3-2-1-104-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-104-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Gunda Rõiva hagi Eero Viili vastu tasaarvestuse

tunnustamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-80474

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eero Viili kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

318 543 krooni 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Gunda Rõivas (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja Kaarel

Rõivas

Kostja Eero Viil (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-80474.

2. Jätta jõusse Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a otsus samas tsiviilasjas.

3. Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Gunda Rõiva kanda.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada Eero Viilile 28. mail 2010. a tasutud kassatsioonikautsjon 3185 (kolm tuhat

ükssada kaheksakümmend viis) krooni 43 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gunda Rõivas (hageja) esitas 28. novembril 2008 Harju Maakohtusse hagi Eero Viili (kostja) vastu

rahaliste nõuete tasaarvestuse tunnustamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt otsustas Harju Maakohus 21. septembri 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-

15366 lõpetada poolte kaasomandi, jättis kinnisasja hagejale ja kohustas teda maksma kostjale

kaasomandiosa kaotuse eest 2 777 778 krooni. Otsus jõustus Riigikohtu 19. mai 2008. a määrusega.

Hageja esitas 23. mail 2008 Harju Maakohtule avalduse, milles palus pikendada jõustunud

kohtuotsuse resolutsiooni p 3 täitmist kuue kuu võrra, kuna kostja koormas apellatsioonimenetluse

ajal talle kuulunud kaasomandiosa lisaks senisele 3 mln krooni suurusele hüpoteegile veel 3 mln

krooni suuruse hüpoteegiga. Kinnistu hind oli 5 mln krooni ja kostja kaasomandiosa väärtus 2,78 mln

krooni. Hüpoteegi seadmisega takistas kostja võtta hagejal kinnistu tagatisel laenu, et maksta kostjale

õigel ajal ära hüvitis kaasomandiosa kaotuse eest. 26. mail 2008 rahuldas maakohus kohtuotsuse

täitmise pikendamise taotluse.

30. mail 2008 sai hageja kohtutäiturilt täitmisteate. Hageja esitas avalduse, milles palus

täitemenetluse peatada kuni 26. mai 2008. a kohtumääruse jõustumiseni. Maakohus rahuldas

avalduse 2. juuni 2008. a määrusega. Lisaks peatas kohtutäitur 20. juuni 2008. a otsusega täitmise.

19. septembri 2008. a määrustega rahuldas maakohus kostja määruskaebused ja tühistas 26. mai ja

2. juuni 2008. a määrused.

Täitemenetluse pikendamise ja peatamise kohtumenetluse ajal taotles hageja laenu, et tasuda kostjale

maakohtu jõustunud otsusega väljamõistetud hüvitis. Hageja tasus kostjale 29. augustil 2008

ülekandega 1 487 613 krooni 48 senti ning 18. septembril 2008 veel 15 991 krooni 19 senti, teatades

samal kuupäeval tehtud avalduses, et tasaarvestab kostjaga vastastikused nõuded 1 274 173 krooni

33 sendi ulatuses.

Tsiviilasjas nr 2-05-15366 oli täitemenetlus peatatud 2. juunist kuni 6. novembrini 2008. Hageja

esitas 6. novembril 2008 kostjale ja kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise taotluse, sest

18. septembri 2008. a tasaarvestusega on kogu võlg 1 274 173 krooni 33 senti kostjale tasutud.

Kohtutäitur teatas 20. novembri 2008. a kirjaga hagejale, et täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust,

sest kostja on hageja tasaarvestuse vaidlustanud.

Hageja palus tunnustada 1 274 173 krooni 33 sendi tasaarvestust ja tunnistada lubamatuks tsiviilasjas

nr 2-05-15366 tehtud maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 täitemenetlus.

Kui täitemenetluse peatanud kohtumäärus ei peatanud samas täitemenetluses lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise tähtaja kulgemist, palus hageja ennistada seaduses sätestatud

menetlustähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 alusel. Hagi ei ole esitatud pärast

aegumistähtaega. Hageja sai täitmisteate kätte 30. mail 2008, samas peatas maakohus 2. juuni 2008

määrusega tsiviilasjas nr 2-05-15366 jõustunud kohtuotsuse täitemenetluse. Hageja esitas

6. novembril 2008 kostjale ja kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise taotluse, kuna viimane osa

kohustusest on täidetud tasaarvestusega. Enne täitemenetluse peatamist oli tähtaeg kulgenud kolm

päeva. Täitemenetluse peatamise ajaks peatus ka võimaliku täitemenetluse lubamatuks tunnistamise

hagi esitamise tähtaja kulgemine. Pärast täitemenetluse uuendamist kulges edasi 23 päeva, seega

kokku mitte üle 26 päeva. Järelikult on hagi esitatud 30-päevast aegumistähtaega järgides.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 168 lg 1 kohaselt ei arvestata aegumistähtaja hulka aega,

mille kestel aegumine oli peatatud. Jõustunud kohtuotsuse alusel tekkis hagejal esimest korda

võimalus nõuda täitemenetluse lubamatuks tunnistamist. Kuna täitmine oli peatatud, ei olnud hagejal

vajadust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ning palus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 3 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist.

Täitmisteade toimetati hageja esindajale kätte 30. mail 2008. Täitmisteatesse oli märgitud ka hagi

esitamise tähtaeg. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rohkem kui 180 päeva

pärast täitmisteate kättetoimetamist. TMS § 221 lg-s 3 on sätestatud hagi aegumistähtaeg.

Kostja vaidles vastu ka hageja tasaarvestusele. Hageja väidetav nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.

3. Harju Maakohus jättis 2. aprilli 2009. a otsusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

rahuldamata aegumise tõttu. Ühtlasi märkis maakohus otsuse resolutsioonis, et jõustunud kohtuotsuse

alusel tuleb tühistada Harju Maakohtu 1. detsembri 2008. a määrusega seatud hagi tagamine, millega

täitemenetlus täiteasjas nr 025/2008/3622 on peatatud. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Harju Maakohus kohustas 21. septembri 2007. a otsusega hagejat tasuma kostjale 2 777 778 krooni.

See kohtuotsus jõustus Riigikohtu 19. mai 2008. a määrusega. Harju Maakohus pikendas 26. mai

2008. a määrusega maksmise tähtaega kuue kuu võrra. Maakohus tühistas selle määruse

19. septembri 2008. a määrusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2008. a

määrusega. Kohtutäitur alustas kostja avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr 025/2008/3622.

Hageja sai 22. mai 2008. a täitmisteate kätte 30. mail 2008. Harju Maakohtu 2. juuni 2008. a

määrusega on täitemenetlus peatatud kuni 26. mai 2008. a määruse jõustumiseni. Nimetatud määruse

tühistas maakohus 19. septembri 2008. a määrusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu

3. novembri 2008. a määrusega. 20. juunil 2008 peatas kohtutäitur täitemenetluse. Hageja tegi

10. oktoobril 2008 tasaarvestusavalduse. Kohtutäitur uuendas täitemenetluse 5. novembril 2008.

TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221

lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast

täitmisteate kättetoimetamist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg ei ole

menetlustähtaeg, mida saaks TsMS § 67 lg 1 järgi ennistada. TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on

hagi aegumistähtaeg. Kostja esitas TMS § 221 lg 3 alusel aegumise kohaldamise taotluse.

TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi saab TsMS § 362 lg-te 1 ja 3 kohaselt lugeda

esitatuks 28. novembril 2008.

Täitemenetluse peatumine ajavahemikul 2. juunist kuni 6. novembrini 2008 ei peatanud nõude

aegumist, sest see asjaolu ei ole võrdsustatud hagi esitamisega (TsÜS § 160 lg 2). Kohtutäitur alustas

täitemenetlust jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus on 26. mai ja 2. juuni 2008. a

kohtumäärustega TMS § 45 alusel ajatatud ja seejärel on täitemenetlus peatatud. See ei mõjuta

praeguses asjas esitatud nõude aegumistähtaega. Kuna hageja sai täitmisteate kätte 30. mail 2008,

algas sellest päevast hagi esitamise 30-päevane tähtaeg, mis lõppes 29. juunil 2008 kell 24.00. Hagi

jõudis kohtusse 28. novembril 2008. Hageja oleks pidanud pärast täitmisteate kättesaamist valima

kohase õiguskaitsevahendi. Kuna kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ja hageja nõue on

aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohus ei anna õiguslikku hinnangut poolte ülejäänud

seisukohtadele ja vastuväidetele. Kohtuotsus on käsitatav lõppotsusena ja kohus asja edasi ei menetle.

4. Hageja esitas 9. aprillil 2009 maakohtule TsMS § 448 lg 1 p 1 alusel taotluse, milles palus teha

tuvastusnõude kohta täiendava otsuse. Maakohus jättis selle taotluse 20. aprilli 2009. a määrusega

rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2. septembri 2009. a määrusega maakohtu määruse ja saatis hageja

täiendava otsuse tegemise taotluse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis oma

määruses muu hulgas, et hageja tuvastusnõue tuleb maakohtul lahendada otsusega. Harju Maakohus

eraldas 7. oktoobri 2009. a määrusega hageja tasaarvestuse tuvastamise nõude iseseisvaks

menetluseks.

5. Hageja esitas maakohtu 2. aprilli 2009. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse

tühistada, tuvastada, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tähtaegne, ning saata hagi

maakohtule menetlemiseks. Alternatiivselt palus hageja ennistada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise tähtaja. Hageja palus tühistada maakohtu 7. oktoobri 2009. a määruse

selles tsiviilasjas ning 9. oktoobri 2009. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-51500 määruse tegemise aluse

äralangemise tõttu ning saata tuvastusnõue lahendamiseks maakohtule tsiviilasjas nr 2-08-8047 ja

jätta kehtima 1. detsembril 2008 rakendatud hagi tagamise abinõu kuni kohtuotsuse jõustumiseni

selles tsiviilasjas esitatud mõlema haginõude suhtes.

6. Kostja leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaega ning on võetud

ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonimenetluses hageja esitatud

uue tõendi vastuvõtmisest ja tagastas selle talle.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas hageja hagiavalduse resolutsioonis kaks nõuet: tunnustada, et

tema 18. septembri 2008. a avalduse alusel on pooled tasaarvestanud nõude 1 274 173 krooni

33 sendi ulatuses, ja tunnistada lubamatuks Harju Maakohtu 21. septembri 2007. a otsuse

sundtäitmine 1 274 173 krooni 33 sendi ulatuses. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõude alusena väite, et kostja 1 274 173 krooni 33 sendi nõue on lõppenud 18. septembril 2008

tehtud tasaarvestusega.

Nõue otsustada tasaarvestuse kehtivuse üle on tuvastusnõue, mille eesmärgiks on tuvastada poolte

õigussuhte olemasolu või puudumine olenevalt sellest, kas tasaarvestuse tegemise eeldused on

täidetud. Sellise nõude esitamine on TsMS § 368 lg 2 kohaselt lubatud ja selle esitamiseks ei ole

seaduses aegumistähtaega sätestatud. Maakohus ei selgitanud välja hageja esitatud nõuete seost ega

nendega taotletavat eesmärki ja kostja seisukohti. Maakohus jättis hageja tuvastusnõude tähelepanuta:

otsuse sissejuhatuses ja kirjeldavas osas ei ole maakohus seda nõuet hagi esemena kajastanud, otsuse

resolutsiooniga ei ole seda lahendatud ning otsuse põhjendus ei sisalda tuvastusnõude lahendamise

põhjendusi. Samuti ei põhjendanud maakohus, miks ei tule hageja tuvastusnõuet lahendada. Samas

märkis maakohus, et teeb vaheotsuse lõppotsusena. Seega on maakohtu otsus olulises ulatuses

põhjendamata.

Maakohus, jättes hageja tuvastusnõude kohta täiendava otsuse tegemata, eiras ringkonnakohtu

ettekirjutust. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme ning muutis võimatuks asja õige

lahendamise.

Hageja esitatud nõuded on nii seotud, et nende õige lahendamine eraldi menetlustes ei ole võimalik.

Kui maakohus leidis, et tasaarvestus, mille tunnustamist hageja taotles, on käsitatav sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi alusena, oleks kohus pidanud hageja nõuet otsuses sellisena käsitlema.

Maakohus jättis aga hageja esitatud tasaarvestuse nõude tähelepanu ja hinnanguta ega arvestanud

seda asja lahendamisel.

TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg, mida ei ole võimalik ennistada.

Maakohus ei arvestanud aga sellega, et hageja tugines oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudes väitele, et ta täitis täitmisel oleva täitedokumendi 18. septembri 2008. a tasaarvestusega.

Seega tugines hageja asjaolule, et täitis täitedokumendi täitemenetluse kestel mitu kuud pärast esmase

täitmisteate saamist. TMS § 221 lg 1 annab hagejale õiguse taotleda sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist muu hulgas põhjusel, et ta on nõude tasaarvestanud. Ükski säte ei piira aga tähtajaga

võlgniku õigust tasaarvestada tema vastu täitmisele esitatud nõue oma nõudega sissenõudja vastu.

Seega ei saa selline olematu tähtaeg olla määratud ka sündmusega, milleks on täitmisteate saamine.

Võlgnikul on õigus täita täitedokument tasaarvestusega kogu täitemenetluse kestel.

Hageja tugines väitele, et ta täitis kohtuotsuse täitemenetluse kestel ca 3,5 kuud pärast 22. mai

2008. a täitmisteate saamist, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada tasaarvestusele tuginevat

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet 30 päeva jooksul selle teate saamisest. Aegumistähtaeg

ei saa alata ja lõppeda enne nõudeõiguse tekkimist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude

eesmärgiks on välistada täitemenetlus ehk sundida sissenõudjat sundtäitmise või selle jätkamise

nõudmisest loobuma. TsÜS § 147 lg 1 teise lause järgi ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

esitatava hagi aegumistähtaeg hakata kulgema enne, kui sissenõudja keeldub loobumast sundtäitmise

jätkamise nõudest. TMS § 221 lg 3 seostab hagi aegumistähtaja alguse ka võlgniku teavitamisega.

Järelikult kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on esitatud põhjendusel, et võlgnik on

nõude täitemenetluse kestel täitnud, siis ei saa aegumistähtaeg hakata kulgema enne, kui võlgnik saab

teada, et sissenõudja ei tunnista täitmiseks tehtud toimingut ja keeldub tegemast tahteavaldust

täitemenetluse lõpetamiseks. Niisugusel juhul saab TMS § 221 lg 3 kohaseks täitmisteateks olla

kohtutäituri teade võlgnikule selle kohta, et sissenõudja ei tunnista täidetava kohustuse lõppemist

tasaarvestusega ning ei nõustu täitemenetluse lõpetamisega. Hageja on väitnud, et ta sai

20. novembril 2008 kohtutäituri teate selle kohta, et sissenõudja ei pea täitedokumenti täidetuks

vaatamata võlgniku tehtud tasaarvestusavaldusele. Seda, millal kohtutäitur teatas hagejale kostja

keeldumisest lõpetada täitemenetlus, ei ole maakohus tuvastanud.

TsMS § 368 lg 2 võimaldab tuvastada ka selle, milline õigus või kohustus tuleneb hagejale

täitedokumendist, sh kas hagejal on täitmata kohustusi. Niisuguse nõude esitamiseks ei ole seaduses

ette nähtud aegumistähtaega.

Asjakohane ei ole hageja taotlus tühistada maakohtu 7. oktoobri ja 9. oktoobri 2009. a määrused.

Need määrused saab ringkonnakohus tühistada üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras. See ei tähenda, nagu ei peaks maakohus edasises menetluses arvestama ringkonnakohtu

seaduse tõlgendamise ja kohaldamise kohta esitatud seisukohtadega, isegi kui maakohtu määrustes on

väljendatud teistsuguseid seisukohti ning jõutud muudele järeldustele.

Hageja ei ole põhjendanud asjaolusid, mis õigustaksid uue tõendi apellatsioonimenetluses esitamist

(TsMS § 652 lg 3). Hageja esitas apellatsioonkaebuse apellatsioonitähtaja jooksul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse

tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kostja jätta jõusse maakohtu otsus osas,

millega jäeti hagi aegumise tõttu rahuldamata ja tühistati hagi tagamine.

Ringkonnakohus on valesti leidnud, et asjas kohaldub TMS § 221 lg 1. Kui võlgnik ei ole

sundtäitmise alustamise ajaks täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud, ei ole TMS § 221 lg 1

kohaldamise eeldused täidetud. Kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaolude

alusel võimalik, tuleb tema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata.

Maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise tõttu õigesti rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi võib esitada kuni täitemenetluse

lõpuni, ei ole viidatud sättega kooskõlas. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud ka TsÜS § 147 lg 2

teist lauset. Ringkonnakohtu tõlgendus, mille kohaselt ka täitemenetluse ajal toimunud kohtuotsuse

täitmise korral on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõue, ei arvesta tsiviilkohtumenetluse ülesannet ega TMS § 221 lg 3 eesmärki tagada kohtuotsuse

efektiivne täitmine mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohtu seisukoha järgi on võlgnikul

täitemenetluse jooksul igal ajal ja väidetava täitmise tõttu piiramatutel alustel võimalik sundtäitmine

vaidlustada ja täitmist takistada.

Hageja tuvastuslik nõue ei võimalda tema soovitud eesmärki saavutada, sest ta ei ole põhistanud

tasaarvestuse tuvastamise õiguslikku huvi. Kuna hageja tuvastuslik nõue ei takista sundtäitmist ega

ole täitemenetluse lõpetamise aluseks, puudub nende nõuete vahel seos, mis takistaks lahendada

nõudeid eraldi menetlustes. Pooled ei vaidle täitmise viisi üle. Samuti pole hageja taotlenud

tuvastada, et täitemenetluses on tasaarvestuse kaudu või muul viisil rahalise nõude täitmine lubatav.

Seega ei ole hageja nõue TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastushagi. Lahendades tuvastuslikku nõuet,

mis on eraldatud teise menetlusse, väljus ringkonnakohus apellatsioonimenetluse piiridest ning

sekkus valesti maakohtu kaalutlusõiguse piires tehtud otsustusse lahendada hageja tuvastusnõue

eraldi menetluses. Ringkonnakohus ei ole hinnanud hageja tuvastushuvi olemasolu ega kaalunud

tuvastushagi läbi vaatamata jätmist.

Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale apellatsioonitähtaega rikkudes.

Ringkonnakohus jättis arvestamata, et hageja ei taotlenud apellatsioonitähtaja ennistamist.

9. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et seadus ei piira hageja õigust tasaarvestada tema vastu

täitmisele esitatud kostja nõue ning tal on õigus täita täitedokument tasaarvestusega kogu

täitemenetluse kestel. Ajal, mil hageja tasus kostjale võla osaliselt ja teatas ülejäänud võla

tasaarvestusest, oli täitemenetlus peatatud. Ringkonnakohus märkis õigesti, et TsMS § 368 lg 2

võimaldab esitada tuvastushagi mh juhul, kui pooled vaidlevad täitedokumendi täitmise üle, ning et

sellise hagi lahendamisel on võimalik tuvastada täitedokumendist tulenevad õigused ja kohustused,

sh täitmata kohustused. Sellise nõude esitamiseks ei ole seaduses aegumistähtaega ette nähtud. Kuna

maakohus eiras hageja tuvastuslikku nõuet, on ringkonnakohus maakohtu otsuse õigesti tühistanud.

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema maakohtu täiendava otsuse

kättetoimetamisest alates. Seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS 692 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tühistada

materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning TsMS § 691 p 5 alusel jätta jõusse maakohtu

otsus.

11. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hageja esitatud hagi on aegunud. Maakohus leidis, et

hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg-s 3 ettenähtud tähtaega

rikkudes, mistõttu on hagi aegunud. Ringkonnakohus jõudis aga järeldusele, et hageja tasaarvestuse

vastuväitel põhineva hagi aegumiseks ei ole seaduses hagi aegumistähtaega ette nähtud ning seega ei

ole hagi aegunud. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga.

TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Nimetatud

vastuväited on sama paragrahvi teise lõike järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus,

millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib

hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate

kättetoimetamist. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sama paragrahvi neljanda lõike alusel

sissenõudja kanda.

Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur alustas täitemenetlust 19. mail 2008 jõustunud kohtuotsuse

alusel. Täitmisteade toimetati hagejale kätte 30. mail 2008. Hageja tegi kostjale tasaarvestuse

avalduse 10. oktoobril 2008, s.o üle nelja kuu pärast täitmisteate kättetoimetamist. Ekslik ja

põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal on võlgnikuna õigus täitedokument täita

tasaarvestuse kaudu kogu täitemenetluse ajal.

TMS §-st 221 ei tulene, et selle paragrahvi kolmandas lõikes sätestatud 30-päevane aegumistähtaeg ei

kohaldu tasaarvestuse vastuväitel põhineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel.

TMS § 221 lg 3 võimaldab hagi esitada küll täitemenetluse lõpuni, kuid seob hagi aegumistähtaja

kulgemise alguse täitmisteate kättetoimetamisega. Selle sätte eesmärk on vältida täitekulusid juhul,

kui võlgnik täidab kohustuse enne täitmisteate kättetoimetamist. Kolleegium leiab, et TMS § 221 lg-

te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist,

kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Praegusel juhul oli hagejal õigus esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi hiljemalt 29. juunil 2008 kell 24.00.

12. Kohtud märkisid õigesti, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud 30-päevane hagi aegumistähtaeg ei ole

menetlustähtaeg, mida saab TsMS § 67 lg 1 järgi ennistada (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2007. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 (p 11) ja Riigikohtu 14. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-101-07 (p 10)).

13. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et täitemenetluse ajatamine ja peatamine ei mõjutanud

TMS § 221 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaja kulgemist. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 järgi hagi

esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Täitemenetluse ajatamine või peatamine ei ole

selle paragrahvi teise lõike kohaselt hagi esitamisega võrdsustatud asjaoluks.

14. Maakohtu otsuse tühistamise aluseks ei saanud olla asjaolu, et maakohus ei järginud

ringkonnakohtu 2. septembri 2009. a määrusega maakohtule antud juhist teha tuvastusnõude kohta

täiendav otsus.

Riigikohtu varasema seisukoha järgi ei ole tuvastushagi kohane õiguskaitsevahend, kui võlgnik

soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamiseks peab see

olema tunnistatud lubamatuks TMS § 48 p 4 alusel. See on võimalik üksnes TMS § 221 lg 1 alusel

esitatud hagi rahuldamise kaudu. Seetõttu ei pea kohus võlgniku esitatud TsMS § 368 lg 1 järgset

hagi täitedokumendi täidetuks tunnistamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlema ning menetlusse

võetud hagi võib jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 (p 19)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

Hageja esitas hagiavalduses nõude tuvastada, et poolte vastastikused rahalised nõuded on

tasaarvestatud ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on

sundtäitmine lubamatu, sest hageja ja kostja nõuded on tasaarvestatud (hagi alus). Maakohus eraldas

7. oktoobri 2009. a määrusega hageja tuvastusnõude, mille nõue on samuti suunatud täitemenetluse

lõpetamisele, TsMS § 375 lg 1 alusel iseseisvaks menetluseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja

tuvastusnõue ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue esitatud sama eseme kohta samal alusel.

Maakohus oleks pidanud jätma selle hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu

19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-08 (p 13)). Kuna käesoleva otsusega jõustub

maakohtu 2. aprilli 2009. a otsus, peab maakohus tuvastusnõude osas lõpetama menetluse

TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi. Kolleegium märgib, et tuvastushagi menetluse selline lõpetamine ei oma

tähendust TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi juhul, kui hageja soovib esitada hagi kostja vastu eelpool

nimetatud tasaarvestamiseks kasutatud nõude sissenõudmiseks. Käesolev kohtuotsus ja maakohtu

otsus ei mõjuta TsMS § 457 lg 1 järgi hageja väidetud tasaarvestamiseks kasutatud nõude olemasolu

kohta tehtavat kohtuvaidlust.

15. Õige ei ole kostja väide, et hageja ei esitanud apellatsioonkaebust TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud

tähtaja jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja määruse, millest hakkas kulgema

apellatsioonitähtaeg, kätte 14. oktoobril 2009. Apellatsioonkaebuse esitas hageja 10. novembril 2009,

s.o 30 päeva jooksul maakohtu teatatud tähtaja algusest.

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas

TsMS § 171 lg-ga 1 jäävad apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja kanda, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse

ja jätab jõusse maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati, tuleb kõigis kohtuastmetes kantud

menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule.

17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel hagejale tagastada.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu