3-2-1-90-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-90-10

Määruse kuupäev

Tartu, 20. oktoober 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu avaldus saneerimiskava

kinnitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-19847

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Kaupmehe Kinnisvara Osaühing (registrikood

10584611), esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom (Advokaadibüroo

Pohla & Hallmägi)

Asja läbivaatamise kuupäev

20. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a määrus ja Harju Maakohtu

8. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-19847 menetlustähtaja ennistamise ja

saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata jätmise osas ning teha selles osas uus

määrus, millega lõpetada Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu saneerimismenetlus

ennetähtaegselt.

2. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a määrus ja Harju Maakohtu

8. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-19847 muutmata.

3. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Lõpetada Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu saneerimismenetlus ennetähtaegselt.

3.2. Vabastada saneerimisnõustaja.

3.3. Määrata saneerimisnõustaja Jüri Ploomi tasuks 30 600 (kolmkümmend tuhat kuussada)

krooni.

3.4. Määrata saneerimisnõustaja kuludeks 38 520 (kolmkümmend kaheksa tuhat viissada

kakskümmend) krooni, mis tuleb maksta Osaühingu Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi

nimetatud arvelduskontole.

3.5. Saneerimisnõustaja kulud tasuda 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni ulatuses Kaupmehe

Kinnisvara Osaühingu 29. mail 2009. a Harju Maakohtu deposiiti tasutud summa arvel.

Ülejäänud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste osas on kohtumäärus täitedokumendiks

SanS § 18 lg 5 järgi.

3.6. Menetluskulud jätta Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu kanda.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 10. mail 2010. a avaldaja

määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaupmehe Kinnisvara Osaühing (edaspidi avaldaja) esitas 4. mail 2009 Harju Maakohtule

saneerimisavalduse. Harju Maakohus algatas 27. mail 2009 avaldaja saneerimismenetluse, määras

saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi vanemabi Jüri Ploomi ning kohustas saneerimisnõustajat

tagama saneerimiskava vastuvõtmine 20. juuliks 2009 ja esitama võlausaldajate vastuvõetud

saneerimiskava kohtule 27. juuliks 2009.

Saneerimisnõustaja esitas 1. juulil 2009 maakohtule avalduse, milles palus pikendada saneerimiskava

vastuvõtmise ja kohtule esitamise tähtaega 20. augustini 2009. Avaldaja esitas 6. juulil 2009

maakohtule avalduse, milles palus pikendada saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule esitamise

tähtaega 31. augustini 2009. Maakohus pikendas 7. juuli 2009. a määrusega saneerimiskava

vastuvõtmise ja kohtule esitamise tähtaega 31. augustini 2009.

25. septembril 2009 esitas saneerimisnõustaja kohtule avaldaja saneerimiskava. Harju Maakohus

jättis 21. oktoobri 2009 määrusega saneerimiskava käiguta ning andis avaldajale ja

saneerimisnõustajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt ei ole selge, kas

saneerimisseaduse (SanS) §-s 28 sätestatud kohustused on täidetud. Lisaks ei ole maakohtule esitatud

dokumente, mis on vastavalt hääletusprotokollile selle lisadeks. Maakohus andis ettevõtjale ja

saneerimisnõustajale puuduste kõrvaldamiseks aega kümme päeva alates määruse kättetoimetamisest.

Saneerimisnõustaja esitas 27. oktoobril 2009 maakohtule nõutud dokumendid.

13. novembril 2009 esitas avaldaja SanS § 29 lg 1 alusel avalduse, milles palus kinnitada

vastuvõtmata saneerimiskava. Harju Maakohus jättis 18. novembri 2009. a määrusega

saneerimiskava kinnitamise avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Määruse kohaselt on saneerimiskava kinnitamise avaldus esitatud SanS § 29 lg-s 2 sätestatud

tähtaega rikkudes. Avaldajal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 alusel õigus

esitada taotlus saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus andis

ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks aega kümme päeva alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja esitas 4. detsembril 2009 maakohtule avalduse, milles palus lugeda puudused kõrvaldatuks

ja kinnitada saneerimiskava.

2. Harju Maakohus ennistas 8. veebruari 2010. a määrusega saneerimiskava kinnitamise avalduse

esitamise tähtaja ning luges avalduse õigel ajal esitatuks. Samas jättis maakohus saneerimiskava

kinnitamise avalduse menetlusse võtmata, vabastas saneerimisnõustaja ning määras kindlaks

saneerimisnõustaja tasu ja kulud.

Maakohtu määruse kohaselt palub avaldaja saneerimiskava kohtul kinnitada SanS § 29 lg 1 alusel,

kuna võlausaldajad ei võtnud saneerimiskava vastu. Avaldaja esitatud asjaoludele tuginedes ei saa

võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust rahuldada, sest täidetud ei ole

SanS § 30 lg 1 p-s 6 nimetatud nõuded. Võlausaldajate hääletuslehtede kohaselt on esimeses grupis

hääletanud kava vastu kahest üks võlausaldaja ja teises grupis mõlemad võlausaldajad. SanS § 30 lg 1

p 6 järgi peavad olema täidetud SanS § 29 nõuded. Muu hulgas eeldab SanS § 29 lg 1 p 1, et

võlausaldajate kinnitamata saneerimiskava kinnitamise aluseks kohtus on see, et saneerimiskava

vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes

rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Kuna esimeses rühmas

oli kaks võlausaldajat, kellest üks osales hääletusel ning hääletas vastu, osales selles grupis pool

võlausaldajatest, mitte alla poole, nagu on nõutud SanS § 29 lg 1 p-s 1. Samuti ei ole täidetud

SanS § 29 lg 1 p 2 nõuded, sest esimeses grupis ei hääletanud kava poolt ühtegi võlausaldajat. Sellest

tulenevalt ei ole alust võtta võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust

menetlusse. Saneerimismenetlus tuleb SanS § 39 lg 2 p 4 järgi ennetähtaegselt lõpetada.

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega rahuldada saneerimiskava kinnitamise avaldus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprilli 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

arvestades ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ilmneb toimiku materjalidest, et avaldajal on esimeses

võlausaldajate rühmas kolm võlausaldajat (Swedbank AS, AS Sampo Pank ja aktsiaselts REKMAN)

ja teises rühmas kaks võlausaldajat (J&K Invest OÜ ja E. Palusaar). Hääletuslehtedelt nähtub, et

hääletuses osales nimetatud viiest võlausaldajast kolm, s.o esimesest rühmast Swedbank AS ning

teisest rühmast J&K Invest OÜ ja E. Palusaar. Esimesse võlausaldajate rühma kuuluv Swedbank AS

hääletas saneerimiskava vastu. Saneerimiskava poolt hääletasid teise rühma kuuluvad kaks

võlausaldajat. Saneerimisnõustaja aruande kohaselt on võlausaldajaid kokku kuus.

Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates asunud seisukohale, et esimeses rühmas hääletas

saneerimiskava vastu Swedbank AS ja teises rühmas mõlemad võlausaldajad. Hääletuslehtede järgi

hääletasid saneerimiskava poolt mõlemad teise rühma kuuluvad võlausaldajad. Seega hääletasid

saneerimismenetluses saneerimiskava poolt kaks võlausaldajat, järelikult alla poole kõigist

võlausaldajatest, ning esimeses võlausaldajate rühmas ei olnud ühtegi saneerimiskava poolt

hääletanut.

Võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kohtulik kinnitamine on oma olemuselt võlausaldajate

tahte asendamine. Seejuures on SanS § 29 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi esitatud saneerimiskava kinnitamiseks

lisatingimused. Kohus saab kava kinnitada üksnes juhul, kui saneerimiskava hääletamisest ei ole osa

võtnud küllaldane hulk võlausaldajaid (1/2 võlausaldajatest) või saneerimiskava poolt on hääletanud

küll nõutav hulk võlausaldajaid, kuid neil ei ole §-s 24 sätestatud hulgal hääli. SanS § 24 lg 3

kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist

võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.

Saneerimiskava kinnitamiseks ei ole täidetud SanS § 29 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused

koosmõjus SanS §-ga 24. Seega on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata saneerimiskava

menetlusse võtmise avalduse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning

teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus lähtus SanS § 29 kohaldamisel ekslikult SanS §-s 24 nõutud häälteenamuse nõudest

saneerimiskava vastuvõtmisel. SanS § 29 on § 24 suhtes erisäte, mistõttu viimane ei kohaldu. Kui

saneerimiskava oleks kooskõlas §-ga 24 vastu võetud, siis ei peaks kohus saneerimiskava kinnitama.

Kuna esimeses rühmas osales alla poole võlausaldajatest (§ 29 lg 1 p 1 teine lausepool) ja teises

rühmas hääletasid poolt kõik rühma kuuluvad võlausaldajad (§ 29 lg 1 p 2 teine lausepool), on

täidetud kõik SanS § 30 lg 1 p-s 6 ettenähtud nõuded.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et nii maakohtu määrus kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695

ning § 691 p 3, § 428 lg 2 ja SanS § 42 järgi tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus ennistas saneerimiskava esitamise tähtaja ning

jättis saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata. Kolleegium teeb selles osas

TsMS § 701 lg-le 3, § 692 lg-le 6 ja SanS §-le 42 tuginedes uue määruse, millega lõpetab

saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimisnõustaja vabastamise ning tema tasu ja kulude

kindlaksmääramise osas jätab kolleegium alama astme kohtute määrused muutmata. Määruskaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

7. Kolleegium leiab, et alama astme kohtute määrused tuleb osaliselt tühistada sõltumata

määruskaebuse põhjendustest, kuna maakohus rikkus oluliselt SanS § 42 ning ringkonnakohus jättis

maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.

SanS § 10 lg 2 p 3 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse saneerimismäärusega, milles

märgitakse muu hulgas tähtaeg, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks.

Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ei või saneerimiskava esitamise tähtaeg olla pikem kui

60 päeva. Kolleegium on varem asunud seisukohale, et kohus saab saneerimiskava esitamise tähtaega

pikendada üksnes SanS § 10 lg-s 3 sätestatud tähtaja piires (vt Riigikohtu 18. novembri 2009. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 21). Samuti on kolleegium varem leidnud, et kohus võib küll

üldjuhul TsMS § 64 lg 1 järgi enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal

algatusel mõjuval põhjusel pikendada, kuid juhul, kui seaduses on ettenähtud tähtaja piirid, on kohus

nendega seotud ega või määrata menetlustähtaega, mis ületab sätestatud piire (vt Riigikohtu 11. mai

2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 14).

Praeguses asjas määras maakohus 27. mai 2009 määrusega saneerimiskava esitamise tähtpäevaks

27. juuli 2009. Avaldaja taotluse alusel pikendas maakohus 7. juuli 2009. a määrusega

saneerimiskava vastuvõtmise tähtaega ja määras uueks tähtpäevaks 31. augusti 2009. See tähtpäev

väljus SanS § 10 lg-s 3 sätestatud saneerimiskava esitamiseks ettenähtud tähtaja piirest. Kolleegiumi

varasema seisukoha järgi, kui kohus ei järgi SanS § 10 lg-s 3 sätestatut, s.o määrab pikema tähtaja kui

60 päeva, siis tuleb seda lugeda menetlusnormi rikkumiseks, millele saab esitada vastuväite

TsMS § 333 lg 1 järgi. TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb nimetatud vastuväide esitada kohtule esimesel

võimalusel pärast rikkumisest teadasaamist ja kui seda ei tehta, siis hiljem ei saa vastuväidet esitada.

Samuti on kolleegium varem leidnud, et saneerimiskava esitamise tähtaja seadusega sätestatud

piirtähtaja ületamist ei ole põhjust pidada tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumiseks, mis

välistaks TsMS § 333 lg-te 2 ja 3 kohaldamist (vt Riigikohtu 11. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-28-10, p 15). Praeguses asjas ei ole ükski võlausaldaja esitanud kohtule SanS §-s 26 sätestatud

avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ega TsMS § 333 lg-s 1 sätestatud vastuväidet kohtu

tegevuse kohta.

Samas leiab kolleegium, et maakohus oleks pidanud saneerimismenetluse lõpetama sel põhjusel, et

saneerimiskava ei esitatud kohtu määratud tähtpäevaks. Kohus pikendas saneerimiskava esitamise

tähtaega 31. augustini 2009. Avaldaja esitas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse

13. novembril 2009, s.o pärast kohtu määratud tähtpäeva. SanS § 29 lg 2 järgi tuleb ka vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamise avaldus esitada kohtule SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.

SanS § 39 lg 2 p 9 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava

tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu SanS § 42 kohaselt.

8. Maakohus, ennistades saneerimiskava esitamise tähtaja, kohaldas asjas ekslikult TsMS § 67 lg-t 1.

See säte võimaldab ennistada üksnes seaduses sätestatud menetlustähtaegu. Kohtu SanS § 10 lg 2 p 3

alusel antud saneerimiskava esitamise tähtaeg ei ole menetlustähtajaks, mida saaks ennistada

TsMS § 67 järgi. Saneerimiskava esitamise tähtaega võib kohus pikendada (vt otsuse p 7).

9. Kuigi alama astme kohtute määrused tuleb osaliselt tühistada olenemata määruskaebuse

põhjendustest, peab kolleegium vajalikuks selgitada SanS §-s 29 sätestatud vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlemise korda.

Kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja SanS § 29 lg 1 kohaselt esitada

kohtule saneerimiskava kinnitamise avalduse kahel juhul: 1) kui saneerimiskava vastuvõtmiseks

korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis

hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest (p 1); 2) saneerimiskava poolt

hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest

võlausaldajatest (p 2). Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamise avalduse läbivaatamisel saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisel

osalenud võlausaldajate arvu ning saneerimiskava poolt antud häälte arvu. SanS §-st 29 ei tulene, et

kohus peab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse läbivaatamisel kontrollima lisaks

SanS §-s 24 sätestatud saneerimiskava vastuvõtmise tingimusi.

Seda, et kohus ei kontrolli vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel SanS § 24 nõudeid, kinnitab ka

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamise regulatsioon. SanS § 30 kohaselt

rahuldab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse, kui on täidetud SanS § 30 lg 1 p-

des 1!6 sätestatud nõuded. SanS § 30 lg-st 1 ei tulene, et täidetud peavad olema ka SanS §-s 24

ettenähtud saneerimiskava vastuvõtmise tingimused.

Kolleegium märgib lisaks, et juhul, kui võlausaldajad on saneerimiskava SanS § 24 kohaselt vastu

võtnud, esitatakse saneerimiskava kohtule kinnitamiseks SanS § 28 sätete järgi. Praegusel juhul ei

võtnud võlausaldajad saneerimiskava vastu, mistõttu oli ettevõtjal õigus esitada kohtule selle

kinnitamise avaldus SanS § 29 alusel.

10. Saneerimismenetluse lõpetamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 5 alusel tagastada.

11. Kuna Riigikohus teeb asjas lõpliku lahendi, tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi määrata kindlaks ka

menetluskulude jaotus. Kolleegiumi arvates tuleb hagita menetluse menetluskulud jätta hagita

menetluse lõpetamise korral avaldaja kanda. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe otseselt

ette, kelle kanda jäävad hagita menetluse lõpetamise korral menetluskulud, võib kohus menetlussuhet

reguleeriva sätte puudumisel kohaldada TsMS § 2 lg 2 järgi sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele

lähedast suhet. Hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning kolleegiumi

arvates saab siin menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 168 lg-t 2, mille järgi

kannab hagi läbivaatamata jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud

hageja.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa