3-1-1-88-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-88-10

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 27. oktoober 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Riigi õigusabi tasu suuruse vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuli 2010. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-10-8446

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.R. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2010, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuli 2010. a määrus osas, millega mõisteti OÜ

Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 300

(kolmsada) krooni.

2. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja 600 (kuussada) krooni, sh

käibemaks 100 (sada) krooni, seoses A.R-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamisega ja jätta

see menetluskulu riigi kanda.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 29. juuni 2010. a otsusega tunnistati A.R. kiirmenetluses kokkuleppemenetlust

reguleerivate sätete alusel süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuuks. Vastavalt KarS § 68

lg-le 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 3 kuud ning 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus 18-kuulise katseajaga

tingimisi täitmisele pööramata. Lisaks mõisteti süüdistatavalt välja sundraha 3262 krooni ja 50 senti ning

kaitsjatasu 3204 krooni.

2. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse A.R. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, taotledes

maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavalt väljamõistetud kaitsjatasu ja riigi õigusabi kulude suuruse osas.

Kaitsja leidis, et A.R-lt tuleb välja mõista 1380 krooni, 1824 krooni aga jätta riigi kanda. Lisaks taotles

kaebaja määruskaebuse koostamise eest riigi õigusabi tasu väljamõistmist 600 krooni suuruses summas ja

jätta see riigi kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuli 2010. a määrusega kaebus rahuldati, maakohtu otsus tühistati A.R-lt

kaitsjatasu väljamõistmises ja temalt mõisteti välja 1380 krooni riigi õigusabi tasu katteks, 1824 krooni jäeti

aga riigi kanda. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks

rahuldas ringkonnakohus osaliselt, mõistes määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ

Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja 300 krooni. See summa jäeti KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

Ringkonnakohus märkis, et määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.

3.1 Ringkonnakohus nõustus kaitsja väitega, et süüdistataval puudus võimalus avaldada arvamust selle

kohta, kas talle tuleks kaitsja määrata samas linnas asuvast advokaadibüroost. Seetõttu oli

A.R-lt riigi õigusabi osutamisel tekkinud lisakulude väljamõistmine põhjendamatu. Sellega rikuti võrdse

kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Süüdistatavalt saab välja mõista vaid need kulud, mis oleksid

tekkinud ka juhul, kui riigi õigusabi osutaja olnuks pärit samast linnast, kus asus riigi õigusabi osutamise

koht.

3.2 Määruskaebuse koostamisega seotud õigusabikulude hüvitamise taotlus 600 krooni suuruses summas on

põhjendamatu. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktile

29 on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 250 krooni, millele lisandub käibemaks 50 krooni.

Seega kujuneb kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 300 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A.R. kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa, kes taotleb

määruse tühistamist osas, millega rahuldati tema taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks osaliselt ja

mõisteti määruskaebuse koostamise eest välja 300 krooni. Kaitsja palub määruskaebuse koostamise eest

välja mõista 600 krooni (s.h käibemaks 20 %). Kaebaja põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Ringkonnakohus märkis, et määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Kaitsja arvates on määrus siiski

kaevatav osas, millega lahendati maakohtu otsuse vaidlustamisega seotud riigi õigusabi tasu suurus

(ringkonnakohtu määruse resolutiivosa punkt 3). Taotluse suhtes tegi apellatsioonikohus esmakordse lahendi.

Lisaks peab riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise otsustuse vaidlustamine olema võimalik sõltumata

asjaolust, kas kaitsjatasu väljamõistmine lahendatakse otsuse või määrusega.

4.2 Ringkonnakohus tugines riigi õigusabi tasu väljamõistmisel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega

kehtestatud korra punktidele 29 ja 30, jättes tähelepanuta, et alates 1. juulist 2010 jõustus kord uues

redaktsioonis. Kehtiva korra punktist 23 tuleneb, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on

250 krooni iga poole tunni kohta. Tuginedes riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel 1. juulini 2010 kehtinud

redaktsioonile, kohaldas ringkonnakohus vääralt materiaalõigust. Advokaadil kulus määruskaebuse

koostamiseks üks tund, mille tõttu on tasu suuruseks 500 krooni. Sellele summale lisandub käibemaks.

5. Määruskaebuse vastuses peab Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Tiina Viru taotlust riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramiseks põhjendatuks ja leiab, et see tuleb rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalmenetluse seadustiku § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

kohtumenetluses kohtumääruse või -otsusega. Ka siis, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette

nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada otsusest eraldi KrMS 15. peatükis sätestatu kohaselt (§ 189 lg 3).

Käesolevas asjas esitaski A.R. kaitsja KrMS § 189 lg-s 3 sätestatut järgides maakohtu otsuse peale

määruskaebuse, vaidlustades süüdistatavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude suuruse ja taotledes

riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist seoses määruskaebuse koostamisega. Kaebuse läbivaatamisel tehtud

määruses märkis ringkonnakohus, et määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Seega tuleb esmalt vastata

küsimusele, kas ringkonnakohtu lahendi peale esitatud määruskaebuse sisuline läbivaatamine on võimalik.

7. Kriminaalmenetluse seadustiku § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses

menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende

vaidlustamist ei välista KrMS § 385. Eelöeldu tähendab, et põhimõtteliselt on menetlusosalisel

määruskaebemenetluse raames võimalik vaidlustada kõiki kohtumäärusi, mille peale kaebuse esitamise

õigust seadusandja piiranud ei ole. Seejuures on aga vastavalt KrMS §-le 391 kõrgema astme kohtus

määruskaebuse läbivaatamisel tehtus kohtumäärus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Kriminaalkolleegiumi

hinnangul ei tähenda KrMS §-s 391 sätestatud piirang siiski seda, nagu poleks kõrgema astme kohtus

määruskaebuse läbivaatamisel tehtud lahend vaidlustatav küsimustes, mille kohta tehti otsustus esmakordselt

ja mis ei olnud esimese astme kohtus arutamise esemeks. Eeskätt on kõnealuse normi eesmärgiks välistada

samade menetluslike üksikküsimuste korduv lahendamine kõrgema astme kohtute poolt. Kuivõrd taotlus riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramiseks esitati ringkonnakohtule seoses määruskaebuse menetlemisega, ei saanud

selles märgitud kaitsjatasu suurus kuuluda maakohtu otsusega lahendatavate küsimuste hulka. Seega tegi

ringkonnakohus taotluse suhtes esmakordse lahendi. Nendel põhjustel märgib kaitsja õigesti, et

ringkonnakohtu määrus on vaidlustav osas, millega mõisteti OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja

riigi õigusabi tasu määruskaebuse koostamise eest.

8. Kaebaja leiab põhjendatult sedagi, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui lähtus

kaitsjatasu väljamõistmisel Eesti Advokatuuri 15. detsembri 2009. a otsusega kehtestatud korra

redaktsioonist, mis kehtis 1. juulini 2010. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 22 lg-le 6 määratakse riigi

õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks korra alusel, mis kehtis vastava tasu

maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole

kehtestanud teisiti. Vaadeldaval juhul tegi kaitsja riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise aluseks olev

toimingu peale 1. juulit 2010, mil kord kehtis juba uues redaktsioonis ja millega muudeti oluliselt riigi

õigusabi tasu arvestamise aluseks olevaid põhimõtteid.

9. Kriminaalasja materjalist nähtub, et kaitsja esitas määruskaebuse maakohtu otsuse peale 7. juulil 2010,

mille tõttu tuli riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel juhinduda alates 1. juulist 2010 jõustunud korra

redaktsioonist. Korra punkt 23 sätestab, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 250 krooni

iga poole tunni kohta. Kaitsja taotluse kohaselt kulutas ta määruskaebuse koostamisele ühe tunni. Vastavalt

korra punktile 2 lisandub sellele summale käibemaks, mille tõttu kujuneb tasu suuruseks 600 krooni.

Kriminaalkolleegium peab kõnealuses küsimuses vastavalt KrMS § 361 p-le 7 võimalikuks uue lahendi

tegemist. Võttes arvesse süüdistatavale osutatud õigusabi mahtu, on taotlus riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramiseks põhjendatud ja see tuleb juhindudes RÕS § 21 lg-st 3 ning § 23 lg-st 1 ja Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ning 23 rahuldada.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1 rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuli 2010. a määruse osaliselt,

mõistab Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks välja kaitsjatasu 600 krooni (s.h

käibemaks 100 krooni) ja jätab selle menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi