3-3-1-62-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-62-10

Määruse kuupäev

22. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Investland OÜ kaebus Misso Vallavalitsuse 21. aprilli 2008. a

ehitusloa nr 11 ja 14. septembril 2009. a kasutusloa nr 6

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2010. a määrus ja Tartu

Ringkonnakohtu 29. aprilli 2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-

Menetluse alus Riigikohtus

Investland OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Investland OÜ määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. veebruari

2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-87 osas, millega jäeti rahuldamata Investland OÜ taotlus

muuta kaebust. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2010. a määrus haldusasjas nr 3-

10-87 osas, millega jäeti rahuldamata Investland OÜ määruskaebus halduskohtu määruse

peale osas, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebuse muutmise taotluse. Muus osas jätta

halduskohtu ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Saata asi tühistatud osas Tartu

Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks.

Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Misso Vallavolikogu 27. augusti 2008. a otsusega kehtestati Misso vallas Lütä külas asuva Männi

kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, mille Investland OÜ vaidlustas 12. novembril 2009 Tartu

Halduskohtus (haldusasi nr 3-09-2649).

2. Misso Vallavalitsus andis 21. aprillil 2008 ehitusloa nr 11 lao-kontorihoone ehitamiseks Misso

vallas Lütä külas asuvale Männi maaüksusele ja 14. septembril 2009 kasutusloa nr 6 samal

maaüksusel asuvale lao-kontorihoonele. Ehitusloa väljaandmine otsustati 21. aprilli 2008. a

korraldusega nr 2.1-3/73 ning kasutusloa andmine 9. septembri 2009. a korraldusega nr 2.1-3/135.

3. Investland OÜ esitas 11. jaanuaril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud ehitusloa ja

kasutusloa tühistamiseks. 9. veebruaril 2010 esitas Investland OÜ halduskohtule taotluse, milles

palus ennistada kaebetähtaeg, kui aga halduskohus leiab, et kaebus eelnimetatud haldusaktide

tühistamise nõudes ei ole esitatud tähtaegselt, siis palub Investland OÜ tunnistada haldusaktid

õigusvastaseks. Põhjendatud huviks märkis kaebaja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse.

4. Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2010. a määrusega loeti kaebus mittetähtaegselt esitatuks ja

lõpetati asjas menetlus. Taotlus kaebuse muutmiseks tuvastamiskaebuseks jäeti rahuldamata.

5. Investland OÜ palus määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha määrus asja

menetlemiseks esimese astme kohtus.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis määruse resolutsiooni punktiga 1 määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata ning punktiga 2 tagastas määruskaebusele lisatud asjatundja

arvamuse ja vastustaja 27. aprilli 2010. a avaldusele lisatud tõendid. Ringkonnakohus põhjendas

määrust järgmiselt:

1) HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul

haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kui seadus ei sätesta teisiti, saab teatavakstegemiseks lugeda

üksnes haldusakti vahetut ja individuaalset edastamist või üleandmist isikule. Seejuures

võrdsustatakse haldusakti teatavakstegemine esindajale teatavakstegemisega esindatavale (TsMS

§ 217 lg 6). Kaebetähtaja kulgemahakkamine ei sõltu sellest, kas isik tutvub reaalselt saadud

haldusaktiga. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakti on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on

tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega;

2) Misso Vallavolikogu esindaja edastas vaidlustatud load koos nende andmise korraldustega kaebaja

esindajale teises haldusasjas määruskaebuse lisana (tl 130-154). Volikogu esindaja saatis

määruskaebuse kaebaja esindajale elektronkirjaga 30. novembril 2009. Vaidlust ei ole, et luba ja

korraldusi ei olnud sellele elektronkirjale lisatud. Vaidlust pole aga ka selles, et sama määruskaebus

koos kõigi lisadega, sh lubade ja korraldustega, saadeti kaebajale ka posti teel ning kaebaja esindaja

sai selle saadetise kätte 3. detsembril 2009;

3) küsimusele, kas haldusakti edastamine teise kohtuasja raames on käsitatav haldusakti

teatavakstegemisena, ei saa anda ühest vastust. Olukorras, kus üleantav haldusakt sisaldub teise

kohtuasja arvukate materjalide hulgas ühe väheolulise dokumendina, ei pruugi ka kogenuim jurist

koheselt tajuda, et temani on jõudnud haldusakt, mille vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema.

Käesoleval juhul ei olnud ehitusluba ja kasutusluba haldusasjas nr 3-09-2649 teisejärgulised. Selles

asjas käis vaidlus detailplaneeringu suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise üle. Kaebaja oli esialgse

õiguskaitse kohaldamist taotlenud just seoses kartusega, et detailplaneeringu alusel antakse välja

ehitusluba (tl 122). Järelikult pidi kaebaja esindaja määruskaebusega tutvudes mõistma, et talle on

saadetud olulised haldusaktid;

4) õigus on kaebajal, et ta ei olnud kohustatud kohe hakkama tutvuma asjas nr 3-09-2649 esitatud

määruskaebusega. Sellist kohustust ei ole isikul ka muudel juhtudel haldusakti teatavakstegemisel.

30-päevane kaebetähtaeg on muu hulgas kehtestatud selleks, et isikule jääks mõistlik aeg

haldusaktiga tutvumiseks ja selle vaidlustamise vajaduse selgitamiseks. Haldusasjas nr 3-09-2649

anti kaebajale määruskaebusele vastamiseks tähtaeg 22. detsembrini 2009. Hiljemalt sel päeval pidi

kaebaja esindaja mõistma, et talle on juba 3. detsembril 2009 tehtud teatavaks olulised haldusaktid;

5) puuduvad asjaolud, mis oleks takistanud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja

kulgemahakkamist 3. detsembril 2009. Selle sätte kohaselt möödus kaebetähtaeg 2. jaanuaril 2001

(laupäev). Kaebuse esitamise viimane päev oli järelikult 4. jaanuar 2010. Kaebus esitati 11. jaanuaril

2010, seega mittetähtaegselt;

6) olukorras, kus kaebus on esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, puudub vajadus

täiendavalt kontrollida, kas kaebetähtaeg tuleb lugeda möödunuks ka HKMS § 9 lg 9 alusel

ebamõistliku viivituse tõttu. Seega ei anna ringkonnakohus hinnangut küsimustele, kas vastustaja

oleks pidanud kaebajat varem Männi kinnistule ehitamist puudutavatest haldusaktidest teavitama ja

kas kaebaja oli ehitustegevusest saanud teada muul viisil juba varem;

7) kaebaja esitas 9. veebruari 2010. a avalduses kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 185 pöördel).

Avalduses ei ole selgesõnaliselt märgitud, mida kaebaja peab mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja

möödalaskmisel. Taotluse kontekstist on siiski mõistetav, et kaebaja arvates takistas varasemat

kaebuse esitamist vajadus koguda tõendeid lubade õigusvastasuse põhjendamiseks;

8) halduskohus on jätnud oma määruse resolutiivosas kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamata.

Olukorras, kus halduskohus luges kaebetähtaja möödalastuks HKMS § 9 lg 9 alusel, puudus vajadus

kaebetähtaja ennistamata jätmist täiendavalt põhjendada, sest isikul ei saa olla mõjuvat põhjust

tähtaja möödalaskmiseks, kui ta on kaebuse esitamisega viivitanud ebamõistlikult. Sellele vaatamata

oleks kohus pidanud ennistamistaotluse lahendama määruse resolutsiooniga. See menetlusviga on

võimalik parandada apellatsiooniastmes asja halduskohtule tagasi saatmata. Ringkonnakohus on

seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks halduskohtul alust ei olnud;

9) kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust väide, et kaebajal tuli enne kaebuse esitamist välja nõuda

vaidlustatud lubade andmise aluseks olevad dokumendid (nt ehitusloa taotlus), et jõuda selgusele, kas

vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased. Kaebetähtaja kulgemahakkamine sõltub seaduse kohaselt

haldusakti teatavakstegemisest, mitte selle õigusvastasust põhjendada võivate dokumentide

kättesaamisest. Vastupidist ei tulene ka HKMS § 10 lg 2 p-st 3. Ka siis, kui isikul ei ole võimalik

kaebetähtaja jooksul hankida kõiki haldusakti õigusvastasust põhjendavaid dokumente, tuleb kaebus

esitada tähtaegselt ning vajadusel nõuab asjassepuutuvad dokumendid välja kohus (HKMS § 16 lg 6).

Ka selliselt on võimalik tagada efektiivne õiguste kaitse (PS §-d 14 ja 15);

10) kaebuse õigeaegset esitamist võis takistada kaebaja ebaõige hinnang, et haldusaktid tehti talle

teatavaks 10. detsembril 2009. Kui haldusaktid on lühikese ajavahemiku järel isikule saadetud mitmel

korral, võib teatud tingimustel ka kogenud juristi eksimust kaebetähtaja alguse kindlakstegemisel

pidada vabandatavaks. Käesoleval juhul pidi aga kaebaja esindaja mõistma, et üks haldusaktidest on

antud pikka aega tagasi, mistõttu tal tulnuks erilise tähelepanuga kontrollida, ega kaebaja ei ole

haldusaktidest varem teada saanud. Mida enam on haldusakti andmisest aega möödunud, seda

kaalukamad peavad olema põhjused tähtaja ennistamiseks. Käesoleval juhul on ehitusloa andmisest

möödunud märkimisväärne ajavahemik ning ehitusloa vaidlustamine kahjustaks õiguskindlust.

Kaebetähtaja möödalaskmise põhjused olid antud juhul pigem vähekaalukad, sest suurema

tähelepanelikkuse korral oleks saanud viga vältida. Kasutusluba on küll antud hiljem, kuid ehitusloa

tähtaegsel vaidlustamisel oleks ka kasutusloa hilinenud vaidlustamist saanud vältida;

11) kaebetähtaja ennistamata jätmiseks on kaalukamad põhjused kui ennistamiseks. Kaebetähtaja

ennistamata jätmisel ei jää kaebaja õigused täielikult kaitseta. Kui neid on rikutud, ei ole välistatud

kahjunõude esitamine;

12) kaebaja esitas 9. veebruaril 2010 halduskohtule avalduse, milles palutakse tühistamisnõude

läbivaatamise võimatuse korral tuvastada lubade õigusvastasus. Seda avaldust tuleb käsitada

avaldusena kaebuse muutmiseks, sest tuvastamisnõuet algses kaebuses ei sisaldunud. Ka täiendava

alternatiivse nõude esitamine, mida algses kaebuses ei esine, kujutab endast kaebuse nõude muutmist.

Sõltumata sellest, kas täiendav nõue on alternatiivne või kumulatiivne, muutub sellega vaidluse ese.

See, et tühistamisnõudes sisaldub loogiliselt tuvastamisnõue, kuivõrd kohus ei saa haldusakti ilma

õigusvastasuse kindlakstegemiseta tühistada, ei tähenda, et kohus võiks ilma kaebuse muutmiseta

minna üle tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2007. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-6-05, p 20);

13) HKMS § 19 lg 8 kohaselt võib kaebuses esitatud taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja

möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda

otstarbekaks. Sellest sättest tulenevalt otsustab olukorras, kus teised menetlusosalised ei ole kaebuse

muutmiseks nõusolekut andnud, kaebuse muutmise lubatavuse kohus oma äranägemisel. Kohus ei ole

kohustatud igal juhul kaebuse muutmiseks luba andma isegi siis, kui kaebus vastaks muudetud kujul

halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele. Seda ulatuslikum on kohtu kaalutlusõigus olukorras, kus

muudetud kaebuse lubatavus on kahtluse all. Kui kohus leiab, et muudetud kujul ei vastaks kaebus

seaduse nõuetele, ei pane HKMS § 19 lg 8 kohtule kohustust anda kaebajale võimalust puudused

kõrvaldada. Sellises olukorras võib olla otstarbekas lõpetada algne menetlus ning anda kaebajale

võimalus uue kaebuse esitamiseks;

14) selleks, et ringkonnakohtus saaks halduskohtu seisukohta kaebuse muutmise lubatavuse osas

muuta, peaks halduskohus olema loa andmisest keeldumisel teinud olulise kaalutlusvea. Sellist

kaalutlusviga ringkonnakohus ei näe. Seetõttu jääb määruskaebus kaebuse muutmise osas

rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele sellega seoses märgib ringkonnakohus järgmist.

Halduskohus ei pidanud võtma lõplikku seisukohta, kas kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamiseks

põhjendatud huvi. Asjakohatu on kaebaja märkus, et põhjendatud huvi puudumine ei ole HKMS § 24

kohaselt menetluse lõpetamise aluseks. Halduskohus ei ole sellele asjaolule tuginedes menetlust

lõpetanud. Küll aga võib põhjendatud huvi puudumine või kahtlus põhjendatud huvi suhtes

tähendada, et kaebuse muutmise lubamine ei ole otstarbekas. Kaebajal on sellisel juhul võimalus

kaaluda uue tuvastamiskaebuse esitamist ning põhjendada selles oma huvi haldusakti õigusvastasuse

tuvastamiseks. Antud juhul jääb ka ringkonnakohtule ebaselgeks, milles seisneb põhjendatud huvi nt

kasutusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on tema õigusi riivavaks probleemiks pidanud

ehitise asukohta. Ehitise asukoht ei sõltunud kasutusloast;

15) kaebuse muutmisest keeldumine ei võtnud käesoleval juhul kaebajalt iseenesest võimalust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Menetluse lõpetamine välistab uue kaebuse esitamise juhul, kui uues

asjas on esitatud sama nõue, mis varasemas (HKMS § 11 lg 31 p 2). Käesolevas asjas esitati

tühistamisnõue. Kuna kohus ei lubanud kaebust muuta tuvastamiskaebuseks, ei ole käesolevas asjas

tuvastamisnõuet esitatud ning käesolev asi ei ole identne võimaliku tulevase tuvastamiskaebusega (vt

eespool p 18). Riigikohtu 20. oktoobri 2005. a seisukohad haldusasjas nr 3-3-1-33-05 on muudetud

3. aprilli 2007. a otsuse seisukohtadega haldusasjas nr 3-3-1-6-05. Samuti ei ole möödunud

tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg;

16) Investland OÜ 1. märtsi 2010. a määruskaebusele on lisatud tõendina asjatundja arvamus

Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu võimaluste kohta. Vastustaja esitas 27. aprillil 2010

ringkonnakohtule vastuse kohtu esitatud küsimusele. Vastusele lisati tõendina Investland OÜ

22. detsembri 2010. a seisukoht haldusasjas nr 3-09-2649 koos väljavõttega äriregistrist.

Ringkonnakohus ei pea nendest tõenditest nähtuvaid asjaolusid käesolevas asjas oluliseks. Seetõttu

tagastab ringkonnakohus tõendid (TsMS § 238 lg 1 p 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. OÜ Investland palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määruse ning saata asi

lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt:

1) kuna kaebuse esitajale pole vaidlustatud haldusakte teatavaks tehtud, ei kuulu kohaldamisele

HKMS § 9 lg 1, vaid HKMS § 9 lg 9 ja tühistamiskaebus on esitatud tähtaegselt. Tulenevalt HMS §-

st 13 saab haldusakti teatavaks teha üksnes kaebuse esitajale või esindajale, kellele on selleks antud

kirjalik volitus. Ringkonnakohus eeldab, et kaebuse esitaja tutvus 3. detsembril 2009 vaidlustatud

haldusaktidega esindaja kaudu teises kohtuasjas. Kuna väidetav haldusaktist teavitamine toimus

kohtumenetluses, milles vaieldi Männi kinnistu detailplaneeringu õiguspärasuse üle, siis

detailplaneeringu vaidlustamise menetluses esitatud ehitusloast ja kasutusloast teadasaamist ei saa

automaatselt lugeda esindatava teadmiseks. Ringkonnakohus pole kontrollinud, kas kaebuse esitaja

esindajal olid volitused vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmiseks esindatava nimel. Seega on

ringkonnakohus ebaõigesti lugenud kaebuse esitajale vaidlustatud haldusaktide teatavaks tegemise

päevaks 3. detsembri 2009. Kaebuse esitaja sai vaidlustatud haldusaktidest teada 10. detsembril 2009

vastusena 3. detsembri 2009. a teabenõudele Männi kinnistule väljastatud ehitusloa ja kasutusloa ning

nende aluseks olevate dokumentide saamiseks. Kuna kaebuse esitaja ootas oma järelepärimisele

vastust, siis puudus tal vajadus otsida neid haldusakte mujalt;

2) kui kohaldamisele kuulunuks HKMS § 9 lg 1, siis tulnuks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

Kaebuse esitaja soovis lisaks vaidlustatud haldusaktidele saada ka ehitusprojekti, mille alusel taotleti

vaidlustatud ehitusluba. Vastustaja pidanuks enne ehitusloa väljastamist võimaldama kaebuse esitajal

avaldada arvamust ehitusprojekti suhtes. Vastustaja pidi ette nägema, et kaebuse esitaja õigusi võib

rikkuda ehitamise lubamine sinna, kuhu Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga oli ette

nähtud tee, mida mööda oleks Kõrgemäe kinnistult võimalik pääseda Luhamaa tollipunkti. Kuna

kaebuse esitajat pole ehitusloa menetlusse kaasatud, siis on ehitusloa väljastamisel rikutud head

haldustava;

3) ringkonnakohus käsitles kaebuse muutmise avaldusena 9. veebruari 2010. a avaldust, milles paluti

tühistamiskaebuse läbivaatamise võimatuse korral tuvastada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasus.

Ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-6-05 ei käsitle praegust olukorda, sest

selles lahendis rõhutati kaebuse esitaja tahte vastast kohtuotsuse tegemise käigus tühistamiskaebuselt

tuvastamiskaebusele ülemineku lubamatust. Halduskohus pidanuks tulenevalt Riigikohtu lahendis

asjas nr 3-3-1-49-01 kirjeldatud uurimispõhimõttest, kui tal tekkis kahtlusi, kas tuvastamisnõue on

esitatud alternatiivselt või soovis kaebuse esitaja taotlust muuta, selgitama välja kaebuse esitaja tahte.

Olukord, kus kaebuse esitaja saab oma õigusi kaitsta uue kaebusega, pole kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega. Kui kohus menetleks samas asjas ka tuvastamisnõuet, siis ei peaks

kaebuse esitaja kandma teise menetlusosalise menetluskulusid. Praegu pole tegemist taotluse

muutmise, vaid kaebuse täiendamisega alternatiivse taotlusega juhuks, kui kohus peaks jätma

tühistamiskaebuse rahuldamata. Kaebuse täiendamine oli kooskõlas HKMS § 9 lg-ga 8. HKMS § 10

lg 32 järgi võib kaebuses esitada mitu nõuet, sh mitu nõuet selliselt, et kaebuse või protesti esitaja

palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Puuduvad põhjused, miks

halduskohus ei peaks menetlema tähtaegselt esitatud tuvastamisnõuet;

4) kohtud on kaebuse muutmise ebaotstarbekust põhjendanud kaebuse esitaja huvi puudumisega ega

ole võimaldanud tõendada tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi. Kui halduskohtu arvates

oli kaebuses või selle täienduses kõrvaldatavaid puudusi, siis pidanuks ta HKMS § 11 lg 2 kohaselt

jätma tuvastusnõudes kaebuse käiguta ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna HKMS § 19

lg 8 annab halduskohtule õiguse nõustuda kaebuse muutmisega ka siis, kui teised menetlusosalised ei

ole sellega nõus, siis oleks menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus nõuda eraldi

tuvastamiskaebuse esitamist. Isegi kui kaebust ei oleks 9. veebruaril 2010 täiendatud, pidanuks

halduskohus selgitama, et on võimalik esitada (alternatiivselt) ka tuvastamiskaebus;

5) halduskohtu kahtlused põhjendatud huvi olemasolus ei anna alust tuvastamiskaebuse menetluse

lõpetamiseks. Selgusetuks jääb ka see, miks halduskohus juba asja ettevalmistamise staadiumis leidis,

et kahjunõue on ennatlik. Lao-kontorihoone ehitamisega Männi kinnistule muutub võimatuks

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ette nähtud ühendus Kõrgemäe kinnistu ja Luhamaa

tollipunkti vahel;

6) ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta tagastas koos määruskaebusega esitatud asjatundja

arvamuse, millega kaebuse esitaja soovis tõendada oma põhjendatud huvi;

7) halduskohtu määruse tagajärjel võib kaebuse esitaja jääda ilma võimalusest esitada kaebus

vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 24 lg 2 järgi lõpetab kohus

menetluse määrusega ja menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas

asjas. Kaebust täiendati 9. veebruaril 2010 vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse

tuvastamisnõudega. Halduskohus andis sisulise hinnangu ka tuvastamisnõudele. Kui hiljem esitataks

tuvastamiskaebus, siis võib halduskohus jätta selle HKMS § 23 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata.

8. Misso Vallavalitsus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata või menetlusse

võtmisel rahuldamata.

9. Kolmas isik Collade OÜ on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata või

menetlusse võtmisel rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, mille kohaselt Investland OÜ

tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 3. detsembril 2009 ja tühistamiskaebuse

esitamise viimane päev oli 4. jaanuar 2010, ning järeldusega, et 11. jaanuaril 2010 esitatud

tühistamiskaebus polnud tähtaegne (käesoleva määruse p 6 alap-d 1, 2, 3, 4 ja 5). Kolleegium ei

korda ringkonnakohtu neid põhjendusi.

11. Täiendavalt märgib kolleegium seoses tühistamiskaebuse mittetähtaegsuse ja Riigikohtule

esitatud määruskaebusega järgmist.

Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidab Investland OÜ esindaja, et väidetav haldusaktidest

teavitamine toimus teises kohtumenetluses ja ringkonnakohus ei kontrollinud, kas Investland OÜ

esindajal olid volitused vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmiseks esindatava nimel (käesoleva

määruse p 7 alap 1).

Investland OÜ esindaja pole enne määruskaebuse esitamist Riigikohtule seadnud kahtluse alla, kas

vaidlustatud haldusaktide talle kui Investland OÜ esindajale saatmine teises, kuid praeguse asjaga

tihedalt seotud haldusasjas on käsitatav tema kliendile haldusakti teatavaks tegemisena. Kolleegium

on seisukohal, et Investland OÜ esindaja on varasemas kohtumenetluses käsitanud talle

10. detsembril 2009 Misso Vallavalitsuse poolt saadetud haldusaktide saamist haldusaktide

kättetoimetamisena ning on arvutanud ja arvutab ka praegu tühistamiskaebuse esitamise tähtaega

sellest päevast. Samuti on Investland OÜ esindaja teises kohtuasjas, milles vaieldi Männi kinnistu

detailplaneeringu üle, taotlenud esialgse õiguskaitse korras ehituslubade kehtivuse peatamist ja

astunud samme praeguses kohtuasjas vaidlustatud haldusaktide saamiseks ning need haldusaktid teise

kohtuasja menetluses ka saanud. Kolleegiumi arvates ei saa ka seepärast väita, et Investland OÜ

esindaja advokaadibüroo poolt 3. detsembril 2009 vastu võetud ehitusluba ja kasutusluba ei ole

teatavaks tehtud Investland OÜ-le.

Haldusasjas nr 3-09-2649 vaidlustas Investland OÜ Männi kinnistu detailplaneeringu. Novembris

2009 esitas Investland OÜ halduskohtule detailplaneeringu tühistamise kaebuse, milles oli esitatud ka

taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Misso Vallavolikogu otsuse, millega kehtestati Männi

kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, kehtivus kohtuotsuse jõustumiseni samas haldusasjas. Tartu

Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse 18. novembri 2009. a määrusega. Misso

Vallavolikogu esitas 30. novembril 2009 määruskaebuse, milles palus selle kohtumääruse tühistamist.

Määruskaebuse ärakiri saadeti Investland OÜ-le ja tema esindajale. Investland OÜ esindajale posti

teel saadetud määruskaebuse ärakirjale olid lisatud ka praeguses kohtuasjas vaidlustatud ehitusluba ja

kasutusluba. Kohtutoimiku I köite lehel 156 on Eesti Posti Klienditeeninduskeskuse teade, et tähtkirja

võttis 3. detsembril 2009 vastu selle advokaadibüroo, kelle advokaat esindas Investland OÜ-d,

sekretär. Investland OÜ esindaja esitas 3. detsembril 2009 Misso Vallavalitsusele teabenõude, milles

palus väljastada kõik Misso vallas asuvale Männi kinnistule ehitis(t)e ehitamiseks väljastatud

ehitusload ja ehituslubade taotlused koos taotlustele lisatud dokumentidega, samuti kasutusload ja

kasutuslubade taotlused ja neile lisatud dokumendid (kohtutoimiku I kd leht 27). Investland OÜ

esindaja sai teabenõude alusel 10. detsembril 2009 kätte load ja loataotlused.

Ringkonnakohtule 23. aprillil 2010 saadetud kirjas väidab Investland OÜ esindaja järgmist: "Asjaolu,

et 30. novembri 2009. a määruskaebus ja selle lisad olid toimetatud advokaadibüroole, ei tähenda, et

need olid kätte toimetatud kaebuse esitaja esindajale ja kaebuse esitaja esindaja asus nendega

koheselt tutvuma. Kui oletada, et kaebuse esitaja esindajale on määruskaebus kätte toimetatud

30. novembril 2010. a ja lisad 3. detsembril 2010. a, ei tähenda see veel, et kaebuse esitaja esindaja

pidi mõistma, et ta peab määruskaebusest otsima haldusakte." (Kohtutoimiku II kd leht 80). 23. aprilli

2010. a vastuses ringkonnakohtu 22. aprilli 2010. a kirjale teatas Investland OÜ esindaja: "Ainus

kuupäev, mille puhul on kindlalt võimalik väita, et kaebuse esitaja on vaidlustatud haldusaktid kätte

saanud, on 10. detsember 2009. a, mil vastustaja edastas vaidlustatud haldusaktid kaebuse esitaja

järelepärimise peale kaebuse esitaja esindajale." (Kohtutoimiku II kd leht 81.)

12. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti leidnud, et puuduvad põhjused

tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (käesoleva määruse p 6 alap-d 7, 9, 10 ja 11).

Kolleegium ei korda ringkonnakohtu põhjendusi, sest Riigikohtule esitatud määruskaebuse väited

vaid täpsustavad halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud põhjendusi. Investland OÜ on jätkuvalt

seisukohal, et haldusaktide vaidlustamiseks oli tal tarvis saada ka ehitusprojekti, mille alusel

väljastati vaidlustatud ehitusluba (käesoleva määruse p 7 alap 2).

13. Määruskaebuses väidab Investland OÜ, et tühistamisnõudest hiljem esitatud tuvastamisnõude

puhul pole tegemist kaebuse taotluse muutmise, vaid kaebuse täiendamisega alternatiivse taotlusega

juhuks, kui kohus peaks jätma tühistamiskaebuse rahuldamata. Samuti väidetakse määruskaebuses, et

kaebuse täiendamine oli kooskõlas HKMS § 9 lg-ga 8 (käesoleva määruse p 7 alap 3).

Kolleegium määruskaebuse esitaja selle seisukohaga ei nõustu.

14. Investland OÜ palus 9. veebruari 2010. a taotluses halduskohtule tunnistada ehitusluba ja

kasutusluba õigusvastaseks, kui kohus leiab, et tühistamisnõue pole esitatud tähtaegselt. Samas

taotluses kirjutas Investland OÜ, et kui "[---] halduskohus siiski leiab, et kaebus on esitatud

mittetähtaegselt, siis soovib kaebuse esitaja muuta oma taotlust ja palub halduskohtul tunnistada

vaidlustatud haldusaktid õigusvastaseks." (Kohtutoimiku I kd lehed 185 ja 186.)

15. Alternatiivseid nõudeid käsitleb HKMS § 10 lg 32, milles sätestatakse: "Kaebuses või protestis

võib esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse või protesti esitaja palub

rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata."

Selle sätte sõnastusest tuleneb, et alternatiivseid nõudeid saab esitada üksnes selliselt, et ühe nõude

rahuldamine tuleb kõne alla ainult teise nõude rahuldamata jätmise korral. Praegusel juhul ei ole

tegemist alternatiivsete nõuetega HKMS § 10 lg 32 mõttes, sest Investland OÜ seostas

tuvastamisnõude mitte tühistamisnõude rahuldamata jätmisega, nagu näeb ette HKMS § 10 lg 32,

vaid tühistamisnõude mittetähtaegseks lugemisega. Kuna tühistamisnõue on esitatud mittetähtaegselt,

jääb menetlusse tuvastamisnõue.

Kolleegium märgib, et nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine saab kõne alla tulla üksnes nõude

sisulisel läbivaatamisel. Seega on alternatiivsete nõuete eelduseks, et kohus saab kahte või enamat

nõuet pärast eelmenetlust sisuliselt läbi vaadata. Praegusel juhul ei jõudnud halduskohus

tühistamiskaebuse sisulisele arutamisele, sest halduskohus leidis eelmenetluses, et tühistamiskaebus

pole tähtaegne ja lõpetas HKMS § 12 lg 3 alusel menetluse.

16. Kolleegium mõistab määruskaebuse esitajat selliselt, et Investland OÜ leiab, et kaebuse

täiendamine alternatiivse taotlusega pole kaebuse muutmine. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse

täiendamine uue nõudega kujutab endast kaebuse muutmist ning kaebuse sellisele muutmisele tuleb

kohaldada nii HKMS § 19 lg-t 8 kui ka HKMS § 9 lg-t 8. Sama kehtib ka kaebuse täiendamisel

alternatiivse taotlusega.

HKMS § 9 lg-s 8 sätestatakse: "Kui kaebuses on esitatud mitu taotlust, kohaldatakse igale taotlusele

vastavat tähtaega. Kaebust võib täiendada uue taotlusega ainult kooskõlas käesolevas paragrahvis

sätestatud tähtaegadega." HKMS § 9 lg 8 reguleerib kaebuse täiendamist uue taotlusega üksnes

seonduvalt kaebetähtajaga. Investland OÜ tuvastamiskaebus oli tähtaegne ja vastas seepärast

tõepoolest HKMS § 9 lg 8 nõudele.

HKMS § 19 lg-s 8 sätestatakse üldine nõue kaebuse muutmisele (täiendamisele): "Kaebuses või

protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus

või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui

ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks."

Kolleegiumi arvates ei tulene seadusest ja oleks ka ebamõistlik järeldus, et kuigi tühistamiskaebuselt

tuvastamiskaebusele üleminek on võimalik ainult kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus

menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui teised

menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks, on

tühistamisnõudele alternatiivse tuvastamisnõude lisamine aga võimalik menetluse igas staadiumis ja

seejuures ilma ülejäänud menetlusosaliste nõusolekuta. Selline, ebamõistlik järeldus oleks võimalik,

kui kaebuse täiendamine alternatiivse tuvastamisnõudega või ükskõik millise uue nõudega poleks

käsitatav kaebuse muutmisena. Kaebuse muutmine on ka ühe nõude asendamine teisega.

17. Praeguses asjas teised menetlusosalised tuvastamisnõude esitamiseks nõusolekut ei andnud.

18. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et halduskohus ei ole Investland OÜ

kaebuse muutmise taotluse lubatavuse osas teinud olulist kaalutlusviga (käesoleva määruse p 6

alap 14).

Halduskohus põhjendas kaebuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmist järgmiselt:

"Antud juhul ei pea kohus otstarbekaks taotluse muutmist ning teised menetlusosalised ei ole selleks

nõusolekut andnud. Nii vastustaja kui 3. isik ei pea taotluse muutmist põhjendatuks.

Kohus on käsitlenud esitatud kaebust tühistamiskaebusena ning märgib, et kaebaja on olukorra

päästmiseks muutnud esialgset taotlust, olles seisukohal, et kui ei saa tühistamiskaebusega, siis võib

tuvastamiskaebuse esitamisel haldusakte vaidlustada. Kuna esialgselt on kaebaja sooviks ja kaebuse

eesmärgiks vabaneda haldusaktidest (tühistamisnõue), siis oma taotluse muutmisel ei saavuta kaebaja

oma eesmärki ning ainult tähtaegsuse tõttu oma taotlust muuta ei ole eesmärgipärane ning kahjustab

protsessi mainet. Tulenevalt HKMS § 15 lg 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

protsessiõigusi heauskselt.

Mis puutub põhjendatud huvi alusena välja toodud hilisemat võimalikku kahju hüvitamise nõuet, siis

on see kaebaja poolt ennatlik ning tekib küsimus, kas kaebajal on kaevatava haldusaktiga seost.

Riigikohus on märkinud lahendis 3-3-1-21-09, et põhjendatud huvi on küll kaebajal ära märgitud,

kuid kas see huvi saab edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajal oma õiguste teostamisel või

kaitsmisel. Samuti on märgitud, et isikul saab olla haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks

põhjendatud huvi, kui tal on haldusaktiga otsene või isiklik seos. See tähendab, et haldusaktil peab

olema vahetu mõju selle isiku õigustele, mis antud juhul on kaheldav." (Kohtutoimiku I köite leht

280.)

19. Kolleegiumi arvates ei nähtu halduskohtu määruse ülaltsiteeritud lõikudest kaalutlusõiguse

teostamist.

Enesestmõistetavalt ei saa tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekul kaebaja saavutada seda

eesmärki, mis ta seadis tühistamisnõude esitamisel. Kuid Investland OÜ on kaebuse liigi muutmisel

ära näidanud, miks ta soovib esitada tuvastamisnõude. Tuvastamisnõude puhul on kaebuse esitaja

märkinud kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsust. Halduskohus ei ole kaebuse muutmise taotluse

rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et tuvastamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Halduskohus on kaebuse liigi muutmist pidanud eesmärgipäratuks ja protsessi mainet kahjustavaks.

Kolleegiumi arvates ei saa kaebuse liigi muutmise taotlust pidada eesmärgipäratuks, kuna Investland

OÜ peab tuvastamisnõude sihiks tulevast võimalikku kahjunõuet. Kolleegiumile jäävad selgusetuks

põhjendused, miks halduskohus peab kaebuse taotluse muutmist protsessi mainet kahjustavaks.

Samuti jääb kolleegiumile selgusetuks, millel põhineb halduskohtu etteheide protsessiõiguste

mitteheauskses kasutamises.

Halduskohus on kahelnud, kas vaidlustatud haldusaktidel on vahetu mõju Investland OÜ õigustele, ja

jätnud Investland OÜ taotluse määrusega rahuldamata. Kolleegium on seisukohal, et kohtulahend ei

saa põhineda kahtlusel. Kahtlused peavad olema kõrvaldatud enne lahendi tegemist.

20. Investland OÜ vaidlustab ka ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega tagastati

määruskaebusele lisatud asjatundja arvamus ja vastustaja 27. aprilli 2010. a avaldusele lisatud

tõendid, ning taotleb ringkonnakohtu määruse tervikuna tühistamist.

Kolleegiumi arvates puudub õiguslik võimalus tühistada ringkonnakohtu määruse punkti 2 tervikuna,

sest Investland OÜ õigusi ei saa rikkuda vastustaja avaldusele lisatud tõendite tagastamine, s.o nende

tõendite tagastamine, millega Misso Vallavalitsus soovis tõendada oma väiteid. Ringkonnakohtu

määruse resolutsiooni punkti 2 Investland OÜ-d puudutavas osas tühistamiseks puudub aga vajadus,

sest Investland OÜ-l on tagastatud tõendid võimalik kohtule uuesti esitada. Samasugune õigus on ka

vastustajal.

21. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohtu määruse tagajärjel võib

Investland OÜ jääda ilma võimalusest esitada kaebus vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse

tuvastamiseks. HKMS § 24 lg 2 järgi lõpetab kohus menetluse määrusega ja menetluse lõpetamise

korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebust sooviti täiendada 9. veebruaril 2010

vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Investland OÜ väidab, et halduskohus

andis sisulise hinnangu ka tuvastamisnõudele. Kui hiljem esitataks tuvastamiskaebus, siis võib

Investland OÜ arvates halduskohus jätta selle HKMS § 23 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata (käesoleva

määruse p 7 alap 7).

Kolleegium on seisukohal, et halduskohus ei ole tuvastamisnõuet menetlusse võtnud ega

tuvastamisnõude osas menetlust lõpetanud. Menetlus lõpetati tühistamisnõude osas põhjendusega, et

tühistamisnõue ei ole esitatud tähtaegselt. Tuvastamisnõude osas jättis halduskohus rahuldamata

kaebuse muutmise taotluse. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et halduskohtu määrus ei takista

Investland OÜ-l esitada tuvastamisnõuet (käesoleva määruse p 6 alap 15).

22. Investland OÜ määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Halduskohtu määrus tühistatakse osas,

millega jäeti rahuldamata Investland OÜ taotlus muuta kaebust. Ringkonnakohtu määrus tühistatakse

osas, millega jäeti rahuldamata Investland OÜ määruskaebus halduskohtu määruse peale osas,

millega halduskohus jättis rahuldamata kaebuse muutmise taotluse. Muus osas jääb halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrus muutmata. Asi saadetakse tühistatud osas Tartu Halduskohtule eelmenetluse

jätkamiseks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann