3-4-1-8-10 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja

number

3-4-1-8-10

Määruse

kuupäev

6. detsember 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Henn Jõks, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe ja Jüri

Põld

Kohtuasi

Tallinna Halduskohtu taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 enne 1. märtsi 2010 kehtinud redaktsioonis ja

ATKEAS § 24 lõige 10 osas, milles need kehtestavad maagaasist soojuse ja

elektrienergia koostootjale, kellel puudub energia aktsiisivabastuse luba,

aktsiisi tasumise kohustuse maagaasilt, mille kohta on tuvastatav selle

kasutamine elektrienergia tootmiseks

Menetluse alus

Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-1-169

Asja

läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus pani 4. novembri 2009. a maksuotsusega

AS-le Sillamäe SEJ (Sillamäe SEJ) kohustuse tasuda 611 755 krooni maagaasiaktsiisi. Maksuhaldur

leidis, et kuna Sillamäe SEJ-l ei olnud 1. jaanuarist 2009 kuni 16. juulini 2009 energia

aktsiisivabastuse luba (luba), siis oli tal kohustus tasuda aktsiisi ka maagaasilt, mida ta kasutas

elektrienergia tootmiseks. Sillamäe SEJ esitas maksuotsuse peale vaide, mis jäeti rahuldamata.

Vaideotsust põhjendati sellega, et alates 1. jaanuarist 2009 on võrguettevõtjal õigus soetada elektri

tootmiseks kasutatavat maagaasi aktsiisivabalt üksnes aktsiisivabastuse loa alusel. Selle puudumise

tõttu tuleb Sillamäe SEJ-i käsitada maksumaksjana alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse (ATKEAS) § 22 lõike 1 punkti 4 alusel.

2. Sillamäe SEJ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA Põhja maksu- ja

tollikeskuse 4. novembri 2009. a maksuotsuse tühistamist. Kaebuse esitaja leidis, et soojuse ja

elektrienergia koostootjana ei tekkinud tal maagaasi elektrienergia tootmiseks võtmisel

maagaasiaktsiisi maksmise kohustust, kuna ATKEAS § 22 lõike 1 punkti 74 järgi maksab maagaasist

soojuse ja elektrienergia koostootja sama seaduse § 24 lõike 62 alusel aktsiisi vaid maagaasi

kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning § 27 lõike 1 punkti 282 järgi on elektrienergia

tootmiseks kasutatud maagaas aktsiisist vabastatud. Kohus rahuldas kaebuse ja jättis põhiseadusega

vastuolus olevana kohaldamata ATKEAS § 22 lõike 1 punkti 4 ja § 24 lõike 10 osas, millest tuleneb

koostootjale, kellel puudub aktsiisivabastuse luba, kohustus tasuda aktsiisi maagaasilt, mille kohta on

tuvastatav selle kasutamine elektrienergia tootmiseks. Tallinna Halduskohtu otsus saabus

Riigikohtusse 9. septembril 2010.

TALLINNA HALDUSKOHTU OTSUS

3. Tallinna Halduskohus tõi välja, et ATKEAS § 692 lõike 2 punkti 3 kohaselt annab aktsiisivabastuse

luba isikule õiguse soetada võrguettevõtjalt maagaasi elektrienergia tootmiseks. Kohus jõudis seaduse

reguleerimisala arvestades järeldusele, et sätet tuleb tõlgendada selliselt, et aktsiisivabastuse loa

puudumisel ei ole isikul õigust taotleda aktsiisivabastust ATKEAS § 27 lõike 1 punkti 282 alusel.

Seega oli maksuhaldur korrektselt hinnanud asjaolusid, s.o lähtunud aktsiisivabastuse loa

puudumisest, ja määranud selle alusel tasumisele kuuluva aktsiisi. Kohus leidis, et ATKEAS § 22

lõike 1 punkt 4 (enne 1. märtsi 2010 kehtinud redaktsioonis) ja § 24 lõige 10 on asjassepuutuvad

normid, kuna nende kohaldamise korral tuleb kaebus rahuldamata jätta ning kohaldamata jätmisel

rahuldada. Lähtuvalt PS §-dest 11, 19 ja 31 oleks seatud piirang, mille kohaselt ei võimaldata isikule

üksnes aktsiisivabastuse loa ehk avaliku võimu antava õiguse puudumise tõttu aktsiisivabastust

maagaasilt, mida ta kasutab elektrienergia tootmiseks, ehk maagaasilt, mis on oma kasutusotstarbe

järgi üldjuhul aktsiisivaba, õigustatud siis, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik.

4. Halduskohus leidis, et aktsiisivabastuse loa regulatsiooni eesmärgiks on lihtsustada maagaasi

võrguettevõtjate olukorda, kuivõrd loa olemasolul on neil lihtsam tuvastada maagaasi aktsiisivabal

otstarbel kasutajad. Aktsiisivabastuse loa rakendamine ei teeni mingeid olulisi avalik-õiguslikke

ülesandeid, nt ei paranda aktsiiside laekumist, ei väldi aktsiisipettuseid, ei suurenda aktsiisikaupu

käitlevate ettevõtete paremat kontrollimist, selleks ei ole ka maksuõiguslikke põhjendusi. Kohtu

hinnangul on eesmärk lubatav, kuid seda on võimalik saavutada ettevõtjale märksa vähem

koormavate meetmetega, kui seda on maksustamine. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja

oli nii enne kui ka pärast 1. jaanuari 2009 kohustatud pidama eraldi arvestust soojuse ja elektrienergia

tootmiseks kasutatud maagaasi koguste üle ning deklareerima ja tasuma aktsiisi soojuse tootmiseks

kasutatud maagaasilt. Avalikul võimul peavad olema küll tõhusad sunnimeetmed, kohustamaks

isikuid seaduses sätestatud nõudeid täitma, ent need ei tohi olla ülemäärased. Ilma energia

aktsiisivabastuse loata maagaasi elektrienergia tootmiseks ostmine ei õigusta kasutatud maagaasi

maksustamist aktsiisiga.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

5. Riigikogu on seisukohal, et ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10 ei ole põhiseadusega

vastuolus.

6. Riigikogu leiab, et ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10 ei ole asjassepuutuvad normid.

Asjas on otsustava tähtsusega loanõue, mis mõjutab maksuvabastuse tekkimist. Kui loanõuet ei oleks,

siis ei kerkiks küsimust, kas ATKEAS § 27 lõike 1 punkt 282 on rakendatav. Seega asjassepuutuvaks

normiks tuleb lugeda ATKEAS § 692 lõike 1 punkt 3.

7. Riigikogu hinnangul ei saanud Sillamäe SEJ-l tekkida maksukohustust elektrienergia tootmiseks

kasutatud maagaasilt ATKEAS § 22 lõike 1 punkti 4 ja § 24 lõike 10 alusel. ATKEAS § 22 lõike 1

punkt 4 ei sätesta ühest seost ükskõik millise selle seaduse sätte rikkumise ja maksukohustuse

tekkimise vahel. Maksu- ja Tolliametil tuleb rikkumisi kogumis hinnata ning aktsiisikauba

kasutamise ebaseaduslikkuse hindamiseks selgitada välja aktsiisist vabastatud aktsiisikauba tegelik

kasutusotstarve. Kui maagaasi tegelikult kasutati elektrienergia tootmiseks, siis ei ole tegemist

aktsiisivaba maagaasi ebaseadusliku kasutamisega, vaid muude seaduses sätestatud nõuete

rikkumisega ning ATKEAS § 27 lõike 1 punktis 282 nimetatud aktsiisivabastus on rakendatav.

ATKEAS § 24 lõige 10 on kohaldatav näiteks juhul, kui aktsiisivabastuse luba on tunnistatud

kehtetuks või kui langeb ära aktsiisivaba kasutusotstarve. Praegusel juhul ei olnud isikul

aktsiisivabastuse luba, samuti ei langenud ära aktsiisivaba kasutusotstarve, mistõttu ei peaks

ATKEAS § 24 lõiget 10 rakendama.

8. Riigikogu leiab, et aktsiisivabastuse luba on vajalik ja proportsionaalne. Lisaks halduskohtu

nimetatud eesmärkidele aitab luba tagada maksuseaduste efektiivset täitmist ja kontrolli. Loa

väljastamisel kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas isik vastab seadusest tulenevatele nõuetele

(ATKEAS § 693, § 694), ning loa omajale on sätestatud kohustused (ATKEAS § 696). Nõuetele

vastavuse kontrolli ja kehtestatud kohustuste kaudu ennetab loanõue võimalikke aktsiisikauba

väärkasutusi ja maandab maksukohustuse rikkumise riske.

AS Sillamäe SEJ

9. Sillamäe SEJ nõustub halduskohtu otsusega ja leiab, et ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige

10 piiravad isiku põhiõigusi enam, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Seetõttu on need

sätted põhiseadusega vastuolus.

10. Sillamäe SEJ vastas maksuotsuses märgitud perioodil aktsiisivabastuse loa nõuetele ning esitas

tähtaegselt nõutavad deklaratsioonid. Maksukohustuse tekkimine on ebaproportsionaalne olukorras,

kus isikul puudub küll aktsiisivabastuse luba, kuid ta suudab tõendada, et kasutas maagaasi

aktsiisivabal otstarbel. 1. jaanuaril 2009 jõustunud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse muudatuste eesmärki – lihtsustada võrguettevõtjate olukorda – oleks saanud saavutada ka

lihtsamate ning aktsiisimaksjat vähem koormavate meetmetega kui aktsiisi määramisega.

Maksu- ja Tolliamet

11. MTA nõustub põhimõtteliselt halduskohtu käsitlusega ATKEAS § 22 lõike 1 punkti 4 ja § 24

lõike 10 osas, kuid märgib, et maksuhaldur peab järgima kehtestatud seadusi. MTA leiab, et

regulatsiooni eesmärgi saavutamine võib olla isiku jaoks koormav ning kehtiva regulatsiooni

eesmärke oleks võimalik saavutada ka alternatiivsete vahenditega (sh karistusõiguslike meetmetega).

Seega on vaja kontrollida regulatsiooni vastavust PS §-le 11.

12. MTA on seisukohal, et aktsiisivabastuse loa järele on vajadus, et korrastada aktsiisivabalt kütust

käitlevate isikute turgu. See lihtsustab aktsiisivabalt kütust müüva võrguettevõtja olukorda ja ka

aktsiisivabalt kütust käitleva maksukohustuslase olukorda. Lisaks võimaldab see maksukontrolli

tegemisel selget objektivalikut. Sellel on ka menetlusökonoomiline kaalutlus, mille tulemusel on

maksukontroll isiku jaoks vähem koormav ning paremini kooskõlas maksumenetluse

üldpõhimõtetega.

Õiguskantsler

13. Õiguskantsleri hinnangul ei ole halduskohtus kohaldamata jäetud sätted asjassepuutuvad.

14. Aktsiisivabastuse luba ei ole aktsiisivabastuse tekkimise alus, vaid on üksnes dokument, mis

võimaldab gaasi võrguettevõtjalt soetada. 1. jaanuaril 2009 jõustunud ATKEAS § 692 lõike 1

punkti 3 kohaselt annab aktsiisivabastuse luba õiguse soetada võrguettevõtjalt aktsiisi maksmata

maagaasi, et toota sellest elektrienergiat. Loa eesmärk on seadusemuudatuse seletuskirja kohaselt

lihtsustada võrguettevõtja olukorda, et tuvastada maagaasi aktsiisivabal otstarbel kasutajaid.

Aktsiisivabastuse tekkimise aluseks on aga ATKEAS § 27 lõike 1 punkt 282, mis ütleb, et aktsiisist

on vabastatud elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks.

15. Aktsiisivabastuse luba on seega suunatud võrguettevõtjale. Luba on dokument, mille alusel

võrguettevõtja tuvastab, kas tal on õigus maagaasi aktsiisivabalt müüa. Kui ostja võrguettevõtjale

luba ei esita, siis ei ole võrguettevõtjal õigust gaasi aktsiisivabalt müüa. Võrguettevõtja vastutab selle

eest, et ta müüks maagaasi aktsiisivabalt vaid neile, kellel on luba. Selle eest, kui võrguettevõtja ise

rikub enda olukorra lihtsustamiseks kehtestatud nõuet, ei saa vastutust panna maagaasist elektri ja

soojuse koostootjale.

16. Kehtivas seaduses ei ole normi, mis kohustaks koostootjat maksma elektrienergia tootmiseks

kasutatud maagaasilt aktsiisi olukorras, kus ta on saanud maagaasi võrguettevõtjalt aktsiisivabalt

vaatamata sellele, et tal ei olnud aktsiisivabastuse luba.

17. Kohaldamata jäetud sätete tõlgendamine aktsiisi maksmise kohustust sätestavate normidena

läheks vastuollu põhimõttega, et maksukohustuse tekkimise alused peavad olema seaduses sätestatud

selgelt ja arusaadavalt. ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 sätestab lihtsalt, et aktsiisimaksja on isik, kes

on rikkunud seaduse nõudeid, kuid ei ava selgelt, mida pidada nõuete rikkumiseks. ATKEAS § 24

lõige 10 on liiga ebaselge, et sellest võiks soojuse ja elektrienergia koostootja aru saada, et kui tal ei

ole aktsiisivabastuse luba, siis tuleb teda pidada isikuks, kellel ei ole enam õigust aktsiisivabalt

kasutada aktsiisikaupa. Neist sätteist ei tulene üheselt, et loa puudumine muudaks aktsiisivabalt

soetatud maagaasi elektrienergia tootmiseks kasutamise ebaseaduslikuks. Koostootjale ei saa seetõttu

panna vastutust selle eest, et võrguettevõtja müüs talle maagaasi aktsiisivabalt.

18. Sillamäe SEJ oli seega kohustatud maksma aktsiisi üksnes maagaasi eest, mida ta kasutas soojuse

tootmiseks (ATKEAS § 24 lõige 62). Maksukohustust ei olnud maagaasi eest, mida ta kasutas

elektrienergia tootmiseks, sest seaduses ei ole normi, mis kohustaks energia aktsiisivabastuse loata

tegutsevat koostootjat maksma aktsiisi maagaasilt, mida ta kasutab elektrienergia tootmiseks.

19. Õiguskantsler lisab, et kui Riigikohus peaks leidma, et ATKEAS § 24 lõige 10 ja § 22 lõike 1

punkt 4 on asjassepuutuvad sätted, siis riivavad need ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust. Loa

eesmärki on võimalik saavutada leebemal viisil. Eestis tegutsevaid soojuse ja elektrienergia

koostootjaid on võimalik väga lihtsal viisil tuvastada (vt kaugkütteseaduse § 18 lõike 2 punkt 1 ja

§ 21 lõige 4 ning elektrituruseaduse § 22 lõike 1 punkt 2 ja § 29 lõige 5).

Justiitsminister

20. Justiitsminister leiab, et ATKEAS § 24 lõige 10 ja § 22 lõike 1 punkt 4 on vastuolus PS §-s 11

sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega osas, milles need kehtestavad maagaasist soojuse ja

elektrienergia koostootjale, kellel puudub energia aktsiisivabastuse luba, aktsiisi tasumise kohustuse

elektrienergia tootmises kasutatud maagaasilt, mille kohta on tõendatud selle kasutamine

elektrienergia tootmiseks.

21. Justiitsminister on seisukohal, et ATKEAS § 24 lõige 10 on asjassepuutuv, kuna praeguses

vaidluses tuleneb sellest sättest aktsiisi tasumise kohustus, sest see sätestab maksukohustuse

tekkimise faktilised asjaolud ning maksukohustuse tekkimise aja. Vaidlustatud normiga tiheda seose

tõttu on asjassepuutuv ka ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4, mis määratleb aktsiisimaksjana selle

seaduse nõudeid rikkunud isiku. Asjassepuutuvad sätted riivavad PS §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabadust ning PS §-ga 32 tagatud omandiõigust. Piirangu legitiimseks eesmärgiks on

võrguettevõtjate olukorra lihtsustamine.

22. Justiitsministri arvates on asjas võimalik proportsionaalsust hinnata kahest aspektist, esiteks

aktsiisivabastuse loa kui sellise ning teiseks nimetatud loakohustuse täitmata jätmisega seotud

õigustagajärgede aspektist. Küsimuse all on eelkõige viimane.

23. Justiitsminister leiab piirangu sobivuse kohta, et kuigi maagaasi võrguettevõtjal on tõepoolest

lihtsam eristada aktsiisivaba maagaasi kasutamise õigust omavaid ettevõtjaid selle alusel, et neil on

olemas haldusorgani poolt haldusaktiga antav aktsiisivabastuse luba, siis hinnata tuleb hoopis seda,

kas aktsiisivabastuse loa puudumisest tulenev õiguslik tagajärg – tagantjärele tekkiv aktsiisi

maksmise kohustus – aitab kaasa eesmärgi – maagaasi võrguettevõtja tegevuse lihtsustamine –

saavutamisele. Justiitsministri hinnangul ei ole maagaasi tarbijale tekkivad täiendavad

finantskohustused riigi ees mingil moel seotud maagaasi võrguettevõtja tegevusega. Seega tuleb

asuda seisukohale, et vaieldav abinõu – aktsiisivabastuse loa puudumisest tulenev aktsiisi maksmise

kohustus – ei ole sobiv määratletud eesmärgi saavutamiseks ning on seetõttu vastuolus PS §-s 11

sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.

24. Justiitsminister on seisukohal, et abinõu ei ole vajalik, seda nii aktsiisivabastuse loa vajalikkuse

kui ka loa puudumise tagajärgede puhul.

Loa vajalikkuse kohta märgib justiitsminister, et elektrituruseaduse § 7 lõige 3 sätestab koostootja

mõiste, mille kohaselt on koostootja isik, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil.

Elektrituruseaduse § 22 lõike 1 punktist 2 tulenevalt on elektrienergia tootmiseks vajalik tegevusluba

ning selle andmed kannab sama seaduse § 29 lõike 5 alusel Konkurentsiamet majandustegevuse

registrisse. Kaugkütteseaduse § 18 lõike 2 punkt 1 näeb ette tegevusloa elektri ja soojuse

koostootmise protsessis soojuse tootjale ning selle andmed kannab Konkurentsiamet sama seaduse

§ 21 lõike 4 alusel samuti majandustegevuse registrisse. Majandustegevuse registri kaudu on andmed

elektri ja soojuse koostootjate kohta kättesaadavad vabalt igaühele, sh maagaasi võrguettevõtjale.

Lisaks on koostootja ilmselt ise huvitatud võrguettevõtte teavitamisest ning viimasel on võimalus

kahtluse korral teha päring nii Konkurentsiametile kui ka MTA-le. Elektroonilise päringu tegemine

registrisse, Konkurentsiametile või MTA-le on võrguettevõtja jaoks vähemalt sama efektiivne viis kui

aktsiisivabastuse loa koopia saamine koostootjalt, eriti kui arvestada, et 2010. aasta 4. oktoobri

seisuga oli üksnes kuus ettevõtjat, kes kasutavad maagaasi soojuse ja elektrienergia koostootmiseks.

Samas on loa taotlemine koostootja jaoks koormav.

Justiitsminister leiab, et aktsiisivabastuse loa puudumise tagajärje eesmärk on üksnes võrguettevõtja

selgushuvi koostootja aktsiisivabastuse olemasolu või puudumise vastu. Põhjendused vähem

koormavate viiside olemasolu kohta on loakohustusega võrreldes samad.

25. Justiitsministri hinnangul on formaalse rikkumise tagajärjel aktsiisi maksmise kohustus

ülemäärane ja ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes, milleks on maagaasi võrguettevõtjate tegevuse

lihtsustamine, ja seega vastuolus PS §-ga 11. Nii enne loakohustuse kehtestamist kui ka pärast seda

oli maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal kohustus pidada eraldi arvestust soojuse ja

elektrienergia tootmiseks kasutatud maagaasi koguste üle ning need deklareerida. Seega on

maksuhalduril tõhusad vahendid koostootja tegevuse ja maksustamise aluseks olevate asjaolude

kontrollimiseks, sõltumata aktsiisivabastuse loa olemasolust. Maksukohustuse tekkimine võiks

sõltuda materiaalsetest kriteeriumidest.

Rahandusminister

26. Rahandusministri hinnangul ei ole ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10

asjassepuutuvad sätted, kuna need ei reguleeri vaatlusalust olukorda ja oleks tulnud jätta Sillamäe

SEJ maksustamisel kohaldamata.

27. ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 ei sätesta ühest seost ükskõik millise alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse rikkumise ja maksukohustuse tekkimise vahel. Kasutamise ebaseaduslikkuse

otsustamiseks peab MTA rikkumist või rikkumisi kogumis hindama ja selgitama välja aktsiisist

vabastatud aktsiisikauba tegeliku kasutusotstarbe. Kui on võimalik välja selgitada, et aktsiisivabalt

omandatud maagaasi ka tegelikult kasutati elektrienergia tootmiseks ehk aktsiisivabal otstarbel, siis ei

ole tegemist aktsiisivaba maagaasi ebaseadusliku kasutamisega, vaid muude alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud nõuete rikkumisega.

28. ATKEAS § 24 lõike 10 kohaselt tekib aktsiisikauba aktsiisivabalt kasutajal maksukohustus

juhtudel, kui aktsiisivabastuse luba on tunnistatud kehtetuks või kui langeb ära aktsiisivaba

kasutusotstarve. Sillamäe SEJ-l ei olnud aktsiisivabastuse luba, samuti ei langenud tal ära aktsiisivaba

kasutusotstarve (isik ei lõpetanud elektrienergia tootmist). Seega ei ole asjakohane ATKEAS § 24

lõike 10 rakendamine.

29. Lisaks märgib rahandusminister, et kui ATKEAS § 24 lõige 10 tunnistada põhiseadusvastaseks,

siis kaob ära rikkumise alus. Kui aga kaob ära rikkumise alus, siis ei ole enam asjakohane tunnistada

põhiseadusvastaseks ATKEAS § 22 lõike 1 punkti 4, mis reguleerib olukordi, kus aktsiisikaubaga

menetlemisel rikuti seaduse nõudeid.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

30. ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 sätestas enne 1. märtsi 2010 kehtinud redaktsioonis :

"§ 22. Aktsiisimaksja

(1) Aktsiisi maksab:

[---]

4) isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa

väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata

aktsiisikaupa;"

31. ATKEAS § 24 lõige 10 sätestab:

"§ 24. Maksukohustuse tekkimine

[---]

(10) Isikul või asutusel, kellel ei ole enam õigust aktsiisivabalt kasutada aktsiisikaupa, sealhulgas

peremehetut aktsiisikaupa, tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba oma

valdusesse jätmise või aktsiisikauba võõrandamise päeval, välja arvatud juhul, kui kütus on

võõrandatud teisele aktsiisivaba kütuse kasutajale või kui see aktsiisikaup on toimetatud aktsiisilattu

ajutises aktsiisivabastuses tingimusel, et aktsiisilaopidaja, kellele vastav aktsiisikaup lähetati, võttis

selle vastu lähetaja juures."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

32. Kolleegiumi hinnangul ei ole ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 ja § 24 lõige 10 asjassepuutuvad

sätted. Halduskohtule esitatud kaebuse lahendamine ei sõltu nende normide põhiseaduspärasusest või

-vastasusest.

33. Riigikohus võib lähtuvalt PSJKS § 14 lõikest 2 tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks

üksnes asjassepuutuva sätte, see tähendab sätte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega.

Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab mõnel juhul ka selle hindamist, kas konkreetse

normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusvastaseks tunnistatud normi,

samuti norme, mis määratlevad põhiseadusvastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja

ulatuse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. aprilli 2004. aasta määrus asjas

nr 3-4-1-2-04, p 16). Praeguses asjas eeldab asjassepuutuvuse üle otsustamine hindamist, kas

halduskohus on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse norme õigesti tõlgendanud.

34. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja kohustus tasuda maagaasi aktsiisi tuleneb

ATKEAS § 22 lõike 1 punktist 74 koostoimes ATKEAS § 24 lõikega 62. ATKEAS § 22 lõike 1

punkt 74 sätestab, et aktsiisi maksab võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi kütteainena või edastab

maagaasi tarbijale, maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud

maagaasi tarbija. ATKEAS § 24 lõike 62 kohaselt tekib maagaasi võrguettevõtjal maksukohustus

maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning maagaasi edastamisel sellisele tarbijale, kes ei

ole võrguettevõtja ega maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja, ning maagaasist soojuse ja

elektrienergia koostootjal ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijal tekib maksukohustus

maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.

35. Elektrienergia tootmiseks kasutatav kütus on aktsiisist vabastatud. ATKEAS § 27 lõike 1

punkt 282 sätestab, et aktsiisist on vabastatud elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia

tootmiseks, ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks.

See säte on aktsiisivabastuse aluseks. Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aktsiisivabastuse

eesmärgiks on vältida topeltmaksustamist.

Seejuures ei ole tegemist seadusandja vaba valikuga aktsiisivabastuse andmisel. Kohustus vabastada

aktsiisist selline maagaas, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, tuleneb Euroopa Nõukogu

direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise

ühenduse raamistik, artikli 14 lõike 1 punktist a. Selle sätte kohaselt peavad liikmesriigid maksust

vabastama muu hulgas energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ja

elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks, tingimustel, mille

nad sätestavad selleks, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära

hoida maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

36. Aktsiisivabastuse loa eesmärgiks on võimaldada võrguettevõtjal maagaasi müümisel eristada

aktsiisivaba ja aktsiisiga maksustatud müüki, samuti lihtsustada MTA tehtavat maksukontrolli.

ATKEAS § 692 lõike 1 punktis 3 nimetatud kütuse ja elektrienergia aktsiisivabastuse luba annab

õiguse soetada maagaasi elektrienergia tootmiseks aktsiisivabalt. Tegemist on loaga, mille esitamisel

saab võrguettevõtja müüa maagaasi aktsiisivabalt isikutele, kes kasutavad seda kindlal seaduses

sätestatud otstarbel. Võrguettevõtja kohustus aktsiisi maksta sõltub sellest, millisel eesmärgil ostja

temalt soetatud maagaasi tarvitab. Loa esitamine annab võrguettevõtjale võimaluse kasutuseesmärki

kontrollida.

Seega tuleb asuda seisukohale, et loa eesmärk on lihtsustada võrguettevõtja arusaamist sellest, millal

on tal õigus müüa maagaasi aktsiisivabalt ja millal on tal kohustus tasuda müüdud maagaasilt aktsiisi.

Seesugust tõlgendust toetab ka eelnõu seletuskiri seaduse juurde, millega kehtestati maagaasi

aktsiisivabal otstarbel kasutajatele aktsiisivabastuse loa kohustus (vt Riigikogu XI koosseisu 294 SE).

Seletuskirja kohaselt pidi loa rakendamine lihtsustama võrguettevõtjate olukorda, kuna loa

olemasolul on neil lihtsam tuvastada maagaasi aktsiisivabal otstarbel kasutajaid. Lisaks sellele annab

aktsiisivabastuse luba MTA-le selge ülevaate ettevõtjatest, kes kasutavad maagaasi aktsiisivabalt.

37. Aktsiisivabastuse loa eesmärk ei ole seega anda isikule õigust maagaasi aktsiisivabalt kasutada.

See õigus tuleneb ATKEAS § 27 lõike 1 punktist 282, mis on kehtestatud direktiivi 2003/96/EÜ

artikli 14 lõike 1 punkti a ülevõtmiseks. Luba võimaldab maagaasi aktsiisivabalt soetada.

38. Loa puudumist ei saa lugeda ATKEAS § 22 lõike 1 punktis 4 (kuni 28. veebruarini 2010 kehtinud

redaktsioonis) nimetatud rikkumiseks. Loakohustus on kehtestatud võrguettevõtja ning MTA

tegevuse lihtsustamiseks. Sel eesmärgil kehtestatud loakohustuse rikkumise eest ei saa kolleegiumi

hinnangul nõuda maagaasist elektri ja soojuse koostootjalt aktsiisi tasumist ulatuses, milles

koostootja kasutas maagaasi aktsiisivabal otstarbel lähtuvalt ATKEAS § 27 lõike 1 punktist 282.

Sellisele tõlgendusele suunab ka eespool viidatud direktiivi artikli 14 lõike 1 punkt a. Kohustus

maksta ilma loata soetatud, kuid aktsiisivabal otstarbel kasutatud maagaasi eest aktsiisi seab

kolleegiumi hinnangul ohtu selle sätte eesmärgi tagada energiatoodete vabastamine aktsiisist, kui neid

kasutatakse elektrienergia tootmiseks.

39. ATKEAS § 22 lõike 1 punkt 4 (kuni 28. veebruarini 2010 kehtinud redaktsioonis) ei ole

asjassepuutuv norm.

Nagu eelmises punktis välja toodud, ei ole maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja kohustatud

tasuma aktsiisi sellelt maagaasilt, mida ta on kasutanud elektrienergia tootmiseks. Halduskohtus ei

vaieldud selle üle, et Sillamäe SEJ oli maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja, ega selle üle,

millises ulatuses ta kasutas vaidlusalusel perioodil maagaasi soojuse toomiseks ning millises ulatuses

elektrienergia tootmiseks. Seega ei vaieldud halduskohtus selle üle, et Sillamäe SEJ kasutas maagaasi

ATKEAS § 27 lõike 1 punktis 282 nimetatud otstarbel. Seetõttu ei olnud tegemist aktsiisikauba

ebaseadusliku kasutamisega, mis oleks olnud kuni 28. veebruarini 2010 kehtinud ATKEAS § 22

lõike 1 punktis 4 nimetatud rikkumine, mille esinemisel oleks Sillamäe SEJ olnud kohustatud

maksma aktsiisi. Teisisõnu – ATKEAS § 22 lõike 1 punkti 4 ei tulnud kohaldada.

40.Asjassepuutuv ei ole ka ATKEAS § 24 lõige 10. Seda sätet tuleb kohaldada vaid siis, kui on

tuvastatud, et isikul ei ole enam õigust kasutada aktsiisikaupa aktsiisivabalt. Nagu käesoleva määruse

eelmises punktis välja toodud, oli Sillamäe SEJ-l õigus kasutada aktsiisivabalt maagaasi hoolimata

loa puudumisest. Seetõttu ei tule praeguses asjas kohaldada ka ATKEAS § 24 lõiget 10.

41. Asjassepuutuva normi puudumisel ei ole Riigikohus pädev käesolevat asja põhiseaduslikkuse

järelevalve korras läbi vaatama. Taotlus tuleb tagastada Tallinna Halduskohtule PSJKS § 11 lõike 2

alusel läbivaatamatult.

Märt Rask, Priit Pikamäe, Henn Jõks, Jüri Põld, Ott Järvesaar