3-2-1-96-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-96-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

OÜ TRENDTEAM hagi Cleopatra Haldus OÜ vastu

1 873 301 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-64428

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Cleopatra Haldus OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1 611 761 krooni 95 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ TRENDTEAM (registrikood 11313972), esindaja

vandeadvokaat Marian Priks

Kostja Cleopatra Haldus OÜ (registrikood 11325544), esindaja

vandeadvokaat Martin Tamme

Kolmas isik OÜ RefKliima (registrikood 11054140), esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2010. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Marian Priks ning kostja esindaja

vandeadvokaat Martin Tamme. Istungit protokollis Ragne Loog

RESOLUTSIOON

1. Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-64428 jätta muutmata

osas, millega rahuldati hagi ja mõisteti Cleopatra Haldus OÜ-lt välja OÜ TRENDTEAM

kasuks võlgnevus 1 611 761 krooni 95 senti.

2. Kohtuotsuse täitmine lükata edasi kohtulahendi jõustumiseni, millega lahendatakse

resolutsiooni p-s 3 märgitud vastuväide.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2010. a otsus ja Harju Maakohtu 3. aprilli

2009. a otsus ja tsiviilasjas nr 2-08-64428 menetluskulude jaotamise osas ja osas, millega jäeti

lahendamata Cleopatra Haldus OÜ kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide.

4. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Tagastada Cleopatra Haldus OÜ-le 4. mail 2010. a tasutud kautsjon 8059 (kaheksa tuhat

viiskümmend üheksa) krooni ja 26. mail 2010. a tasutud kautsjon 2289 (kaks tuhat kakssada

kaheksakümmend üheksa) krooni 93 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Pesapunujad ja Cleopatra Haldus OÜ sõlmisid 2. mail 2007 ja 6. juunil 2007 töövõtulepingud,

millega OÜ Pesapunujad kohustus ehitama tellijale kaks kasiinohoonet. 6. juunil 2008 loovutas

OÜ Pesapunujad oma ehitustööde eest maksmata jäänud tasu nõude Cleopatra Haldus OÜ (edaspidi

kostja) vastu OÜ-le Trendteam (edaspidi hageja). Lepingu sõlmimise päeva seisuga oli põhivõla

suuruseks 1 034 893 krooni. Nõude loovutamisest teatas hageja kostjale kirjalikult 18. juunil 2008.

Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Töövõtulepingutes lepiti kokku maksetähtaegadest

mittekinnipidamise puhuks viivises, mis moodustab 0,15% lepingu summast iga viivitatud tööpäeva

eest. Viivise suuruseks ajavahemiku eest 2. juuni 2008 kuni 30. septembri 2008 on 838 408 krooni

63 senti. Hageja palus maakohtule 2. oktoobril 2008 esitatud hagis kostjalt välja mõista

1 873 301 krooni 63 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. OÜ Pesapunujad loovutas oma nõude OÜ-le RefKliima 3. juunil 2008

(3 päeva enne nõude hagejale loovutamist). Seega puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus. Kostja on

sõlminud kohtuvälise kompromissi OÜ-ga RefKliima, mille järgi on kostja juba alustanud võla

tasumist. Ehitusobjektidel, mille ehitamiseks töövõtulepingud sõlmiti, on ilmnenud ehituslikke

puudusi. Parandustööde maksumus võib ulatuda 1 000 000 kroonini. Töövõtulepingutega andis

töövõtja töödele garantii kaheks aastaks.

3. Harju Maakohus rahuldas 3. aprilli 2009. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse 1 611 761 krooni 95 senti. Maakohus jättis menetluskulud 86% ulatuses kostja ja

14% ulatuses hageja kanda.

Hageja ning OÜ Pesapunujad sõlmisid 6. juunil 2008 nõude loovutamise lepingu, millega

OÜ Pesapunujad loovutas hagejale tervikuna nõude kostja vastu, mis on tekkinud 2. mai 2007 ja

6. juuni 2007 töövõtulepingutest. Nõude loovutamise lepingu kohaselt on põhivõla suuruseks lepingu

sõlmimise päeva seisuga 1 034 893 krooni. OÜ Pesapunujad on sõlminud ka OÜ-ga RefKliima nõude

loovutamise lepingu, millega OÜ Pesapunujad loovutas OÜ-le RefKliima 1 200 000 krooni suuruse

nõude kostja vastu. See loovutus tulenes samadest lepingutest. Tunnistaja OÜ Pesapunujad juhatuse

liikme Villu Metsandi ütlustest nähtuvalt loovutati nõue OÜ-le Trendteam varem kui OÜ-

le RefKliima. OÜ-le RefKliima loovutati nõue arvatavasti 2008. aasta juulis, kuid nõude loovutamise

lepingu sõlmimise kuupäevaks märgiti OÜ RefKliima survel 3. juuni 2008. Ka pole kostja

vaidlustanud, et hagejale on üle antud eelnimetatud töövõtulepingud ja nende lisad. Kostja ei ole

vaidlustanud 1 034 893 krooni suurust võlgnevust.

Eeltoodu tõendab, et OÜ Pesapunujad loovutas nõude kostja vastu hagejale varem kui OÜ-

le RefKliima. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 3 kohaselt, kui sama võlausaldaja loovutab

korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine.

Kostja väide, et tal on ehituslike puuduste tõttu nõue töövõtugarantii alusel töövõtja vastu, ei anna

talle alust keelduda hagejale maksmisest. Töövõtugarantii on töövõtulepingust sõltumatu lepinguline

võlasuhe. Ka see, et kostja on alustanud võlgnevuse tasumist OÜ-le RefKliima, ei vabasta teda

hagejale tasumisest, kuna nõue kostja vastu on loovutatud kehtivalt hagejale.

VÕS § 167 lg 3 alusel lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja

õigused nõuda intressi ja leppetrahvi. Hageja arvestas viivise suuruseks 576 868 krooni 95 senti, mis

katab ajavahemikku 2. maist 2008 kuni 30. septembrini 2008.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tühistada

maakohtu otsus ja saata asi arutamiseks samale kohtule.

Lisaks esitas kostja taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna OÜ RefKliima.

Taotlust põhjendas kostja asjaoluga, et kohus tegi otsuses üllatava sisuga järelduse 3. juunil 2008

toimunud käsutuse kohta. Apellant eeldas heausklikult, et OÜ RefKliima ja OÜ Pesapunujad 3. juunil

2008 sõlmitud nõude loovutuse käsutustehing kehtib.

Ringkonnakohus teatas 5. märtsi 2010. a kirjaga menetlusosalistele, et kavatseb asja lahendada

kirjalikus menetluses ja kui menetlusosalistel on selle kohta avaldusi või taotlusi, siis tuleb need

ringkonnakohtule esitada hiljemalt 15. märtsiks 2010. 17. märtsil 2010 esitas kostja esindaja

vandeadvokaat Martin Tamme ringkonnakohtule kostja täiendava seisukoha ja tõendid ning taotluse

seisukoha esitamise tähtaja ennistamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korranud. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus leidis, et kolmanda isiku kaasamise taotluse esitamine apellatsioonimenetluses ei

ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et kohus pidi otsustama, kumb nõude loovutus on

kehtiv, ei saanud tulla kostjale üllatusena, sest selles seisneski põhiline vaidlus. Kostja

mittenõustumine kohtu põhjendustega hagi rahuldamisel ei anna alust laiendada menetlusosaliste

ringi apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus jättis seisukoha esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas kostjale täiendava

seisukoha ja sellele lisatud tõendid. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda

määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. Tähtaja pikendamise taotlust ei ole kostja tähtaja jooksul

esitanud. Samuti ei ole kostja põhistanud, miks senise lepingulise esindaja haigestumisel ei võtnud

teine sama büroo advokaat tema kohustusi õigel ajal üle. Pealegi peab pool TsMS § 652 lg 4 kohaselt

uue asjaolu ja tõendi lubatavust juba kaebuses või vastuses põhjendama, mida kostja teinud ei ole.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et maakohus ei ole jätnud tähelepanuta

VÕS § 164 lg-s 3 sätestatud imperatiivset põhimõtet, mille kohaselt loetakse mitme loovutuse puhul

kehtivaks varasem. Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et OÜ Pesapunujad loovutas nõude

hagejale tegelikult varem kui OÜ-le RefKliima ja OÜ-ga RefKliima sõlmitud nõude loovutamise

lepingule märgiti lepingu sõlmimise kuupäev 3. juuni 2008 tagantjärele. Ringkonnakohtul ei ole alust

hinnata tõendeid teisiti ja jõuda teistsugusele järeldusele.

Tunnistaja Villu Metsandi ütlused on olulise tähtsusega, kuna tema kirjutas isiklikult alla mõlemale

nõude loovutamise lepingule. Seega teadis just V. Metsand faktilisi asjaolusid kõige paremini ning sai

anda õigeid ütlusi. Tunnistajat ei ole põhjust pidada erapoolikuks ja tema ütlusi ebausaldusväärseteks.

Ükskõik kumma nõude loovutamise lepingu oleks OÜ Pesapunujad juhatuse liige nimetanud

esimesena sõlmituks, saab teisel loovutuse saajal tekkida OÜ Pesapunujad vastu võimalik kahjunõue.

Seega pole põhjust, miks tunnistaja pidanuks andma ütlusi just hageja kasuks. Samuti ei ole

tunnistaja ütlused ebamäärased. Küsimusele, milline nõude loovutamise leping sõlmiti varem, vastas

tunnistaja selgelt ja ühemõtteliselt, et hagejale loovutati nõue varem kui OÜ-le RefKliima ning

selgitas, et OÜ-ga RefKliima sõlmitud lepingule märgiti varasem kuupäev OÜ RefKliima survel.

Kohtu järeldust, et 6. juunil 2008 nõude loovutamisel hagejale ei oldud seda varem OÜ-le RefKliima

loovutatud, kinnitavad ka teised asjas kogutud tõendid, sealhulgas nõude aluseks olevate

originaaldokumentide üleandmine hagejale. Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu küll

originaaldokumentide üleandmisest, kuid kahtlemata kuuluvad dokumendid nõude juurde. Olukorras,

kus kostja ei ole üldse selgitanud, miks talle koos nõudega dokumente ei antud, toetab dokumentide

omamine hageja positsiooni.

Maakohus ei ole kohaldanud valesti VÕS § 171 lg-t 1, kui jättis arvestamata kostja võimalikud

garantiikohustuse täitmisest tulenevad vastuväited OÜ-le Pesapunujad. Kostja võimalik

töövõtugarantiist tulenev nõue töövõtja vastu ei vabasta kostjat kohustusest maksta töövõtulepingu

järgi. Töövõtugarantii on töövõtulepingust sõltumatu lepinguline võlasuhe. Töövõtugarantiist

tuleneva nõude saab kostja esitada OÜ Pesapunujad vastu olenemata sellest, et töövõtulepingust

tulenev tasu nõue on loovutatud hagejale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas Riigikohtule ka taotluse kaasata menetlusse

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ RefKliima.

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis asja kaasamata iseseisva

nõudeta kolmanda isiku OÜ RefKliima. OÜ RefKliima on vaidlusesemeks olevate loovutatud nõuete

omanik. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtuotsusel on OÜ-le RefKliima otsene mõju, kuna toob kaasa

TsMS §-s 216 sätestatud tagajärjed.

Ringkonnakohus ei analüüsinud sisuliselt kolmanda isiku kaasamise vajadust, kui jättis kostja

apellatsioonkaebuses toodud argumentatsioonile vastamata. Samuti on ringkonnakohus rikkunud

TsMS § 216 lg-tes 4 ja 6 toodud põhimõtteid. Kolmanda isiku kaasamine tuleb lahendada kirjaliku

põhjendatud määrusega ja see määrus on määruskaebe korras edasikaevatav. Enne kohtuotsuse

tegemist tuleb välja selgitada nii menetlusosaliste ring kui ka menetlusosaliste seisukohad.

Menetlusosalise menetlusse kaasamata jätmine kujutab olulist menetlusnormide rikkumist, millel on

otsene ja vahetu mõju kogu menetluse tulemusele. Kostja hinnangul on maakohus rikkunud TsMS §-

s 392 sätestatud eelmenetluse põhimõtteid, kui jättis välja selgitamata menetlusosalised.

Ringkonnakohus jättis kostja 17. märtsi 2010. a taotluse ebaõigesti rahuldamata. Selle taotlusega

soovis kostja kohtu määratud tähtaja pikendamist ning esitas omapoolsed täiendavad seisukohad ja

tõendid. TsMS §-de 66 ja 64 koosmõjust tuleneb, et kohus võib enda määratud menetlustähtaega

põhistatud avalduse alusel mõjuval põhjusel pikendada. Kostja põhistas, miks ta ei saanud kohtu

määratud 15. märtsiks 2010 enda seisukohti esitada. Seadus ei loe tähtaja pikendamise taotluse

rahuldamise eelduseks asjaolu, et pikendamise taotlus on esitatud tähtaja sees, nagu ekslikult märgib

ringkonnakohus. Seaduse kohaselt on oluline, et menetlustoimingu tegemine on mööda lastud

mõjuval põhjusel. Ringkonnakohtule esitatud tõendeid ei olnud võimalik maakohtus esitada, kuivõrd

kostja sai vajalikud dokumendid alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist 3. juulil 2009 kohtumisel

OÜ RefKliima esindajatega.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 171 lg-t 1. Selle sätte järgi võib võlgnik nõude vastu

esitada kõiki vastuväiteid, mis tal on senise võlausaldaja vastu. Kostja töövõtulepingust tuleneva tasu

maksmise kohustuse täitmisest keeldumine on õigustatud tulenevalt VÕS § 171 lg 1 ja § 110

koostoimest. Võlgniku omapoolse kohustuse täitmisest keeldumine on õigustatud, kuna võlgnikul on

võlausaldaja vastu sissenõutavaks muutunud nõue ja võlgnikul on kohustus võlausaldaja vastu.

Nende nõuete vahel eksisteerib kohane seos ehk poolte nõuded põhinevad ühel ja samal asjaolul -

OÜ Pesapunujad kohustusel püstitada ehitis. Ebaõige on ringkonnakohtu tõlgendus, et VÕS § 171

lg 1 järgi on vastuväidete esitamise õigus piiratud üksnes nõuetega, mis tulenevad loovutatud nõuete

aluseks olevatest lepingutest.

7. 5. mail 2010 esitas OÜ RefKliima taotluse enda kaasamiseks menetlusse iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna kostja poolel.

Tema kaasamata jätmine ringkonnakohtu menetlusse on taotluse järgi kaasa toonud tema õiguste

rikkumise, samuti eksliku kohtulahendi tegemise. OÜ RefKliima valduses on dokumendid, mis

tõendavad, et OÜ Pesapunujad on nõude loovutanud OÜ-le RefKliima ja kostjat on teavitatud nõude

loovutamisest enne OÜ Pesapunujad ja hageja vahelise tehingu tegemist. OÜ RefKliima kaasamisel

oleks ta saanud esitada oma selgitused ja tõendid ning nimetatud asjaolud oleks kohtu jaoks tulnud

ilmsiks. Täiendavalt viitab OÜ RefKliima kohtuasjas nr 3-2-1-128-06 tehtud Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahendile, mille punktis 16 on Riigikohus rõhutanud, et kolmanda isiku menetlusse

kaasamine toimub vastavasisulise määruse tegemise kaudu. Vaidluse ese puudutab otseselt

OÜ RefKliima huve ja tema huvi oleks olnud esitada iseseisev hagi menetluseseme osas, st astuda

menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna, kuna OÜ RefKliima hinnangul on tema

menetluseseme suhtes õigustatud isikuks. Praeguses asjas ei saa menetlust läbi viia ilma OÜ-

t RefKliima kaasamata.

Kui ringkonnakohtu lahend jõustub, toob see kaasa kostja maksete lõpetamise OÜ-le RefKliima ja

juba tehtud maksete tagasinõudmise. See aga tähendab, et OÜ RefKliima peaks omakorda esitama

kostja vastu samadest loovutatud nõuetest tuleneva hagiavalduse. Kui ka selle menetluse tulemuseks

on kostja vastu hagi rahuldamine, tuleks kostjal võlgnetav kohustus täita mitmekordselt.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Samuti ei nõustu hageja kostja ning OÜ RefKliima

taotlusega kaasata OÜ RefKliima menetlusse kolmanda isikuna. Kostja esitab kassatsioonkaebuses

uusi asjaolusid koos uute tõenditega. TsMS § 688 lg-st 5 tuleneb, et Riigikohus ei kogu ega uuri

tõendeid.

Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis OÜ RefKliima menetlusse

kaasamata. OÜ RefKliima ei esitanud maakohtule ega ringkonnakohtule taotlust tema kaasamiseks

asja menetlusse. Seega TsMS § 213 ei kohaldu. Sellise taotluse esitas apellatsioonimenetluses kostja.

Hageja arvates ei esine TsMS § 216 lg-s 1 nimetatud alus OÜ RefKliima kaasamiseks. Samuti on

ringkonnakohus piisavalt motiveeritult vastanud kostja taotlusele. On küll õige, et kolmanda isiku

kaasamine tuleb vormistada kirjalikult, kuid praegu ei ole tegemist kolmanda isiku kaasamisega, vaid

kolmanda isiku kaasamata jätmisega. Kolmanda isiku kaasamata jätmise korral ei näe TsMS § 216

lg 4 ette eraldiseisva kirjaliku määruse vormistamist. Rikutud ei ole ka kaebeõigust, sest

ringkonnakohtu otsus on kassatsioonkaebuse esitamisel edasi kaevatav. Kostja oleks saanud

OÜ RefKliima kaasamise taotluse esitada ka esimese astme kohtu menetluses ning puuduvad

igasugused põhjendused, miks kostja seda ei teinud. Hageja palub jätta Riigikohtule esitatud taotluse

rahuldamata, arvestades, et kolmanda isiku kaasamine põhjustab menetluse viibimist.

Ringkonnakohus jättis kostja 17. märtsil 2010 esitatud menetlustähtaja pikendamise taotluse

rahuldamata. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmisel

poole enda ootamatu haigestumine, mitte poole esindaja oma. Samuti ei ole kostja TsMS § 652 lg 4

kohaselt uue asjaolu ja tõendi lubatavust kaebuses või vastuses põhjendanud.

Kohtud ei ole valesti kohaldanud VÕS § 171 lg-t 1. Kostja võimalik töövõtugarantiist tulenev nõue

töövõtja vastu ei vabasta kostjat tasumiskohustusest töövõtulepingu järgi. Töövõtugarantiist tuleneva

nõude saab kostja esitada OÜ Pesapunujad vastu olenemata sellest, et töövõtulepingust tulenev tasu

nõue on loovutatud hagejale. Garantii järgi õigustatud isik (kostja) on garantiikohustust sätestavate

töövõtulepingute sõlmimisega omandanud töövõtulepingutest tulenevate nõuete kõrvale iseseisvad

garantiist tulenevad nõuded, mida võib garantii järgi kohustatud isiku vastu maksma panna iseseisvalt

ning sõltumatult lepingulistest nõuetest. Nõude loovutamine ei ole seotud garantiikohustusega, mis

lasub endiselt OÜ-l Pesapunujad.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et OÜ Pesapunujad loovutas nõude hagejale tegelikult varem kui OÜ-

le RefKliima. Kostja valis teadlikult ise endale välja võlausaldaja, kellele soovis kohustust täita.

9. Riigikohtu tsiviilkolleegium lubas 12. oktoobri 2010. a määrusega OÜ-l RefKliima astuda

menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega rahuldati hagi ja

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus. Selles osas tuleb kohtuotsuse täitmine lükata edasi

kohtulahendi jõustumiseni, millega lahendatakse kostja esitatud kohustuse täitmisest keeldumise

vastuväide. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja p 2 alusel

tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti lahendamata kostja kohustuse täitmisest keeldumise

vastuväide ja menetluskulude jaotamise osas. Selles osas tuleb lisaks ringkonnakohtu otsusele

tühistada TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel ka maakohtu otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

11. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus jättis kolmanda isiku põhjendamatult

menetlusse kaasamata ja ei vormistanud selle kohta eraldi kirjalikku määrust, märgib kolleegium

järgmist. Iseenesest õige on kostja väide, et TsMS § 216 lg-test 4 ja 6 ning § 464 lg-st 2 tuleneb, et

kolmanda isiku kaasamine tuleb lahendada kirjaliku põhjendatud määrusega. Praeguses asjas on

ringkonnakohus lahendanud kolmanda isiku kaasamise taotluse kohtuotsuses ja selliselt on

ringkonnakohus võtnud kostja esitatud taotluse kohta seisukoha ja seda põhjendanud.

Ringkonnakohus on otsuse p-s 19 kolmanda isiku kaasamise küsimuse lahendanud ja seda ka

motiveerinud. Samuti ei ole rikutud kostja kaebeõigust, kuna ringkonnakohtu otsuses sisalduv

kolmanda isiku kaasamata jätmise otsustus on kassatsioonkaebuse esitamisega kaevatav.

Kuna ringkonnakohus on kolmanda isiku kaasamise taotluse jätnud rahuldamata kohtuotsuses ja selle

peale on olnud võimalik edasi kaevata, siis kaasamata jätmise kohta määruse tegemata jätmine ei ole

kohtuotsuse tühistamise aluseks. Lisaks märgib kolleegium, et juba maakohtus sai kolmas isik esitada

menetlusse astumise taotluse ja juba maakohtus oli kostjal võimalik taotleda tema kaasamist.

12. Kostja 17. märtsi 2010 uute tõendite esitamise taotluse kohta märgib kolleegium järgmist.

Iseenesest on õige kassatsioonkaebuse väide, et tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise

aluseks pole see, et taotlus esitati pärast algse tähtaja möödumist. TsMS § 64 lg 1 eesmärgiks on

võimaldada teha menetlustoimingut ka pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, kui tähtaega ei

järgitud mõjuval põhjusel. Selle eesmärgi saavutamine poleks alati võimalik, kui taotlus tuleks

esitada määratud tähtaja jooksul. Eeltoodu ei ole aga ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks

järgmistel põhjustel.

Ringkonnakohus palus viitega TsMS §-le 647 esitada pooltel avaldused ja taotlused 15. märtsiks

2010, sest kavatses lahendada kostja apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. TsMS § 647 lg 1

kohaselt, kui apellant ega vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil, võib kohus asja

läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus

võimalikult kiiresti kindlaks tähtaja, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada avaldusi

või seisukohti, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest menetlusosalistele.

Seega ei määranud ringkonnakohus pooltele tähtaega tõendite esitamiseks. TsMS § 652 lg 4 järgi

peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista,

jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kolleegium kordab oma varem

väljendatud seisukohta, et tõendit hilinemisega esitada sooviv pool võtab endale riski, et

apellatsioonikohus võib jätta tema esitatud tõendi vastu võtmata, kui ta pole järginud TsMS § 652 lg-

s 4 sätestatut ja põhjendanud kaebuses või vastuses uue tõendi esitamist ja kui puuduvad sama

paragrahvi lõikes 3 nimetatud alused (vt ka Riigikohtu 16. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

111-03, p 9; 7. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-06, p 18). Kostja ei põhjendanud

apellatsioonkaebuses, miks ta ei saanud varem esitada tõendeid, mille vastuvõtmist ta

soovis 17. märtsil 2010 esitatud taotluses. Kolleegium märgib lisaks, et taotluse p-s 23 märgitu, mille

kohaselt pärast hageja apellatsioonkaebuse peale esitatud vastusega tutvumist pöördus kostja

OÜ RefKliima poole ja alles siis sai teada täiendavate tõendite olemasolust, ei andnud alust

nimetatud tõendeid vastu võtta. OÜ RefKliima poole oli võimalik tõendite saamiseks pöörduda juba

maakohtus, kus kostja ise tugines sellele, et nõue loovutati OÜ-le RefKliima varem kui hagejale.

13. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et ringkonnakohus on eksinud VÕS § 171 lg-s 1 ja §-s 110

sätestatu kohaldamisel. Vastusest hagile nähtub (tlk 44-45), et kostja on loetlenud puudused tehtud

töös, mida ta peab nii oluliseks, et see annab aluse keelduda kohustuse täitmisest. Kostja hinnangul

võib garantii jooksul tekkivate ehituslike puuduste kõrvaldamiseks tehtavate tööde maksumus

küündida 1 000 000 kroonini. Maakohus nentis, et kostja on viidanud asjaolule, et tal on ehituslike

puuduste tõttu nõue töövõtugarantii alusel töövõtja vastu. Samas leidis maakohus, et see ei anna

kostjale alust maksmisest keelduda, kuna kostjal tuleb siiski töövõtulepingu järgi oma kohustused

täita. Ringkonnakohus on kinnitanud maakohtu seisukohta ja märkinud, et võimalik töövõtugarantiist

tulenev nõue töövõtja vastu ei vabasta kostjat tasumisest töövõtulepingu järgi.

Kolleegium kohtute eeltoodud käsitlusega ei nõustu.

VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue

võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude

loovutamise ajal. Seega ei või võlgniku õiguslik seisund nõude loovutamise tagajärjel halveneda.

VÕS § 110 lg 1 lubab võlgnikul kohustuse täitmisest keelduda, kuni võlausaldaja on rahuldanud

võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud

ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte

olemusest ei tulene teisiti. Kolleegiumi hinnangul on VÕS § 110 lg 1 tähenduses töövõtja

töövõtulepingust tuleneva tasunõude ning samast töövõtulepingust ja (või) seadusest tuleneva tellija

ehitusgarantiist tuleneva nõude vahel piisav seos. See seos võib olla puuduse kõrvaldamise nõudel ka

VÕS § 111 järgi (vt ka Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34).

Kohtud eksisid, leides et puudub piisav seos hageja tasunõude ning samast töövõtulepingust ja (või)

seadusest tuleneva tellija ehitusgarantiist tuleneva nõude vahel. Selle tagajärjel jätsid kohtud

tuvastamata, kas teised VÕS § 110 lg-s 1 või VÕS §-s 111 sätestatud eeldused esinevad või mitte.

Asja läbivaatamisel tuleb hinnata, kas on täidetud VÕS § 110 või VÕS § 111 kohaldamise eeldused

ning kui on, siis kohaldada vastavalt kas VÕS § 110 lg-t 5 või VÕS § 111.

14. Kolleegium leiab, et TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesannetega - lahendada

tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega - oleks vastuolus, kui kohtute

õigesti lahendatud hageja töövõtulepingu järgset tasunõuet tuleks maakohtul hakata uuesti lahendama

seetõttu, et kohtud lahendasid vääralt kostja vastuväite selle kohta, et tal on oma kohustuse täitmisest

alus keelduda. Samas oleks vastuolus kohustuse täitmisest keeldumise õigust ettenägevate sätete

eesmärgiga - anda võlgnikule võimalus oma kohustuse täitmise edasilükkamiseks ja sundida töövõtjat

kohustuse täitmisele, kui ta on oma kohustusi rikkunud - olukord, kus kostja peaks maksma hagejale

tasu enne seda, kui on selge kostjast tellija garantiinõude olemasolu töövõtja vastu. Seadus ei

reguleeri olukorda, kus hageja nõue on õigesti lahendatud ja rahuldatud, kuid kohus on ekslikult

lahendanud või üldse lahendamata jätnud VÕS § 110 lg 1 või VÕS § 111 järgse kostja vastuväite.

Kolleegiumi hinnangul pole seaduse lünk siinjuures taotluslik.

TsMS § 8 lg 2 võimaldab sellisel juhul kohaldada sätet, mis reguleerib lähedast suhet (analoogia).

Kolleegiumi hinnangul on lähedaseks suhteks siin TsMS § 450 lg-s 2 ja 4 reguleeritud osaotsus, mis

võidakse teha tasaarvestuse vastuväite esitamisel. Kui edasises menetluses leiab tõendamist kostja

õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, siis muudab kohus ka hageja kasuks töövõtulepingu järgi

tasu väljamõistmise otsust ja teeb VÕS § 110 lg 5 või VÕS § 111 nõuetele vastava otsuse.

Selleks, et tagada VÕS § 110 eeltoodud eesmärk, tuleb kolleegiumi arvates analoogia alusel

kohaldada TsMS § 445 lg 1 ja otsuse täitmine tasunõude osas edasi lükata senikauaks, kui jõustub

kohtulahend mis lahendab kostja kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Aluse selleks annab

kolleegiumi hinnangul kostja kassatsioonkaebus, milles sisaldub mh selge soov, et ta ei peaks tasu

töövõtjale maksma enne, kui on lahendatud tema vastuväide.

15. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

16. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel kindlaks asja uuel

läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve