3-3-1-63-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-63-10

Otsuse kuupäev

30. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Julia

Laffranque, Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Keskkonnainspektsiooni protest Kõue Vallavalitsuse 1. augusti

2006. a korralduse nr 145, 5. septembri 2006. a korralduse

nr 156 ja 22. jaanuari 2008. a korralduse nr 15 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-08-2198

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Grove Invest kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

30. september 2010

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ Grove Invest esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Keskkonnainspektsiooni esindajad Kristi Malm ja

vandeadvokaat Asko Pohla

Kõue Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Aare-Heino Raig

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Grove Invest kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-08-2198 osas,

millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse 1. augusti 2006. a korralduse nr 145. Teha

selles osas uus otsus, millega rahuldada Keskkonnainspektsiooni protest nimetatud korralduse

osaliseks tühistamiseks osaliselt ja tühistada korraldus osas, millega see lubas tehistiigi

rajamist.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2010. a otsus samas asjas osas, millega

ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse 5. septembri 2006. a korralduse nr 156. Jätta

selles osas jõusse Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2008. a otsus, millega halduskohus jättis

Keskkonnainspektsiooni protesti nimetatud korralduse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2010. a otsus

samas asjas muutmata osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse 22. jaanuari

2008. a korralduse nr 15 osas, millega otsustati väljastada kasutusluba nr KÕUE-3/08 ja

rahuldas Keskkonnainspektsiooni protesti nimetatud osas.

Mõista Keskkonnainspektsioonilt OÜ Grove Invest kasuks välja menetluskulud 17 205 kr.

Tagastada OÜ-le Grove Invest kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Grove Invest omandis on Kõue vallas Kiruvere külas asuv Tori I kinnistu. Kõue Vallavalitsus

kehtestas 1. augusti 2006. a korraldusega nr 145 Kiruvere küla Tori I kinnistu detailplaneeringu.

5. septembri 2006. a korraldusega nr 156 väljastas Kõue Vallavalitsus ehitusloa, millega nõustus

Tori I kinnistule paadikuuriks nimetatud hoone püstitamisega. 22. jaanuari 2008. a korraldusega

nr 15 andis vallavalitsus hoonele kasutusloa. Hoone kasutamise otstarbeks oli märgitud "Elamu, talu,

kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž, ja saun, suvila, aiamaja".

2. 30. oktoobril 2008 esitas Keskkonnainspektsioon protesti nimetatud detailplaneeringu, ehitusloa ja

kasutusloa tühistamiseks. Protesti kohaselt:

1) Tori I kinnistu piirneb Kiruvere järvega, mis on kantud avalikult kasutatavate järvede nimekirja.

Vaidlustatud detailplaneeringuga on kavandatud paadikuuri ehitamine osaliselt järve kallasrajale,

mille nõutavaks laiuseks on 4 m. Vaidlustatud ehitusloaga on väljastatud paadikuuri ehitamiseks

ehitusluba. Kallasraja osaline sulgemine on vastuolus looduskaitseseadusega (LKS) ja veeseadusega

(VeeS);

2) LKS § 38 lg 1 p 4 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius Kiruvere järve kaldal 50 m. LKS § 38 lg 5

p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele või

veeliiklusrajatisele. Vaidlustatud ehitusloa lisaks oleva paadikuuriks nimetatud hoone ehitusprojekti

kohaselt moodustab paadikuur kogu hoone ehitusalusest pindalast vaid 22,4%. Ülejäänud pinnal

asuvad puhke- riietus- ja leiliruum. Sellisele hoonele ehituskeeluvööndis ehitus- ja kasutusloa

väljastamine on õigusvastane;

3) detailplaneeringuga on looduskaitseseadust rikkudes kavandatud ehituskeeluvööndisse tehistiigi

rajamine, millele ehitisregistri andmetel pole väljastatud ehitusluba;

4) Kõue Vallavalitsuse keskkonnanõunik kooskõlastas planeeringu eskiisi märkusega, et piirdeaia

võib rajada vaid hoonete, mitte kogu kinnistu ümber. Sama nõuet rõhutas Harjumaa

Keskkonnateenistus 18. aprilli 2006 kirjas nr 30-12-3/1748-2, eesmärgiga tagada rohekoridori

toimimine ja vaba liikumine kallasrajal. 5. juuniks 2008 oli aga aed rajatud maaüksuse piirile. Tori I

maaüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa, seega puudub maaüksusel õuemaa ning

jääb arusaamatuks, millises osas on haldusorganid piirdeaia rajamist ette näinud.

Halduskohtu istungil täpsustas Keskkonnainspektsioon oma nõuet detailplaneeringu osas, paludes

selle tühistada üksnes osas, millega on lubatud tiigi ja paadikuuri rajamine ehituskeeluvööndisse.

3. Tallinna Halduskohus jättis 19. detsembri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-2198 protesti

rahuldamata ja mõistis Keskkonnainspektsioonilt kolmanda isiku OÜ Grove Invest kasuks välja

õigusabikulud 35 000 kr. Halduskohtu otsuse kohaselt:

1) protesti esitajal oli pädevus protesti esitamiseks;

2) vaidlustatud detailplaneeringu tühistamine nõutud ulatuses ei ole võimalik. HMS § 61 lg 2

kohaselt kehtib haldusakt kuni sellega antud õiguse lõpliku realiseerimiseni. Kuna

detailplaneeringuga kavandatud paadikuurile on antud ehitusluba, kuur on lõpuni valmis ehitatud

ning sellele on antud ka kasutusluba, on detailplaneering selles osas realiseeritud ning kaotanud oma

kehtivuse. Planeeringuga kavandatud tehistiiki ei ole kohtuotsuse tegemise hetkeks rajatud. Ei saa

välistada, et tiik rajatakse kalakasvatusrajatisena, mida LKS § 38 lg 5 p 5 kohaselt tohib

ehituskeeluvööndisse rajada. Tiigi õiguspärase rajamise võimalikkuse küsimus tuleb lahendada

edaspidi tiigile ehitusloa andmise menetluses;

3) ka ehitusloa tühistamine ei ole enam võimalik, kuna seoses paadikuuri valmimisega on ehitusluba

kehtivuse kaotanud. Seetõttu pole vaja anda hinnangut ehitusloa õiguspärasusele;

4) kasutusloa tühistamine ca 9 kuud pärast kasutusloa väljastamist esitatud protesti alusel ei ole

võimalik tulenevalt kolmanda isiku OÜ Grove Invest usalduse kaitsest. Kasutusloa tühistamiseks

puudub ülekaalukas avalik huvi, kuivõrd ka kõige kitsamas kohas on kallasrada 2,5 m ulatuses vaba

ning seega läbitav. Lisaks ei saa kasutusluba tühistada põhjusel, et vaidlustatud ehitusluba ei ole

tühistatav. Kasutusloa saaks tühistada kui valminud ehitis ei vastaks ehitusloale. Sellesisulisi väiteid

protestis aga esitatud ei ole.

4. Keskkonnainspektsioon esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja

protest rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) väär on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt vaidlustatud detailplaneering ja ehitusluba on

kehtivuse kaotanud. Detailplaneering ja ehitusluba omavad tähendust ka juba püstitatud ehitise

õiguspärasuse aspektist. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrusest haldusasjas nr 3-3-2-1-08 saab

järeldada, et ehitusloa tühistamine on võimalik ka pärast kasutusloa väljastamist;

2) küsitav on, kas paadikuurile üldse on antud nõuetekohane kasutusluba. Kuigi Kõue Vallavalitsus ja

kolmas isik OÜ Grove Invest käsitavad 22. jaanuari 2008. a korraldust nr 15 selliselt, et sellega anti

kasutusluba ka paadikuurile, on korralduse p 1 teksti kohaselt antud sellega kasutusluba

üksikelamule. Kui paadikuurile pole kasutusluba antud, oleks halduskohus oma tõlgendusest lähtudes

pidanud siiski hindama detailplaneeringu ja ehitusloa õiguspärasust;

3) valla väide, et detailplaneeringuga kavandatav tiik on kalakasvatusrajatis, on paljasõnaline.

Detailplaneeringuga ei ole tiigile ette nähtud kalakasvatuslikku iseloomu. Kalakasvatustiigi rajamise

väidet ei kinnita ka ülejäänud Tori I kinnistule rajatud ja kavandatud ehitised. Ehitusprojekt

koostatakse kehtestatud detailplaneeringu alusel, seega ei ole võimalik koostada kalakasvatusrajatise

ehitusprojekti, kui detailplaneering seda otseselt ette ei näe. Antud juhul on detailplaneeringu alusel

võimalik taotleda ehitusluba rajatisele, mille ehitamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud;

4) halduskohus on vääralt kaalunud avalikku huvi ja kolmanda isiku usalduse kaitset. Avalikuks

kasutuseks mõeldud kallasraja laius on veeseaduses üheselt määratud eesmärgiga tagada avalikkusele

reaalne võimalus veekogu kasutamiseks. Selle õiguse kitsendamine rikub avalikku huvi. Samuti rikub

avalikku huvi ehituskeeluvööndisse ehitamine. Ka ehituskeeluvööndi laius on õigusaktidega

määratud lähtuvalt looduskaitselistest vajadustest, mistõttu ei tule ehituskeeluvööndisse ehitamise

korral asuda tuvastama seda, kas ja millisel määral keeluvööndisse ehitamine loodust kahjustab.

Kiruvere järv on määratud hoiualaks, millest nähtub järve loodusliku seisundi kaitsmise olulisus;

5) kolmanda isiku usalduse kaitse ei tingi vaidlustatud haldusaktide kehtima jätmist, kuna kolmas isik

pidi mõistma, et faktiliselt suvila rajamine ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud. Kolmas isik on

tegelenud suuremahulise kinnisvaraarendusega, mistõttu peab ta olema teadlik ehitustegevuse suhtes

rakenduvatest keskkonnakaitselistest piirangutest. Täiendavalt on usalduse kaitse välistatud ka LKS

§ 38 lg 9 alusel, mille kohaselt, kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis

ehitamist vastuolus samas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati,

õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 1. märtsi 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas

halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus tühistas Kõue Vallavalitsuse 1. augusti 2006. a korralduse

nr 145 ja 5. septembri 2006. a korralduse nr 156 tervikuna ning 22. jaanuari 2008. a korralduse nr 15

osas, millega otsustati väljastada paadikuuriks nimetatud ehitisele kasutusluba. Protsessiosaliste

menetluskulud jättis ringkonnakohus nende endi kanda. Ringkonnakohus leidis:

1) halduskohus on õigesti järeldanud, et Keskkonnainspektsioonil on protesti esitamise õigus.

Vaidlustatud detailplaneeringu ja ehitusloa puhul ei ole HMS § 61 lg-s 2 sätestatud haldusakti

kehtivuse lõppemise alus kohaldatav. Detailplaneeringuga määratletud ehitusõiguse tingimused

kehtivad võimalike planeeringualale püstitatavate ehitiste suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste

esmakordsel püstitamisel. Seetõttu ei mõjuta ehituslubade väljastamine detailplaneeringu

regulatsiooni kehtivust. Ehitusseaduse (EhS) kohaselt on ehitusluba tähtajatu. Riigikohus on oma

lahendis haldusasjas nr 3-3-1-33-05 tõepoolest osundanud sellele, et kui ehitusloa alusel on rajatis

välja ehitatud, on loa kehtivus lõppenud ja selle tühistamine kohtu poolt pole enam võimalik, kuid

haldusasjas nr 3-3-1-25-02 on väljendatud seisukohta, et ehitusloal on ka pärast ehitise valmimist

tuvastav funktsioon ning et võimalik on ehitusloa tühistamine pärast ehitise valmimist. Ka

haldusasjas nr 3-3-2-1-08 tehtud Riigikohtu lahendist saab järeldada pärast ehitise valmimist

ehitusloa tühistamise võimalikkust;

2) õige on halduskohtu seisukoht, et kasutusloa eesmärk on fikseerida ehitise vastavus ehitusloale ja

ehitusprojektile. Kuivõrd ringkonnakohus leiab erinevalt halduskohtust, et ehitusluba on tühistatav,

on võimalik ka kasutusloa tühistamine, kuna ehitusloa tühistamisel langeb ära kasutusloa

väljastamise õiguslik eeldus;

3) ehituskeeld kallasrajal ei laiene muuhulgas sadamaehitisele või veeliiklusrajatisele. Sellegipoolest

peaks detailplaneeringuga ehitiste kavandamisel vältima kallasraja sulgemist suuremas ulatuses kui

vajalik. Detailplaneeringule protesti esitamisel on Keskkonnainspektsioon tuginenud üksnes väärale

seisukohale, et paadikuuri rajamine kallasrajale on seaduse kohaselt keelatud. Tuginetud ei ole

seisukohale, et kaalutlusõigust kallasrajaga seonduva avaliku huvi riivamisel oleks teostatud

ebaõigesti. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus protesti lahendamisel nimetatud küsimust, vaid

piirdub tõdemusega, et protestis toodud asjaolud ei kinnita selles osas detailplaneeringu vastuolu

seadusega;

4) vaidlustatud detailplaneering on õigusvastane tehistiigi rajamise tõttu ehituskeeluvööndisse.

Detailplaneeringust peaks ilmnema kavandatava rajatise tulevane võimalik sihtotstarve. Kui

kavandatava ehitise olemus jääb planeerimismenetluses segaseks, ei ole võimalik

planeerimisdiskretsiooni õige teostamine, sh ehitise püstitamise ning asukohavalikuga seonduvate

erinevate avalike ja erahuvide kaalumine. Ehituskeeluvööndisse kavandatud määratlemata otstarbega

tiigi puhul ei ole alust eeldada, et tegemist on LKS § 38 lg 5 alusel lubatud erandjuhuga. Käesoleval

juhul ei viita miski sellele, nagu võidaks detailplaneeringus ette nähtud tiiki tulevikus rajada

kalakasvatusrajatisena, selle vastu räägib ka tiigi asukohavalik vahetult elamu-esindushoone ees;

5) vaidlustatud ehitusluba on väljastatud vastuolus detailplaneeringuga, mille kohaselt võis antud

kohta ehitada paadikuuri. Ehitusprojekti ja kasutusloa kohaselt on loa alusel püstitatud ehitises muu

hulgas puhkeruum, riietusruum, 2 kööginišši ja 3 tualettruumi, pesemisvõimalus vanni/duši ja sauna

näol ning küttesüsteem. Kasutusloa kohaselt on ehitise kasutamise otstarbeks mh "suvila/aiamaja".

On ilmne, et tegemist ei ole mitte paadikuuriga, vaid eluruumina (saunsuvila) kasutatava hoonega.

Sellise hoone rajamine ehituskeeluvööndisse on vastuolus ka looduskaitseseadusega;

6) ehitusloa tühistamine selle õigusvastasuse tõttu mõjutab ka kasutusloa õiguspärasust. Et

korraldusega nr 15 anti kasutusluba ühtaegu kahele ehitisele, tuleb seda õigusvastasena käsitada vaid

osaliselt - osas, millega otsustati väljastada kasutusluba nr KÕUE-3/08;

7) protesti ei saa jätta rahuldamata kolmanda isiku õiguspärasele ootusele tuginedes. Rakendub LKS

§ 38 lg 9, mille kohaldamine pole vähemalt käesoleval juhul vastuolus põhiseadusega, kuna samale

tulemusele viiks ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 p 5 kohaldamine, mille kohaselt isik ei

saa tugineda usalduse kaitsele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest

teadlik oma süü tõttu. Ehituskeeluvööndi ulatus ning tähendus ei ole reeglina sedavõrd keerukas

küsimus, et hoonestaja ei suudaks nõutava hoolsuse korral mõista vööndisse ehitamist lubava

planeeringu või ehitusloa õigusvastasust. Kolmas isik, kelle tegelemine suuremahulise

kinnisvarandusega on üldteada asjaolu, peaks oma tegevusalast tulenevalt ehitamise õiguslikku

regulatsiooni eriti hästi mõistma. Kuna kolmas isik ei saa tugineda usalduse kaitsele, ei ole vajadust

peatuda õigusvastaste haldusaktide kehtetuks tunnistamist tingiva avaliku huvi küsimusel;

8) ringkonnakohus jättis rahuldamata Keskkonnainspektsiooni taotluse õigusabikulude 33 403,60 kr

väljamõistmiseks Kõue Vallavalitsuselt, kuna tegemist ei ole Keskkonnainspektsiooni põhitegevuse

raamest väljuva kohtuasjaga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kolmas isik OÜ Grove Invest esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse

tühistada ja esimese astme kohtu otsuse jõusse jätta. Juhul kui Riigikohus peab protesti

rahuldamiseks vajalikuks LKS § 38 lg 9 kohaldamist, palub kassaator jätta see säte kohaldamata ning

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kassatsioonkaebuse kohaselt:

1) ringkonnakohus on teinud otsuse nõude kohta, mida pole esitatud. Halduskohtu istungil muutis

Keskkonnainspektsioon oma nõuet ja taotles detailplaneeringu osalist tühistamist. Ringkonnakohus

tühistas aga detailplaneeringu tervikuna. Sellega on ringkonnakohus loonud ebaselge õigusliku

olukorra detailplaneeringu alusel ehitatud esindushoone, samuti määratletud kitsenduste, servituutide,

liikluskorralduse jm detailplaneeringuga kindlaks määratud tingimuste osas. Ringkonnakohtu selline

otsus on ebaproportsionaalne;

2) põhjendamatu on HMS § 61 lg 2 kohaldamata jätmine ringkonnakohtu poolt. Riigikohtu lahend

haldusasjas nr 3-3-2-1-08 ei käsitle ehitusloa tühistamist pärast kasutusloa väljastamist. Riigikohtu

otsus asjas nr 3-3-1-33-05 on hilisem otsusest nr 3-3-1-25-02, varasem otsus ei ole asjakohane;

3) ringkonnakohus ei hinnanud ehitusloa ja kasutusloa osas väljatoodud väidetavate rikkumiste mõju

neile haldusaktidele tervikuna. Sellega on kohus võrdsustanud aktide õigusvastasuse nende

tühisusega. Sisuliselt on tegemist üleminekuga tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele, mis ei ole

protesti esitaja vastava taotluseta lubatav. Protestiga ei saagi õigusvastasuse tuvastamist taotleda;

4) kohalikul omavalitsusel on võimalik tulevikus keelduda tiigile ehitusloa väljaandmisest, kui

loataotluses sisalduv tiigi kasutamise otstarve rikub detailplaneeringut või kohalduvaid õigusakte.

Tiigi asukoht sobib hästi kalakasvatuseks;

5) LKS § 40 lg 3 kohaselt saab ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada Keskkonnaameti

nõusolekul. Kuna Keskkonnaameti õiguseellane Harjumaa Keskkonnateenistus on

detailplaneeringule heakskiidu andnud, on pädev asutus andnud ehituskeeluvööndi vähendamiseks

nõusoleku;

6) kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et vabaks jääv kallasraja osa on 2,5 m laiune;

7) arusaamatu on paadikuuri käsitamine saunsuvilana;

8) väär on ringkonnakohtu seisukoht usalduse kaitse küsimuses. OÜ Grove Invest on

kinnisvaraarendajana asjatundja kinnisvara, mitte asja-, ehitus- või planeerimisõiguse valdkonnas.

Protestitud aktide tühistamisel oleksid kassaatori jaoks äärmiselt rasked tagajärjed, kuna

detailplaneering on ka kinnistul asuva elamu-esindushoone ehitamise aluseks. Protesti ehitamise

ajaks olid nii detailplaneering kui ehitusluba kehtinud juba enam kui kaks aastat. Sellises olukorras

oleks isiku õiguspärase ootuse üleskaalumiseks ja soodustava haldusakti tühistamiseks vaja välja tuua

väga kaalukad põhjendused. Protesti esitaja ei ole põhjendanud protesti niivõrd hilist esitamist;

9) LKS § 38 lg 9 on põhiseadusega vastuolus osas, milles välistab absoluutselt ja kaalutlusruumita

õiguspärase ootuse tekkimise võimaluse.

7. Kõue Vallavalitsus palub kassatsioonkaebusele esitatud vastuses kassatsioonkaebus rahuldada.

Vallavalitsus nõustub kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega. Lisaks leiab vallavalitsus, et

ehitusloa õigusvastasus ei too automaatselt kaasa kasutusloa õigusvastasust, viidates Riigikohtu

halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-42-03. Käesoleval juhul ei esine ühtki ehitusseaduses

sätestatud kasutusloa kehtetuks tunnistamise alust. Seadus ei sea kasutusloa õiguspärasuse eelduseks

õiguspärase ehitusloa olemasolu.

Usalduse kaitse küsimuses lisab vallavalitsus kassatsioonkaebuses esitatud argumentidele, et

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb protesti läbivaatamisel alati arvestada usalduse kaitse põhimõttega

(3-3-1-41-02). Seega ei saa LKS § 38 lg 9 antud juhul välistada usalduse kaitse arvessevõtmist.

Ehitusloa tühistamine ja selle tõttu tekkiv ehitise lammutamise kohustus on vastuolus ka

proportsionaalsuse põhimõttega. Arvesse tuleb võtta seda, et kassaator tegutses ehitusloa alusel ja

heas usus. Ei esine ka ülekaalukat keskkonnahuvi. Keskkonnainspektsioon ei ole põhjendanud, et

paadikuuri ehitamisega oleks kellelegi kahju tekitatud. Kuivõrd Harjumaa Keskkonnateenistus andis

detailplaneeringule kooskõlastuse, ei saanud kassaator detailplaneeringu võimalikust õigusvastasusest

teadlik olla, mistõttu ei saa kohaldada HMS § 67 lg 4 p-s 5 sätestatud usalduse kaitse välistamise

alust.

8. Keskkonnainspektsioon palub kassatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Inspektsioon nõustub ringkonnakohtu otsuses

esitatud põhjendustega ning lisab vastuseks kassatsioonkaebusele järgmist:

1) ringkonnakohus ei väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Detailplaneeringu täies ulatuses

tühistamist on põhjendatult vajalikuks peetud tehistiigi rajamise lubamise õigusvastasuse tõttu.

Detailplaneeringu tühistamine ei too kaasa õigusselgusetust nn esindushoone (detailplaneeringus

"pereelamu") osas, kuna kehtivad nii hoone ehitus- kui kasutusluba. Kui kohalik omavalitsus (KOV)

teeb detailplaneeringus muudatused ja kõrvaldab selle tühistamise tinginud asjaolud, on võimalik

selle uus kehtestamine. Ringkonnakohus ei ole muutnud inspektsiooni kaebust ega läinud

tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele;

2) ringkonnakohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktide puhul pole

võimalik rakendada HMS § 61 lg-s 2 sätestatud õiguse äratarvitamisest tingitud kehtetuks

tunnistamise piirangut. Riigikohtu halduskolleegium ei ole oma lahendis asjas nr 3-3-1-33-05

märkinud, et selles muudetakse haldusasjas nr 3-3-1-25-02 väljendatud seisukohti;

3) kuigi KOV võib tulevikus mittesobiva kasutusotstarbe puhul keelduda tiigile ehitusloa

väljastamisest, puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks juba detailplaneering sisaldama viidet tiigi

lubatud sihtotstarbe kohta, kuivõrd sellega tuleks arvestada juba planeerimismenetluse läbiviimisel;

4) muudatused Keskkonnaministeeriumi allasutuste struktuuris ei saa mõjutada KOV haldusaktide ja

planeerimismenetluse õiguspärasust, ammugi mitte pärast planeerimismenetluse läbiviimist ja

haldusaktide andmist. Keskkonnainspektsioonil on hoolimata keskkonnateenistuse kooskõlastusest

õigus protesti esitamiseks;

5) LKS § 38 lg 9 on selle eesmärgi - looduskaitse vajadustest tulenevate piirangute järgimise -

saavutamiseks sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Avalik huvi ehituskeeluvööndi nõude reaalseks

rakendamiseks on eelduslikult hoone püstitamisest huvitatud isiku huvist kaalukam. Isikul on

võimalik oma õigusi kaitsta, esitades kahju hüvitamise nõue KOV vastu. Ka sel põhjusel pole LKS

§ 38 lg 9 regulatsioon isiku jaoks ülemäära koormav. Lisaks on õiguspärase ootuse tekkimise

välistamine põhjendatud, kuna LKS § 38 lg 9 kehtib olukordade suhtes, mille puhul huvitatud isikul

on piirangute rikkumine selge ja lihtsalt tuvastatav.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolleegium käsitleb esmalt detailplaneeringu (I), ehitusloa (II) ja kasutusloa (III) õiguspärasust ja

vastavate haldusaktide tühistamise võimalikkust. Seejärel analüüsib kolleegium usalduse kaitse

küsimust (IV) ning lahendab menetlusosaliste taotlused (V).

I

Detailplaneering

9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt detailplaneering ei kaota

kehtivust sellega kavandatu elluviimisel, ega pea vajalikuks ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjenduste kordamist. Tegemist ei ole HMS § 61 lg-s 2 nimetatud olukorraga, kus haldusaktiga

antud õigus oleks lõplikult realiseeritud. Seega on detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine

võimalik.

10. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled detailplaneeringu õiguspärasuse üle üksnes sellega

kavandatud tiigi osas. Planeeringuga kavandatud paadikuuri osas leidis ringkonnakohus, et protestis

väljatoodud asjaolud ei näita vastuolu seadusega. Keskkonnainspektsioon ringkonnakohtu otsuse

peale kassatsioonkaebust ei esitanud.

11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et detailplaneeringuga on kavandatud tehistiigi rajamine

Kiruvere järve LKS § 38 lg 1 p 4 alusel määratletud 50 m laiusesse ehituskeeluvööndisse. Tiigile

senini ehitusluba antud ei ole ning tiiki pole rajatud. Vaidlus on aga küsimuses, kas detailplaneering

on selles kavandatud tehistiigi tõttu õigusvastane ning kas ja millises ulatuses see tuleks tühistada.

12. LKS § 38 lg 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Sama paragrahvi lg 5 sätestab loetelu kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud ehitistest,

mille puhul ehituskeeld ei kohaldu. Loetelu p 5 järgi ei laiene ehituskeeluvöönd

kalakasvatusrajatisele.

Halduskohus leidis sellele sättele tuginedes, et tehistiigi rajamine ehituskeeluvööndisse võib osutuda

õiguspäraseks, kui tegemist on kalakasvatusrajatisega, mistõttu on detailplaneeringu tühistamise nõue

tiigi osas esitatud ennatlikult. Ringkonnakohus asus aga seisukohale, et kui detailplaneeringuga

kavandatakse ehitis ehituskeeluvööndisse, peab planeerimisotsuse kontrollitavuse huvides

planeeringust nähtuma, millise LKS § 38 lg-s 5 nimetatud ehitisega tegemist on. Ebaselge otstarbega

ehitise puhul ei ole alust eeldada, et tegemist on LKS § 38 lg 5 alusel lubatud ehitisega.

Ringkonnakohus leidis, et kui kavandatava ehitise olemus jääb planeerimismenetluses segaseks, ei

ole võimalik ka planeerimisdiskretsiooni õige teostamine, sh ehitise püstitamise ning

asukohavalikuga seonduvate erinevate era- ja avalike huvide kaalumine. Ringkonnakohus märkis, et

antud juhul ei nähtu planeerimismenetluse materjalidest, et kaalutud oleks ehitusõiguse andmist

kalakasvatusrajatise tarbeks. Lisaks ei väida ka Kõue Vallavalitsus ega OÜ Grove Invest, et tiik oleks

detailplaneeringus kavandatud kalakasvatusrajatisena.

13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega detailplaneeringu õigusvastasuse kohta

tehistiigi osas ega pea vajalikuks nende kordamist. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab ka LKS § 38

lg 5 sõnastus, millest järeldub, et ehitis, millele ehituskeeld ei laiene, peab olema kavandatud

kehtestatud üld- või detailplaneeringuga.

Kolleegium ei nõustu ülalmärgitust tulenevalt kassaatori seisukohaga, mille kohaselt

planeeringumaterjalid ei peagi viitama kalakasvatusrajatisele. Kolleegium ei nõustu ka

kassatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on pädev ametiasutus andnud nõusoleku

planeeringuga ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Planeeringu kehtestamise ajal (1. augustil 2006)

kehtinud LKS § 40 lg 3 ja 4 kohaselt võis ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda

keskkonnaministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse poolt ministrile vastavasisulise taotluse ja

üldplaneeringu või detailplaneeringu esitamise järgselt. Keskkonnaminister pidi hindama

ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1

sätestatule (LKS § 40 lg 5). Kirjeldatud menetlust Kiruvere järve OÜ Grove Invest kinnistutel asuva

kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks läbi viidud ei ole.

14. Kolleegium nõustub aga kassaatori seisukohaga, mille kohaselt ringkonnakohus on ekslikult

tühistanud detailplaneeringu tervikuna. Kuna planeeringualale õigusvastaselt kavandatud tehistiik ei

moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga

seotud kompleksi, ei kohaldu Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 25. septembri 2008. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-15-08 (p 18.1) võetud seisukoht ning võimalik on planeeringu tühistamine

üksnes tehistiigi osas.

II

Ehitusluba

15. Halduskohus leidis, et kuna paadikuur on valmis ehitatud, on vaidlustatud ehitusluba lõpuni

realiseeritud ning kaotanud HMS § 61 lg 2 alusel kehtivuse, mistõttu ei ole ehitusloa tühistamine

kohtu poolt enam võimalik. Ringkonnakohus leidis, viidates EhS §-le 25, mille kohaselt ehitusluba

on tähtajatu, ning Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele haldusasjades nr 3-3-2-1-08 ja 3-3-1-25-

02, et ehitusloa alusel hoone valmisehitamine ning valminud hoonele kasutusloa andmine ei välista

ehitusloa tühistamist kohtu poolt.

16. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas enamasti pidanud ehitusloa tühistamist pärast

ehitise valmimist, sh pärast ehitisele kasutusloa andmist, võimalikuks (vt nt 14. mai 2002. a otsus

asjas nr 3-3-1-25-02; 13. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-42-03; 29. septembri 2008. a otsus asjas

nr 3-3-2-1-08). 20. oktoobri 2005. a otsuses asja nr 3-3-1-33-05 asus kolleegium aga seisukohale, et

pärast ehitise valmimist on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole

enam võimalik.

17. Riigikohtu halduskolleegium kogu koosseisus peab vajalikuks oma praktikat ühtlustada ning

muuta senist valdavat seisukohta ehitusseaduse kohaldamisel.

18. Ehitusseaduse § 22 lg 1 kohaselt on ehitusluba KOV või riigi nõusolek püstitada ehitusloale

märgitud maaüksusele ehitis; samuti nõusolek ehitise laiendamiseks, rekonstrueerimiseks või

lammutamiseks. Kolleegium on seisukohal, et ehitusloa kujundav mõju ammendub ehitise

valmimisega, ega näe põhjust, miks ehituslubadele ei peaks kohalduma HMS § 61 lg-s 2 sätestatud

põhimõte, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni sellega antud õiguse lõpliku realiseerimiseni.

Ehitusseaduse §-s 25 sätestatut, mille kohaselt ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui

ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul loa väljastamisest, tuleb mõista selliselt, et puudub

tähtaeg ehitise valmisehitamiseks, kuid ehitamisega tuleb alustada 2 aasta jooksul. EhS § 25 ei sätesta

seega erandit HMS § 61 lg-s 2 sätestatust.

19. Ehitusseaduse § 32 lg 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba, välja arvatud

riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks

mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. EhS § 32 lg 1 järgi on ehitise kasutusluba KOV või riigi

nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada

vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga antakse ka nõusolek, et valminud ehitis või

selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (EhS § 32

lg 11). Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele (EhS § 33 lg 3).

Eeltoodust nähtub, et valminud ehitise vastavuse ehitisele ettenähtud nõuetele kinnitab ehitise

kasutusluba. Samuti saab ülaltoodud sätetest järeldada, et enamikel juhtudest fikseerib ehitise

valmimise kui juriidilise fakti kastusuluba. Ehitusloa õiguslik toime ammendub seetõttu ehitisele

kasutusloa väljastamisega. Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni,

pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole

võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse

esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava

põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine.

20. Kolleegium selgitab, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise

vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Seega tuleb haldusorganil juhul,

kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, kaaluda ehitusloa

kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust. Vaid juhul, kui ehitusloa muutmine või kehtetuks

tunnistamine ei ole võimalik (näiteks kui ehitusloa adressaadi usalduse kaitse kaalub üles avaliku või

kolmandate isikute huvi), saab õigusvastasele ehitisele kasutusloa anda õiguspäraselt. Samale

järeldusele jõudis kolleegium 10. oktoobri 2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-03 (p 11). Sama

otsuse punktis 12 märkis kolleegium: "Paratamatult kaasneb ehitusloa alusel ehitamisega kahju, kui

valminud ehitist ei ole hiljem võimalik kasutusloa andmata jätmise tõttu soovitud eesmärgil

kasutusele võtta. Kui kasutusloa andmise võimatus on tingitud kohaliku omavalitsuse veast ehitusloa

andmisel, mis ei pidanud ehitise omanikule olema enne ehitustööde alustamist arusaadav, siis võib

kohalikul omavalitsusel tekkida kohustus hüvitada ehitise omanikule asjatu ehitamisega kaasnev

kahju."

21. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud

kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks. Samuti on

haldusorganil võimalik tunnistada kehtetuks õigusvastasele ehitisele antud kasutusluba (vt ka EhS

§ 38 lg 1 ja § 61 lg 4 - kasutusloa väljastajal on õigus kasutusluba kehtetuks tunnistada muuhulgas,

kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või kui ehitise omanik ei täida ettekirjutust

ehitise nõuetele vastavaks viimiseks või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalike

toimingute tegemiseks). Kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus

õiguspärase olukorra saavutamiseks, mis võib tähendada ka ehitise ümberehitamist või isegi

lammutamist. Kohaldada saab EhS § 40 lg-t 1, mille kohaselt inimese elule, tervisele või varale või

keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega

või lammutama KOV korraldusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. EhS § 40 lg-t 2, mis

reguleerib õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamist, saab seevastu kohaldada üksnes juhul, kui

ehitatud on ehitusloata või ehitusluba on selle kehtivusajal tühistatud.

22. Käesolevas asjas on protestiga vaidlustatud ehitusluba, mille alusel ehitatud ehitisele on

väljastatud kasutusluba (Kõue Vallavalitsuse 22. jaanuari 2008. a korraldus nr 15). Seega on õige

halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud ehitusluba on kehtivuse kaotanud ning selle tühistamine kohtu

poolt ei ole enam võimalik.

III

Kasutusluba

23. Vaidlustatud kasutusloa õiguspärasuse hindamisel tuleb selgitada, kas selle objektiks olev ehitis

vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele (vt ka EhS § 33 lg 3).

Ringkonnakohus leidis, tuginedes ehitusprojektis ja kasutusloas toodud andmetele, et ehitusluba ja

kasutusluba ei ole antud mitte detailplaneeringuga kavandatud paadikuurile, vaid eluruumina

(saunsuvila) kasutatavale hoonele, mistõttu on ehituskeeluvööndisse ehitusloa väljastamisega rikutud

LKS § 36 lg-t 1 ja § 38 lg-t 3.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud põhjendamiskohustust, mistõttu jääb

kassaatorile arusaamatuks, milliste õigusaktide alusel määratles ringkonnakohus rajatud hoone

saunsuvilana, mitte paadikuurina.

24. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Ehitise

määratlemise näol paadikuurina või eluruumina on tegemist faktilise asjaolu tuvastamisega tõendite

abil. Ringkonnakohus on piisavalt selgitanud, milliste tõendite alusel ja millist arutluskäiku kasutades

on ta oma järeldused teinud.

Seega on kasutusluba antud õigusvastaselt ehitisele, mida ei oleks tohtinud ehituskeeluvööndisse

püstitada.

IV

Usalduse kaitse

25. Kolleegiumi praktika kohaselt peab kohus haldusakti tühistamiseks esitatud protesti

läbivaatamisel arvestama õiguspärase ootuse põhimõttega, sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette

tähtaega (14. mai 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24). Seega tuleb käesolevas asjas

selgitada, kas detailplaneeringu osalist tühistamist või kasutusloa tühistamist takistab OÜ Grove

Invest õiguspärase ootuse kaitse.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et OÜ Grove Invest ei saa tugineda usalduse kaitsele, kuna pidi

nõutava hoolsuse korral mõistma ehituskeeluvööndisse ehitamist lubava ehitusloa õigusvastasust.

Seega tuleb kohaldada HMS § 67 lg 4 p-s 5 sätestatud usalduse kaitse välistamise alust ("Isik ei saa

haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest

teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik").

26. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et OÜ Grove Invest ei saa kasutusloa tühistamisel HMS

§ 67 lg 4 p-st 5 tulenevalt tugineda usalduse kaitsele. Kehtiv detailplaneering nägi ette paadikuuri

püstitamise. Ehitusprojektis ja kasutusloas sisalduvatest andmetest pidi OÜ Grove Invest mõistma, et

ehitus- ja kasutusluba ei antud mitte paadikuuri, vaid valdavas osas hoopis muuks otstarbeks

kasutatava hoone rajamiseks. Samuti oli OÜ Grove Invest teadlik detailplaneeringuga kavandatud

tiigi õigusvastasest paiknemisest ehituskeeluvööndis, kuna see oli selgelt välja toodud

detailplaneeringu tekstilises osas (toimiku I kd, leht 43: "Ehituskeeluvööndisse jääb ka elamu

lõunapoolsele küljele kavandatud tehistiik").

Kolleegium märgib vastuseks kassatsioonikaebuse väidetele, et juhul, kui isik ei saa tugineda

usalduse kaitsele, ei oma tähendust ehitusloa kehtestamise ning protesti esitamise vahele jääv

ajavahemik. Samuti, nagu märkis ka ringkonnakohus, pole sellises olukorras vaja välja tuua avalikku

või kolmandate isikute huvi loa tühistamiseks.

27. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et olukorras, kus isiku usalduse kaitse on välistatud juba

HMS § 67 lg 4 alusel, ei ole põhjust täiendavalt kontrollida samuti usalduse kaitset välistava LKS

§ 38 lg 9 põhiseaduspärasust.

V

28. Kolleegium rahuldab OÜ Grove Invest kassatsioonkaebuse osaliselt.

Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas protestiga

vaidlustatud detailplaneeringu tervikuna ning teeb selles osas HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel uue otsuse,

millega rahuldab protesti detailplaneeringu tühistamiseks osaliselt ning tühistab detailplaneeringu

tehistiigi osas.

Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas protestiga

vaidlustatud ehitusloa. Selles osas jääb jõusse esimese astme kohtu otsus, millega kohus jättis protesti

rahuldamata (HKMS § 72 lg 1 p 6).

Kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse jõusse osas, millega ringkonnakohus tühistas Kõue

Vallavalitsuse 22. jaanuari 2008. a korralduse nr 15, millega otsustati väljastada kasutusluba KÕUE-

3/08 (HKMS § 72 lg 1 p 1).

29. HKMS § 93 lg 4 alusel muudab Riigikohus menetluskulude jaotust.

Esimese astme kohtu menetluses taotles OÜ Grove Invest õigusabikulude väljamõistmist

Keskkonnainspektsioonilt 87 998,50 kr ulatuses. Halduskohus pidas OÜ Grove Invest

õigusabikulusid põhjendamatult suureks ning mõistis Keskkonnainspektsioonilt välja 35 000 kr.

OÜ Grove Invest halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust ei esitanud.

Apellatsioonimenetluses taotles OÜ Grove Invest Keskkonnainspektsioonilt õigusabikulude

väljamõistmist 46 705,20 kr ulatuses. Keskkonnainspektsioon esitas OÜ Grove Invest

menetluskulude osas seisukoha, milles leidis, et ei ole põhjuseta protestiga kohtusse pöördunud ja

kolmandale isikule OÜ-le Grove Invest rahalisi kohustusi tekitanud ning et taotletavad õigusabikulud

on põhjendamatult suured. Keskkonnainspektsioon taotles Kõue Vallavalitsuselt 33 653,60 kr

suuruste menetluskulude väljamõistmist, millest 33 403,60 kr moodustasid õigusabikulud ning 250 kr

riigilõiv. Ringkonnakohus Keskkonnainspektsiooni kasuks menetluskulusid välja ei mõistnud, leides,

et see ei ole põhjendatud. Keskkonnainspektsioon kassatsioonkaebust ei esitanud.

Kassatsiooniastmes taotleb OÜ Grove Invest Keskkonnainspektsioonilt õigusabikulude

väljamõistmist 16 320 kr ulatuses. Keskkonnainspektsioon taotleb Kõue Vallavalitsuselt

õigusabikulude väljamõistmist 34 566 kr ulatuses. Kõue vald menetluskulude väljamõistmist ei

taotle.

30. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 92

lg 2). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele

(HKMS § 92 lg 7).

Keskkonnainspektsioon vaidlustas protestiga halduskohtus Kõue Vallavalitsuse kolm haldusakti -

detailplaneeringu, ehitusloa ja kasutusloa kehtestamise otsused. Halduskohtu istungil muutis

Keskkonnainspektsioon oma taotlust detailplaneeringu osas, paludes selle tühistada osaliselt - tiigi ja

paadikuuri rajamist lubavas osas. Käesoleva otsuse kohaselt rahuldatakse Keskkonnainspektsiooni

protest osaliselt - detailplaneeringu osalise tühistamise taotlus rahuldatakse osaliselt (tiigi osas),

ehitusloa tühistamise taotlus jäetakse rahuldamata ning kasutusloa tühistamise taotlus rahuldatakse.

Kolleegium leiab, et hoolimata OÜ Grove Invest kassatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest, on

sisuliselt ja valdavas osas rahuldatud Keskkonnainspektsiooni protest. Kolleegiumi hinnangul on

Keskkonnainspektsiooni halduskohtule esitatud protest rahuldatud 75% ulatuses.

31. Halduskohus pidas OÜ Grove Invest põhjendatud õigusabikuludeks esimese astme menetluses

35 000 kr. Apellatsiooniastmes taotles OÜ Grove Invest 46 705,20 kr õigusabikulude väljamõistmist.

Kolleegium on seisukohal, et põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla

suuremad kui esimese astme kohtus. Apellatsiooniastmes taotletud õigusabikulud moodustavad

ligikaudu poole OÜ Grove Invest poolt esimese astme kohtus taotletud summast (87 998,50 kr).

Kolleegium peab seetõttu apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest põhjendatuks 1/2 suurust osa

summast, mida halduskohus hindas põhjendatuks esimese astme menetluses, seega

35 000 : 2 = 17 500 kr. Kassatsiooniastmes taotletavaid õigusabikulusid peab kolleegium

põhjendatuks kogu taotletud ulatuses (16 320 kr). Seega on OÜ Grove Invest põhjendatud

õigusabikulud kolmes kohtuastmes kokku 68 820 kr (35 000 kr + 17 500 kr + 16 320 kr).

Keskkonnainspektsioonilt tuleb OÜ Grove Invest kasuks nimetatud summast välja mõista 25%-le

vastav osa, st 17 205 kr.

32. Kolleegiumi praktika kohaselt ei ole haldusorganil, sh Keskkonnainspektsioonil küll keelatud

halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise

õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani

igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema

kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt 14. jaanuari 2009. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, 6. novembri 2007. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja 19. juuni

2007. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid

erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse Keskkonnainspektsiooni kasuks õigusabikulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad Keskkonnainspektsiooni õigusabikulud tema enda kanda.

33. HKMS § 90 lg 2 kohaselt tagastatakse kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon kaebuse

osalise või täieliku rahuldamise korral. Kuna Riigikohus rahuldab OÜ Grove Invest

kassatsioonkaebuse osaliselt, tuleb kautsjon talle tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann