3-3-1-27-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-27-10

Otsuse kuupäev

3. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Narva linna kaebus Energiaturu Inspektsiooni 31. märtsi 2004. a

otsuse nr 2-1/47 (nr 47-002/04S) ja 7. juuni 2004. a otsuse nr 2-

1/93 (nr 93-006/04S) õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2009. a kohtuotsus

haldusasjas nr 3-04-104

Menetluse alus Riigikohtus

Narva linna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Narva linna kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2009. a otsus haldusasjas nr 3-04-104 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 4. detsembri 2009. a otsus samas asjas ja teha uus otsus, millega jätta Narva

linna kaebus Energiaturu Inspektsiooni 31. märtsi 2004. a otsuse nr 2-1/47 (nr 47-002/04S) ja

7. juuni 2004. a otsuse nr 2-1/93 (nr 93-006/04S) õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata.

Kautsjon arvata riigituludesse.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Energiaturu Inspektsiooni 31. märtsi 2004. a otsusega nr 2-1/47 kooskõlastati vastavalt

kaugkütteseaduse § 9 lg-le 1 AS-le Narva Elektrijaamad viimase hinnataotluse alusel soojusenergia

piirhind 208,05 kr/MWh. 7. juuni 2004. a otsusega nr 2-1/93 kooskõlastas Energiaturu Inspektsioon

AS-le Narva Soojusvõrk soojusenergia piirhinna 306,05 kr/MWh.

2. Narva linn esitas Tallinna Halduskohtule 3. mail 2004. a ja 8. juulil 2004. a kaebused eelnimetatud

otsustele, taotledes nende tühistamist. Kaebuste põhjenduste kohaselt on Narva linn piirkonna

suurimaid soojatarbijaid. Narva soojatrassid kuuluvad AS-le Narva Elektrijaamad, kes omab 66%-list

osalust AS-s Narva Soojusvõrk. Narva linnale kuulub 34% AS Narva Soojusvõrk aktsiatest. AS

Narva Soojusvõrk ülesandeks on hallata Narva linna territooriumil soojusvõrku kui tervikut ning

tegeleda soojuse ostu, edastamise ja müügiga. AS Narva Soojusvõrk ostab soojusenergiat AS-lt

Narva Elektrijaamad. Narva linna ja AS Narva Soojusvõrk vahel on 1. detsembril 2002. a sõlmitud

soojusenergia ostu-müügileping (nr 124). Kõrgendatud piirhindade kooskõlastamine mõjutab

majanduslikult nii Narva linna eelarvet kui ka linna kõiki väiksemaid soojustarbijaid. Kuigi

vaidlustatud otsuste esmased adressaadid on nimetatud aktsiaseltsid, on teisesteks adressaatideks kõik

piirkonna lõplikud soojatarbijad, sealhulgas Narva linn. Kaugkütteseaduse kohaselt peab ka

soojatarbijatel olema õigus vaidlustada Energiaturu Inspektsiooni seadusevastane tegevus piirhindade

kooskõlastamisel. Kaebaja leidis, et Energiaturu Inspektsiooni vaidlustatud otsused on kontrollimatud

ning eriteadmisi omamata pole neid võimalik mõista. Otsustest ei nähtu, kuidas on soojusenergia

piirhind arvestatud, piirhinna arvestamise kindel mudel puudub ka piirhinna kooskõlastamise

juhendis. Eelnevast tulenevalt hinna kujunemine pole kontrollitav.

Tallinna Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse. Kohtumenetluse käigus, 20. mail ning

17. juunil 2008, kooskõlastas Konkurentsiamet kaugkütteseaduse § 9 lg 1 (1. jaanuarist 2008 kehtiv

redaktsioon) alusel uued müüdava soojuse piirhinnad. Sellega seoses muutusid ka vaidlustatud

otsustega kehtestatud piirhinnad kehtetuks. Narva linna 18. augusti 2008. a kaebuse täienduses

kaebaja muutis oma esialgset taotlust ning palus tuvastada Energiaturu Inspektsiooni vaidlustatud

otsuste õigusvastasus. Kaebaja leidis, et ta omab põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks

seoses kavatsusega esitada eraldi menetluses kahju hüvitamise nõue.

3. Konkurentsiamet vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt

puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks õiguslikult kaitstav põhjendatud huvi. Väidetava

kahju hüvitamise nõue oleks aegunud ning pole ka selge, mis kahju kaebaja silmas peab.

Konkurentsiamet leidis, et vaidlustatud otsused on motiveeritud, kontrollitavad ja õiguspärased.

AS Narva Elektrijaamad leidis, et kaebajal puudub tuvastusnõude esitamiseks põhjendatud huvi.

Kaugkütteseadus ei sätesta, millise hinnaga peab soojusettevõtja soojust müüma. Müüdava soojuse

hind ei tohi ületada Energiaturu Inspektsiooni (Konkurentsiameti) poolt kooskõlastatud hinna

piirmäära. Soojusettevõtja poolt müüdava soojuse konkreetset hinda reguleerib eelkõige

konkurentsiseadus. Müüdava soojuse hinna kehtestab soojusettevõtja ise, mitte haldusorgan otsusega.

Viimane kehtestab ainult maksimaalse hinna, millest aga ei järeldu, et ettevõtja võib igal juhul

nimetatud maksimaalsel hinda kohaldada. Piirhinna raames peab soojusettevõtja ise kehtestama

õiglase, tegelikele kuludele vastava hinna. Kui soojatarbija arvates pole soojuse hind kehtestatud

õiguspäraselt, on tarbijal tsiviilõiguslik nõudeõigus turgu valitseva ettevõtja vastu.

AS Narva Soojusvõrk leidis, et kaebuse esitajal puudub alus taotleda Energiaturu Inspektsiooni

otsuse tühistamist. Kaebuse põhjendustest ei nähtu, et kaebuse esitaja õigusi on rikutud või vabadusi

piiratud seoses Energiaturu Inspektsiooni otsustega. Vaidlustatud otsused on kooskõlas kehtiva

õigusega, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele.

4. Tallinna Halduskohus 13. märtsi 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-04-104 jättis kaebuse

rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased. Otsused on

motiveeritud, nendes on selgitatud, kuidas soojusenergia hind kujuneb ning millistest komponentidest

koosneb. Samas kohus ei nõustunud vastustaja ja kolmandate isikute väitega, et kaebajal puudub

põhjendatud huvi Energiaturu Inspektsiooni nende otsuste vaidlustamiseks, millega kehtestati

soojusenergia piirhinnad. Kaebaja ostab soojusenergiat. Soojuse hinna tõus sai võimalikuks ainult

seetõttu, et kaevatud otsused võimaldasid kolmandatel isikutel soojahinda tõsta. Seepärast võivad

need otsused rikkuda kaebaja õigusi, kui tuvastatakse nende õigusvastasus. Kohtu arvates

tühistamisnõude muutmine tuvastusnõudeks on lubatav ning kahju hüvitamise nõude esitamiseks

pole seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg möödunud.

5. Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2009. a otsusele esitas Narva linn apellatsioonkaebuse, milles

taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus oluliselt kohtumenetlusnorme, jättes asjas

tähtsust omavad asjaolud ja tõendid hindamata ning kaebaja väited tähelepanuta. Kohtuotsus ei vasta

HKMS § 25 lg-s 2 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Apellatsioonkaebuses kordas

apellant halduskohtule esitatud põhjendusi ning väitis, et Energiaturu Inspektsiooni otsused ei põhine

argumenteeritud kaalutlustel ning vaidlustatud otsustes esitatud põhjendused ei ole piisavad.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-04-104 jäeti Narva linna

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2009. a otsuse samas asjas

muutmata.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2009. a otsusele esitas Narva linn kassatsioonkaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kassatsioonkaebuses taotleb Narva linn Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2009. a otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tuvastada Energiaturu Inspektsiooni 31. märtsi 2004. a

otsuse nr 2-1/47 (nr 47-002/04S) ja 7. juuni 2004. a otsuse nr 2-1/93 õigusvastasus.

Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub ringkonnakohtu otsusest nõutav põhistus. Kohus pole andnud

täpsemat selgitust oma hinnangu kujunemisele. Kassaator jääb oma kohtumenetluse käigus varem

esitatud põhiväidete juurde.

9. Konkurentsiamet ei pea kassatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et

kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium peab vajalikuks eelkõige hinnata seda, kas Narva linnal oli selle kohtuasja asjaoludel

halduskohtusse pöördumise õigus. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda

isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Kaebuse

haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks

põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg 3 kohaselt peab kaebaja kohtule esitatavas kaebuses välja tooma

oma põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Halduskohus peab selle huvi

olemasolu hindama. Juhul kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise

õigust, tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel või jätab kaebuse läbi vaatamata

HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel.

11. Narva linn on kohtumenetluses oma õigust pöörduda halduskohtusse ning vaidlustada

haldusorgani poolt kehtestatud soojaenergia piirhinda põhjendanud asjaoluga, et Narva linn on

piirkonna suurimaid soojatarbijaid, kes on otseselt mõjutatud soojusenergia hinna kõikumisest.

Kaebaja leiab, et soojusenergia piirhinna tõstmine tulenevalt kõrgendatud piirhindade

kooskõlastamisest mõjutab majanduslikult nii Narva linna eelarvet kui ka linna kõiki väiksemaid

soojatarbijaid. Seetõttu on Energiaturu Inspektsiooni vaidlustatud otsused käsitatavad kui

haldusvälistele isikutele mõeldud haldusaktid, mille adressaadiks on piirkonna lõplikud

soojustarbijad, kellel puudub võimalus osta muud kui AS Narva Elektrijaamad poolt toodetud ja AS

Narva Soojusvõrk poolt tarbijale müüdavat soojusenergiat. Soojusenergia tootja (AS Narva

Elektrijaamad) ning soojusenergia müüja (AS Narva Soojusvõrk) kohustus hinnad kooskõlastada on

kaugkütteseaduses sätestatud tarbijate õiguste tagamise huvides, s.o, et ettevõtja ei saaks kuritarvitada

oma monopoolset seisundit. Vaadeldava suhte ühel osapoolel (soojusenergia tootjal või müüjal) on

õigus vaidlustada Energiaturu Inspektsiooni tegevust piirhinna kooskõlastamisel. Kassaatori väitel

peab kaugkütteseaduse mõtte kohaselt ka teisel osapoolel (soojusenergia tarbijal, selles asjas Narva

linnal) olema õigus vaidlustada Energiaturu Inspektsiooni seadusevastane tegevus piirhindade

kehtestamisel. Isikul peab säilima kaebeõigus ka aktide suhtes, mille adressaat ta expressis verbis ei

ole, kuid mis omavad vältimatut mõju tema õigustele ja kohustustele. Kolleegium eelnimetatud

väidetega ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel.

12. Kolleegium leiab asja materjalidest lähtuvalt, et Narva linnal puuduvad käesoleva kohtuasja

asjaoludel otsesed õiguslikud seosed AS-ga Narva Elektrijaamad poolt toodetava soojusenergia

piirhindadega. AS Narva Elektrijaamad toodavad soojusenergiat ning realiseerivad seda

lõpptarbijatele AS Narva Soojusvõrk vahendusel. Kaebaja on soojusenergia tarbija, kellel on

lepingulised suhted AS-ga Narva Soojusvõrk. Kuigi on õige kaebaja väide, et lõpptarbija poolt

soojusenergia eest tasutav hind sõltub toodetud energia realiseerimise hinnast AS-le Narva

Soojusvõrk, ei tulene sellisest seosest piisavat põhjendatud huvi selleks, et vaidlustada AS Narva

Elektrijaamad suhtes kohaldatavaid soojusenergia piirhindu. Kolleegium on sarnaseid õigussuhteid

käsitlevas 5. aprilli 2010. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-7-10 leidnud, et soojatootja poolt vastavas

võrgupiirkonnas soojuse müügi faktist ning sellega seonduvast kohustusest mitte ületada piirhinda ei

muutu vastavate võlaõiguslike suhete subjektid piirhinda kooskõlastava haldusakti adressaatideks.

Kolleegium jääb sellele seisukohale ka käesolevas asjas.

Narva linna suhted soojusenergia ostmisel põhinevad AS-ga Narva Soojusvõrk sõlmitud lepingul.

Kolleegium leiab, et 1. detsembril 2002. a sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr 124 alusel

kujunenud õigussuhted on eraõiguslikud. Lepinguga määratakse ka müüdava soojusenergia hind ning

tarbitud soojusenergia eest tasumine. Kujunenud õigussuhteid soojusenergia tootmisel, jaotamisel ja

müümisel võib käsitada kui kontsessioonisuhteid, kus avalik-õiguslik suhe kujuneb tegevusloa

väljastanud riigiorgani ja võrguettevõtte vahel. Sellise avalik-õigusliku suhte raamides toimub ka

piirhindade kooskõlastamine. Võrguettevõte osutab teenust vahetutele tarbijatele aga eraõiguslikes

suhetes. Eraõiguslikes suhetes saab tarbija kaitsta oma õigusi, sealhulgas vaidlustada ebamõistlikku

hinda, tsiviilkohtumenetluse korras.

13. Kolleegium märgib täiendavalt, et piirhinna kehtestamine iseenesest ei määra tarbijale osutatava

teenuse lõplikku hinda, vaid määrab üksnes selle hinna maksimaalse suuruse. Õige on kolmanda

isiku, AS Narva Elektrijaamad väide, et piirhinna kehtestamisest ei tulene kaugeltki veel teenuse

osutaja õigus müüa teenust piirhinnaga. Konkreetsele tarbijale müüdava soojusenergia hinnale ja

seeläbi ka tarbija õigustele ja kohustustele võib piirhinna kooskõlastamisel olla üksnes kaudne mõju

ning see avaldub läbi võlaõigusliku suhte.

14. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et Narva linnal puudub põhjendatud huvi Energiaturu

Inspektsiooni otsuste vaidlustamiseks, millega kehtestati soojusenergia piirhinnad AS-le Narva

Elektrijaamad ja AS-le Narva Soojusvõrgud. HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel tuleb kaebus jätta läbi

vaatamata.

15. Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2009. a otsuse ning Tallinna

Ringkonnakohtu 4. detsembri 2009. a otsuse selles asjas. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Kautsjon tuleb arvata riigituludesse. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann