3-3-1-63-10 · Riigikohus

Riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-1-63-

10, millega on ühinenud riigikohtunik Harri Salmann

1. Ma ei nõustu kolleegiumi otsuse II osas väljendatud seisukohaga, et ehitusluba kehtib kuni

ehitisele kasutusloa andmiseni ja et ehitusluba kaotab kehtivuse pärast kasutusloa andmist. Seega ei

saa ma nõustuda ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse resolutsiooniga. Arvan, et ehitusluba ei

kaota ehitisele kasutusloa andmisel kehtivust. Seda seisukohta põhjendan järgmiselt.

2. Kolleegiumi enamus on ilma pikemalt põhjendamata seisukohal, et ehitusloa kujundav mõju

ammendub ehitise valmimisega ega näe põhjust, miks ehituslubadele ei peaks kohalduma HMS § 61

lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni sellega antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni (otsuse p 18). Mind ei veena ka otsuse punktis 19 esitatud põhjendused, mille põhjal

kolleegiumi enamus on sama punkti teises lõigus järeldanud, et ehitusloa õiguslik toime ammendub

ehitisele kasutusloa väljastamisega.

3. Olen seisukohal, et EhS § 25 lg-d 1 ja 2 on erinormiks HMS § 61 lg 2 suhtes, sätestades, et

ehitusluba on tähtajatu.

EhS § 25 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse:

"§ 25. Ehitusloa kehtivus

(1) Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

(2) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa

väljastamise päevast arvates."

Kui võrrelda HMS § 61 lg-t 2 ja EhS § 25, siis nähtub, et EhS § 25 puhul on tegemist sõnastuslikult

tüüpilise eriregulatsiooniga.

4. Järeldust, et ehitusluba omab õiguslikku toimet ka pärast kasutusloa andmist ja EhS § 25 on

erinormiks HMS § 61 lg 2 suhtes, toetab ka EhS § 25 kujunemislugu. Nimelt oli ehitusseaduse

eelnõus ehitusloa ajaline kehtivus sätestatud põhimõtteliselt teisiti kui kehtivas ehitusseaduses.

Ehitusloa kehtivuse lõppemine oli otsesõnu seostatud ka ehitisele kasutusloa andmisega.

Seaduseelnõus oli:

"§ 22. Ehitusloa kehtivus

Ehitusluba väljastatakse kehtivustähtajata, kuid kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe

aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates või kui ehitis tervikuna on saanud kasutusloa."

Seda, et eelnõu § 22 oli taotluslik, näitab seaduseelnõu seletuskiri, milles märgitakse: "Paragrahvi 22

kohaselt väljastatakse ehitusluba tähtajatult, kuid see kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud

kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates või kui ehitis tervikuna on saanud

kasutusloa."

Ehitusseaduse eelnõu teisel lugemisel (10. aprillil 2002) enne teise lugemise katkestamist tehti

eelnõusse muudatusettepanek. Eelnõust jäeti välja põhimõte, et kasutusloa saamisega ehitusluba

kaotab kehtivuse. Sõnastuslikult on teisel lugemisel muudetud seaduseelnõu tekst samasugune kui

kehtiva EhS § 25.

Ehitusseaduse eelnõu menetlemise materjalidest saan teha järelduse, et eelnõu menetlemisel loobuti

taotluslikult ja teadlikult sellise regulatsioonist kehtestamisest, mille järgi ehitusluba kaotab

kasutusloa saamisel kehtivuse.

5. Ehitusloa kehtivusel ja õiguslikult regulatiivse toime säilimisel ka pärast ehitisele kasutusloa

andmist on täiesti ratsionaalne sisu. Kui ehitusluba kehtib ka pärast ehitisele kasutusloa andmist, siis

on ehitusluba õiguslikuks mõõdupuuks, mille abil saab hinnata, kas kasutusluba on antud ehitisele,

mis vastab ehitusloale. Kui aga ehitusluba kaotab kasutusloa andmisel kehtivuse, siis kaob pärast

kasutusloa andmist see mõõdupuu. Kehtivuse kaotanud ehitusluba oleks pelgalt tõendiks.

Regulatiivset toimet mitteomav tõend ei saa olla mõõdupuuks selle hindamisel, kas kasutusluba on

antud õiguspäraselt. Selliseks mõõdupuuks ei saa olla ka ehitusprojekt, mis lahus ehitusloast ei oma

regulatiivset tähendust.

6. Kui ehitusluba kaotab kasutusloa saamisel kehtivuse, siis on kasutusloa saanud ehitise

õiguspärasust võimalik hinnata vaid üldaktidega kehtestatud nõuete kaudu. See, et ehitis vastab

üldaktidega kehtestatud nõuetele, ei tähenda aga tingimata seda, et kasutusluba on antud ehitisele,

mis vastab ehitusloale.

7. Arvan, et kolleegiumi enamuse heakskiidu leidnud seisukohta järgides pole võimalik kõrvaldada

kasutusloa saanud ehitist, mis ei vasta ehitusloale. Kasutusloa saanud ehitise kõrvaldamine oleks

võimalik vaid sellisel juhul, kui kasutusloa saanud ehitis ei vasta üldaktidega kehtestatud nõuetele.

Väheusutav, et seadusandja soovis EhS § 25 kehtestamisel seda, et lammutusettekirjutust ei saa teha

kasutusloa saanud ehitise suhtes, mille püstitamisel on rikutud ehitusluba.

8. Eeltoodud põhjendustel olen seisukohal, et kolleegiumi enamus on kergekäeliselt muutnud

Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalist praktikat. Kardan, et praeguse kohtupraktika muutmine

tekitab teistes kohtuasjades probleeme ehituslubade peale esitatud tühistamiskaebuste ja protestide

menetlemisel, samuti toob teistes kohtuasjades menetlusosalistele kaasa kulutusi, mida nad, usaldades

Riigikohtu halduskolleegiumi praktikat haldusasjades nr 3-3-1-25-02, 3-3-1-42-03 ja 3-3-2-1-08, ei

saanud kaebust või protesti esitades ette näha.