3-2-1-83-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-83-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 26. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Jüri Gontðarovi hagi Jüri Vilmsi Sihtkapital SA vastu

mittevaralise kahju 50 000 krooni eest summas hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-51525

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Gontðarovi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

50 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Jüri Gontðarov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tõnu Meidra

Kostja Jüri Vilmsi Sihtkapital SA (pankrotis) (registrikood

90007460), esindaja vandeadvokaat Marge Männiko

Asja läbivaatamise kuupäev

27. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 2-07-51525 ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Jüri Gontðarovile kassatsioonkaebuselt 10. mail 2010. a tasutud kautsjon

500 (viissada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajaleht "Vesti Dnja" T. Merkulova artikli "Riiklik "katus"",

milles toodi välja hageja isikuandmed ja tema ametikoht. Artikli kohaselt arreteeriti hageja

2000 USA dollari suuruse altkäemaksu saamise momendil ja talle esitati ametlik süüdistus. Jüri

Gontðarov esitas 11. detsembril 2007 Harju Maakohtusse hagiavalduse, milles palus kostjalt välja

mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks 50 000 krooni ja kohustada kostjat avaldama oma ajalehes

avaldatud informatsiooni ümberlükkav parandus.

Need andmed ei vasta tegelikkusele ja teotavad hageja kui Maksu- ja Tolliameti tegevametniku au ja

väärikust. Hagejat ei arreteeritud raha saamise momendil. Hagejale ei esitatud ametlikku süüdistust ei

hiljem ega ka artikli ilmumise ajal (hagiavalduse täpsustuse kohaselt oli hageja kahtlustatav ja

süüdistus esitati asja kohtusse saatmisel). Hageja mõisteti 4. mai 2007. a kohtuotsusega õigeks ja see

otsus on jõustunud. Artikli autor leidis, et korruptsiooniasja uurimisega ja Eesti väiksust arvestades

on ametniku maine rikutud sõltumata sellest, kas kohus tunnistab ta süüdi või mitte. Selliste sõnade

eest lasub autoril kõrgendatud vastutus sõnumi eest, mis avaldatakse tuhandetesse ulatuvate

tiraaþidega massiteabevahendites.

Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. Hageja palus kostjalt välja mõista

mittevaralise kahju eest 50 000 krooni suuruse hüvitise ja jätta kohtukulud kostja kanda.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Ta ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja pole esitanud artiklis

faktiväidet, et hageja arreteeriti 2000 USA dollari suuruse altkäemaksu saamise momendil. Asjaolu,

et hageja vahistati 27. juulil 2004, tuleneb nii Keskkriminaalpolitsei enda pöördumisest ajakirjanduse

poole, kus nad palusid kodanikel pöörduda nende isikute kohta informatsiooni omamise korral

politsei poole, kui ka hageja esitatud Harju Maakohtu otsusest, millest nähtuvalt viibis hageja

eelvangistuses 27. juulist 23. novembrini 2004. Sellest kohtuotsusest nähtub, et hagejat käsitati

süüdistatavana ning et ta mõisteti õigeks, kuna prokurör loobus süüdistusest. Seega ei esitanud kostja

ebaõigeid faktiväiteid. Autori hinnang, mis puudutab vahistamise mõju ametniku reputatsioonile, on

väärtushinnang. Kostja ei ole käsitlenud kordagi hagejat kuriteos süüdiolevana. Siiski on ajakirjanik

tõesti kasutanud artiklis ühel korral sõna "kahtlustus" asemel sõna "süüdistus". Tegemist on

juriidiliste terminitega, ajakirjanik ei pannud ühes lauses tähele vale termini kasutust või lihtsalt ei

mõistnud nende sisulist erinevust. Ühe vale juriidilise termini kasutamine ühes lauses ei saanud

põhjustada hageja au ja väärikuse teotamist, avalikkuse jaoks ei ole neil terminitel eristusväärtust.

Kahju hüvitamise nõue on alusetu, sest hageja on jätnud põhjendamata, milles seisneb kahju

tekitamise õigusvastasus, põhjuslik seos andmete avaldamise ja kahju suuruse vahel ning kostja süü.

Kostja lisas, et moraalse kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja pidi teada saama endal tekkinud

kahjust juba artikli ilmumise päeval või vähemalt eelvangistusest vabanedes.

3. Harju Maakohus lõpetas 12. juuni 2008. a määrusega osaliselt menetluse kompromissi

kinnitamisega. Poolte esitatud kompromissis leppisid pooled kokku, et kostja esitab oma väljaandes

varem hageja kohta esitatud informatsiooni kohta ümberlükkava teate.

4. Harju Maakohus jättis 27. juuni 2008. a otsusega ülejäänud osas hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 19. oktoobril 2004 artikli "Riiklik "katus"", milles esitati

andmed nii selle kohta, et hageja peeti kinni altkäemaksu võtmisel, kui ka selle kohta, et hagejale

esitati süüdistus. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kohtuotsusega õigeks mõistetud.

Vaidluse kohtuväline lahendamine ei andnud tulemusi. Kostja on nõus andmete ümberlükkamisega,

kuid ei ole nõus mittevaralist kahju hüvitama. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud

artiklis ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, kas kostja vastutab nende

avaldamise eest ja kas hagejal on tekkinud hüvitamist vääriv mittevaraline kahju.

Võlaõigusseaduse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü.

Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille

hüvitamist hageja nõuab. Hageja seletuse kohaselt tekkis talle mittevaraline kahju juulis 2007, kui ta

sai tuttavalt "Vesti Dnja" artikli. Varem ei olnud ta ilmunud artiklist teadlik. Pärast artikli lugemist oli

hageja emotsionaalses ðokis ja psühholoogilise pinge seisundis, eluisu kadus ja tekkis astmahoog,

meelde tulid kõik sündmused enne artiklit. Hageja seletuste kohaselt ilmusid pistise võtmist

käsitlevad artiklid BNS-s ka 2005. aastal, sama informatsiooni esitati ka raadios Elmar. BNS-s luges

hageja uudist 2005. aasta juuni lõpus või juuli algul. Hageja arvas, et 2004. aastal vanglast vabanedes

ei leidnud ta tööd just vaidlusaluse artikli tõttu, kuigi otse ei ole talle keegi seda öelnud. Mittevaraline

kahju tekkis hagejale väidetavalt momendil, kui ta väljus vanglast, paljud lõpetasid temaga

suhtlemise, teda parastati ja mõnikord isegi solvati. Kuivõrd väidetav mittevaraline kahju tekkis

hagejale just kostja avaldatud artikli ilmumisest ja hageja sai artiklist teada juulis 2007, ei ole hageja

nõue aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 ja lg 3).

Hageja ei ole tõendanud, et talle tekkis mittevaraline kahju pärast vanglast vabanemist sellega, et ta ei

leidnud tööd ja et see oleks põhjuslikus seoses artikli avaldamisega. Nimetatu on hageja oletus,

millele kohus otsust rajada ei saa. Mis puudutab hageja hingelisi kannatusi artikli lugemise tõttu

2007. aasta juulis, siis need on tõendatud hageja vande all antud seletustega ja nimetatust tulenevalt

tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos artiklis esitatud faktiväidete ja väärtushinnanguga

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4).

Hageja heitis objektiivse teokoosseisu osas sisuliselt kostjale ette, et kostja avaldas hageja au ja

väärikust alandavaid kontrollimata faktiväiteid ja ebakohase väärtushinnangu. Kostja avaldas artiklis

andmed selle kohta, et hageja sattus 27. juulil 2004 arreteeritute hulka, kuna teda süüdistati

korruptsioonis. Kostja väitis, et hageja arreteeriti raha saamise momendil. Postimees Online-is

ilmunud Keskkriminaalpolitsei üleskutsega on tõendatud, et 30. juulil 2004 kutsuti hageja

seadusvastase tegevuse kohta andmeid avaldama ja teatati kahe Tallinna Tolliinspektuuri töötaja

vahistamisest ning ühe isiku vahistamisest, keda kahtlustati altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises.

Juriidilise hariduseta või selle valdkonnaga mitte kokkupuutunud isiku jaoks ei ole vahet sõnadel

"kahtlustus" ja "süüdistus" artiklis ilmunud kontekstis. Artiklist nähtub, et kostja on kontrollinud oma

informatsiooni ja Põhja ringkonnaprokurör Natalja Miilvee on kostjale avaldanud, et vahi alla jääb

veel kolm inimest ning prokurör loodab asja kohtusse saata veel sel aastal. Pooled ei vaidle selle üle,

et hageja arreteeriti ja viibis eelvangistuses. Vale on faktiväide, et hageja arreteeriti raha saamise

momendil, ja seega on selliste andmete avaldamine seadusest tulenevatel eeldustel õigusvastane

(VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2), kuid asjas tuleb arvestada kogu sündmuste konteksti.

Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Praegusel juhul oli avalikkusel õigustatud

huvi kostja avaldatud andmete teadasaamiseks, kuna tolliametnike altkäemaksu võtmine oli aktuaalne

ja ühiskonnas suurt vastukaja tekitanud probleem. Nagu nähtub artiklist ja kostja vastusele lisatud

Keskkriminaalpolitsei üleskutsest, kasutas kostja allikatena nii Keskkriminaalpolitsei avalikkusele

esitatud üleskutset kui ka prokuröri avaldatut. Seega kontrollis kostja andmeid ja asjaolusid

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele, ja kostja tegevus ebaõigete andmete

(edaspidi valeandmete) avaldamisel (et hageja arreteeriti altkäemaksu saamisel) ei ole õigusvastane.

Artikli autori väärtushinnang ei ole ebakohane. Kriminaalmenetlus on paratamatult märgistav

menetlus ja sellisesse menetlusse kaasamisega saab hageja maine rikutud ka siis, kui prokurör

süüdistusest loobub. Kui hagejale on tekkinud kahju alusetult vabaduse võtmise tõttu, ei ole selle eest

vastutav kostja, kes on avaldanud õigustatud kriitikat.

Seega nii faktiväidete kui ka väärtushinnangu esitamisel puudus kostja teos õigusvastasus ja

eeltoodust tulenevalt ei tule hageja nõuet kostjalt 50 000 krooni väljamõistmiseks rahuldada.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus teha uue otsuse ja hagi rahuldada. Maakohus on

faktiliselt tunnistanud, et vaidlusaluse artikliga tekitati hagejale moraalset kahju. Kohtu viide sellele,

et kostja tugines artikli ettevalmistamisel kriminaalpolitsei teatele ja prokurörilt saadud teabele, ei

vasta tegelikkusele. Kohtu arutlusi selle üle, et tavalise inimese jaoks ei ole terminitel "kahtlustatav"

ja "süüdistatav" mingit vahet, ei saa pidada veenvateks. Väär on ka kohtu seisukoht, et hageja ei ole

tõendanud seost oma tööotsingute probleemide ja vaidlustatud artiklis oleva valeteabe vahel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega täielikult.

Apellatsioonkaebuses kordab hageja hagiavalduses toodud väiteid, millele on lisatud kinnitus, et

hageja ei nõustu kohtu järeldusega. Kõigile hageja väidetele on maakohus hinnangu andnud.

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja tõendas oma vande all antud

seletusega, et teda ei võetud tööle 2004. aastal pärast vanglast vabanemist, kuna kostja oli avaldanud

vaidlusaluse artikli. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja vande all antud seletus ei tõenda, et

hageja ei leidnud tööd 2004. aastal seetõttu, et tema kohta avaldati vaidlusalune artikkel. Puudub

põhjuslik seos. Oma seletuses kinnitab hageja, et ta vabanes vanglast 2004. aastal ja ta ei leidnud tööd

detsembrist 2004 maini 2005. Hageja seletustest ei nähtu, milliste tööandjate poole hageja pöördus

töö leidmiseks. Ka ringkonnakohtu istungil seletas hageja, et kui ta sai 2007. aastal teada kostja

avaldatud artiklist, siis ainult seetõttu ta arvab tagantjärele, et just selle artikli pärast ta ei saanud

2004-2005 tööd. Tööle võtmisest keeldumisel ei viidanud keegi artiklile. Maakohus on hageja

seletusele kui tõendile andnud õige hinnangu.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millist õigusnormi on maakohus otsuse tegemisel rikkunud või mis

asjaolu on maakohus valesti tuvastanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Ringkonnakohus rikkus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 ja hindas ebaõigesti faktilisi

asjaolusid.

Kohtud tunnistasid seda, et vaidlusalune artikkel tekitas hagejale mittevaralist kahju. Kohtud

tunnistasid ka seda, et artiklis tema kohta avaldatud andmed ei vasta faktilistele asjaoludele, see

tähendab, et hageja ei olnud süüdistatav ja teda ei peetud kinni altkäemaksu üleandmise hetkel.

Hageja ei nõustu kohtute käsitlusega selle kohta, et kostja ei ole süüdi artiklis esitatud andmete

esitamises. Kui artikli autor oleks õigesti tsiteerinud kriminaalpolitsei teadet ja prokuröri antud

teavet, ei oleks artiklis kajastatud seda, et hagejat nimetati süüdistatavaks ja et teda peeti kinni raha

üleandmise momendil. Kuna artikli autori käsutuses oli õige teave, siis tuleb arvata, et ta moonutas

seda sihilikult, et tekitada hagejale kahju.

Kohtu arutlust selle üle, et tavakodaniku jaoks ei ole vahet sõnadel "kahtlustatav" ja "süüdistatav", ei

saa pidada veenvaks. Vene keeles, artikli originaalkeel on vene keel, kõlavad need sõnad oma

tähenduselt väga erinevalt. Samuti tähendab tavakodaniku jaoks süüdistatav isikut, kelle süü on juba

tõendatud. Peale selle on hageja lähikonnas juriidiliselt haritud inimesed. Seetõttu ei ole tema jaoks

ükspuha, kuidas teda artiklis nimetati.

Hageja teeb järelduse, et tema töölevõtmisest keeldumisel ei olnud muid põhjuseid kui see artikkel.

8. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kohtud on õigesti leidnud, et kõiki asjaolusid arvesse

võttes puuduvad eeldused mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks. Hageja pole tõendanud

põhjusliku seose olemasolu artikli ilmumise ja temale tekkinud mittevaralise kahju vahel. Samuti

pole hagejale tekkinud hüvitamist väärivat mittevaralist kahju. Kostja rõhutab, et pärast artikli

avaldamist ja enne kui hageja artiklist teada sai, siiski hagejale ametlik süüdistus esitati. Mittevaralise

kahju eest ei vastuta mitte kostja, vaid kriminaalmenetlust läbiviinud riik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1

ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kassatsioonkaebuse lahendamisel on tähtsust järgmistel kohtute tuvastatud asjaoludel:

kostja avaldas 19. oktoobril 2004 ajalehes "Vesti Dnja" artikli "Riiklik "katus"";

selles artiklis ei vastanud tegelikkusele andmed, et hageja peeti kinni talle raha (altkäemaksu)

andmise hetkel ja et talle esitati süüdistus;

kohus kinnitas 12. juunil 2008 poolte kompromissi, mille kohaselt kostja avaldab ajalehes "Vesti

Dnja" teate 19. oktoobri 2004 artiklis avaldatud valeandmete ümberlükkamise kohta;

hageja on kohtuotsusega õigeks mõistetud;

kohus leidis, et valeandmete avaldamisest teadasaamine põhjustas hagejale hingelisi kannatusi;

kohtu hinnangul ei olnud valeandmete avaldamine õigusvastane.

11. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet märkida otsuse põhjendavas osas kohtu

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

Kohtud ei ole kostja tegevuse õiguspärasuse hindamisel põhjendanud seda, kuidas viidatud

Keskkriminaalpolitsei üleskutse ja prokuröri avaldatu andsid kostjale alust väita, et hageja vahistati

talle raha (altkäemaksu) andmise hetkel ja et hageja on kriminaalasjas süüdistatav. Samuti pidi kohus

käesolevas asjas VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 kohaldamisele eelnevalt tuvastama, et kõnealused avaldatud

andmed on hageja au teotavad.

12. Maakohtu otsuse kirjeldavas osas märgitu kohaselt põhjendas hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõuet väitega, et tema kui Maksu- ja Tolliameti ametniku au ja väärikust teotavad

tegelikkusele mittevastavad andmed, et ta arreteeriti 2000 USA dollari suuruse altkäemaksu saamise

momendil ja, et talle esitati ametlik süüdistus. Suutmata tõendada kõnealuste andmete tegelikkusele

vastavust, nõustus kostja kompromissis nende ümberlükkamisega. Hageja jäi pärast kompromissi

sõlmimist mittevaralise kahju hüvitamise nõude juurde. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise

kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et

kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane.

Kohtud ei ole võtnud aga selget seisukohta, kas avaldatud andmed (artikli kontekstist eraldivõetuna)

teotavad hageja au (VÕS § 1046). Kolleegium leiab, et au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil

ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega

hinnanguid. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud "andmed" ja "asjaolu") ei

sisalda hinnanguid, vaid fakte. Kuid faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab

isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga.

13. Au teotavate asjaolude (andmete) avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt õigusvastaseks,

kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Andmed hageja raha

saamise momendil arreteerimise kohta ei vastanud tegelikkusele. Maakohus leidis, et valeandmete

avaldamine on õiguspärane, kuna avalikkusel oli õigustatud huvi teada korruptsiooni käsitlevaid

andmeid ning artikli allikatena kasutati Keskkriminaalpolitsei üleskutset avalikkusele ja prokuröri

avaldatut. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et artiklis avaldati andmeid, milliste teadasaamise

vastu on avalikkuse huvi õigustatud. Samas peavad need andmed olema enne avaldamist kontrollitud

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kolleegiumi arvates ei saa aga maakohtu

üldsõnalisest viitest andmete allikale, teha üldse mingit järeldust andmete kontrollimise kohta. Kohus

pidi otsuses märkima tõendid, mis kinnitavad andmeid hageja raha saamise momendil kinnipidamise

ja temale süüdistuse esitamise kohta (vt otsuse p 11).

14. Maakohus on leidnud, et hageja saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui vaidlusalune

artikkel on tema au ja väärikust teotav ja hageja hingeline valu seda õigustab. Hagiavalduse, samuti

maakohtu otsuse kirjeldava osa kohaselt aga ei vaidlustanud hageja artiklit tervikuna, vaid üksnes

andmed, et ta peeti kinni raha saamise momendil ja et talle esitati süüdistus. Hageja palus need

andmed kui ebaõiged ümber lükata ja välja mõista kostjalt valeandmete avaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitis 50 000 krooni. Kolleegium on seisukohal, et mittevaralise kahju

rahalise hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea olema artikli kõik andmed ebaõiged ning

kommentaarid ja seisukohad alusetud, piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut võimaldavast

ebaõigest faktiväitest, juhul kui selle avaldamist ei saa lugeda VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludel

õiguspäraseks.

15. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb

kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma

väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd

ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid,

millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta

Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja 22. oktoobri 2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14).

16. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu