanud TsÜS § 38 lg 1 teise lause kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid.

10. Hagejad vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagejad leidsid,

et hagejad on hagis tuginenud TsÜS §-le 38 ning seetõttu oli hagi rahuldamine nimetatud alusel

põhjendatud ja õiguspärane.

Ebaõige on kostja väide selle kohta, et hagejad esitasid alles apellatsioonimenetluses väite

ainuaktsionäri otsuse tagantjärele koostamise kohta. Tegelikult viitasid sellele hagejad juba 2. mail

2008 Harju Maakohtule esitatud vastuses määruskaebusele. Samuti ei piira menetlusnormid poole

õigust vaidlustada dokumendi võltsitust (tagantjärele kuupäevaga koostamine on intellektuaalne

võltsimine) esimest korda alles apellatsiooniastmes.

Kostja on ekslikult mõistnud ringkonnakohtu otsust ÄS § 306 kohaldamise kohta, viidates sellele,

justkui oleks ringkonnakohus silmas pidanud nõukogu nõusoleku puudumist otsuse kehtetuse

alusena. Ringkonnakohus ei tunnistanud kostja juhatuse otsust kehtetuks nõukogu nõusoleku

puudumise tõttu, vaid seetõttu, et see otsus väljus juhatuse pädevusest tervikuna ÄS § 306 mõttes

(sellise otsuse tegemine ei ole üldse juhatuse pädevuses).

Ekslikud on ka kostja järeldused TsÜS § 38 lg 1 kohta. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuna kostja

juhatuse otsused ei ole kostja tütaräriühingu ainuaktsionäri otsused ning kostja juhatuse pädevuses ei

ole ainuaktsionäri otsuste tegemine, siis on õiged ka ringkonnakohtu järeldused TsÜS § 38

kohaldamise kohta. Kostja on ekslikult leidnud, et asjas on oluline see, et kostja juhatuse pädevuses

oli põhikirja kohaselt kolmanda isiku aktsiaemissiooni läbiviimine. Hagejad leiavad, et sellel, milline

oli kostja juhatuse pädevus, ei ole praegusel juhul tähtsust, kuna kostja juhatuse otsus ei ole kostja

tütaräriühingu ainuaktsionäri otsus.

11. Kolmas isik ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel jõusse

maakohtu otsuse, arvestades Riigikohtu põhjendusi.

13. Hagejad vaidlustasid kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsuse, millega kostja juhatus otsustas

suurendada kolmanda isiku aktsiakapitali 100 000 000 krooni võrra, määras kindlaks aktsiakapitali

suurendamise tingimused ning otsustas võtta vastu nendele tingimustele vastava kolmanda isiku

ainuaktsionäri otsuse ja volitas kostja juhatuse liiget Tõnu Toomikut sellele alla kirjutama.

Äriseadustik ei reguleeri eraldi aktsiaseltsi juhatuse otsuse vaidlustamist. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt

võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva

otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka

juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et

omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride

või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Hagejad kui kostja aktsionärid on

huvitatud isikuteks TsÜS § 38 lg 1 mõttes, kes võivad kostja juhatuse otsust vaidlustada.

Samas on kostja kolmanda isiku ainuaktsionärina võtnud 19. veebruaril 2008 vastu kolmanda isiku

ainuaktsionäri otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta. Tulenevalt ÄS § 298 lg 1 p-st 2 on

aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine. Õige on maakohtu

seisukoht, et nimetatud otsus vastab ÄS § 305 lg-le 1 ning seda otsust ei ole vaidlustatud.

Kolleegium märgib, et isegi kui kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsus tuleks tunnistada

kehtetuks, ei kaasneks sellega kostja tütarühingu (kolmanda isiku) 19. veebruari 2008. a aktsiakapitali

suurendamise otsuse tühisust ning see ei oleks aluseks, et nõuda kohtus sama otsuse kehtetuks

tunnistamist. Seega ei ole kostja juhatuse otsuse vaidlustamisega võimalik saavutada hagejate

taotletud eesmärki - et kolmanda isiku aktsiakapital ei suureneks. Kolmanda isiku ainuaktsionäri

otsust aktsiakapitali suurendamise kohta ei ole aga hagejatel kui kostja aktsionäridel õigust

vaidlustada.

14. Ringkonnakohus on leidnud, et kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamise otsustamisega ja

aktsiaemissiooni läbiviimiseks kolmandale isikule kohustuslike tingimuste määramisega ületas kostja

juhatus ÄS §-s 306 sätestatud pädevuse piire. Kuna kostja juhatusel ei olnud pädevust otsustada

kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamist ega selle tingimusi, mis olid praegusel juhul aluseks

aktsiaemissiooni läbiviimisele, on vaidlusalune otsus seadusvastane ja tuleb TsÜS § 38 lg 1 alusel

tunnistada kehtetuks.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Kolleegium ei nõustu

ringkonnakohtu seisukohaga, et tütarühingu aktsiakapitali suurendamise kohta otsuse tegemine ei ole

kostja juhatuse pädevuses. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja

juhib aktsiaseltsi. ÄS § 306 lg 2 kohaselt peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest

korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult

nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

ÄS § 317 lg 1 p-de 1 ja 11 kohaselt annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise

korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad

igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse

omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või tütarettevõtja asutamine või lõpetamine. ÄS § 317

lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et selle paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tehingute

tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel,

samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on nõukogu nõusolek vajalik. Põhikirjaga võib nõukogule

anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või

põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja põhikirja p 26

kohaselt ei ole nõukogu nõusolek igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks juhatusele vajalik. Olukorras, kus kostja juhatus oli pädev otsustama tütarettevõtja

asutamist või lõpetamist, oli ta pädev otsustama ka tütarühingus aktsiaemissiooni läbiviimist ja selle

tingimuste määramist. Seega on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et praegusel juhul puudus kostja

juhatusel pädevus otsustada, et suurendatakse kindlaksmääratud tingimustel kolmanda isiku

(tütarühingu) aktsiakapitali.

15. Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus tegi pooltele

üllatusliku otsuse, kui tugines oma otsuses kostja juhatuse pädevuse puudumisele, kuigi hagejad

tuginesid oma nõudes sellele, et kostja juhatus rikkus oma hoolsuskohustust. TsMS § 436 lg 4

sätestab, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei

või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui

kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse

avaldada oma seisukoht. Iseenesest õige on ka kostja väide, et kohtud jätsid analüüsimata hagejate

väite, et vaidlustatud otsuses ei lähtunud juhatuse liikmed kostja kui kolmanda isiku ainuaktsionäri

huvidest, millega rikkusid hoolsuskohustust, ning kostja vastuväite, et kostja juhatuse liikmed

hoolsuskohustust ei rikkunud. Seega puudub ringkonnakohtu seisukoht TsÜS § 38 lg 1 teises lauses

sätestatud eelduste olemasolu kohta. Kuna praegusel juhul ei toimunud aga kolmanda isiku aktsiate

märkimist, ei saanud toimuda ka TsÜS § 38 lg-s 1 sätestatud eeliste omandamist, mistõttu ei ole asja

lahendamise seisukohast tähtsust sellel, et ringkonnakohtul jäi seisukoht TsÜS § 38 lg 1 teise lause

võimaliku kohaldamise kohta võtmata.

16. Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta hagi aegumise kohta. Selles osas nõustub kolleegium

ringkonnakohtu põhjendustega, et hagi kostja juhatuse 18. veebruari 2008. a otsuse p-de 2-11

kehtetuks tunnistamise osas ei ole TsÜS § 38 lg 5 järgi aegunud.

17. Kuna ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, tuleb ringkonnakohtu otsus

TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata Riigikohtu otsuses toodud põhjendustel.

18. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi

asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.

Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, muudab kolleegium apellatsioonimenetluse kulude

jaotust. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejate

apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud jäävad nende endi kanda. Hagejad peavad solidaarselt

hüvitama kostja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud. Kuivõrd maakohtu otsuse resolutsioon

jääb jõusse, jääb jõusse ka maakohtus kantud menetluskulude jaotus, millega maakohus jättis

menetluskulud hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda

asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule.

19. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada. Praeguses asjas on kostja eest kautsjoni tasunud LAWIN Lepik & Luhaäär

Advokaadibüroo AS. TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu

määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule

isikule. Kostja on teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada LAWIN Lepik & Luhaäär

Advokaadibüroo AS-i arvelduskontole.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks