3-3-1-78-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-78-10

Otsuse kuupäev

25. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

FIE Kalle Lehemetsa (Lehemets) kaebus Konguta Vallavolikogu

21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja

vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks või alternatiivselt

Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a määrus haldusasjas nr 3-

10-223

Menetluse alus Riigikohtus

Kalle Lehemetsa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada FIE Kalle Lehemetsa määruskaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a määrus ja Tartu Halduskohtu 5. märtsi

2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-223 osas, millega jäeti läbi vaatamata FIE Kalle Lehemetsa

kaebus Konguta Vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks ja Konguta Vallavolikogu

21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 õigusvastasuse tuvastamiseks. Saata asi selles osas Tartu

Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FIE Kalle Lehemets esitas 15. juulil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 ja kohustada vallavolikogu asi uuesti läbi

vaatama. Ühtlasi esitati kaebuses alternatiivselt taotlus vallavolikogu toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks, juhul kui kohus leiab, et Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsus

nr 27 ei ole haldusakt.

Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsusega nr 27 tuvastati, et Konguta vallas Lembivere

külas asuva maatüki P4 kasutusvaldusesse saamiseks on nõuetekohase taotluse esitanud FIE Kalle

Lehemets, FIE Hardi Tarto, FIE Üllar Kaaver, OÜ Rannu Seeme ja OÜ Viljameister.

Maareformiseaduse (MaaRS) § 233 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määruse nr 24

"Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord" (Kord) § 10 lg 5

alusel otsustati eelistada ja esitada maavanemale otsustamiseks vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse saajana Lembivere külas asuva maatüki P4 osas FIE Hardi Tartot kui piirneva

maatüki omanikku.

2. Tartu Halduskohus jättis 5. märtsi 2010. a määrusega FIE Kalle Lehemetsa kaebuse Konguta

Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 tühistamiseks halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

Halduskohus asus seisukohale, et vallavolikogu vaidlustatud otsus ei ole haldusakt ega ka

eelhaldusakt. Olemuslikult vastab vaidlustatud otsustus menetlustoimingu tunnustele, kuna otsusel ei

ole regulatiivset mõju ning see on haldusakti andmise menetluses üheks menetlusetapiks. Seega ei ole

tühistamiskaebus asjakohane õiguskaitsevahend, kuna menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada.

Kaebaja alternatiivse taotluse osas tuvastada Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse

nr 27 õigusvastasus, leidis halduskohus, et ka see tuleb jätta läbi vaatamata. Menetlustoimingut on

võimalik õigusvastaseks tunnistada koos kohustamisnõudega või iseseisva nõude alusel. Koos

õigusvastaseks tunnistamise nõudega saab esitada ka nõude uue toimingu sooritamiseks, sellisel juhul

on tegemist kohustamiskaebusega. Kohustamiskaebusega on hõlmatud ka vaidlustatud

menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine. Kui kaebuse esitaja soovib üksnes Konguta

Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 õigusvastasuse kindlakstegemist, on tegemist

tuvastamiskaebusega (HKMS § 6 lg 3 p 1).

MaaRS § 233 lg 6 annab olukorras, kus taotlejad omavahel kokkuleppele ei saa, maa

kasutusvaldusesse saaja otsustamise õiguse maavanemale, mitte kohalikule omavalitsusele. Asjaolu,

et vallavolikogu on teinud oma eelistuse ja ettepaneku maavanemale, ei tähenda, et maavanem on

volikogu otsusega lõplikult seotud. Maavanema otsust on võimalik vaidlustada halduskohtus. Seega

on kaebaja ennatlikult vaidlustanud volikogu otsust, ootamata ära maavanema otsust. Volikogu otsus

maavanemale ettepaneku tegemiseks ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu on tegemist

HKMS § 23 lg 3 p-s 1 kirjeldatud olukorraga, s.t kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse

pöördumise õigust. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine võib kõne alla tulla juhul, kui

maavanem nõustub vallavolikogu otsusega ja kinnitab selle. Seega puudub kaebajal õigus

kohustamiskaebuse esitamiseks.

Kaebaja ei ole välja toonud kohustamistaotlusest lahus seisvat põhjendatud huvi Konguta

Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Tulenevalt

HKMS § 10 lg-st 3 peab isik kohtusse pöördudes ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Põhjendatud

huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses ega ka kaebaja soov (eesmärk)

saada vaidlusalune maatükk enda kasutusse. Juhul, kui kohus vallavolikogu otsuse kui

menetlustoimingu õigusvastasuse ka tuvastaks, jääb toiming kehtima. Kaebaja väidetavalt rikutud

õiguste kaitset ei ole antud juhul võimalik halduskohtus saavutada toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudega.

3. FIE Kalle Lehemets esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu määruse ja saata asi esimese astme kohtule edasiseks menetlemiseks.

Kaebaja leidis, et kaevatavas määruses puuduvad põhjendused, miks ei ole Konguta

Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse puhul tegemist iseseisvalt vaidlustatava

menetlustoiminguga.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et Korra § 15 kohaselt tutvustatakse maavanema otsust vaid maatüki

saajale. Kui puuduks võimalus vaidlustada omavalitsuse otsust, jääksid maa saajate nimekirja

põhjendamatult kandmata jäetud isiku õigused kaitseta. Kui seadusandja mõte oleks olnud lükata

otsuse sisuline kontroll ning vaidlustamise võimalus maavanema tasandile, siis pidanuks sätestama

kohustuse tutvustada maavanema otsust ja põhjendusi ka nimekirja kandmata jäänud isikutele ja

isikutele, keda ei eelistatud.

Sisuliselt on vastustajaks kohalik omavalitsus. Vaidluse pidamine ajaliselt hiljem ning maavanemaga

pole põhjendatud. Halduskohus peaks andma sisulise hinnangu asjaoludele, sh ka vaidlustatud otsuse

õiguspärasusele. Maad enda kasutusse sooviva isikuna on K. Lehemetsal vaieldamatult huvi

küsimuse kiire ja õige otsustamise vastu.

4. Vastustaja Konguta Vallavolikogu vaidles määruskaebusele vastu. Korra § 14 lg-te 1 ja 2 ning

MaaRS § 233 lg 6 alusel on maavanemale kui kasutusvalduse seadjale antud õigus teostada seadusel

põhinevat kontrolli vallavolikogu eelistamisotsuste seaduslikkuse üle, mis tähendab, et maavanem

peab eriti tõsiselt ja sisuliselt kontrollima andmeid ja dokumente ning maa kasutusvaldusesse saajate

nimekirja kantud isikute vastavust seaduses sätestatud tingimustele.

Kui volikogu peaks maatüki P4 osas eelistuse uuesti tegema seetõttu, et FIE Hardi Tarto ei vasta

esitatud nõuetele, jääks maatükk kasutusvaldusesse andmata. Otsuste tegemisel on volikogu lähtunud

Maa-ameti poolt omavalitsustele ja maavalitsustele saadetud selgitustest vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse andmist puudutavate küsimuste kohta. Maa-amet on olnud seisukohal, et

eelistamist saab vallavolikogu kohaldada vaid juhul, kui maa kasutusvaldusesse taotlejaid on mitu ja

kui vaid üks taotlejatest vastab eelistuskriteeriumitele. Vastasel korral ei ole võimalik kedagi

eelistada, sest maareformi seadus ei sätesta eelistamiskriteeriumidele vastavate isikute eelistamise

täiendavaid aluseid ega ka järjekorda. Kui taotlejaid ei ole võimalik objektiivsetel alustel eelistada,

siis ei ole vallavolikogul võimalik teha ka ettepanekut maa kasutusvaldusesse saaja kohta

maavanemale ja vaba põllumajandusmaa jääb kasutusvaldusesse andmata.

5. Kolmas isik FIE Hardi Tarto vaidles samuti määruskaebusele vastu.

Kolmas isik nõustus halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud otsus ei ole haldusakt, kuna sellel

otsusel ei ole regulatiivset toimet. Volikogu teeb maavanemale üksnes ettepaneku taotleja vaba

põllumajandusmaa saajana kinnitamiseks ning maavanem ei ole volikogu otsusega õiguslikult seotud.

Vaidlustatud otsus vastab menetlustoimingu tunnustele. Eelnevast tulenevalt on õige ka halduskohtu

järeldus, et tühistamiskaebus ei ole antud juhul asjakohane õiguskaitsevahend, kuna

menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada.

Volikogu otsus on üksnes maavanemale tehtud ettepanek, millega maavanem ei ole õiguslikult

seotud. Seega ei saa vaidlustatud otsus kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu

kaebajal puudub vaidlustatud menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud

huvi. Kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitset ei ole antud juhul võimalik saavutada vaidlustatud

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega.

6. Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a määrusega jäeti FIE Kalle Lehemetsa määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski

määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud otsus on menetlustoiming.

Riigikohus on pidanud erandlikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada ka menetlustoimingut, kui

tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava

haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise

õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks. Samuti saab Riigikohtu seisukohtade järgi enne

haldusakti andmist kaebust esitada juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise õigust

menetluse lõpptulemusest sõltumata.

Ringkonnakohtu hinnangul juhul, kui Konguta Vallavolikogu on FIE Hardi Tartot alusetult eelistanud

vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana, ei mõjuta niisugune asjaolu selles

menetlusstaadiumis veel ilmselgelt menetluse lõpptulemust ega too kaasa selle sisulist õigusvastasust.

Samuti ei muuda see võimatuks lõpliku otsustuse õiguspärasuse hindamist. Kohaliku omavalitsuse

eelistus ei ole maavanemale siduv. Seega puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ja

halduskohus on õigustatult kaebuse jätnud läbi vaatamata HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ka selles, et taotlus vallavolikogu otsuse õigusvastasuse

tuvastamiseks eraldi kohustamistaotlusest tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja ei ole ära

näidanud, kuidas aitab tuvastamiskaebuse iseseisev rahuldamine kaasa kaebaja õiguste teostamisele

või kaitsmisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. FIE Kalle Lehemets esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja võtta

esialgne kaebus menetlusse või saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebust põhjendab FIE Kalle Lehemets sellega, et Konguta Vallavolikogu 21. detsembri

2009. a otsus nr 27 on menetlustoiming, mis on iseseisvalt vaidlustatav ja mille õiguspärasust tuleb

halduskohtul hinnata. Juhul kui maavanem kaevatava otsusega tehtud ettepaneku kinnitab, on kaebaja

õiguste riive ilmne. Ettepaneku tagasilükkamise korral lisandub täiendav menetlusetapp, mis ei ole

samuti kaebaja huvides.

Kassaator selgitas, et halduskohtusse esitatud kaebuse eesmärgiks on saavutada, et Konguta

Vallavolikogu vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja eelistamise küsimuse uuesti läbi

vaataks, sõltumata sellest, kas vaidlustatud otsust käsitada haldusakti või toiminguna.

8. Konguta Vallavolikogu vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja

on seisukohal, et kassaator ei vasta MaaRS 233 lg-s 2 vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse

saamiseks füüsilisest isikust ettevõtjale sätestatud tingimustele, kuna FIE Kalle Lehemetsa

maaomand ei piirne kasutusvaldusesse antava maaga. Seega ei saa vaidlustataval otsusel olla vahetut

mõju kaebaja õigustele.

Lisaks märgib vastustaja, et Tartu maavanema 30. aprilli 2010. a korraldusega nr 262 on vaidlusaluse

maatüki kasutusvaldusesse saajaks kinnitatud FIE Hardi Tarto. Seega on maavanem pidanud volikogu

ettepanekut õiguspäraseks ja leidnud, et FIE Hardi Tarto vastab vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse saajale kehtestatud nõuetele.

9. Kolmas isik FIE Hardi Tarto vaidleb samuti määruskaebusele vastu. Kolmas isik leiab, et

vaidlustatud määruse resolutsioon on õige, kuna kaebajal puudus põhjendatud huvi Konguta

Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja maaomand

ei piirne kasutusvaldusesse antava maaga. Seetõttu ei vasta kaebaja MaaRS § 233 lg-s 2 sätestatud

tingimustele ning tal ei ole võimalik vaidlusalust maatükki kasutusvaldusesse saada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Halduskohus on tagastanud FIE Kalle Lehemetsa kaebuse, tuginedes HKMS § 23 lg 3 p-le 1,

leides, et Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsus nr 27 ei saanud rikkuda kaebaja õigusi.

Kolleegium on jätkuvalt varasemas praktikas väljendatud seisukohal, et kohus võib jätta kaebuse

HKMS § 11 lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata ja tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa

ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud

(vt 22. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10, 6. mai 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-21-09, 15. mai

2008. a määrus asjas nr 3-3-1-9-08).

Seega on asjas vaidlus selles, kas Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsus nr 27, millega

otsustati eelistada ja esitada maavanemale otsustamiseks vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse

saajana Lembivere külas asuva maatüki P4 osas FIE Hardi Tartot, võis rikkuda FIE Kalle Lehemetsa

õigusi ja kas seetõttu on FIE Kalle Lehemetsal kaebeõigus vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks

halduskohtus.

11. Vastavalt MRS § 23³ lg-le 6 otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu

ettepanekul juhul, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel

kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi. Maavanemale tehtava vallavolikogu

ettepaneku õiguslikku olemust ja selle vaidlustamise võimalikkust selgitas

kolleegium 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-10. Kolleegium asus seisukohale, et

vallavolikogu otsus on menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine halduskohtus on erandina

võimalik. Kolleegium märkis, et lõpliku otsuse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja osas

juhul, kui ühte maatükki kasutusvaldusse soovinud mitu isikut omavahel kokkuleppele ei jõua, teeb

maavanem. Maavanemal on õigus volikogu ettepanekuga mitte nõustuda ja saata asi volikogule

tagasi uueks otsustamiseks, seda ka juhul, kui maavanem leiab, et volikogu otsus ei ole õiguspärane.

Siiski saab maavanem otsustada üksnes volikogu ettepaneku alusel, mistõttu volikogu ettepanek võib

rikkuda eelistuseta jäänud taotleja õigusi ja muutuda lõplikuks juhul, kui maavanem sellega nõustub.

Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde ja leiab, et sarnaselt tuleb vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse andmise menetluses antud vallavolikogu otsust käsitleda ka käesolevas asjas.

12. Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsus nr 27 on menetlustoiming. HKMS § 26 lg 1 p-

st 1 tulenevalt saab halduskohus tühistada õigusvastase haldusakti, kuid sama lõike punkti 3 kohaselt

on halduskohtul toimingu osas volitus õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna Konguta

Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsust nr 27 kui menetlustoimingut tühistada ei saa, siis ei ole

kohtul võimalik tühistamiskaebust lahendada ja kohtud on põhjendatult jätnud tühistamiskaebuse läbi

vaatamata.

13. Kohustamisnõudele hinnangu andmisel on kohtud asunud seisukohale, et kaevatav otsus ei

saanud kaebaja õigusi rikkuda. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maavanem saab otsustada

Konguta vallas Lembivere külas asuva maatüki P4 kasutusvaldusesse andmise Konguta

Vallavolikogu ettepanekul. Maavanemal ei ole õigust otsustada maatüki kasutusvaldusesse andmist

isikule, kelle suhtes vallavolikogu ei ole maavanemale vastavat ettepanekut teinud. Seetõttu võib

Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsus nr 27 kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumise. Kuna

õiguste rikkumine kaevatava toiminguga on võimalik, siis ei esine käesolevas asjas HKMS § 23 lg 3

p-s 1 nimetatud olukorda ja kohtud on alusetult jätnud kohustamiskaebuse läbi vaatamata.

14. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastavalt HKMS § 10 lg-le 3

peab menetlusosaline oma põhjendatud huvi kaebuses ära näitama. Kaebajal ei ole kohustust

põhjendatud huvi äranäitamiseks olukorras, kus ta on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, taotledes

haldusorganile ettekirjutuse tegemist menetlustoimingu uueks sooritamiseks ja esitanud eraldi

vastava varasema toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse.

Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Seetõttu tuleb

FIE Kalle Lehemetsa kaebuse Konguta Vallavolikogule ettekirjutuse tegemise lahendamiseks võtta

seisukoht ka Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 õigusvastasuse osas.

Kolleegium nõustub kohtutega aga selles, et põhjendatud huvi küsimus tuleb kohtul lahendada

sellisel juhul, kui kohus tagastab üksnes kohustamiskaebuse enne menetlusse võtmist või jätab juba

menetlusse võetud kohustamiskaebuse läbi vaatamata, kuid tuvastamiskaebuse osas jätab sellised

otsused tegemata.

15. Vastuses määruskaebusele on Konguta Vallavolikogu väitnud, et Tartu maavanema 30. aprilli

2010. a korraldusega nr 262 on vaidlusalune vallavolikogu otsus kinnitatud ja maatüki

kasutusvaldusesse saajaks määratud FIE Hardi Tarto. Eelmenetluse jätkamisel peab halduskohus

selgitama, kas maatüki kasutusvaldusesse andmise menetluses on antud asja lõplikult otsustav

haldusakt. Kui maavanema korraldusega on maa kasutusvaldusesse saaja otsustatud, siis tuleb

halduskohtul hinnata, kas kaebaja kohustamistaotluse rahuldamine on jätkuvalt võimalik. Kolleegium

osutas 22. juuni 2010. a määruses asjas nr 3-3-1-20-10, et kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud

kaebuse abil ei ole võimalik, saab pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Järelikult saab kohus

sellise kaebuse tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel või jätta kaebuse läbi vaatamata HKMS § 23

lg 3 p 1 alusel. Kui halduskohus leiab, et kohustamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, peab kohus

selgitama, kas kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamistaotluse iseseisvaks rahuldamiseks. Vajadusel

peab kohus siinjuures juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad

menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks.

16. Konguta Vallavolikogu ja FIE Hardi Tarto on vastuses määruskaebusele asunud seisukohale, et

vallavolikogu vaidlustatud otsus ei saanud rikkuda kaebaja õigusi põhjusel, et kaebaja maaomand ei

piirne kasutusvaldusesse antava maatükiga. Seega ei vasta kaebaja MaaRS § 233 lg-s 2 sätestatud

tingimustele ning MaaRS § 233 lg-st 3 tulenevalt ei ole tal õigust esitada avaldust vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlemiseks. Kolleegium märgib, et vastustaja ja kolmanda

isiku väidetele saab anda hinnangu FIE Kalle Lehemetsa kaebuse sisulise lahendamise käigus.

Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuses nr 27, samuti sellele eelnenud vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluses on FIE Kalle Lehemetsa käsitatud isikuna,

kes vastab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejale kehtestatud tingimustele. Seega on

vastustaja ise pidanud kaebajat menetlusosaliseks vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmise

menetluses.

17. Vastavalt HKMS § 743 lg-le 2 kui Riigikohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta

vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral uue määruse. Vajaduse korral saadab Riigikohus asja

uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud ringkonnakohtule või teisele ringkonnakohtule. Seega

lahendab Riigikohus määruskaebuse esemeks oleva vaidluse ise ja saadab asja uueks lahendamiseks

ringkonnakohtule juhul, kui Riigikohus ise ei saa asja lahendada näiteks seetõttu, et asjas on vaja

koguda täiendavaid tõendeid või muuta neile antud ringkonnakohtu hinnangut.

Käesolevas asjas on FIE Kalle Lehemets taotlenud Riigikohtult ringkonnakohtu määruse tühistamist

ja esialgse kaebuse menetlusse võtmist või asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule saatmist.

Kolleegium märgib, et FIE Kalle Lehemets on ekslikult taotlenud kaebuse menetlusse võtmist.

Määruskaebusega on vaidlustatud kohtu otsustus jätta kaebus läbi vaatamata, mitte keelduda kaebuse

menetlusse võtmisest. FIE Kalle Lehemetsa kaebuse menetlusse võtmise on halduskohus otsustanud

eraldi määrusega 8. veebruaril 2010. Seega ei saa kolleegium rahuldada taotlust võtta esialgne kaebus

menetlusse. Kolleegium ei pea põhjendatuks ka asja ringkonnakohtule uueks lahendamiseks saatmist.

Asja lahendamiseks ei ole vaja täiendavaid asjaolusid välja selgitada ega tõendeid hinnata ja

kolleegium saab asja ise lahendada. Seetõttu oleks asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmine

vastuolus HKMS § 743 lg-s 2 sätestatud põhimõttega ja tooks kaasa menetluse põhjendamatu

venimise. Kolleegium arvestab veel asjaoluga, et ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on FIE

Kalle Lehemets taotlenud halduskohtu määruse tühistamist. Nendel põhjustel mõistab kolleegium

Riigikohtule esitatud määruskaebuse taotlust selliselt, et kaebaja soovib nii ringkonnakohtu kui ka

halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks.

18. Eeltoodule tuginedes tuleb FIE Kalle Lehemetsa määruskaebus rahuldada osaliselt. Kolleegium

tühistab Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a määruse ja Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2010. a

määruse haldusasjas nr 3-10-223 osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebus Konguta Vallavolikogule

ettekirjutuse tegemiseks ja Konguta Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsuse nr 27 õigusvastasuse

tuvastamiseks. Selles osas tuleb asi saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku § 90 lg 2 tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon

tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann