Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-17-10 AI generated

3-4-1-17-10 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-17-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vasalemma Vallavolikogu kinnitas 28. jaanuari 2010. a otsusega nr 14 Vasalemma Vallavalitsuse liikmeks Vasalemma Vallavolikogu liikme Ado Pallase. Vasalemma vallavanem nimetas 3. veebruari

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-17-10 · Riigikohus: jaanuari 2010. a otsusega nr 14 Vasalemma Vallavalitsuse liikmeks Vasalemma Vallavolikogu liikme Ado Pallase. Vasalemma vallavanem nimetas 3. veebruari

Keywords

AI generated
request for appointment elimination of candidates restricted registered share nominate contract candidacy proposal striking from the electoral list
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-17-10

Otsuse kuupäev

30. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Paul Lauri kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 10. novembri

2010. a otsuse nr 52 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Paul Lauri kaebus osaliselt.

2. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 10. novembri 2010. a otsus nr 52 osas, millega tühistati

Harju Maakonna Valimiskomisjoni 5. novembri 2010. a otsuse nr 1 resolutsiooni punktid 1 ja 3.

Jätta jõusse Harju Maakonna Valimiskomisjoni 5. novembri 2010. a otsuse nr 1 resolutsiooni

punktid 1 ja 3.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vasalemma Vallavolikogu kinnitas 28. jaanuari 2010. a otsusega nr 14 Vasalemma Vallavalitsuse

liikmeks Vasalemma Vallavolikogu liikme Ado Pallase. Vasalemma vallavanem nimetas 3. veebruari

2010. a käskkirjaga A. Pallase 1. veebruarist 2010 Vasalemma Vallavalitsuse arendusnõunikuks.

A. Pallase täitis arendusnõuniku ametiülesandeid ja sai selle eest palka alates 1. veebruarist 2010.

2. Vasalemma Valla Valimiskomisjon peatas 3. veebruari 2010. a otsusega nr 3 A. Pallase volikogu

liikme volitused ning määras alates 29. jaanuarist 2010 volikogu liikmeks Hanna Uustali. Vasalemma

Valla Valimiskomisjon lõpetas otsusega nr 4 H. Uustali volikogu liikme volitused ning määras alates

29. jaanuarist 2010 volikogu liikmeks Paul Lauri.

3. Vasalemma vallavanem vabastas 19. oktoobri 2010. a käskkirjaga A. Pallase arendusnõuniku

ametikohalt. 22. oktoobril 2010 astus A. Pallase tagasi vallavalitsuse liikme kohalt. 25. oktoobril

2010 võttis Vasalemma Valla Valimiskomisjon vastu otsuse nr 9, millega taastas A. Pallase volitused

volikogu liikmena ning lõpetas asendusliikme P. Lauri volitused alates 25. oktoobrist 2010.

4. P. Lauri esitas 27. oktoobril 2010 kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile, milles taotles

Vasalemma Valla Valimiskomisjoni 25. oktoobri 2010. a otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et valla

valimiskomisjon oleks pidanud A. Pallase volitused lõpetama ametnikuks nimetamise tõttu. Lähtudes

seaduse mõttest ja võimude lahususe põhimõttest, ei ole õige käsitada A. Pallast ainult vallavalitsuse

liikmena, arvestamata tema nimetamist ametnikuks.

5. Harju Maakonna Valimiskomisjon rahuldas P. Lauri kaebuse 5. novembri 2010. a otsusega nr 1,

tühistades Vasalemma Valla Valimiskomisjoni 25. oktoobri 2010. a otsuse nr 9 (resolutsiooni p 1).

Maakonna valimiskomisjon tegi Vasalemma Valla Valimiskomisjonile ettekirjutuse teha otsus,

millega lõpetatakse A. Pallase volikogu liikme volitused (resolutsiooni p 2), ning ettekirjutuse

kõrvaldada Vasalemma Valla Valimiskomisjoni 3. veebruari 2010. a otsustes nr 3 ning 4 esinevad

puudused (resolutsiooni p 3). Maakonna valimiskomisjon leidis, et kui isiku volitused volikogu

liikmena on peatunud, ei lõpe tema volikogu liikme volitused, kui ta nimetatakse volikogu liikme

volituste peatumise ajal sama valla- või linnavalitsuse ametnikuks. A. Pallase volikogu liikme

volitused said lõppeda üksnes juhul, kui nende volituste lõppemise hetk oli varasem volikogu liikme

volituste peatumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine

vormistatakse ühe otsusega. Seega ei saa seaduse kohaselt peatada volikogu liikme volitusi

tagasiulatuvalt. Seetõttu ei ole Vasalemma Valla Valimiskomisjoni 3. veebruari 2010. a otsused nr 3 ja

4 õiguspärased. Kuna valla valimiskomisjon pidanuks 3. veebruaril 2010 tegema otsuse A. Pallase

volikogu liikme volituste lõppemise kohta, ei olnud valla valimiskomisjonil alust 25. oktoobril 2010

A. Pallase volikogu liikme volitusi taastada.

6. A. Pallase esitas 8. novembril 2010 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles taotles Harju

Maakonna Valimiskomisjoni 5. novembri 2010. a otsuse nr 1 resolutsiooni punktide 1–3 tühistamist.

A. Pallase väitis, et volikogu otsus A. Pallase vallavalitsuse liikmeks nimetamise kohta jõustus

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 23 lg 3 kohasest teatavakstegemisest,

st 28. jaanuaril 2010. aastal, kuna ta ise osales samal volikogu istungil. Kaebaja alustas kohe

Vasalemma Vallavalitsuse liikme kohustuste täitmist, osaledes ka 2. veebruaril 2010 vallavalitsuse

istungil kui valitsuse liige teadmisega, et ta ei ole enam volikogu liige ning tema volitused on

peatunud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peaks olema võimalus teha volikogu

liikme volituste peatamine valimiskomisjoni otsuse alusel ka tagantjärele, kui sellega ei teki

õiguslikku segadust. Vasalemma Valla Valimiskomisjoni 3. veebruari 2010. a otsuseid nr 3 ja 4 on

huvitatud isikud aktsepteerinud ega ole tähtaegselt vaidlustanud. Teadmisest, et kaebaja volikogu

liikme volitused on peatunud, on tehtud ka vallavanema 3. veebruari 2010. a käskkiri A. Pallase

teenistusse nimetamiseks.

7. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas A. Pallase kaebuse 10. novembri 2010. a otsusega nr 52,

tühistades Harju Maakonna Valimiskomisjoni 5. novembri 2010. a otsuse nr 1.

Vabariigi Valimiskomisjon on 4. veebruari 2008. a otsuses nr 92 leidnud: "KOKS-is puudub üheselt

sätestatud regulatsioon olukorra kohta kui isik on samaaegselt vallavalitsuse liige ning vallaametnik.

Kuid arvestades, et vallavalitsuse liikmed (sh vallavanem ja abivallavanemad) võivad ühtlasi olla ka

vallaametnikud, on KOKS § 19 lõige 3 KOKS § 19 lõike 2 punkti 1 erijuhuks, nagu ka KOKS § 19

lõige 2 punkt 1 on erijuhuks KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 suhtes. Vallavalitsuse liikme volituste

lõppenuks lugemine põhjendusel, et ta on ühtlasi ka vallaametnik, piirab ebaproportsionaalselt

valituks osutunud isiku võimalust oma mandaati realiseerida. Ka valitsuse liikmeks valitud volikogu

liikme volituste peatamine tagab avaldaja poolt esile toodud võimude lahususe põhimõtte järgimist".

A. Pallase volikogu liikme volitused tulnuks pärast 28. jaanuari 2010 peatada, mitte lõpetada. Seda

Vasalemma Valla Valimiskomisjon ka tegi. KOKS § 20 lg 4 näeb ette, et valla valimiskomisjon teeb

KOKS §-des 18, 19 ja 201 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul – seega ka volituste peatamise ja

asendusliikme määramise otsuse KOKS § 20 lg 3 kohaselt. Volituste peatamise otsus on tehtud

3. veebruaril 2010, st KOKS § 20 lg-s 4 sätestatud tähtaega järgides.

Vabariigi Valimiskomisjon ei nõustunud Harju Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et kuna

Vasalemma Valla Valimiskomisjon tegi A. Pallase volituste peatamise otsuse alles 3. veebruaril 2010,

oleks tulnud A. Pallase volikogu liikme volitused lugeda ennetähtaegselt lõppenuks KOKS § 18 lg 1

p 6 alusel. Kui eeldada, et valla valimiskomisjon oleks otsuse tegemisel pidanud arvestama ka

hilisemat vallaametnikuks nimetamise fakti (vallavanema 3. veebruari 2010. a käskkiri), sõltunuks A.

Pallase volikogu liikme volituste peatamine või lõppemine täies ulatuses sellest, mis päeval

valimiskomisjon otsuse tegemiseks kogunes. Volikogu liikme volitusi ei saa peatada tagasiulatuvalt,

kuid see ei tähenda, et volitusi poleks saanud peatada valla valimiskomisjoni otsuse tegemise päeva

seisuga.

8. P. Lauri esitas Vabariigi Valimiskomisjoni 10. novembri 2010. a otsuse peale kaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. P. Lauri taotleb Vasalemma Valla Valimiskomisjoni 25. oktoobri 2010. a otsuse nr 9 tühistamist ja

leiab KOKS § 18 lg 1 p-st 6 tulenevalt, et A. Pallase volitused vallavolikogu liikmena tuleb enne

tähtaega lõpetada. P. Lauri väidab järgmist:

1) KOKS § 18 lg 1 p 6 kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega nimetamise tõttu

sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks. A. Pallase töötas sisuliselt vallavalitsuse

ametnikuna juba alates 2010. a jaanuari algusest. Vasalemma vallavanem viivitas teadlikult oma

käskkirja väljaandmisega, kuni volikogu kinnitas A. Pallase vallavalitsuse liikmeks, et välistada tema

volikogu liikme volituste lõppemist ennetähtaegselt KOKS § 18 lg 1 p 6 alusel. Sellest oli teadlik ka

A. Pallase abikaasa Vasalemma Valla Valimiskomisjoni esimees U. Pallase. 26. oktoobril 2010

toimus Vasalemma Vallavolikogu istung, kuhu kirjaliku kutsega oli kutsutud P. Lauri, kellele istungi

toimumise päeval telefoni teel teatati, et tema volitused on lõppenud. Seega ei antud P. Laurile

võimalust enne volikogu istungi toimumist valla valimiskomisjoni 25. oktoobri 2010. a otsust nr 9

vaidlustada;

2) A. Pallase volikogu liikme volituste taastamine ei taga võimude lahususe põhimõtet. A. Pallase

töötas vallavalitsuse liikme ja vallaametnikuna välja vallavalitsuse eelnõusid ja seisukohti.

26. oktoobril 2010 toimunud volikogu istungil esines A. Pallase nii vallavalitsuse ühe eelnõu

ettekandjana kui ka vallavalitsuse seisukohti kaitsva volikogu liikmena. Istungil arutati volikogus

opositsioonis oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu. A. Pallase sai selgelt

hääletada enda väljatöötatud seisukohtade poolt. Sellest järeldub üheselt, et A. Pallase volikogu

liikme volituste taastamise eesmärk oli ainult see, et kaitsta 26. oktoobri 2010. a istungil

vallavalitsuse ja iseenda kui vallaametniku seisukohti;

3) volikogu liikme volituste peatamine ja seejärel vallavalitsuse ametnikuks nimetamine annab

A. Pallasele võimaluse lõputult ja vastavalt vajadusele ühelt positsioonilt teisele minna. See tähendab,

et kui volikogus tuleb arutlusele mõni vallavalitsuse jaoks oluline päevakorrapunkt, on võimalik enne

taastada oma volitused volikogu liikmena, et volikogus kaitsta vallavalitsuse seisukohti. Kaaluda

tuleks, kas A. Pallase soovib volikogu liikme õiguste taastamist taotledes realiseerida volikogus talle

rahva antud mandaati või kaitsta iseenda kui ametniku seisukohti;

4) valla valimiskomisjoni esimees oli komisjoni 3. veebruari 2010. a istungi ajaks teadlik

vallavanema käskkirjast, millega A. Pallase nimetati ametisse alates 1. veebruarist 2010. Seetõttu

võttiski valimiskomisjon vastu otsuse peatada A. Pallase volitused tagasiulatuvalt. Valimiskomisjon

oleks pidanud juba enne A. Pallase vallavalitsuse liikmeks kinnitamist vastu võtma otsuse ja tema

volitused vallavolikogu liikmena ennetähtaegselt lõpetama.

10. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma otsuse juurde. Valimiskomisjon

selgitab, et kaebuses viidatud asjaolud, mis puudutavad vallavalitsuse tegevust A. Pallasele

vallaametniku ülesannete täitmise võimaldamisel, kui ta vallaametnikuks nimetatud ei olnud, on

varem esitamata uued asjaolud. Samuti ei ole kaebaja varem väitnud, et A. Pallase osales volikogu

liikmena vallavalitsuse esitatud eelnõude ettekandmisel. Seetõttu ei käsitlenud Harju Maakonna

Valimiskomisjon neid asjaolusid ka 5. novembri 2010. a otsuses. Mõlemal juhul on tegemist

vallavalitsuse ja volikogu töökorralduse küsimustega. Asjaolu, et A. Pallase esitas volikogu istungil

seisukohti, ei saa mõjutada A. Pallase volikogu liikme volituste olemasolu.

11. A. Pallase on Riigikohtule esitatud kirjalikus arvamuses seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni

10. novembri 2010 otsus nr 52 on põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

12. Kolleegium peab kõigepealt vajalikuks selgitada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste

peatumise ja ennetähtaegse lõppemise korda.

13. KOKS § 20 lg-s 3 sätestatakse: "Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused

volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu

liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega."

14. Seega on kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamiseks vajalik valimiskomisjoni kaks

otsustust. Ühega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega antakse asendusliikmele volitused.

15. Teisiti on reguleeritud volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ja tema asemele

asendusliikme määramine.

16. KOKS § 20 lg-s 2 sätestatakse: "Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva seaduse

§ 18 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna

valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest."

17. KOKS § 18 lg-s 1 loetletakse volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused. Nendeks on

volikogu tegutsemisvõimetuks osutumine (p 1), korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete volituste algamine

(p 11), tagasiastumine (p 2), isiku püsiva elukoha muutus, kui püsiv elukoht ei asu Eesti

rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas (p 3), Eesti kodakondsuse kaotamine (p 4),

valimine Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamine riigisekretäriks,

riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks (p 5), nimetamine

sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks (p 6), asumine tegevteenistusse kaitseväes või

sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest (p 7), tahtliku kuriteo eest

süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või

linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule

esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja

rahuldamata jätnud (p 8), teovõimetuks tunnistamine valimisõiguse osas (p 9) ja surm (p 10).

18. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus seostab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise

sama seaduse § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise faktiga ega näe ette volikogu liikme volituste

ennetähtaegset lõpetamise valimiskomisjoni otsusega. Seega lõpevad volikogu liikme volitused

KOKS § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise fakti korral automaatselt. Selline regulatsioon tagab, et

volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu valimiskomisjoni tegevusest või

tegevusetusest, valimiskomisjonil puudub võimalus mõjutada näiteks süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumise korral volikogu liikme volituste lõppemist ega volituste lõppemise aega.

19. Kolleegium märgib, et KOKS § 20 lg 4 esimene lause on ebatäpne osas, milles viidatakse KOKS §-s

18 ette nähtud otsusele. KOKS § 20 lg 4 esimeses lauses sätestatakse: "Valla või linna

valimiskomisjon teeb §-des 18, 19 ja 201 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava

otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata valla- või linnasekretärile."

KOKS §-s 18 ei nimetata ühtegi valimiskomisjoni otsust ega seostata volikogu liikme volituste

ennetähtaegset lõppemist valimiskomisjoni otsusega.

20. Teisiti on aga reguleeritud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral asendusliikme

volituste tekkimine. KOKS § 20 lg 2 seostab asendusliikme volituste alguse valimiskomisjoni

otsusega. Seega on valimiskomisjoni see otsus juriidiline fakt, millest tekivad asendusliikme

volitused.

21. Valimiskomisjoni viimati nimetatud otsuses ei ole võimalik mööda minna volikogu liikme volituste

ennetähtaegsest lõppemisest, sest asendusliikme määramist tuleb valimiskomisjoni otsuses

motiveerida. Õiguslikult korrektne oleks valimiskomisjoni otsuse põhjendavas osas konstateerida, et

volikogu liikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud näiteks KOKS § 18 lg 1 p-s 6 sätestatud alusel

ja seetõttu määratakse tema asemele asendusliige. Ka juhul, kui valimiskomisjon on otsuse

resolutsioonis võtnud vastu otsustuse, et volikogu liikme volitused on lõppenud ennetähtaegselt, ei

oma selline otsustus volikogu liikme volitusi lõpetava juriidilise fakti tähendust.

22. Kolleegium märgib, et valla- või linnasekretärile KOKS § 18 lg-ga 3 pandud informeerimiskohustuse

eesmärgiks on teavitada valimiskomisjoni asjaoludest, mis on kaasa toonud volikogu liikme volituste

ennetähtaegse lõppemise selleks, et komisjon saaks määrata asendusliikme.

II

23. Praeguse asja lahendamisel on otsustav tähtsus sellel, kas A. Pallase volitusi vallavolikogu liikmena

sai 3. veebruaril 2010 peatada seetõttu, et ta oli vallavalitsuse liige, või lõppesid A. Pallase volitused

vallavolikogu liikmena ennetähtaegselt seetõttu, et ta vallavalitsuse liikmeks oleku ajal nimetati valla

ametnikuks – arendusnõunikuks.

24. Maakonna valimiskomisjoni järelduseks oli, et valla valimiskomisjon peab A. Pallase volitused

vallavolikogu liikmena lõpetama. Maakonnakomisjon rahuldas P. Lauri kaebuse ja tühistas valla

valimiskomisjoni otsuse ja tegi valla valimiskomisjonile kaks ettekirjutust. Vabariigi

Valimiskomisjon tühistas maakonna valimiskomisjoni otsuse. Vabariigi Valimiskomisjon lähtus ka

sellest, et vallavalitsuse liikme volituste lõppenuks lugemine põhjendusel, et ta on ühtlasi ka

vallaametnik, piirab ebaproportsionaalselt valituks osutunud isiku võimalust oma mandaati

realiseerida.

25. A. Pallase kinnitati Vasalemma Vallavalitsuse liikmeks 28. jaanuaril 2010. Vasalemma vallavanem

nimetas A. Pallase 3. veebruari 2010. a käskkirjaga Vasalemma Vallavalitsuse arendusnõuniku

ametikohale 1. veebruarist 2010. A. Pallase jäi ühtlasi ka Vasalemma Vallavalitsuse liikmeks.

Vaidlust ei ole selles, et A. Pallase astus arendusnõunikuna Vasalemma valla teenistusse alates 1.

veebruarist 2010 ning täitis ka ametiülesandeid ja sai palka alates 1. veebruarist 2010.

26. Kolleegium on seisukohal, et Vasalemma Vallavalitsuse liikme A. Pallase, kelle volitused

vallavolikogu liikmena ei olnud veel peatatud, asumine 1. veebruaril 2010 valla arendusnõuniku

ametikohale oli juriidiline fakt, mis KOKS § 18 lg 1 p 6 alusel tõi kaasa A. Pallase vallavolikogu

liikme volituste ennetähtaegse lõppemise 1. veebruarist 2010. Asjaolul, et valla valimiskomisjon ei

olnud enda sõnutsi 3. veebruaril 2010 teadlik A. Pallase teenistusest valla arendusnõunikuna, ei ole

volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel õiguslikku tähendust. Valla valimiskomisjon ei

saanud 3. veebruaril 2010 enam peatada A. Pallase volitusi vallavolikogu liikmena. Samuti ei saanud

valla valimiskomisjon 25. oktoobril 2010 taastada A. Pallase volitusi volikogu liikmena ega lõpetada

asendusliikme P. Lauri volitusi vallavolikogu liikmena.

27. Kolleegium on seisukohal, et vallavolikogu liikme volituste lõppemine enne tähtaega isiku

nimetamise tõttu kohaliku omavalitsuse ametnikuks ei piira ebaproportsionaalselt õigust realiseerida

oma mandaati.

KOKS § 18 lg 1 p 6 ja § 19 lg 2 p 1 sätestavad ametikohtade ühitamise keelu. See keeld teenib

kohaliku omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe organisatsioonilist tugevdamist nende

ohtude vastu, mis võivad tuleneda ametikoha ja mandaadi ühitamisest esinduskogus. Kolleegiumi

arvates on tegemist legitiimse eesmärgiga. Selle eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud vahendid

peale vallavalitsusse asunud volikogu liikme volituste peatumise ja valla teenistusse ametnikuna

asunud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise. Valla- või linnavalitsuse liikme ning

valla- või linnaametniku erinev kohtlemine on õigustatud sellega, et valitsuse liige kannab poliitilist

vastutust volikogu ees, valla- või linnavalitsuse ametnik aga teenistusalast vastutust avaliku

teenistuse seaduse järgi.

Kolleegium märgib, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei arvesta siiski olukorda, kus linna-

või vallavalitsuse liige pärast oma volituste peatumist volikogus ühitab valla- või linnavalitsuse

liikme ülesannetega kohaliku omavalitsuse ametniku ülesanded. Selline ametikohtade ühitamine ei

too seaduse järgi kaasa volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist, mistõttu isikul on

võimalik taastada oma volitused volikogus. Selle analüüs, kas kirjeldatud olukord vastab KOKS § 18

lg 1 ja § 19 lg 2 eesmärkidele, pole aga praeguse vaidluse puhul asjassepuutuv. Samas ei saa sellist

olukorda võimaldava õigusliku regulatsiooniga põhjendada seda, et ebaproportsionaalseks mandaati

sekkumiseks on volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine juhul, kui vallavalitsuse liige

enne oma volituste peatamist volikogus asub täitma ka vallaametniku ülesandeid.

28. Harju Maakonna Valimiskomisjonil ei olnud võimalik teha valla valimiskomisjonile otsuse

resolutsiooni p-ga 2 ettekirjutust lõpetada A. Pallase volitused vallavolikogu liikmena, sest A. Pallase

volitused vallavolikogu liikmena olid lõppenud 1. veebruarist 2010.

29. P. Lauri kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus tuleb tühistada osas,

millega Vabariigi Valimiskomisjon tühistas Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni p-

d 1 ja 3. Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3 jäävad jõusse. Seega tuleb

Vasalemma Valla Valimiskomisjonil täita maakonna valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni punktis 3

tehtud ettekirjutus.

Märt Rask, Jüri Põld, Harri Salmann