3-2-1-115-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-115-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Ave Selgise vastu võla

17 508 krooni 14 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-

91419

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ave Selgise kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

17 036 krooni 14 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629)

Kostja Ave Selgis (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Anne Nurmi

Asja läbivaatamise kuupäev

8. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91419 ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Ave Selgisele kassatsioonkaebuselt 10. juunil 2010. a tasutud kassatsioonikautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 31. detsembril 2008 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Ave Selgise (kostja) vastu võla 17 508 krooni 14 sendi ja viivise saamiseks.

Kostja esitas makseettepaneku peale vastuväite ning Pärnu Maakohus andis tsiviilasja 16. veebruari

2009 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja põhivõla 17 508 krooni 14 senti ning ajavahemiku

eest 3. detsembrist 2007 kuni 13. märtsini 2009 viivise 3521 krooni 89 senti ja alates 14. märtsist

2009 viivise 0,06% päevas kuni võla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled võrgu- ja elektrilepingu, mille alusel kohustus hageja müüma

kostjale elektrienergiat ning kostja kohustus tarbitud elektrienergia eest tasuma nõuetekohasel viisil ja

tähtaegadel. Lepingu lisaks olevate tüüptingimuste p-de 5.4 ja 9.9 järgi on kostja kohustatud tasuma

viivist päevas 0,06% õigel ajal maksmata tasust. Kostja ei ole elektrienergia eest tasunud. Arved

maksis osaliselt esialgu Ratsu-Kaariku tee Mittetulundusühing (edaspidi kolmas isik). Kolmas isik

esitas hagejale 25. novembril 2008 avalduse 15 678 krooni 20 sendi tagastamiseks, sest kolmandal

isikul ei olnud alust seda tasuda. Hageja tagastas nõutud raha kolmandale isikule.

2. Kostja ei tunnistanud 15 678 krooni 20 sendi põhinõuet ja 3302 krooni 12 sendi viivisenõuet.

Kolmas isik tasus kostja eest hageja nõude, tuginedes kostja ja kolmanda isiku kokkuleppele, millega

kolmas isik võttis endale kohustuse tasuda kostja elektriarvete eest kokku 15 678 krooni 20 senti.

Kostja kohustus kolmandale isikule raha tagastama hiljemalt 2008 detsembris. Kostja on kolmandale

isikule selle raha tagasi maksnud. Hageja tagastas kostja eest makstud raha kolmandale isikule

alusetult. Kuna hageja võttis kolmanda isiku täitmise vastu, vabanes kostja oma kohustuse täitmisest.

Seega ei ole hagejal vaidlusaluses ulatuses kostja vastu nõuet.

3. Tartu Maakohus rahuldas 12. juuni 2009. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 17 508 krooni 14 senti, ajavahemiku eest 26. novembrist 2008 kuni 13. märtsini 2009

viivise 1271 krooni 40 senti ja alates 14. märtsist 2009 viivise 0,06% päevas kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem põhivõlast. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Kostja vastuväite kohaselt sõlmis kostja 12. jaanuaril 2008 kolmanda isikuga laenulepingu, mille

alusel sai kostja kolmandalt isikult laenu 16 000 krooni. Sellega vabanes kostja kohustuse täitmisest.

Laen kanti lepingu p 1.2 järgi kolmanda isiku arvelduskontolt ülekannetena hageja arvelduskontole

arvete alusel, mille hageja oli esitanud kostjale. 25. novembril 2008 tegi kolmas isik hagejale

avalduse, milles palus tagastada 15 678 krooni 20 senti. Kolmanda isiku väitel ei ole tema tasutud

arved tema omad. Hageja tagastas kolmandale isikule 15 678 krooni 20 senti, sest hagejal ei olnud

alust seda endale jätta. Kolmandal isikul ei olnud hageja vastu kohustust.

Kui kolmas isik täidab kohustuse võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, vastutab võlausaldaja ees

mittenõuetekohase täitmise eest võlgnik, mitte kolmas isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 128

järgi omistatakse sellisel juhul kolmanda isiku käitumine võlgnikule ja võlgnik vastutab kolmanda

isiku käitumise ja muude temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate

asjaolude eest. Seega ei läinud võla tasumise kohustus võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud

laenulepingu alusel üle kolmandale isikule.

Võlgniku kohustus saab kolmandale isikule üle minna juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 2). Praegusel juhul ei ole kostja ega kolmas isik nõusoleku

saamiseks võlausaldaja poole pöördunud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et hageja sai

laenulepingu alles kohtumenetluse ajal ja hageja ei ole kohustuse ülevõtmisega nõustunud. Seega

vastutab kogu võla tasumise eest kostja.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse osas,

millega temalt mõisteti välja põhivõlg 17 508 krooni 14 senti ja viivis.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. mai 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ole hageja esitatud arvete

alusel elektrienergia eest tasunud. Kostja vastuväite kohaselt lõppes tema kohustus VÕS § 78 alusel,

sest selle täitis kolmas isik.

Kolmas isik tasus 2008. aastal hagejale arvete alusel kokku 15 678 krooni 20 senti. Need arved oli

hageja esitanud kostjale. Kolmas isik palus 25. novembril 2008, et hageja tagastaks talle ekslikult

tasutud raha, sest arved ei ole tema omad. Kuna hageja tagastas kolmandale isikule raha, on kostja

kohustus täitmata.

VÕS § 78 kohaldamiseks peab kolmandal isikul, kes kohustuse täidab, olema tahe täita kohustust

teise isiku eest. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et kolmandal isikul oleks olnud tahe täita

kohustus kostja eest. Kostja ja kolmanda isiku lepinguga pidi kolmas isik võtma laenu vastu üle

kostja kohustuse. Hagejal ei olnud õigust väidetavalt ekslikult tasutud raha kinni pidada, sest arved

maksnud kolmas isik teatas, et raha maksmiseks ei olnud alust ja maksed tehti ekslikult.

Maakohus viitas õigesti VÕS § 175 lg-le 2, mille kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle

võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et

võlausaldaja sellega nõustub. Kolmas isik ei ole võlausaldajaga VÕS § 175 lg 1 alusel kohustuse

ülevõtmise lepingut sõlminud. Samuti ei ole võlausaldaja nõustunud kolmanda isiku ja kostja

sõlmitud lepinguga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub nii maa- kui ka

ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti temalt kostja kasuks välja põhivõlg

15 764 krooni 67 senti ja viivis, ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Kostja arvates kohaldub asjas VÕS § 78 lg 1, mille alusel vabanes kostja kohustuse täitmisest, sest

kohustuse täitis hagejale kolmas isik. Vale ja tõendamata on kohtute seisukoht, et kolmas isik täitis

kostja kohustuse ekslikult. Hagejal ei olnud õigust kolmandale isikule kostja eest täidetud kohustust

tagastada ega nõuet kostja vastu esitada. Kolmandal isikul oleks VÕS § 78 lg 4 alusel õigus esitada

tagasinõue kostja vastu. Praegusel juhul oli kostjal hageja vastu kohustus, mis ei olnud ära langenud.

Asjas ei kohaldu VÕS § 175, sest võlgnik ei vahetunud.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsuse muutmata.

Kuna kolmas isik kinnitas hagejale, et tal ei olnud tahet täita kostja kohustust ja ta tegi seda ekslikult,

tagastas hageja nõutud raha kolmandale isikule VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja sai kostja ja

kolmanda isiku laenulepingust teada alles kohtumenetluse ajal. Kostja ei nimetanud varem oma

kohustuse täitjana kolmandat isikut vaid selgitas, et arved pidi osaliselt tasuma kolmanda isiku

juhatuse liige. Kostja ja kolmanda isiku lepingu täitmine eeldas VÕS § 175 lg 2 järgi hageja

nõusolekut. Hagejalt ei ole nõusolekut taotletud. Kostjal on õigus esitada nõue kolmanda isiku vastu,

kes rikkus temaga sõlmitud laenulepingut.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb

saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tarbis hageja müüdud elektrienergiat ning hageja esitas

kostjale selle eest arveid. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjale esitatud arved tasus osaliselt

kolmas isik. Kolmas isik nõudis hagejalt tasutud raha tagasi, kuna leidis, et tasus arved ekslikult.

Hageja tagastas nõutud raha kolmandale isikule. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus

nõuda kostjalt elektrienergia eest tasu ja viivist. Kostja vastuväite kohaselt täitis tema eest kohustuse

kolmas isik.

11. Pooled ei ole väitnud, et kostja kohustus läks kolmandale isikule üle VÕS § 175 lg 1 järgi

kolmanda isiku ja võlausaldaja sõlmitud lepingu alusel. Ringkonnakohus leidis, et kostja ja kolmas

isik sõlmisid VÕS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustuse ülevõtmise lepingu, kuid kuna hageja sellega ei

nõustunud, ei läinud kostja kohustus kolmandale isikule üle. Iseenesest on õige ringkonnakohtu

seisukoht, et VÕS § 175 lg 2 järgi on kohustuse ülevõtmise eelduseks võlausaldaja nõusolek.

12. Ringkonnakohus ei ole aga kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 5 põhjendanud, miks tuleb kostja ja

kolmanda isiku sõlmitud laenulepingut tõlgendada kohustuse ülevõtmise lepinguna VÕS § 175 lg 2

järgi ning miks ei kohaldu asjas VÕS § 78.

VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest

tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik

täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib

võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast üksnes juhul, kui võlgnik

vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Riigikohus on varasemas praktikas

väljendanud seisukohta, et rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust

kolmanda isiku täitmisest keelduda. Seega võib võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see

maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma

(vt Riigikohtu 13. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-04, p 15). Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik VÕS § 78 lg 1 alusel kokku leppida, et

kolmas isik maksab ära kostja võla, ning hageja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise eelduslikult

vastu võtma. Asjaolu, et hageja väljastas arved kostjale, ei tähenda, et neid arveid ei oleks võinud

tasuda kolmas isik (vt ka Riigikohtu 17. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-06, p 11).

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks välistab VÕS § 78 lg 1 kohaldamise see, et kostja ja kolmas

isik sõlmisid laenukokkuleppe, millega kolmas isik andis kostjale laenu sel viisil, et tasub kostja eest

arvete alusel hagejale kostja võla ning et kostja tagastab kolmandale isikule viimase poolt hagejale

tasutu. Pooled võivad kooskõlas VÕS § 396 lg-s 2 sätestatuga vormistada iga võla laenulepinguna.

Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida, et VÕS § 78 lg 4 näeb ette kohustuse täitnud kolmanda

isiku tagasinõude võlgniku, mitte võlausaldaja vastu. Seega ei tulene sellest sättest kolmanda isiku

õigust nõuda hagejalt tagasi kostja eest tasutud võlga.

13. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas kostja kohustuse täitis

VÕS § 78 kohaselt kolmas isik. Selleks tuleb asjas esitatud tõendeid, sh kostja ja kolmanda isiku

laenulepingut ning kolmanda isiku kostjale esitatud arvete tasumist hinnates tuvastada, kas kolmandal

isikul oli hageja esitatud arveid tasudes tahe täita kostja kohustus.

14. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel kostjale tagastada.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik