3-2-1-71-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-71-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. oktoober 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Natalja Pulnikova hagi Andrei Parfenjuki vastu 76 450 krooni

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-23687

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Parfenjuki kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

61 600 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Natalja Pulnikova (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Andrei Parfenjuk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Asko Pohla

Asja läbivaatamise kuupäev

15. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 2-06-23687 ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Andrei Parfenjuki kassatsioonkaebuselt 31. märtsil 2010 tasutud kautsjon

616 (kuussada kuusteist) krooni OÜ-le Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Natalja Pulnikova (hageja) esitas 1. septembril 2006 Andrei Parfenjuki (kostja) vastu hagi, milles

palus kohustada kostjat vastavalt poolte sõlmitud lepingu p-le 4.5 esitama elamu nõuetekohase ning

nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning projektide eest

tasu tõendavad dokumendid. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kohustuse

täitmisega viivitamise eest leppetrahvi kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 29. detsembril 2005 kinnistu notariaalselt

tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu (leping), mille esemeks oli Viimsi vallas Randvere külas Toome

tee 10 asuv hoonestatud kinnistu. Lepingu p 4.5 järgi pidi kostja hiljemalt 30. juunil 2006 esitama

hagejale elamu nõuetekohase ning nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning vee- ja

kanalisatsiooniprojekti. Kostja tähtaegselt oma kohustust ei täitnud.

Hageja saatis 7. juulil 2006 kostjale pretensiooni, milles palus kostjal esitada projektid hiljemalt

30. juuliks 2006, et hageja saaks taotleda elamule kasutusluba. Kostja edastas hagejale 27. juulil 2006

OÜ KODUTEHNIK ja Invidus OÜ koostatud teostusjoonised, kuid ei ole senini esitanud hagejale

nõuetekohaseid ja nõuetekohaste kinnitustega elektri- ega vee- ja kanalisatsiooniprojekte. Hageja

arvates peavad elektri- ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostama vastava litsentsiga isikud ja

projektid tuleb pädevates riigiasutustes kooskõlastada.

Lepingu p 4.5 järgi peab kostja maksma hagejale iga kohustuse täitmisega viivitamise päeva eest

leppetrahvi 0,025% ostuhinnast (2 200 000 kroonist), s.o 550 krooni iga kohustuse täitmisega

viivitatud päeva eest, mis teeb hagiavalduse esitamise aja seisuga 34 100 krooni.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Lepingu p-st 4.5 ei selgu ühemõtteliselt, mida tähendab "nõuetekohased ja nõuetekohaste

kinnitustega projektid". Hageja on meelevaldselt tõlgendanud lepingu p 4.5. Viidatud punktist ei

tulene, et projektid tuleb lasta koostada litsentseeritud isikutel ning seejärel kinnitada pädeval

riigiasutusel. Projektide kooskõlastamise nõue ei saa tuleneda üksnes poolte kokkuleppest, selleks

peaks olema seaduslik alus. Hageja viidatud ehitusseaduse (EhS) §-d 32 ja 33 reguleerivad elamule

kasutusloa andmise korda, kuid ei kehtesta elamu omanikule kohustust kinnitada elektri- ning vee- ja

kanalisatsiooniprojekti.

Projekt peab olema koostatud vastavalt sellistele projektidele tavaliselt esitatavatele nõuetele ning

koostaja poolt kinnitatud. Hagejale esitatud projektid vastavad neile nõuetele ning need on koostanud

äriühingud, kellel on registreering (litsents) vastavas registris. Projektid valmisid 2006. a juunis, kuid

hageja keeldus neid vastu võtmast, sest need ei olnud tema arvates nõuetekohaselt kinnitatud. Hageja

nõudmisel saatis kostja hagejale 27. juulil 2006 mõlema projekti tähitud postiga. Seega on kostja

lepingu p 4.5 nõuetekohaselt täitnud.

Menetluse käigus võttis kostja õigeks 14 850 krooni suuruse leppetrahvinõude, kuna tunnistas, et

täitis kohustuse 27. juulil 2006.

3. Harju Maakohus rahuldas 9. aprilli 2008. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

76 450 krooni ja kohustas kostjat täitma 29. detsembril 2005 sõlmitud lepingu p 4.5. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja lepingu p 4.5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 76

mõttes nõuetekohaselt täitnud, sest 27. juulil 2006 hagejale saadetud dokumendid ei ole

nõuetekohased projektid.

OÜ KODUTEHNIK koostatud dokumendid vee- ja kanalisatsiooni kohta on veevarustus- ja

kanalisatsioonitööde teostusjoonised, mida kinnitab ka dokumendile tehtud märge ning OÜ Avate

Projekt kirjalik arvamus.

OÜ Invidus koostatud elektriprojekt ei vasta nõuetele. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kirjast

nähtub, et tegemist on elektriprojekti osaga. Elektrikontrollikeskuse koostatud elektripaigaldise

kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli aruande kohaselt ei vasta projekt nõuetele ega tegelikule

olukorrale. Ekspert Aavo Mikomägi arvates puudub elektriprojektil seletuskiri, väliskaabelliinid,

potentsiaaliühtlustuse ja maandamise plaan. Lisaks puuduvad plaanidel ruumide nimetused,

tingmärgid ei ole vastavuses esitatud tingmärkide seletustega, puudub oluliste materjalide ja seadmete

loetelu koos tehniliste andmetega jne. Ekspertiisi käigus selgus, et elamu elektrikilbi JK skeemis on

vead, mis võivad tekitada ekspluatatsiooni käigus häireid, toitekaabel on liiga väikese ristlõikega,

puudub automaatlülitite selektiivsus ja kaablite ülekoormuse kaitse, rikkevoolulüliti ei ole

otstarbekalt paigutatud, mis võib põhjustada väikese lekkevoolu korral terve maja elektri

väljalülitamise. Häirekindlus oleks eksperdi arvates tagatud, kui iga põrandakütte kontuur oleks eraldi

kaitstud automaatlüliti alt ja rikkevoolulülitiga.

Kogutud tõenditest nähtub, et nõuetekohaseid ja seadusele vastavaid projekte ei ole kostja esitanud.

Kostja vastuväited, et ekspert tugines arvamuses elektriohutusseadusele, mis projekti tegemise ajal ei

kehtinud, ei ole asjakohane. Ekspert vastas kohtumääruses esitatud küsimustele ja tõi esile projekti

puudused. Kuna kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud, on põhjendatud ka hageja

leppetrahvinõue.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, sest maakohus kohaldas vääralt

materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusõiguse normi.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. märtsi 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata, kordamata maakohtu põhjendusi. Apellatsioonimenetluse kulud jättis

ringkonnakohus kostja kanda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse

normi tõendite hindamisel. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks kohtule mitmeid eriteadmistega

isikute arvamusi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 tähenduses. Samuti arvestas

maakohus kostja väiteid ning määras eriteadmisi nõudvate tähtsate asjaolude selgitamiseks

ekspertiisi.

Kostja ei ole OÜ Avate Projekt ega OÜ Ehitusekspert hinnangut veevarustuse ja kanalisatsiooni

projekti kohta oma tõenditega ümber lükanud. Kui kostja leidis, et projekt ei pidanudki aktis viidatud

standardile vastama, tuli tal tõendada, et lepingus mõeldigi sellist projekti. Kuna lepingu p-s 4.5 lepiti

kokku nõuetekohaste projektide esitamise kohustuses, pidi kostja oma väiteid selle kokkuleppe sisu

kohta tõendama.

Kostja väide, et elamu elektri- ning veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem on esitatud projektide

alusel ehitatud ja kasutusel, ei võimalda teha projektide kohta teistsugust järeldust.

Asjaolu, et eksperdiarvamuses on viidatud elektriohutusseaduse hilisemale redaktsioonile, ei muuda

seda arvamust kõlbmatuks. Pealegi ei ole kostja selgelt välja toonud, millega on ekspert arvamuse

andmisel eksinud. Maakohus leidis õigesti, et arvamuses sisalduvat lõppjäreldust ebaõige viide ei

mõjuta. Kostja esitas 3. detsembril 2007 kohtule eksperdiarvamuse kohta kirjaliku selgituste, kuid ei

pidanud vajalikuks kasutada TsMS §-st 304 tulenevat võimalust taotleda kordusekspertiisi määramist.

Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole ebaselge. Kohustusnõude rahuldamisel tugines maakohus

lepingu punktile, mille pooled on ise formuleerinud. Maakohus kohustas kostjat täitma 29. detsembri

2005. a lepingu p 4.5. Kuna viidatud punkti järgi tuleb esitada eelkõige nõuetekohased projektid

(lisades küll, et "nõuetekohaste kinnitustega"), siis kohtuotsuse täitmiseks tuleb need ka sellisel kujul

esitada. Kuna õigusnormidest ei tulene nõuet projekti kinnitamise kohta, siis ei ole võimalik ega

vajalik kolmandatel isikutel kohtuotsuse täitmiseks projekte viseerida.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pidid kohtud jätma ekspert Aavo Mikomägi arvamuse kui

ebausaldusväärse tõendi arvestamata ja määrama kostja vastuväidete tõttu ise kordusekspertiisi, sest

eksperdi arvamus rajaneb pärast elektriprojekti koostamist jõustunud elektriohutusseadusel ja selle

alusel vastu võetud õigusaktidel.

Ringkonnakohus leidis põhjendamatult, et maakohus arvestas asja lahendades kõigi kostja

vastuväidetega.

Projekte koostades ei ole rikutud koostamise ajal kehtinud norme. Vee- ja kanalisatsiooniprojekt ei

pidanud vastama OÜ Avate Projekt arvamuses viitatud standarditele, kuna need on soovituslikud.

Asjas hageja esitatud spetsialistide arvamused erinevad oluliselt üksteisest, neis väljatoodud

puudused ei lange kokku ning on kohati vastuolulised. Kuna arvamused tellis hageja, kes ei kaasanud

arvamuste andmise protsessi projektide koostajaid, ei ole arvamused objektiivsed ega usaldusväärsed.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata,

kuid samas selgitas otsuse põhjendavas osas, kuidas tuleb lepingu p 4.5 tõlgendada. Maakohtu otsuse

resolutsioon ei ole ühemõtteliselt arusaadav ega täidetav. Kostjale ei ole teada, millistele nõuetele

peavad lepingu p 4.5 järgi "nõuetekohased ja nõuetekohaste kinnitustega" projektid vastama, et

kohustus saaks kohaselt täidetud.

8. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja ei vaidlustanud maakohtus hageja esitatud spetsialistide arvamusi, mistõttu on ta minetanud

võimaluse neid praegu vaidlustada.

Ekspert Aavo Mikomägi arvamus ei rajane üksnes elektriohutusseadusel ja selle alusel vastu võetud

õigusaktidel, vaid ka ehitusseadusel, mille sisu ei olnud arvamuse koostamise ajaks muutunud. Ei ole

alust arvata, et ekspert oleks varem kehtinud õigusaktide alusel tulnud teisele järeldusele, ning ka

kostja ise ei ole seda väitnud.

Hageja esitatud spetsialistide arvamused ei ole vastuolulised ning neis on selgelt välja toodud,

millistele nõuetele kostja esitatud projektid ei vasta. Kohtul on TsMS § 304 järgi õigus määrata

kordusekspertiisi, kuid mitte kohustus. Maakohus hindas tõendeid kogumis õigesti.

Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav. Lepingus sätestatut saab üheselt mõista kooskõlas

EhS §-s 3 sätestatuga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja asi tuleb

TsMS § 691 p 4 alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud lepingu p-st 4.5 tulenevad kohustused või on

kosja jätnud oma kohustused nõuetekohaselt täitmata ja teda tuleb selleks kohtuotsusega kohustada.

11. Pooled sõlmisid 29. detsembril 2005 kinnistu notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu,

mille p 4.5 järgi pidi kostja hiljemalt 30. juunil 2006 esitama hagejale elamu nõuetekohase ning

nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti. Lepingu kehtivust

keegi vaidlustanud ei ole.

27. juulil 2006 edastas kostja hagejale OÜ KODUTEHNIK ja Invidus OÜ koostatud projektid.

Hageja arvates ei vasta need projektid ehitusprojektide kohta seaduses sätestatud nõuetele. Kostja

arvates on tema oma kohustused nende projektide esitamisega täitnud, sest projektid olid koostatud

sellistele projektidele tavaliselt esitatavate nõuete järgi ning projekti koostaja oli need allkirjastanud.

12. Selleks, et selgitada, kas kostja on 27. juulil 2006 projekte esitades lepingu p-st 4.5 tulenevad

kohustused täitnud, tuleb esmalt selgitada, milles seisnes kostja kohustus.

Pooled leppisid lepingu p-s 4.5 kokku järgnevas: "müüja kohustub esitama ostjale elamu

nõuetekohase ning nõuetekohase kinnitustega elektriprojekti ning vee ja kanalisatsiooniprojekti

hiljemalt 30. juunil 2006 ning ostja kohustub eelnimetatu eest müüjale tasuma vastavalt ostja poolt

esitatud tõendatud dokumentidele hiljemalt 7 päeva jooksul nõuetekohaste projektide ning tasu

tõendavate dokumentide esitamisest. Eelnimetatud kohustuste täitmisega viivitamisel kohustub

kohustust rikkunud pool tasuma teisele poolele leppetrahvi 0,025% protsenti ostuhinnast iga

kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest."

Kolleegium juhib tähelepanu, et kuna hageja ja kostja mõistsid lepingu p-s 4.5 sisalduvat kostja

kohustust erinevalt, tuli kohtul lepingut VÕS §-s 29 sätestatud põhimõtete järgi tõlgendades

tuvastada, milles pooled tegelikult kokku leppisid.

Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui

see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine

tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse VÕS § 29 lg 3 järgi

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei

saa kindlaks teha, tõlgendatakse VÕS § 29 lg 4 järgi lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingutingimust tuleb VÕS § 29 lg-te 6 ja 7

järgi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui

terviku olemusest ja eesmärgist, ning kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või

väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga.

Maa- ja ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohtud oleksid püüdnud välja selgitada, milles pooled

lepingu p-s 4.5 kokku leppisid, s.o millised projektid ja miks pidi kostja hagejale esitama. Kostja

juhtis õigesti oma vastuses hagile tähelepanu sellele, et lepingu p-st 4.5 ei selgu ühemõtteliselt, mida

tähendab "nõuetekohased ja nõuetekohaste kinnitustega projektid". Põhjendatud on ka kostja

kassatsioonkaebuse väide, et kostjale ei ole asjas tehtud kohtulahendite alusel teada, millistele

nõuetele peavad lepingu p 4.5 järgi "nõuetekohased ja nõuetekohaste kinnitustega" projektid vastama,

et kohustus saaks kohaselt täidetud.

Kolleegium juhib tähelepanu, et lepingu p 4.5 tõlgendamisel saab mh lähtuda nii kogu lepingu kui ka

lepingus sisalduva projektide esitamise kohustuse olemusest ja eesmärgist, s.o millist eesmärki

soovisid pooled selle kokkuleppega saavutada. Projektide esitamise kokkuleppe eesmärgile võib

viidata hageja 7. juuli 2006. a kiri kostjale, milles hageja heidab kostjale ette, et kostja kohustuste

täitmata jätmine teeb võimatuks elamu kasutusloa saamise ja elamu sihtotstarbelise kasutamise (tõlge

hageja kirjast (I kd, tl 17)), kuid poolte tegelik eesmärk sellise kokkuleppe sõlmimiseks on asjas

tuvastamata.

Kui pooled leppisid projektide esitamise kohustuses kokku seetõttu, et nende projektide alusel oli

vaja hagejal saada elamule kasutusluba, siis pidid projektid vastama elamule kasutusloa saamiseks

esitatavatele projektidele esitatavatele nõuetele.

Tsiviilasja toimikust ei nähtu andmeid selle kohta, millised dokumendid on kostja hagejale kinnistu

müümise järel üle andnud. Samuti ei nähtu toimikust, kas elamule on kasutusluba väljastatud.

13. Asja uuel läbivaatamisel tuleb poolte lepingu p 4.5 tõlgendada ja selgitada, milliste projektide

esitamise kohustus kostjale lepingust tulenes. Alles seejärel, kui on selge, millised projektid tuli

esitada, saab tuvastada, kas kostja täitis lepingu p-st 4.5 tuleneva kohustuse või on see siiani täitmata.

Kolleegium leiab, et kui hageja ja kostja leppisid kokku, et projektid tuli esitada elamule kasutusloa

saamiseks, ja hagejale oleks kostja esitatud projektide alusel toona kehtinud õigusaktide alusel

kasutusluba väljastatud, on lepingu eesmärk saavutatud ja kostja oma kohustused täitnud.

14. Kuna kohtud jätsid poolte lepingu p 4.5 tõlgendamata ja selgitamata, milliste projektide

esitamises pooled kokku leppisid, ning kohustasid sellest hoolimata kostjat täitma lepingu p 4.5, ei

ole asjas tehtud kohtuotsuse resolutsioon üheselt selge ega täidetav.

Kolleegium juhib tähelepanu, et kui kohus rahuldab haginõude, peab ta TsMS § 442 lg 5 teise lause

järgi otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu

otsuse tekstita. Kui otsuse täitmiseks on vajalik läbi viia täitemenetlus, peab ka täitur olema

võimeline kohtuotsuse resolutsioonist aru saama. Eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul,

millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma, kus võib

eeldada poolte vaidlust täitemenetluses. Otsuse muude osade või muude dokumentide kaasamise

vajadus resolutsiooni mõistmiseks ja täitmiseks näitab üldjuhul resolutsiooni ebapiisavat kvaliteeti.

Samas peab lahendi detailsus jääma mõistlikesse piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua

omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid.

(Vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13 ja 28. aprilli 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 13.)

Kolleegiumi arvates ei piisa ülalnimetatud põhjendustel lepingust tulenevat kohustust täita

kohustamiseks sellest, et kohus märgib kohtuotsuse resolutsiooni: "Kohustada kostjat Andrei

Parfenjuk täitma hageja Natalja Pulnikova suhtes 29.12.2005. a sõlmitud lepingu punkti 4.5", nagu

seda tegi maakohus.

Esmalt juhib kolleegium tähelepanu, et viidatud lepingu punktist tulenes kostjale mitmeid kohustusi.

Pooled leppisid lepingu p-s 4.5 kokku, et kostja kohustub esitama hagejale elamu nõuetekohase ning

nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti hiljemalt 30. juunil

2006. Samuti kohustus hageja eelnimetatu eest kostjale viimase esitatud dokumentide alusel tasuma.

Kohustuste täitmisega viivitamise korral kohustus kohustust rikkunud pool tasuma teisele poolele

leppetrahvi.

Maakohus kohustas kostjat täitma nii lepingu p 4.5 kui ka mõistis kostjalt hageja kasuks välja

76 450 krooni. Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi tuleb kostjal lepingu p 4.5 täitmiseks esitada

seega nii projektid kui ka maksta kuni selle kohustuse kohase täitmiseni leppetrahvi. Lisaks tuleb

kostjal maksta hagejale kohtuotsuse alusel ka 76 450 krooni, mis kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt

on samuti lepingu p-st 4.5 tulenev leppetrahv, kuid kohtuotsuse resolutsioonist see ei nähtu. Kui

maakohus pidas lepingu p 4.5 täitmise all silmas seda, et kostja peab esitama hagejale projektid, siis

tulnuks see selliselt ka kohtuotsuse resolutsiooni kirja panna. Kui maakohus soovis kohustada kostjat

esitama nii projektid kui ka tasuma leppetrahvi osas, milles maakohus leppetrahvi välja mõistnud ei

ole, tulnuks ka see kohtuotsuse resolutsioonis selgelt välja tuua. Praegusel kujul ei ole maakohtu

otsuse resolutsioon selge ja ringkonnakohus ei ole seda puudust maakohtu otsuses kõrvaldanud.

Edasi on maakohtu otsuse resolutsioon projekte esitama kohustamise osas ebaselge ka seetõttu, et

lepingu p 4.5 sõnastusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millised projektid pidi kostja hagejale

esitama (vt otsuse p 12). Kolleegium leiab, et kui kostja ei ole lepingu p-st 4.5 tulenevaid kohustusi

täitnud, peab kohus lepingu p 4.5 sisu väljaselgitamise järel formuleerima kohtuotsuse resolutsioonis

selgelt, milliseid ja millistele tingimustele vastavaid projekte kostjat esitama kohustatakse.

Ülaltoodud põhjendustel ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu otsuse resolutsioon on

selge. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohus on ka ise rikkunud asja

lahendades menetlusõiguse normi, kui jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid selgitas

samal ajal kohtuotsuse põhjendavad osas, kuidas tuleb mõista lepingu p-s 4.5 sätestatud kostja

kohustust. Kuna kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 järgi olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita, pidi ringkonnakohus kostja kohustust täpsustades sõnastama ümber

ka maakohtu otsuse resolutsiooni.

15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 616 krooni. Kassatsioonkaebuses esitatud taotluse alusel

tuleb kautsjon tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi.

Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik