3-1-1-90-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2010. a määrus, millega ennistati OÜ K ja T.V. kaebuste esitamise tähtaeg ja kaebused loeti esitatuks õigeaegselt ning Pärnu Maakohtu 30. juuni 2010. a otsus,
Legislator headnote
AI generated3-1-1-90-10 · Riigikohus: väärteoprotokolli koopia kätteandmisest menetlusalusele isikule või tema kaitsjale. Maksu- ja Tolliameti 13.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-90-10
Otsuse kuupäev
29. november 2010
Kohtukoosseis
Eestistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi ja Hannes Kiris
Kohtuasi
Pärnu Maakohtu 30. juuni 2010. a kohtuotsus väärteoasjas OÜ
K karistamises maksukorralduse seaduse § 153¹ lg 2 järgi ja T.V.
karistamises maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. juuni 2010. a kohtuotsus väärteoasjas
nr 4-10-373
Kaebuse esitajad ja kaebuse
liik
Maksu- ja Tolliamet ning OÜ K ja T.V. kaitsja vandeadvokaadi
vanemabi Valli Murde kassatsioonid
Asja läbivaatamise kuupäev
27. oktoober 2010
Istungil osalenud isikud
Maksu- ja Tolliameti esindajad Kevin Siivelt ja Nikolai
Majerovitš, OÜ K ja T.V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi
Valli Murde
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2010. a määrus, millega ennistati OÜ K ja T.V. kaebuste
esitamise tähtaeg ja kaebused loeti esitatuks õigeaegselt ning Pärnu Maakohtu 30. juuni 2010. a otsus,
millega tühistati Maksu- ja Tolliameti otsused OÜ K ja T.V. suhtes ning väärteomenetlused lõpetati
aegumise tõttu.
2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti kassatsioon.
3. OÜ K ja T.V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde kassatsioon jätta läbi vaatamata ja
tagastada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Väärteoasja materjalidest nähtub, et 14. detsembril 2009. a koostas Maksu- ja Tolliamet väärteoprotokollid
OÜ K ja sama osaühingu juhatuse liikme T.V. kohta vastavalt MKS § 1531 lg 2 ja MKS § 1531 lg 1 järgi.
Menetlusalused isikud said samal kuupäeval ka protokollid kätte ning protokollides märgitu kohaselt oli
kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav kohtuvälise menetleja juures alates 30 päeva möödudes
väärteoprotokolli koopia kätteandmisest menetlusalusele isikule või tema kaitsjale. Maksu- ja Tolliameti 13.
jaanuari 2010. a otsusega karistati OÜ K MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga ja 14. jaanuari 2010. a otsusega
sama osaühingu juhatuse liiget T.V. MKS § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga. Mõlemas otsuses on märgitud, et
menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul
alates otsuse kättesaamisest. 1. veebruaril 2010. a, s.o hiljem kui 15 päeva jooksul, esitasid OÜ K ja T.V.
kaebused Pärnu Maakohtule Maksu- ja Tolliameti eelnimetatud otsuste peale, kusjuures kaebustes ei
taotletud kaebuste esitamise tähtaja ennistamist. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p-le 1 jätab maakohtunik
määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud sama seadustiku § 114 lg-s 4 sätestatud 15-päevast
tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Nii ka Pärnu Maakohus toimis, jättes
22. veebruaril 2010 OÜ K ja T.V. kaebused Maksu- ja Tolliameti otsuste peale sama kuupäeva
kohtumäärusega läbi vaatamata ja tagastas kaebused. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Kaebused
ei ole esitatud tähtaegselt ja tähtaja ennistamist pole taotletud. Kohus analüüsis ka tähtaja rikkumise
põhjuseid ja tuvastas, et kaebajad on põhjendamatult ületanud kaebuse esitamise tähtaega. Tähtaeg pole
mööda lastud objektiivsetel põhjustel, kas isikuvälistel (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) või
isikuga vahetult seotud asjaoludel (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms), mistõttu kaebused tuleb
jätta läbi vaatamata. Määruses sedastati ka edasikaebamise kord, mille kohaselt võis esitada määruskaebuse
Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest
teada või oleks pidanud teada saama. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, millal OÜ K ja T.V. vaidlustatavast
määrusest teada said. Osaühingule on määrus saadetud käsipostiga, kuid lisatud teatisest nähtub, et saadetist
ei õnnestunud kätte toimetada ja määrus on tagastatud Pärnu Maakohtule (tl 68-69).
2. Pärnu Maakohtu 22. veebruari 2010. a kohtumääruse peale esitas T.V. samale kohtule määruskaebuse 11.
märtsil 2010, s.o 17 päeval pärast kohtumääruse tegemist. Määruskaebuses taotles ta määruse tühistamist ja
kaebuste menetlusse võtmist. T.V. leidis, et maakohtu seisukoht ei ole õige, sest tema sai alles 27. jaanuaril
2010, mil maksuamet väljastas temale elektrooniliselt otsused, teadlikuks asjaolust, et nii teda kui ka tema
äriühingut on Maksu- ja Tolliameti poolt karistatud. Olles kindel, et edasikaebus tuleb esitada kohtule, kus
lahendati vaidlust selle üle, kas ametile deklareeritud tehingud toimusid või mitte ja kus leiti, et nii tema kui
ka tema firma on õigesti toiminud, esitas ta kaebused Tallinna Halduskohtusse. Kui 1. veebruaril 2010
Tallinna Halduskohtu määrusest selgus, et väärteomenetluses tehtud otsust saab vaidlustada maakohtus mitte
aga halduskohtus, edastas ta viivitamatult kaebused Pärnu Maakohtusse. Taotlust kaebuse esitamise tähtaja
ennistamiseks ei pidanud ja ei pea ta siiani vajalikuks, sest kaebused on esitatud tähtaegselt. Samas märkis
T.V., et kui asja menetlemist takistab taotluse puudumine kaebetähtaja ennistamiseks, siis ta selle esitab.
Tähtaeg tuleb ennistada seetõttu, et esines kaebeõiguse realiseerimise takistus. Kuna Maksu- ja Tolliamet
jättis mulje, et väärteoprotokollile esitatud vastuväiteid on arvesse võetud ja väärteomenetlus lõpetatud, siis
jäi kaebeõiguse teostamiseks vaid üks päev, mis ei olnud piisav.
3. Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2010. a kohtumäärusega T.V. määruskaebus rahuldati, Pärnu Maakohtu 22.
veebruari 2010 määrus tühistati, OÜ K ja T.V. kaebuste esitamise tähtaeg ennistati ning mõlemad kaebused
loeti esitatuks õigeaegselt. Maakohus leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
Määruskaebuses toodud asjaoludel tuleb ennistada kaebuste esitamise tähtaeg. Kohus luges määruskaebusest
välja kaebuste esitajate taotluse kaebuste esitamise tähtaja ennistamise vastavalt VTMS § 118 lg 2 p-le 1.
Kaebused määrati kohtulikule arutamisele maakohtu 24. märtsi 2010 määrusega.
4. Pärnu Maakohtu 30. juuni 2010 otsusega tühistati Maksu- ja Tolliameti 13. jaanuari 2010 otsus OÜ K
karistamises MKS § 1531 lg 2 järgi ja 14. jaanuari 2010 otsus T.V. karistamises MKS § 1531 lg 1 järgi ning
menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärtegude aegumistähtaja möödumise tõttu.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid 26. juulil 2010 kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet ning 19. augustil
2010 T.V. ja OÜ K kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde.
6. Maksu- ja Tolliamet taotleb Pärnu Maakohtu 30. juuni 2010. a otsuse tühistamist ning kohtuvälise
menetleja otsuse jõustamist, sest kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohtu otsus õigustühine.
6.1 Kassatsioonis leitakse, et kohtuvälise menetleja 13. ja 14. jaanuari 2010. a otsused on jõustunud ning
Pärnu Maakohtul puudus õiguslik alus asja menetleda, kuna määruskaebetähtaja ennistamine maakohtu poolt
oli ebaseaduslik. Kohtudokumentide registri kohaselt said T.V. ja OÜ K Pärnu Maakohtu 22. veebruari 2010.
a määruse kaebuste läbivaatamata jätmise kohta kätte käsipostiga 23. veebruaril 2010. a. Menetlusalused
isikud esitasid määruskaebuse alles 11. märtsil 2010. a, seega kuus päeva pärast määruskaebuse esitamise
tähtaega (10 päeva). Määruskaebuse kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitatud ja Pärnu Maakohus pole
seda KrMS § 172 lg 1 alusel ennistanud. Järelikult oli Pärnu Maakohtu 22. veebruari 2010. a määrus VTMS
§ 199 lg 2 kohaselt jõustunud.
6.2. Kohtuväline menetleja märgib, et isegi kui määruskaebus oleks esitatud tähtaegselt või kui selle
esitamise tähtaeg oleks ennistatud vastavalt KrMS § 172 lõikele 1, ei oleks kohus saanud seda rahuldada,
sest tuginevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2006. a otsusele puudusid kaebajal objektiivsed
takistused, mis tegid võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Järelikult puudus mõjuv põhjus tähtaja mööda
laskmiseks ja selle ennistamiseks kohtu poolt.
6.3 Kassaator leiab samuti, et käesolevas olukorras on võimalik maakohtu lahendi tühistamine ja kohtuvälise
menetleja otsuse jõusse jätmine VTMS § 174 p 6 mõttes. Selline lahend taastab õigusliku olukorra, milles
kohtuvälise menetleja lahend jõustus 29. jaanuaril 2010. a ning see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.
7. T.V. ja OÜ K kaitsja vandeadvokaadi vanemabi V. Murde taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning asja
saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.1 Kassatsiooni esitaja leiab, et väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu, mida käsitatakse absoluutse
menetlustakistusena, on vastuolus põhiõigusega heale nimele, kuna ei võimalda isikutel enda
rehabiliteerimist läbi õigeksmõistva kohtuotsuse. Sisulise otsuse puudumine isikute süüküsimuses rikub
äriühingu ja ärimehe mainet. Kohtuväline menetleja on sihilikult viivitanud menetluse alustamisega, mis
kaebaja hinnangul on selgelt pahauskne ja sihikindlalt menetlusaluseid isikuid kahjustav. Samuti rikub
menetluse lõpetamine aegumise tõttu isikute põhiõigust kohtulikule menetlemisele ja ärakuulamisele.
7.2 Maakohus rikkus VTMS § 105 lg 2 p 7, jättes muutmata kohtuistungi protokolli osas, mis puudutab
taotlusi asja sisuliseks läbivaatamiseks. Samuti rikkus kohus VTMS § 129 lg 1, kuna ei küsinud enne
nõupidamistuppa lahkumist, kas menetlusosalistel on taotlusi ning kandis protokolli moonutava
konstateeringu, et menetlusosalistel taotlusi polnud. Kohus ei arvestanud ka menetlusaluste isikute kaitsja
taotlustega kohtuistungi protokolli muutmiseks ja jättis VTMS § 129 lg 2 nõudeid rikkudes määrusega
lahendamata menetlusaluste isikute taotluse asja sisuliseks arutamiseks.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid Maksu- ja Tolliameti esindajad ning OÜ K ja T.V. kaitsja
enda kassatsioonikaebustes esitatud taotluste juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Maksu- ja Tolliameti kassatsioonis väidetuga järgmistel
põhjustel.
9.1 Vastavalt VTMS § 199 lg-le 1 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust
esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega hakatakse lugema alates
päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav
(VTMS § 114 lg 4). Käsitletavas asjas olid kohtuvälise menetleja otsused kättesaadavad Maksu- ja
Tolliametis 14.-ndast jaanuarist 2010, s.o 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia kätteandmisest
menetlusalustele isikutele (tl-d 33 ja 40-41). Järelikult esitati kaebused kohtuvälise menetleja otsuste peale
Pärnu Maakohtule ajal, mil kaebuste esitamise tähtaeg oli juba möödunud. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-
st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt
esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja
ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega.
Seetõttu jättis Pärnu Maakohus seaduslikult ja motiveeritult 22. veebruaril 2010 kaebused läbi vaatamata ja
tagastas need esitajatele.
9.2 Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2010. a määrus, millega tühistati sama kohtu 22. veebruari 2010 määrus, on
aga põhjendamata ja ebaseaduslik. Sellest määrusest ei nähtu, kas lisaks kohtuvälise menetleja otsuste peale
kaebuste esitamise tähtajale ennistati kaebetähtaeg ka määruskaebusele, mis esitati samuti menetlustähtaega
rikkudes. Määrus on põhjendamata, sest selles puudub kohtu argumentatsioon, miks ja millisel õiguslikul
alusel ennistamise taotlus rahuldati ning milliseid objektiivseid takistusi loeti mõjuvaks põhjuseks
kaebetähtaja ületamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et
möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis
tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus,
transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse
rike jms (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2006. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-152-05
ja 12. veebruari 2007. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-07). Ühtegi taolist asjaolu menetlusaluse isiku
puhul ei esinenud. T.V. ja tema kaitsja määruskaebuses esitatud väide, et kaebemenetlus väärteomenetluses
on eksitav, ei ole mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus väärteoasjas
nr 3-1-1-55-10 p-d 11 ja 14). Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsust saab vaidlustada
kaebusega maakohtule, mistõttu menetlusalune isik ja tema kaitsja olid teavitatud sellest, millisesse kohtusse
kaebus esitada. Seega oleks Pärnu Maakohus pidanud T.V. ja OÜ K määruskaebuse jätma läbi vaatamata ja
tagastama esitajale.
10. Eeltoodust lähtudes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et maakohus võttis menetlusse väärteoasja,
milles kohtuvälise menetleja otsus oli jõustunud ja kaebetähtaegade ennistamiseks puudus alus. Seega on
maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust VTMS § 199 lg 2 ja § 193 lg 1 mõttes, mistõttu juhindudes
VTMS § 174 p-st 8 tuleb Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2010. a määrus ja 30. juuni 2010. a otsus tühistada.
Täiendavalt märgib kriminaalkolleegium, et Pärnu Maakohtu 30. juuni 2010. a otsus on ka vormiliselt vale,
sest menetluse lõpetamine tuleb VTMS § 107 ja § 29 lg 1 p 5 kohaselt vormistada määruse, mitte otsusega.
11. Kuna väärteotoimikust puudub kaitsja kassatsiooniteatis ja ka kassatsioon on esitatud tähtaega rikkudes,
jätab kolleegium VTMS § 156 lg-te 1 ja 5 alusel kassatsiooni läbi vaatamata.
Priit Pikamäe, Lea Kivi, Hannes Kiris