3-2-1-90-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a määrus ja Harju Maakohtu veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-19847 menetlustähtaja ennistamise ja
Legislator headnote
AI generated3-2-1-90-10 · Riigikohus: aprilli 2010. a määrus ja Harju Maakohtu veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-19847 menetlustähtaja ennistamise ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-90-10
Määruse kuupäev
Tartu, 20. oktoober 2010. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu avaldus saneerimiskava
kinnitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas
nr 2-09-19847
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Avaldaja Kaupmehe Kinnisvara Osaühing (registrikood
10584611), esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom (Advokaadibüroo
Pohla & Hallmägi)
Asja läbivaatamise kuupäev
20. september 2010. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a määrus ja Harju Maakohtu
8. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-19847 menetlustähtaja ennistamise ja
saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata jätmise osas ning teha selles osas uus
määrus, millega lõpetada Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu saneerimismenetlus
ennetähtaegselt.
2. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a määrus ja Harju Maakohtu
8. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-19847 muutmata.
3. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1. Lõpetada Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu saneerimismenetlus ennetähtaegselt.
3.2. Vabastada saneerimisnõustaja.
3.3. Määrata saneerimisnõustaja Jüri Ploomi tasuks 30 600 (kolmkümmend tuhat kuussada)
krooni.
3.4. Määrata saneerimisnõustaja kuludeks 38 520 (kolmkümmend kaheksa tuhat viissada
kakskümmend) krooni, mis tuleb maksta Osaühingu Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi
nimetatud arvelduskontole.
3.5. Saneerimisnõustaja kulud tasuda 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni ulatuses Kaupmehe
Kinnisvara Osaühingu 29. mail 2009. a Harju Maakohtu deposiiti tasutud summa arvel.
Ülejäänud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste osas on kohtumäärus täitedokumendiks
SanS § 18 lg 5 järgi.
3.6. Menetluskulud jätta Kaupmehe Kinnisvara Osaühingu kanda.
4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 10. mail 2010. a avaldaja
määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaupmehe Kinnisvara Osaühing (edaspidi avaldaja) esitas 4. mail 2009 Harju Maakohtule
saneerimisavalduse. Harju Maakohus algatas 27. mail 2009 avaldaja saneerimismenetluse, määras
saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi vanemabi Jüri Ploomi ning kohustas saneerimisnõustajat
tagama saneerimiskava vastuvõtmine 20. juuliks 2009 ja esitama võlausaldajate vastuvõetud
saneerimiskava kohtule 27. juuliks 2009.
Saneerimisnõustaja esitas 1. juulil 2009 maakohtule avalduse, milles palus pikendada saneerimiskava
vastuvõtmise ja kohtule esitamise tähtaega 20. augustini 2009. Avaldaja esitas 6. juulil 2009
maakohtule avalduse, milles palus pikendada saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule esitamise
tähtaega 31. augustini 2009. Maakohus pikendas 7. juuli 2009. a määrusega saneerimiskava
vastuvõtmise ja kohtule esitamise tähtaega 31. augustini 2009.
25. septembril 2009 esitas saneerimisnõustaja kohtule avaldaja saneerimiskava. Harju Maakohus
jättis 21. oktoobri 2009 määrusega saneerimiskava käiguta ning andis avaldajale ja
saneerimisnõustajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt ei ole selge, kas
saneerimisseaduse (SanS) §-s 28 sätestatud kohustused on täidetud. Lisaks ei ole maakohtule esitatud
dokumente, mis on vastavalt hääletusprotokollile selle lisadeks. Maakohus andis ettevõtjale ja
saneerimisnõustajale puuduste kõrvaldamiseks aega kümme päeva alates määruse kättetoimetamisest.
Saneerimisnõustaja esitas 27. oktoobril 2009 maakohtule nõutud dokumendid.
13. novembril 2009 esitas avaldaja SanS § 29 lg 1 alusel avalduse, milles palus kinnitada
vastuvõtmata saneerimiskava. Harju Maakohus jättis 18. novembri 2009. a määrusega
saneerimiskava kinnitamise avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Määruse kohaselt on saneerimiskava kinnitamise avaldus esitatud SanS § 29 lg-s 2 sätestatud
tähtaega rikkudes. Avaldajal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 alusel õigus
esitada taotlus saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus andis
ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks aega kümme päeva alates määruse kättetoimetamisest.
Avaldaja esitas 4. detsembril 2009 maakohtule avalduse, milles palus lugeda puudused kõrvaldatuks
ja kinnitada saneerimiskava.
2. Harju Maakohus ennistas 8. veebruari 2010. a määrusega saneerimiskava kinnitamise avalduse
esitamise tähtaja ning luges avalduse õigel ajal esitatuks. Samas jättis maakohus saneerimiskava
kinnitamise avalduse menetlusse võtmata, vabastas saneerimisnõustaja ning määras kindlaks
saneerimisnõustaja tasu ja kulud.
Maakohtu määruse kohaselt palub avaldaja saneerimiskava kohtul kinnitada SanS § 29 lg 1 alusel,
kuna võlausaldajad ei võtnud saneerimiskava vastu. Avaldaja esitatud asjaoludele tuginedes ei saa
võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust rahuldada, sest täidetud ei ole
SanS § 30 lg 1 p-s 6 nimetatud nõuded. Võlausaldajate hääletuslehtede kohaselt on esimeses grupis
hääletanud kava vastu kahest üks võlausaldaja ja teises grupis mõlemad võlausaldajad. SanS § 30 lg 1
p 6 järgi peavad olema täidetud SanS § 29 nõuded. Muu hulgas eeldab SanS § 29 lg 1 p 1, et
võlausaldajate kinnitamata saneerimiskava kinnitamise aluseks kohtus on see, et saneerimiskava
vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes
rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Kuna esimeses rühmas
oli kaks võlausaldajat, kellest üks osales hääletusel ning hääletas vastu, osales selles grupis pool
võlausaldajatest, mitte alla poole, nagu on nõutud SanS § 29 lg 1 p-s 1. Samuti ei ole täidetud
SanS § 29 lg 1 p 2 nõuded, sest esimeses grupis ei hääletanud kava poolt ühtegi võlausaldajat. Sellest
tulenevalt ei ole alust võtta võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust
menetlusse. Saneerimismenetlus tuleb SanS § 39 lg 2 p 4 järgi ennetähtaegselt lõpetada.
3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja teha uus
määrus, millega rahuldada saneerimiskava kinnitamise avaldus.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprilli 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata,
arvestades ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt ilmneb toimiku materjalidest, et avaldajal on esimeses
võlausaldajate rühmas kolm võlausaldajat (Swedbank AS, AS Sampo Pank ja aktsiaselts REKMAN)
ja teises rühmas kaks võlausaldajat (J&K Invest OÜ ja E. Palusaar). Hääletuslehtedelt nähtub, et
hääletuses osales nimetatud viiest võlausaldajast kolm, s.o esimesest rühmast Swedbank AS ning
teisest rühmast J&K Invest OÜ ja E. Palusaar. Esimesse võlausaldajate rühma kuuluv Swedbank AS
hääletas saneerimiskava vastu. Saneerimiskava poolt hääletasid teise rühma kuuluvad kaks
võlausaldajat. Saneerimisnõustaja aruande kohaselt on võlausaldajaid kokku kuus.
Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates asunud seisukohale, et esimeses rühmas hääletas
saneerimiskava vastu Swedbank AS ja teises rühmas mõlemad võlausaldajad. Hääletuslehtede järgi
hääletasid saneerimiskava poolt mõlemad teise rühma kuuluvad võlausaldajad. Seega hääletasid
saneerimismenetluses saneerimiskava poolt kaks võlausaldajat, järelikult alla poole kõigist
võlausaldajatest, ning esimeses võlausaldajate rühmas ei olnud ühtegi saneerimiskava poolt
hääletanut.
Võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kohtulik kinnitamine on oma olemuselt võlausaldajate
tahte asendamine. Seejuures on SanS § 29 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi esitatud saneerimiskava kinnitamiseks
lisatingimused. Kohus saab kava kinnitada üksnes juhul, kui saneerimiskava hääletamisest ei ole osa
võtnud küllaldane hulk võlausaldajaid (1/2 võlausaldajatest) või saneerimiskava poolt on hääletanud
küll nõutav hulk võlausaldajaid, kuid neil ei ole §-s 24 sätestatud hulgal hääli. SanS § 24 lg 3
kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist
võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.
Saneerimiskava kinnitamiseks ei ole täidetud SanS § 29 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused
koosmõjus SanS §-ga 24. Seega on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata saneerimiskava
menetlusse võtmise avalduse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning
teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus lähtus SanS § 29 kohaldamisel ekslikult SanS §-s 24 nõutud häälteenamuse nõudest
saneerimiskava vastuvõtmisel. SanS § 29 on § 24 suhtes erisäte, mistõttu viimane ei kohaldu. Kui
saneerimiskava oleks kooskõlas §-ga 24 vastu võetud, siis ei peaks kohus saneerimiskava kinnitama.
Kuna esimeses rühmas osales alla poole võlausaldajatest (§ 29 lg 1 p 1 teine lausepool) ja teises
rühmas hääletasid poolt kõik rühma kuuluvad võlausaldajad (§ 29 lg 1 p 2 teine lausepool), on
täidetud kõik SanS § 30 lg 1 p-s 6 ettenähtud nõuded.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et nii maakohtu määrus kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695
ning § 691 p 3, § 428 lg 2 ja SanS § 42 järgi tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse
normi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus ennistas saneerimiskava esitamise tähtaja ning
jättis saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata. Kolleegium teeb selles osas
TsMS § 701 lg-le 3, § 692 lg-le 6 ja SanS §-le 42 tuginedes uue määruse, millega lõpetab
saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimisnõustaja vabastamise ning tema tasu ja kulude
kindlaksmääramise osas jätab kolleegium alama astme kohtute määrused muutmata. Määruskaebus
tuleb rahuldada osaliselt.
7. Kolleegium leiab, et alama astme kohtute määrused tuleb osaliselt tühistada sõltumata
määruskaebuse põhjendustest, kuna maakohus rikkus oluliselt SanS § 42 ning ringkonnakohus jättis
maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.
SanS § 10 lg 2 p 3 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse saneerimismäärusega, milles
märgitakse muu hulgas tähtaeg, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks.
Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ei või saneerimiskava esitamise tähtaeg olla pikem kui
60 päeva. Kolleegium on varem asunud seisukohale, et kohus saab saneerimiskava esitamise tähtaega
pikendada üksnes SanS § 10 lg-s 3 sätestatud tähtaja piires (vt Riigikohtu 18. novembri 2009. a
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 21). Samuti on kolleegium varem leidnud, et kohus võib küll
üldjuhul TsMS § 64 lg 1 järgi enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal
algatusel mõjuval põhjusel pikendada, kuid juhul, kui seaduses on ettenähtud tähtaja piirid, on kohus
nendega seotud ega või määrata menetlustähtaega, mis ületab sätestatud piire (vt Riigikohtu 11. mai
2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 14).
Praeguses asjas määras maakohus 27. mai 2009 määrusega saneerimiskava esitamise tähtpäevaks
27. juuli 2009. Avaldaja taotluse alusel pikendas maakohus 7. juuli 2009. a määrusega
saneerimiskava vastuvõtmise tähtaega ja määras uueks tähtpäevaks 31. augusti 2009. See tähtpäev
väljus SanS § 10 lg-s 3 sätestatud saneerimiskava esitamiseks ettenähtud tähtaja piirest. Kolleegiumi
varasema seisukoha järgi, kui kohus ei järgi SanS § 10 lg-s 3 sätestatut, s.o määrab pikema tähtaja kui
60 päeva, siis tuleb seda lugeda menetlusnormi rikkumiseks, millele saab esitada vastuväite
TsMS § 333 lg 1 järgi. TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb nimetatud vastuväide esitada kohtule esimesel
võimalusel pärast rikkumisest teadasaamist ja kui seda ei tehta, siis hiljem ei saa vastuväidet esitada.
Samuti on kolleegium varem leidnud, et saneerimiskava esitamise tähtaja seadusega sätestatud
piirtähtaja ületamist ei ole põhjust pidada tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumiseks, mis
välistaks TsMS § 333 lg-te 2 ja 3 kohaldamist (vt Riigikohtu 11. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-
2-1-28-10, p 15). Praeguses asjas ei ole ükski võlausaldaja esitanud kohtule SanS §-s 26 sätestatud
avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ega TsMS § 333 lg-s 1 sätestatud vastuväidet kohtu
tegevuse kohta.
Samas leiab kolleegium, et maakohus oleks pidanud saneerimismenetluse lõpetama sel põhjusel, et
saneerimiskava ei esitatud kohtu määratud tähtpäevaks. Kohus pikendas saneerimiskava esitamise
tähtaega 31. augustini 2009. Avaldaja esitas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse
13. novembril 2009, s.o pärast kohtu määratud tähtpäeva. SanS § 29 lg 2 järgi tuleb ka vastuvõtmata
saneerimiskava kinnitamise avaldus esitada kohtule SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.
SanS § 39 lg 2 p 9 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava
tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu SanS § 42 kohaselt.
8. Maakohus, ennistades saneerimiskava esitamise tähtaja, kohaldas asjas ekslikult TsMS § 67 lg-t 1.
See säte võimaldab ennistada üksnes seaduses sätestatud menetlustähtaegu. Kohtu SanS § 10 lg 2 p 3
alusel antud saneerimiskava esitamise tähtaeg ei ole menetlustähtajaks, mida saaks ennistada
TsMS § 67 järgi. Saneerimiskava esitamise tähtaega võib kohus pikendada (vt otsuse p 7).
9. Kuigi alama astme kohtute määrused tuleb osaliselt tühistada olenemata määruskaebuse
põhjendustest, peab kolleegium vajalikuks selgitada SanS §-s 29 sätestatud vastuvõtmata
saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlemise korda.
Kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja SanS § 29 lg 1 kohaselt esitada
kohtule saneerimiskava kinnitamise avalduse kahel juhul: 1) kui saneerimiskava vastuvõtmiseks
korraldatud hääletamisest võttis osa alla poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis
hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest (p 1); 2) saneerimiskava poolt
hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest
võlausaldajatest (p 2). Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus vastuvõtmata saneerimiskava
kinnitamise avalduse läbivaatamisel saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisel
osalenud võlausaldajate arvu ning saneerimiskava poolt antud häälte arvu. SanS §-st 29 ei tulene, et
kohus peab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse läbivaatamisel kontrollima lisaks
SanS §-s 24 sätestatud saneerimiskava vastuvõtmise tingimusi.
Seda, et kohus ei kontrolli vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel SanS § 24 nõudeid, kinnitab ka
vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamise regulatsioon. SanS § 30 kohaselt
rahuldab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse, kui on täidetud SanS § 30 lg 1 p-
des 1!6 sätestatud nõuded. SanS § 30 lg-st 1 ei tulene, et täidetud peavad olema ka SanS §-s 24
ettenähtud saneerimiskava vastuvõtmise tingimused.
Kolleegium märgib lisaks, et juhul, kui võlausaldajad on saneerimiskava SanS § 24 kohaselt vastu
võtnud, esitatakse saneerimiskava kohtule kinnitamiseks SanS § 28 sätete järgi. Praegusel juhul ei
võtnud võlausaldajad saneerimiskava vastu, mistõttu oli ettevõtjal õigus esitada kohtule selle
kinnitamise avaldus SanS § 29 alusel.
10. Saneerimismenetluse lõpetamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 5 alusel tagastada.
11. Kuna Riigikohus teeb asjas lõpliku lahendi, tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi määrata kindlaks ka
menetluskulude jaotus. Kolleegiumi arvates tuleb hagita menetluse menetluskulud jätta hagita
menetluse lõpetamise korral avaldaja kanda. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe otseselt
ette, kelle kanda jäävad hagita menetluse lõpetamise korral menetluskulud, võib kohus menetlussuhet
reguleeriva sätte puudumisel kohaldada TsMS § 2 lg 2 järgi sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele
lähedast suhet. Hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning kolleegiumi
arvates saab siin menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 168 lg-t 2, mille järgi
kannab hagi läbivaatamata jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud
hageja.
Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa