3-1-1-95-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-95-10

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 30. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi P.G. karistamises välismaalaste seaduse § 166

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2010. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.G., määruskaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

27. oktoober 2010, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2010. a määrus, millega jäeti rahuldamata P.G.

taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Rahuldada P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks.

3. Anda P.G-le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

4. Määrus saata täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Rahandusministeeriumile ja P.G-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet koostas 7. juulil 2008 P.G. suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt tegi

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. oktoobril 2007 P.G-le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuid

vaatamata sellele P.G. lahkunud ei ole ja viibib jätkuvalt Eestis ilma seadusliku aluseta. Sellega rikkus P.G.

välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lg 1 p 1, millega pani toime VMS § 166 järgi karistatava teo.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet taotles Viru Maakohtult P.G. karistamist kõnealuse rikkumise eest 20-

päevase arestiga. Viru Maakohtu 28. aprilli 2010. a otsusega karistati P.G. VMS § 166 järgi 12-päevase

arestiga.

2. Viru Maakohtu 28. aprilli 2010. a otsuse peale esitas P.G. Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni.

Ringkonnakohtu 30. augusti 2010. a määrusega jäeti see apellatsioon käiguta ja P.G-le anti tähtaeg

apellatsiooni puuduste kõrvaldamiseks.

3. 22. septembril 2010. a esitas P.G. Tartu Ringkonnakohtule taotluse nõuetele vastava kaebuse koostamiseks

riigi õigusabi saamiseks.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2010. a määrusega P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et P.G. ei ole esitanud riigi õigusabi taotlust eesti keeles, tema

majanduslik seisund tervikuna ei võimaldaks riigi õigusabi taotlust rahuldada ja et P.G. võimalus oma

õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Samuti märkis ringkonnakohus, et sisuliselt soovib P.G. riigi õigusabi

apellatsiooni tõlkimiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2010. a määruse peale esitas P.G. Riigikohtule määruskaebuse, milles

taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi. Kaebuses märgib P.G., et tal puuduvad

sissetulek ja vara, mistõttu ta ei suuda tagada oma õiguste kaitset Eesti Vabariigis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et ringkonnakohus jättis P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata sisuliselt kahel põhjusel. Esiteks leides, et P.G. majanduslik seisund tervikuna ei võimaldaks

riigi õigusabi taotlust rahuldada ja teiseks seetõttu, et tema võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene.

Kriminaalkolleegium ringkonnakohtu nende seisukohtadega ei nõustu ja märgib järgmist.

6.1 Ringkonnakohtu argumendid selle kohta, et riigi õigusabi saamise esmaseks eelduseks on taotleja

maksejõuetus ja selle tõendamise kohustus lasub taotlejal ning et töötus ei pruugi veel tähendada isiku

maksejõuetust, on iseenesest õiged, kuid ei põhista käesolevas asjas riigi õigusabi taotluse rahuldamata

jätmist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse

eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega ei eelda RÕS § 6 lg 1 taotleja absoluutset varatust ega kõigi

võimalike varade realiseerimise kohustust. P.G. esitatud taotlusest riigi õigusabi saamiseks ja majandusliku

seisundi teatisest nähtub, et tal puuduvad varalised vahendid asjatundliku õigusabi eest tasumiseks - ta ei

tööta, tal puudub igasugune sissetulek nagu ka piisav vara. Ringkonnakohtu argumenteerimata seisukoht, et

vaatamata sellele ei ole P.G. esitanud andmeid, mis põhistaksid tema maksejõuetust, ei ole jälgitav ning

kehtestab

lubamatult

riigi

õigusabi

seaduses

sisalduvast

oluliselt

rangema

ja

ebamõistliku

tõendamisstandardi, mille järgimine läheb vastuollu RÕS §-s 2 sätestatud eesmärgiga tagada kõikidele

isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Kriminaalkolleegium

märgib ka seda, et kuigi ringkonnakohus jättis P.G. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, ei nähtu

ringkonnakohtu määrusest seda, et ringkonnakohus oleks taotleja majanduslikku seisundit RÕS §-s 14

märgitud korras hinnanud. Seega on alusetu ringkonnakohtu sedastus selle kohta, et P.G. majanduslik seisund

tervikuna ei võimaldaks riigi õigusabi taotlust rahuldada - tema poolt esitatud andmete alusel saab teha

järelduse tema varatuse kohta. Kui varatule isikule, kes süüteomenetluses ei suuda ise oma õigusi kaitsta,

riigi õigusabi ei anta, jäetakse ta sisuliselt olukorda, mis ei vasta õigusriigi põhimõttele ega ka Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklis 6 tagatud ausa kohtumenetluse põhimõttele.

6.2 Kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et P.G. võimalused oma õiguste kaitsmiseks

on ilmselt vähesed. Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et väärteoprotokolli kohaselt heideti P.G-le ette tegevust,

mis pandi toime ajavahemikus 26. jaanuarist 2008 kuni 7. juulini 2008. Karistusseadustiku § 81 lg 3 kohaselt

on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud

kaks ja maksualase väärteo puhul kolm aastat. Käesolevas väärteoasjas on P.G. karistatud arestiga, talle

etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud enam kui kaks aastat ja neli kuud kuid karistusotsus ei ole

senini jõustunud. Seega tooks P.G. poolt apellatsiooni puuduste kõrvaldamine kaasa selle menetlemise, mis

saab päädida üksnes väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo

aegumistähtaja möödumisega. Apellatsiooni puuduste kõrvaldamata jätmisel jääks tema apellatsioon aga läbi

vaatamata, mis tingiks karistusotsuse jõustumise ja täitmise. Seega sõltub käesoleva väärteoasja lahendus

otseselt apellatsiooni puuduste kõrvaldamisest või nende puuduste kõrvaldamata jätmisest, mistõttu viide

P.G. apellatsiooni perspektiivitusele ei ole korrektne.

7. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel leidis ringkonnakohus muuhulgas ka seda, et see taotlus ei

olnud esitatud eesti keeles ning et sisuliselt soovib P.G. riigi õigusabi üksnes apellatsiooni tõlkimiseks.

7.1 RÕS § 12 lg-st 5 tuleneb tõepoolest, et riigi õigusabi taotlus esitatakse eesti keeles või teatud juhtudel

inglise keeles ning et muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse. Kriminaalkolleegium märgib, et

riigi õigusabi taotluse keelenõue on seatud eelkõige esitatavatest taotlustest arusaadavuse tagamiseks, mitte

aga selleks, et raskendada muukeelsete isikute juurdepääsu õigusabile. Käesolevas asjas nähtub

ringkonnakohtu määrusest, et ringkonnakohus P.G. riigi õigusabi taotlust RÕS § 12 lg 5 alusel ei tagastanud

vaid sai sellest aru ja lahendas sisuliselt. Seetõttu pole ringkonnakohtu märkus riigi õigusabi taotluse keele

kohta käesoleva asjas asjakohane.

7.2 Kriminaalkolleegiumi hinnangul on alusetu ja meelevaldne ringkonnakohtu väide, et isik taotles riigi

õigusabi näol sisuliselt tõlgi abi - väärteoasja materjalides sisalduvad menetlusaluse isiku rohked ja

erinevasisulised avaldused, nagu ka menetluslik käitumine näitavad üheselt, et ta vajab asjakohast õigusabi,

sest ei tule ise oma õiguste kaitsmisega toime.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud ja vastab

riigi õigusabi seadusest tulenevatele nõuetele, samuti ei ole menetlusalune isik ise võimeline kaitsma oma

õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetluses kaitseta. RÕS § 15 lg 1 alusel

tuleb P.G-le anda riigi õigusabi, vabastades teda RÕS § 8 p 1 kohaselt riigi õigusabi tasu ja kulude

hüvitamisest.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 22 lg-st 2, § 174 p-st 8, § 175 p-st 1, § 194 p-st 3 ja RÕS § 6 lg-st 1

ning § 15 lg-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2010. a

määruse, millega jäeti rahuldamata P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks ja rahuldab P.G. taotluse riigi

õigusabi saamiseks.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg