Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-19-10 AI generated

3-3-1-19-10 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-19-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

OÜ Cesares esitas 4. juunil 2008 Tallinna Kommunaalametile teate elektriliinide kaitsevööndis puude okste kärpimiseks vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingule.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-19-10 · Riigikohus: OÜ Cesares esitas 4. juunil 2008 Tallinna Kommunaalametile teate elektriliinide kaitsevööndis puude okste kärpimiseks vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingule.

Keywords

AI generated
damage to electrical installations electricity supply ESC opinion electrical and radio equipment electromagnetic interference essential facility
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-19-10

Otsuse kuupäev

14. oktoober 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

OÜ Cesares kaebus Tallinna Keskkonnaameti 8. juuli 2008. a

hoolduslõikusloa nr 6.1-2/1631 õigusvastasuse tuvastamiseks

seatud tingimuste tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2010 a. otsus haldusasjas

nr 3-08-1683

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Keskkonnaameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna Keskkonnaameti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2010. a otsus haldusasjas nr 3-08-1683. Saata

asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Cesares esitas 4. juunil 2008 Tallinna Kommunaalametile teate elektriliinide kaitsevööndis

puude okste kärpimiseks vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingule.

Tallinna Kommunaalamet edastas OÜ Cesares teate Tallinna Keskkonnaametile lahendamiseks.

2. Tallinna Keskkonnaamet väljastas 9. juuli 2008. a kirjaga nr 6.1-2/1531 hoolduslõikusloa, mis

sisaldas viis tingimust, sh nõude, mille kohaselt puuokste lõikust peab teostama eriharidusega

puuhoolduse spetsialist (arborist) ning nõude, et puuvõrast tuleb eemaldada ka murdumisohtlikud

kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad. OÜ Cesares esitas 9. juulil 2008 Tallinna

Keskkonnaametile järelepärimise väljastatud hoolduslõikusloa kohta, soovides selgitust, kas Eesti

Energia Jaotusvõrk OÜ poolt korraldatud liinihoolduse hankes olid välja toodud kõik asjaolud,

millest hankes osalejaid oleks tulnud teavitada. Tallinna Keskkonnaameti 8. augusti 2008. a kirjas

selgitati, et Keskkonnaamet on nõus loobuma nõudest, et liinihoolduse käigus tuleb eemaldada ka

varasematest lõikustest jäänud oksatüükad ja kuivad oksad.

3. OÜ Cesares esitas Tallinna Halduskohtule 20. augustil 2008 kaebuse hoolduslõikuse loa tingimuste

tühiseks tunnistamiseks. 16. septembri 2008. a kaebuse täienduses taotles OÜ Cesares Tallinna

Keskkonnaameti kohustamist nõuetekohase puude hoolduslõikuse loa väljastamiseks. 7. novembril

2008 esitatud taotluses soovis OÜ Cesares, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna

Keskkonnaameti 9. juuli 2008. a kirjaga nr 6.1-2/1531 esitatud nõuded hoolduslõikuse teostamiseks.

4. Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2009. a otsusega OÜ Cesares kaebus rahuldati. Kohus tunnistas

Tallinna Keskkonnaameti 9. juuli 2008. a kirjaga nr 6.1-2/ 1531 väljastatud loa õigusvastaseks.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt loa tingimus - puuokste lõikamist peab teostama puuhoolduse

spetsialist - on õiguspärane. Kaebaja ei pidanud aga teostama töid ulatuses, millele andis loa

vastustaja. Soovitud töödest ulatuslikuma töö tegemise nõude esitamisel ei saanud loa andja väljuda

taotluse piiridest ning tegemist ei ole kõrvaltingimusega, mida oleks saanud esitada määruse nr 45

kehtestatud korrast tulenevalt. Selline õigusvastasus tingib loa õigusevastaseks tunnistamise

tervikuna.

5. Sellele otsusele esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Keskkonnaamet, kes taotles Tallinna

Halduskohtu 22. juuni 2009. a otsuse haldusasjas nr 3-08-1682 tühistamist ning asjas uue otsuse

tegemist, millega kaebus jätta rahuldamata.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud menetlusnorme, sest väljus kaebuse piiridest. OÜ

Cesares on vaidlustanud vastustaja poolt seatud tingimused puu hoolduslõikuse teostamiseks osas,

mis puudutavad eriharidusega puuhoolduse spetsialisti kasutamist ning nõuet puuvõrast eemaldada

murdumisohtlikud kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad. Kohus, tunnistades

õigusevastaseks kogu väljastatud loa, on väljunud ilmselgelt kaebuse ja vaidluse piiridest.

Keskkonnaamet leidis, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning vääralt kohaldanud

materiaalõigust. Keskkonnaameti väitel on ta loobunud lisatööde nõudest 8. augusti 2008. a kirjaga.

Kuivõrd ka loa andmine on vormistatud kirjaga, siis tulnuks ka eelnimetatud kirja sarnaselt loa

andmise kirjaga lugeda haldusaktiks.

6. OÜ Cesares ei pidanud apellatsioonkaebusele esitatud vastuses apellatsioonkaebust õigeks.

Kaebaja arvates on halduskohtu otsus õige ja põhjendatud. Kuna Tallinna Keskkonnaamet ei

rahuldanud OÜ Cesares taotlust, vaid väljastas hoolduslõikusloa tingimustega, mis pole õiguspärased,

siis on OÜ-l Cesares õigus taotleda väljastatud loa õigusevastaseks tunnistamist tervikuna.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1682 jäeti Tallinna

Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muutis Tallinna Halduskohtu

22. juuni 2009. a kohtuotsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei kohaldu käesoleval juhul looduskaitseseaduse § 45 alusel

antud Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005. a määrus nr 45 ning polnud võimalik selle määruse

alusel kaebajale loa andmisest keelduda. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007. a

määrusega nr 19 kehtestatud Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korra

§ 7 reguleerib elektripaigaldise kaitsevööndis puude ja võsa raiumist. Määruse § 7 lg 1 näeb ette, et

elektripaigaldise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvavad ja elektripaigaldist ohustavad puid

ja võsa, sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Tiheasustusega aladel tuleb puude ja võsa

raiumisel arvestada looduskaitseseaduse §-s 45 kehtestatud nõudeid.

Kaebaja esitas elektripaigaldise omaniku volitusel teate, et elektriliinide kaitsevööndis hakatakse

kärpima oksi Eesti Energia Jaotusvõrgu poolt etteantud tingimustel. Ringkonnakohtu hinnangul pole

selle teate näol tegemist taotlusega hoolduslõikuse loa väljastamiseks, vaid elektriohutusseaduse § 12

lg-s 1 ette nähtud teatega kinnisasja omanikule. Puude kärpimiseks ei pea elektripaigaldise omanik

luba hankima. Kaebaja ei soovinud teostada puude raiet, mille puhul oleks vajalik olnud kohaliku

omavalitsuse luba. Tallinna Linnavolikogu määrus nr 45 ei kohaldu ka põhjusel, et ei kavatsetud

puude raiet ega puude hoolduslõikust määruse mõttes.

Vaidlustatud loa näol on tegemist õigusliku aluseta antud loaga, mistõttu ka lisatingimuste seadmine

oli õigusevastane.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2010. a otsusele esitas kassatsioonkaebuse Tallinna

Keskkonnaamet. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2010. a kohtuotsuse

tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kassaator vaidlustab otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja protsessinormide eiramise

tõttu. Kassaator on seisukohal, et looduskaitseseaduse § 45 kohaselt tiheasustusalal asuvaid

üksikpuid, v.a kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse

loa alusel. Kassaator rõhutab, et looduskaitseseaduse § 43 alusel on looduskaitse eesmärk kohaliku

omavalitsuse tasandil vastavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise

tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Eelnevast tulenevalt on kohaliku omavalitsuse

pädevuses määratleda looduskaitseseaduse § 45 rakendamiseks kõik vajalikud loa andmise

piiritlused, määratlused, tingimused jne.

Seaduses kasutatud mõistet "raiuma" tuleks sisustada ja tõlgendada seaduse eesmärgist ja vastavatest

kohalikest oludest lähtuvalt. Kassaator leiab, et kohalikul omavalitsusel on eelnevast tulenevalt õigus

kontrollida üksikpuuga ettevõetavat lõikust.

Kassaatori väitel on puude likvideerimine ja puude võradega ettevõetavad hooldustegevused lisaks

looduskaitselisele tähtsusele seotud ka linna üldise heakorraga. Tallinna Linnavolikogu 22. juuni

2006. a määrusega nr 45 kehtestatud Tallinna linna heakorra eeskirja § 13 punkti 3 kohaselt on

heakorra nõuete tagamiseks keelatud omavoliliselt vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või

hävitada puid ja põõsaid.

Kassaator ei nõustu järeldusega, et Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005. a määrus nr 45 ei

rakendu põhjusel, et ei olnud kavatsetud puude raiet ega hoolduslõikust selle määruse tähenduses,

vaid okste kärpimine elektripaigaldise ohutu käitlemise tagamiseks. Kassaator leiab, et osundatud

määruse kohaldamisala ei ole seatud sõltuvusse raie või hoolduslõikuse teostamise põhjusest;

hoolduslõikuse alla kuuluvad kõik puudega ettevõetavad lõikused.

Kassaator leiab, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007. a määrusega nr 19

kehtestatud Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (edaspidi Kord)

ei välista Tallinna Linnavolikogu 23. augusti 2005. a määruse nr 45 kohaldamist. Osundatud Korra

§ 7 lg 1 näeb ette, et elektripaigaldise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvavaid ja

elektripaigaldist ohustavaid puid ja võsa sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades ning lõige 5

näeb ette, et tiheasustusega aladel puude ja võsa raiumisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse §-s 45

sätestatud nõudeid. Sama Korra § 7 lg 3 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis puude, puude

okste ja võsa raiumisel elektripaigaldise omanik kohustatud langetatud puud koguma hunnikutesse

või vallidesse või põletama. Viimasest saab järeldada, et raiumise all on paragrahvis 7 silmas peetud

kogu puudega ettevõetavat tegevust, mis olenevalt olukorrast võib olla nii puu likvideerimine kui ka

ainult puu okste raiumine. Korra § 7 lg 2 kohaselt on elektripaigaldise omanikul õigus kinnisasja

omanikku eelnevalt teavitamata raiuda puud, puude oksad ja võsa, mis on põhjustanud

elektripaigaldise rikke või loovad ohtliku olukorra. Ohu korral tegutsemist võimaldab ka Tallinna

Linnavolikogu 25. augusti 2005. a määrus nr 45, mille § 7 lg 1 näeb ette, et kohest likvideerimist

nõudvale (avariiohtlikule) puule raieluba ei vormistata. Tegemist polnud ohu kohese likvideerimise

vajadusega vaid elektripaigaldise kaitsevööndi tavapärase hooldusega.

Kassator ei pea õigeks kohtu seisukohta, et kaebaja 4. juuni 2008. a teatis ei ole käsitatav taotlusena

hoolduslõikusloa saamiseks. Kassaatori hinnangul oli selle teatise näol tegemist nii teatisega

kinnisasja omanikule kui ka taotlusega omavalitsusorganile hoolduslõikusloa saamiseks.

10. OÜ Cesares ei nõustu vastuses kassatsioonkaebusele kassaatori väidetega ja leiab järgmist:

1) OÜ Cesares ei saanud järeldada Tallinna Keskkonnaameti 8. augusti 2008. a vastusest OÜ Cesares

järelepärimisele, et Tallinna Keskkonnaamet on loobunud loa tingimusest eemaldada puuvõrast

varasematest lõikustest jäänud oksatüükad ja kuivanud oksad;

2) OÜ Cesares taotles puude hoolduslõikusluba, mille käigus puid ei likvideerita, mitte raieluba; OÜ-

l Cesares puudus huvi vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid.

Lähtuvalt kolmanda isikuga sõlmitud lepingust ning kehtinud normidest esitaski OÜ Cesares taotluse

elektriliinide hooldamiseks hoolduslõikusloa saamiseks. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 22. juuni

2005. a määruse nr 45 §-le 9 oli kassaatoril võimalus taotlus rahuldada või § 10 alusel keelduda

hoolduslõikusloa väljastamisest. Kassaator ei rahuldanud taotlust, vaid seadis tingimused, millega

muutis vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu mahtu ning kehtestas nõuded OÜ Cesares

töötajatele, mitte aga nõuded puu hoolduslõikuse meetodi, ulatuse ja aja kohta.

11. Kolmas isik, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et

ringkonnakohtu seisukoht on õige ja kassaatori seisukoht vale. Täiendavaid põhjendusi kolmas isik

kassaatori seisukohtade ümberlükkamiseks ei esita.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu järeldus, et selles asjas ei kohaldu

looduskaitseseaduse § 45 alusel antud Tallinna Linnavolikogu määrus nr 45 ning elektripaigaldiste

kaitsevööndis okste raiumisel tuleb juhinduda üksnes majandus- ja kommunikatsiooniministri

26. märtsi 2007. a määrusest nr 19, on ekslik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2007. a määrusega nr 19 vastu võetud

Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korra § 7 lg 5 kohaselt

tiheasustusega aladel tuleb puude ja võsa raiumisel arvestada lisaks lõigetes 1 kuni 3 sätestatule ka

looduskaitseseaduse §-s 45 kehtestatud nõudeid. Määruse sellest sättest tulenevalt laieneb

tiheasustusaladel elektripaigaldiste kaitsevööndis puude raiumisele ka kohaliku omavalitsuse poolt

väljastatava loa nõue. Sellise loa andmise tingimused ja kord on sätestatud Tallinna Linnavolikogu

25. augusti 2005. a määrusega nr 45.

Kolleegium möönab, et puude raiumise mõiste on looduskaitseseaduses ja asjassepuutuvas ministri

määruses piisavalt piiritlemata. Samas nõustub kolleegium kassaatori tõlgendusega, mille kohaselt

selle mõiste määratlemisel puudub vastuolu looduskaitseseaduse ja kohaliku omavalitsuse määruse

vahel ning raie saab hõlmata mitte üksnes puude langetamist, vaid ka puude kärpimist või okste

lõikamist. Asjaolu, et üht liiki raietöödeks - puude pügamiseks, kärpimiseks või puude okste raieks

või lõikuseks, mille käigus puud ei langetata - on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eraldi luba,

ei oma määravat tähendust. Õige on kassaatori väide, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministri

26. märtsi 2007. a määrusega on hõlmatud mitte üksnes puude ja võsa raiumine, vaid ka puude okste

raiumine.

13. Ekslik on ringkonnakohtu väide, et Tallinna Linnavolikogu määrus nr 45 ei kohaldu põhjusel, et

OÜ Cesares ei kavatsenud puude raiet ega hoolduslõikust selle määruse mõttes. Ringkonnakohus

pidas oluliseks asjaolu, et puude kärpimine sooviti ette võtta elektripaigaldise ohutu käitamise

tagamiseks, mitte aga puude võra hooldamiseks ja kujundamiseks. Kolleegium leiab, et raie- või

hoolduslõikusloa taotlemine ei sõltu hoolduslõikuse eesmärgist, välja arvatud määruse § 7 lg-s 1

sätestatud juhtudel. Määruse § 2 lg 1 p 5 sõnastusest, mille kohaselt hoolduslõikus on puu võra

hooldamiseks ja kujundamiseks ette võetav lõikus, mille käigus puud ei likvideerita, ei saa järeldada,

et puu võra hooldamine elektripaigaldise ohutuse tagamiseks ei kujuta endast hoolduslõikust.

Hoolduslõikuse määratlus ei ole suunatud hoolduslõikuse eesmärkide ammendavale loetlemisele.

Selline järeldus tuleneb ka määruse § 8 lõikest 1, mille kohaselt puu hoolduslõikuseks esitatakse

ametile kirjalik vabas vormis taotlus, kus on muuhulgas näidatud ka see, millisel eesmärgil, millal ja

millist puu hooldusvõtet soovitakse teostada.

14. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et OÜ Cesares esitas kohalikule omavalitsusele

üksnes teatise kavandatavast puude okste kärpimisest elektriliinide kaitsevööndis, tuginedes

majandus- ja kommunikatsiooniministri osundatud määruse § 7 lõikele 1. Kohtuasjas puudub

menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et OÜ Cesares taotles kohalikult omavalitsusest puude

hoolduslõikuse luba vastavalt Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005. a määrusele nr 45.

15. Eeltoodud asjaoludel tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2010. a otsus haldusasjas nr 3-

08-1682 tühistada. Kolleegium saadab kohtuasja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse. Kautsjon kuulub tagastamisele vastavalt kassaatori taotlusele

Tallinna Linnakantselei finantsteenistusele (arve xxxxxxxxxxxxxx, SEB pank, viitenumber

xxxxxxxxxxxxxxxx). Kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlus jääb rahuldamata ning

Riigikohtus kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque