3-3-1-44-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-44-10

Otsuse kuupäev

13. oktoober 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

OÜ Neckman Invest (endine ärinimi OÜ BaltReal Invest)

(pankrotis) kaebus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 2. juuli

2007. a otsuse nr 4-3-1/12-1 peale ja ettekirjutuse tegemise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-07-1542

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ BaltReal Invest kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Neckman Invest (endine ärinimi OÜ BaltReal Invest) (pankrotis) kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2010. a otsuse resolutsioon asjas nr 3-07-1542

muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Mõista OÜ-lt Neckman Invest (endine ärinimi OÜ BaltReal Invest) (pankrotis) AS Propaan

kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 10 000 (kümme tuhat) krooni.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ BaltReal Invest (registrikood 10963461) (pankrotis) esitas 7. mail 2007 Tehnilise Järelevalve

Inspektsioonile (alates 1. jaanuarist 2008 Tehnilise Järelevalve Amet) (TJI) avalduse AS Propaan

suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks, millega kohustataks AS-i

Propaan sõlmima vastutuskindlustusleping tema tegevusest tingitud võimaliku kahju katmiseks ja

gaasimahutite nõuetele vastavaks viimiseks.

2. TJI selgitas 2. juuli 2007. a vastuses nr 4-3-1/12-1, et TJI tehnikaohutuse osakonna peaspetsialist

Malle Laaniste teostas 12. juunil 2007 järelevalvet küttegaasi ohutuse seaduse (KGOS) ja selle

alamaktide täitmise üle AS Propaan vedelgaasi täitejaama gaasipaigaldises, mille tulemuste põhjal

vormistati järelevalve akt nr 4-3/07/16-035. Kontrollimisel tuvastati, et OÜ Tehnokontrollikeskus

teostas 15. detsembril 2006 gaasipaigaldisele seadusega ettenähtud korralise tehnilise kontrolli ja et

gaasipaigaldis vastab nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Gaasipaigaldise kasutamise

järelevaatajad Pjotor Voitas ja Matti Linamäe on sooritanud pädevuseksami ja omavad

pädevustunnistust ning on töötanud ettevõttes üle 30 a. Vedelgaasi mahutitele on teostatud tehniline

kontroll surveseadme ohutuse seadusega (SOS) ettenähtud tähtaegadel. AS-le Propaan ei kohaldatud

SNIP II-37-76 p-s 9.42 sätestatud nõuet, kuna vesijahutussüsteemi nõuti piirkondades, kus

aastaringne õhutemperatuur ületas 35°C. Tellistest piirdeaed paigaldati vedelgaasijaama ehitamise

ajal 1962. a ja kasutusluba anti 1963. a vastavuses sel ajal kehtinud normidele ja vastavate asutuste

poolt. Kemikaaliseaduse (KemS) § 15 lg 6 ei sätesta detailselt vastutuskindlustuskahju täpset ulatust

ja kuna TJI töötajad ei ole kindlustusala spetsialistid, ei oska nad hinnata kindlustussumma piisavust.

3. OÜ BaltReal Invest (pankrotis) palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada TJI 2. juuli

2007. a otsus nr 4-3-1/12-1 ja kohustada TJI teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh

tegema AS-le Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks tema tegevusest tingitud

võimaliku tekkiva kahju katmiseks ning ettekirjutuse gaasimahutite nõuetega vastavaks viimiseks.

Alternatiivselt paluti teha TJI-le ettekirjutus 7. mai 2007. a avalduse uuesti läbi vaatamiseks.

Kaebaja väidab:

1) AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega.

Temale kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi 8, 11/Betooni 5 asuvad vedelgaasi (propaani) mahutid.

Maa-alal on 24 mahutit mahtudega 4, 16, 50 ja 100 m3 ja kogumahuga 1500 m3 ning neis on alaliselt

600-650 t kergesti süttivat kemikaali. AS-le Propaan kuuluvad mahutid jäävad vahetult kaebajale

kuuluvate kinnistute kõrvale. AS Propaan ei järgi kemikaali käitlemisel õigusaktides kehtestatud

kohustuslikke nõudeid, ohustades seeläbi kaebaja kinnistul asuvat vara ja isikuid. Järelevalve

algatamata jätmine rikub kaebaja õigusi;

2) AS Propaan on kindlustatud äriühingu tsiviilvastutusega 2,5 miljonit kr ja omavastutus on

1 miljonit kr, mis ei vasta KemS § 15 lg 6 ja KindlTS § 9 nõuetele. Teises haldusasjas jõudis ekspert

järeldusele, et kui AS Propaan gaasimahutitest tingitud elule ohtliku ala suurus on 470 m, peab

kindlustussumma katma vähemalt selles raadiuses õnnetuses tekkiva võimaliku kahju. Sellesse alasse

jäävad kinnistud aadressidega Betooni 3, Betooni 4, Betooni 5/Gaasi 8, Betooni 6, Betooni 6a,

Betooni 6b, Betooni 7, Betooni 7a, Betooni 7b, Betooni 7d, Betooni 8, Betooni 8a, Betooni 8c,

Betooni 8d, Betooni 9, Betooni 9a, Betooni 10, Betooni 11, Betooni 12, Betooni 14, Betooni 18,

Betooni põik 8, Gaasi 4, Gaasi 4a, Gaasi 5, Gaasi 6, Gaasi 6a ja Gaasi 7. Enamik nendest kinnistutest

on hoonestatud ja kõikidel toimub majandustegevus. AS-l Propaan puudub KemS § 15 lg-s 6 nõutud

kohustuslik vastutuskindlustus;

3) AS Propaan gaasipaigaldised ei vasta SNIP II-37-76 ja käesoleval hetkel üldtunnustatud ohutuse

nõuetele ega KGOS §-s 40 sätestatule;

4) TJI teostab vastavalt KemS § 24 lg 1 p-le 1 järelevalvet ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes

käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse

ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas. Kuna vastutuskindlustuse

olemasolu on üheks kohustuslikuks nõutavaks tingimuseks kemikaali käitlemise lubatavuse osas,

kuulub ka vastavas küsimuses järelevalve teostamine TJI pädevusse. TJI on kohustatud teostama AS

Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema AS-le Propaan ettekirjutuse

vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja gaasimahutite nõuetele vastavusse viimiseks. TJI ei jätnud

kohustusliku kindlustuse olemasolu kontrollimata pädevuse puudumise tõttu, vaid seetõttu, et ta ei

ole kindlustuse osas spetsialist;

5) punkt 9.42 reguleerib liigse kuumenemise vältimist. Vesijahutussüsteemi olemasolu on üheks

võimaluseks liigse kuumenemise ärahoidmiseks. SNIP p-des 9.73-9.79 reguleeritakse

gaasipaigaldiste veevarustust. Seega on veevarustusega seonduvad küsimused reguleeritud eraldi

alajaotuse all, mis kinnitab, et p 9.42 ei kehtesta mis tahes erandit veevarustusnõuete osas. Mitte

üheski punktis sätestatu ei sea vesijahutussüsteemi olemasolu või toimimist sõltuvusse välisõhu

temperatuurist;

6) SNIP II-37-76 p 9.17 järgi peab gaasitankla territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast

materjalist ventileeritava piirdega. Territooriumil on tellisaed, mis pole ventileeritav.

4. Tallinna Halduskohus jättis 9. jaanuari 2008. a otsusega asjas nr 3-07-1542 kaebuse

rahuldamata. Kohus leidis:

1) AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega.

AS-le Propaan kuuluval maa-alal Gaasi 8, 11/Betooni 5 asuvad vedelgaasi (propaani) mahutid.

Kaebaja väitel jäävad vahetult temale kuuluvate kinnistute kõrvale 1963. a paigaldatud kümme 50 m3

ja 1985. a paigaldatud kümme 100 m3 gaasimahutit.

2) KGOS § 40 kohaselt peavad enne selle seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule

lastud gaasi- või abiseadmed olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele.

Nimetatud gaasimahutite paigaldamise ajal kehtisid SNIP II-37-76 nõuded. SNIP II-37-76 p 9.42

kohaselt peavad maapealsed reservuaarid, mis on paigaldatud piirkondades, kus absoluutne

maksimaalne välisõhu temperatuur on kõrgem kui 35°C, olema kaitstud vedelgaasi üleliigse

kuumenemise eest, nt vesijahutus, reservuaaride valgeks värvimine jne. Punkt 9.47 kehtestab, et

maapealsete reservuaaride ridade vahe kahes või enamas reas paiknemisel peab olema suurem kui

kõige suurema reservuaari läbimõõt, kuid mitte vähem kui 10 m. Maapealsete reservuaaride igale

grupile on ette nähtud suletud vall või piirdesein mittepõlevast materjalist, nt tellistest, puitbetoonist,

betoonist kõrgusega mitte vähem kui 1 m arvestatuna 85% kogu reservuaaride grupi mahtuvusest.

Punkt 9.42 käsitleb maapealseid reservuaare ja p 9.76 maapealsete reservuaaridega gaasitanklaid,

mistõttu reguleerivad need erinevaid mahutiparke. Punkti 9.76 kohaselt peab kõikidele maapealsetele

vedelgaasi mahutitele olema ehitatud statsionaarne automaatne mahutite vesijahutuse süsteem, mis

peab tagama kõigi mahutite külg- ja otspindade jahutamise 75 minuti jooksul intensiivsusega 0,09 l/s

m2 ja 0,5 l/s m2. Punkte 9.42 ja 9.76 tuleb vaadelda koostoimes, millest tulenevalt p 9.76 ei kohaldu

kolmanda isiku suhtes. Punkt 9.76 täiendab p 9.42 vesijahutuse osas, selgitades, millist

vesijahutussüsteemi on silmas peetud (statsionaarne automaatne mahutite vesijahutuse süsteem), ning

seda juhul, kui maapealsed vedelgaasi mahutid (reservuaarid) paiknevad piirkonnas, kus see on

kohustuslik (absoluutne maksimaalne õhutemperatuur ületab 35°C).

3) SNIP normid näevad ette, et piirded peavad olema mittepõlevast materjalist, milleks p 9.47

kohaselt on mh telliskivi. Tellistest piirdeaed ei ole SNIP normistiku kohaselt lubamatu. Pole

tõendatud, et see piirdeaed on tekitanud või jätkuvalt tekitab probleeme nn ventileerimisega;

4) mahutipargi ehitamise ajal vesijahutussüsteemi ei nõutud ja seda ei projekteeritud. Mahutipark

vastas tol ajal kehtinud SNIP nõuetele, sai vastavate ametkondade kooskõlastused ja kasutusloa.

Punkti 9.17 kohaselt peab gaasitankla territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist

valmistatud ventileeritava piirdega. 1963. a rajatud piirdeaed vastas tol ajal kehtinud nõuetele.

1985. a renoveerimistööde ja uute mahutite paigaldamise ajal lammutati osaliselt piirdeaed, kuna

territoorium peab olema avatud, et ei tekiks gaasi kogunemist. Piirde osalise lammutamisega

saavutati eesmärk, et territooriumil ei koguneks gaasi (n-ö ventilatsiooni efekt). Tööd teostati

ametkondade järelevalve all, kooskõlas SNIP nõuetega ning mahutid võeti vastu aktidega;

5) gaasipaigaldisele on teostatud seadusega ette nähtud korraline tehniline kontroll OÜ

Tehnokontrollikeskus poolt 15. detsembril 2006, mille tulemusel tuvastati, et gaasipaigaldis vastab

nõuetele ja on kasutamiseks ohutu. Kontrolli viisid läbi kehtiva pädevustunnistusega gaasipaigaldise

kasutamise kogenud järelevaatajad;

6) tulenevalt KemS § 15 lg-st 6 on AS Propaan kohustatud kindlustama võimalikust suurõnnetusest

tekkiva kahju. TJI pädevus järelevalve teostajana küttegaasi ohutuse seaduse raames on sätestatud

KGOS §-s 29. TJI ei saa AS-le Propaan teha ettekirjutust vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks,

kuna tal puudub selleks pädevus. Tegemist on seaduse lüngaga, mida saab täita vaid seadusandja.

Kohustusliku vastutuskindlustuse osas on seaduses lahti kirjutamata selle sõlmimise tingimused ja

kord, samuti kindlustussumma suurus, nimetatud kohustuse täitmata jätmisest tulenevad

sanktsioonid, selle täitmise üle järelevalve teostamine.

5. OÜ BaltReal Invest (pankrotis) palus apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada

ja kaebus rahuldada.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. jaanuari 2010. a otsusega asjas nr 3-07-1542 OÜ BaltReal

Invest (pankrotis) apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2008. a

otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis:

1) menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et tulenevalt KGOS §-st 40 kuuluvad AS Propaan

vedelgaasimahutite suhtes kohaldamisele SNIP II 37-76 nõuded;

2) SNIP II 37-76 p-d 9.36-9.53 käsitlevad vedelgaasimahuteid ning nendes on antud maapealsete ja

maa-aluste vedelgaasimahutite mõiste, samuti nõuded nende paigaldamiseks (vastavalt p-d 9.40-9.47

ja p-d 9.48-9.51). Maapealseid mahuteid, mis paigaldatakse piirkondadesse, kus välisõhu absoluutne

maksimumtemperatuur ületab 35°C, tuleb p 9.42 kohaselt kaitsta vedelgaasi liigse kuumenemise eest

(näiteks vesijahutuse või valgeks värvimisega). Seega sätestab p 9.42 kohustuse vältida vedelgaasi

liigset kuumenemist ühe võimalusena vesijahutusega piirkondades, kus välisõhu absoluutne

maksimumtemperatuur ületab 35°C. P-st 9.42 ei tulene kohustust varustada kõik maapealsed

vedelgaasimahutid vesijahutussüsteemiga, sest ka piirkondades, kus välisõhu absoluutne

maksimumtemperatuur ületab 35°C, võimaldab kõnealune säte kasutada vedelgaasi liigse

kuumenemise vältimiseks vedelgaasimahutite valgeks värvimist.

Punktid 9.73-9.79 näevad ette nõuded veevarustusele vedelgaaside täitejaamades. Punktist 9.73

nähtub, et see alajaotis käsitleb ohutuse tagamist vedelgaaside täitejaamades, mida kinnitavad ka

tuletõrjevett puudutavad p-d 9.74 ja 9.75. Punkt 9.76 näeb ette, et maapealsete vedelgaasimahutitega

vedelgaaside täitejaam peab olema varustatud mahutite kohtkindla automaatse vesijahutussüsteemiga,

mis peab tagama 75 minuti kestel mahutite kõigi külg- ja otsseinte niisutamise intensiivsusega

0,09 l/s m2, vööarmatuuriga otsseinte korral 0,5 l/s m2. Punktis 9.76 sätestatakse nõuded

automaatsele vesijahutussüsteemile ja p-s 9.77 tuuakse automaatse vesijahutussüsteemis veekulu

arvestus, kuid nendest sätetest ei tulene kohustust rajada igasse maapealse vedelgaasimahutitega

vedelgaaside täitejaama mahutite kohtkindel automaatne vesijahutussüsteem.

Punkte 9.42 ja 9.76 tuleb tõlgendada koostoimes selliselt, et kui p 9.42 alusel peetakse vajalikuks

kaitsta maapealsetes mahutites hoitavat vedelgaasi liigse ülekuumenemise eest vesivarustusega, peab

rajatav vesijahutussüsteem vastama p-s 9.76 toodud nõuetele. Arvestades eeltoodut ja Eesti

klimaatilisi tingimusi, võiks vajadus p 9.76 nõuetele vastava vesijahutussüsteemi järele AS-s Propaan

olla üksnes teoreetiline ja selle rajamise kulutused ilmselgelt ebamõistlikud. AS Propaan

gaasimahutid vastavad SNIP II 37-76 nõuetele, mistõttu puudub alus vastustajale kaebaja taotletud

ettekirjutuse tegemiseks;

3) AS Propaan territooriumi ümbritsev piirdeaed on lubatav ja vastab p 9.17 nõudele.

Ringkonnakohtule esitatud fotod ja ortofoto AS Propaan territooriumist kinnitavad vastustaja väidet

selle kohta, et tellistest (mittepõlevast materjalist) piirdeaed on majandustsoonis, kus mahuteid ei ole

ja valdavas osas ümbritseb AS Propaan territooriumi võrkaed, mis ei takista õhu liikumist. Seetõttu

puudub ka AS Propaan territooriumi ümbritseva piirde osas alus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks;

4) KemS § 24 lg 1 p-st 1 ei tulene TJI-le pädevust järelevalve teostamiseks KemS § 15 lg-s 6

sätestatud nõude täitmise üle;

5) kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud politseiseaduse (PolS) §-de 3 ja § 12 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel oli

politsei, kelle põhiülesandeks oli avaliku korra tagamine ning inimeste ja organisatsioonide

seaduslike huvide kaitse, pädev kontrollima kõigi nende seaduste täitmist, mida seadusandja ei ole

andnud mõne muu ameti või asutuse pädevusse (praegusel ajal politsei ja piirivalveseadus).

Arvestades eeltoodut, oleks vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel pidanud

kaebajale selgitama, et ta võib pöörduda AS Propaan suhtes järelevalve teostamiseks KemS § 15 lg-

s 6 ettenähtud nõude täitmise üle avaldusega politsei poole, kuni seadusandja ei ole andnud selle sätte

üle järelevalve teostamist mõne muu ameti või asutuse pädevusse. Selgitamiskohustuse täitmata

jätmine ei anna kaebuse osaliseks rahuldamiseks alust, sest vastustajale ei ole põhjendatud ühegi

kaebaja taotletud ettekirjutuste tegemine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. OÜ BaltReal Invest (pankrotis) palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2010. a otsus ja Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2008. a otsus asjas

nr 3-07-1542 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaator väidab:

1) AS Propaan gaasimahutid peavad olema varustatud automaatse vesijahutusega. SNIP II-37-76

p 9.76 kohaselt peab kõikidel maapealsetel vedelgaasi mahutitel olema ehitatud statsionaarne

automaatne mahutite vesijahutussüsteem. AS-l Propaan vesijahutussüsteem puudub. Punkt 9.76 asub

veevarustuse alapeatüki all. Punkti 9.73 kohaselt tuleb veevarustuse peatüki nõudeid järgida kõigi

vedelgaasi täitejaamade projekteerimisel. Punkti 9.76 tõlgendust kinnitab ka praktika. AS Reola Gaas

tegevuse lubamiseks nõuti automaatse vesijahutussüsteemi olemasolu. Reeglina ehitati endise

Nõukogude Liidu territooriumil vedelgaasijaamad ühtse tüüpprojekti alusel, milles oli ette nähtud

automaatne vesijahutussüsteem;

2) AS Propaan territooriumi ümbritsev tellistest piirdeaed ei ole lubatav. Punkti 9.17 kohaselt peab

gaasitankla territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist ventileeritava (tuulutatava)

piirdega. Nimetatud punkti mõte on see, et õnnetuse korral ei koguneks gaas territooriumile;

3) TJI pädevuses on teostada järelevalvet selle üle, kas isik täidab KemS § 15 lg-s 6 sätestatut;

4) ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, jättes hindamata tõendi, mis esitati

apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks jäeti tähelepanuta asja

materjalide hulgas olevad fotod territooriumi piirdeaia kohta.

8. TJI palub jätta OÜ BaltReal Invest (pankrotis) kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu ning Tallinna Halduskohtu otsused muutmata. TJI väidab:

1) SNIP II 37-76 p 9.42 kohaselt võib ettevõte valida ise meetme kuumenemise vastu, tegemist on

näitliku loendiga. Nimetatud meetme rakendamine ei ole kohustuslik, kuna välisõhu absoluutne

maksimumtemperatuur ei ületa 35°C. Kuna AS Propaan mahutid on valgeks värvitud, on ta p-s 9.42

toodud nõude täitnud. Kui p 9.42 nõude täitmiseks on valitud vesijahutussüsteem, tuleb selle

projekteerimisel lähtuda p-s 9.76 sätestatust. Kui AS Reola Gaas rakendab vesijahutussüsteemi, on ta

teinud seda vabatahtlikus korras täiendava abinõuna;

2) punkti 9.17 eesmärgiks on vältida gaaside kogunemist. AS Propaan mahutipark asub suurel

territooriumil ja tellistest lühike piirdeaed asub mahutitest piisavalt kaugel. Seetõttu ei ole gaaside

kogunemine võimalik. Enamik territooriumist on ümbritsetud võrkaiaga. Seega on p 9.17 nõue

täidetud;

3) KemS § 15 lg 6 ei sätesta kindlustussumma alampiiri, vastutuskindluslepingu sõlmimise tingimusi,

mistõttu ei ole võimalik nimetatud nõude üle järelevalvet teostada ja hinnata seda, kas nõue on

täidetud (KindlTS § 9 lg 2);

4) ringkonnakohus ei ole menetlusnorme rikkunud.

9. AS Propaan palub jätta OÜ BaltReal Invest (pankrotis) kassatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tallinna Ringkonnakohtu ning Tallinna Halduskohtu otsused muutmata.

AS Propaan väidab:

1) SNIP II 37-76 p-i 9.76 ja p 9.42 tõlgendamisel tuleb eristada maapealseid reservuaaridega

gaasitanklaid maapealsetest gaasi reservuaaridest. AS Propaan suhtes ei kohaldu p 9.76, kuna

tegemist ei ole gaasitanklaga, vaid maapealsete reservuaaridega. Seega kuulub kohaldamisele p 9.42.

Tõendatud ei ole kassaatori väide, et AS Reola Gaas tegevuse lubamiseks nõuti automaatse

vesijahutussüsteemi olemasolu. AS Propaan mahutid vastavad SNIP II 37-76 nõuetele, mida kinnitab

asjaolu, et renoveerimistöö on riikliku vastuvõtukomisjoni poolt vastu võetud ning tunnistatud

vastavaks;

2) tellistest piirdeaed asub majandustsoonis, kus ei ole mahuteid. Valdavas osas ümbritseb AS

Propaan territooriumi võrkaed. Vana piirdeaed jäi osaliselt alles, kuna selle lammutamist ei nõutud.

Sellega saavutati eesmärk, et territoorium oleks tuulutatav. Seetõttu on täidetud p 9.17 nõue;

3) KemS § 15 lg-s 6 sätestatud nõude täitmise üle ei ole TJI pädev järelevalvet teostama;

4) kuna ringkonnakohus ei muutnud halduskohtu otsust p 9.17 osas, ei pidanud ta kõiki tõendeid

uuesti hindama. Selgituskohustuse rikkumata jätmine ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Seetõttu

ei ole ringkonnakohus menetlusnorme rikkunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Esmalt analüüsib kolleegium seda, kas vaidlustatud TJI vastus on haldusakt või toiming (I).

Seejärel peatub kolleegium kassaatori subjektiivsel õigusel vaidlustada TJI vastust ja nõuda

ettekirjutuse tegemist (II) ning TJI pädevusel (III). Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud

küsimused (IV).

I

11. Kassaator esitas halduskohtule kaebuse, milles palus vaidlustatud TJI vastus tühistada ja

kohustada TJI-d teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema AS-le Propaan

ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja ettekirjutuse gaasimahutite nõuete vastavusse

viimiseks. Alternatiivselt taotleti TJI-le ettekirjutuse tegemist avalduse uueks läbivaatamiseks.

Haldus- ega ka ringkonnakohus ei ole analüüsinud seda, kas vaidlustatud TJI vastus on haldusakt või

toiming. Kolleegiumi hinnangul on esmalt tarvilik täpsustada, kas TJI vastus on haldusakt või

toiming, kuna sellest sõltub, mida kaebaja saab kaebuses taotleda ja millised on kohtu volitused

kaebuse lahendamisel (haldusakti tühistamine või toimingu õigusvastasuse tuvastamine).

12. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-

õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes

(HMS § 106 lg 1).

Kolleegium on seisukohal, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on

reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi

reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi

ja kohustusi. Toimingul see tunnus puudub.

13. Vaidlustatud vastuse kohaselt viis TJI AS Propaan suhtes läbi järelevalvemenetluse ja selle

tulemusena koostati järelevalve akt. Vaidlustatud vastusega teavitati kassaatorit kui avalduse esitajat

eelmainitust.

Kolleegium leiab, et vaidlustatud TJI vastus ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, kuna see ei ole

suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ühtlasi ei sätesta

küttegaasi ohutuse seadus ega ka kemikaaliseadus, et avaldusele, millega soovitakse järelevalve

menetluse algatamist kolmanda isiku suhtes, vastamine oleks haldusakt. Seetõttu on tegemist

haldustoiminguga, mille tühistamist nõuda ei saa.

14. Kolleegium on seisukohal, et kuna kassaator esitas kaebuses ka kohustamistaotluse, siis eespool

nimetatud viga asja lahendamist ei mõjuta ega takista. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab kohus asja

läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, kuid kohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega. See säte

tähendab, et kohus ei või väljuda kaebuse piiridest, asudes omal algatusel lahendama taotlusi, mida

kaebaja pole esitanud. Kaebusest nähtub, et kassaatori eesmärgiks ei ole ainuüksi TJI vastuse

tühistamine, vaid ta tahe on suunatud sellele, et TJI tagaks, et AS Propaan järgiks oma tegevuses

õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kuna kassaator oli kaebuses kohustamistaotluse esitamisega

kohase õiguskaitsevahendi esitanud, ei ületa kohus kaebuse piire ega tee otsust taotluse kohta, mida

pole esitatud (HKMS § 25 lg 4).

Toiming, millega kassaatorit teavitatakse, et AS Propaan suhtes on koostatud järelevalve akt ning

tema tegevus vastab nõuetele, ei riiva iseseisvalt kaebaja omandiõigust ega ohusta tema kinnistul

viibivaid isikuid.

Seega asjaolu, et kohtud ei ole analüüsinud seda, kas tegemist on haldusakti või toiminguga, ei

mõjuta lõplikku tulemust, mistõttu ei ole põhjendatud lasta menetlusosalisel tühistamistaotlust

õigusvastasuse tuvastamise taotluseks muuta.

II

15. Kolleegium on seisukohal, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse

algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm

näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka

järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku

õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse

algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav

õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.

Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada,

kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi

faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme

rakendamist üldse kaaluma. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas

isik on õigustatud selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (nt omand, elu ja tervis)

kaitseks. Kui eelmainitud tingimused on täidetud, on kassaatoril õigus nõuda, et järelevalveorgan

langetaks otsuse järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise

kohta kaalutlusvigadeta.

16. Asjas ei vaielda selle üle, et AS Propaan mahutid paiknevad kassaatori kinnistu kõrval, mistõttu

võib AS Propaan tegevus omada mõju kassaatori õigushüvele.

17. Vaidlus puudub ka selles, et TJI teostas AS Propaan vedelgaasi täitejaama gaasipaigaldiste üle

järelevalvet, mille tulemusena vormistati järelevalve akt.

Seega viis TJI AS Propaan suhtes järelevalvemenetluse läbi. Kuna TJI viis AS Propaan suhtes

järelevalvemenetluse läbi, puudub vajadus analüüsida, kas TJI järelevalvemenetluse algatamine on

kaalutlusvigadega või mitte. Järelevalve teostamine oligi kassaatori üheks eesmärgiks, mille ta ka

saavutas.

Seega saab käesoleval juhul vaidluse all olla ainult see, kas TJI poolt konkreetse meetme (praegusel

juhul ettekirjutuse tegemine vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja gaasimahutite nõuetele

vastavusse viimiseks) rakendamata jätmisel esines kaalutlusviga. Selleks peab kohus analüüsima, kas

kaalutlusõigust sätestava õigusnormi kohaselt peab TJI üldse langetama otsustuse meetme

rakendamise kohta. Kui TJI-l sellist kohustust ei ole, puudub vajadus analüüsida seda, kas TJI

tegevuses, millega jäeti AS Propaan suhtes meede rakendamata, esineb kaalutlusviga.

18. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks TJI-d tegema AS-le Propaan ettekirjutuse sõlmida

vastutuskindlustusleping ja viia gaasimahutid nõuetega vastavusse.

Kolleegium on seisukohal, et kuna järelevalvemeetme rakendamine toimub kaalutlusõiguse alusel, ei

saa kassaator käesoleval juhul nõuda, et TJI teeks AS-le Propaan ettekirjutuse

vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja gaasimahutite nõuetega vastavusse viimiseks.

19. Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha ettekirjutusi kemikaaliseaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks koos täitmise tähtaja määramisega ja

kontrollida ettekirjutuse täitmist (KemS § 24 lg 3 p 3). TJI-l on õigus teha ettekirjutus ka küttegaasi

ohutuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, nõuetele

mittevastava gaasipaigaldise kasutamise peatamiseks (KGOS § 28, § 30 lg 1 p 5, § 31 lg 1).

Kolleegium on seisukohal, et eelmainitud sätted näevad TJI-le ette kaalutlusõiguse

järelevalvemeetme rakendamiseks. TJI võib teha isikule ettekirjutuse, kui see isik rikub

kemikaaliseaduse ja küttegaasi ohutuse seaduse või nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktide

nõudeid või kasutab nõuetele mittevastavat gaasipaigaldist.

20. TJI otsustas jätta AS Propaan suhtes kassaatori poolt taotletavad järelevalvemeetmed

rakendamata, kuna kontrollimisel selgus, et gaasipaigaldisele on teostatud seadusega ette nähtud

korraline tehniline kontroll OÜ Tehnokontrollikeskus poolt 15. detsembril 2006, mille kohaselt

vastavad need nõuetele ja on kasutamiseks ohutud. Ühtlasi märgiti, et AS Propaan suhtes ei kohaldata

SNIP II 37-76 p 9.42 nõuet ja KemS § 15 lg-s 6 sätestatud nõue on jäetud seaduses täpsustamata.

Seega oli TJI seisukohal, et KemS § 24 lg 3 p 3 ja KGOS § 30 lg 1 p 5 ning § 31 lg 1 faktilised

koosseisud on täitmata, mis oleksid lubanud tal teostada kaalutlusõigust meetme rakendamiseks.

21. SNIP II 37-76 p 9.17 kohaselt peab vedelgaaside täitejaamade territoorium olema ümbritsetud

mittepõlevast materjalist tuulutatava piirdega. Maapealseid mahuteid, mis paigaldatakse

piirkondadesse, kus välisõhu maksimumtemperatuur ületab 35°C, tuleb kaitsta vedelgaasi liigse

kuumenemise eest (näiteks vesijahutuse või valgeks värvimise teel) (SNIP II 37-76 p 9.42).

Maapealsete vedelgaasijahutitega vedelgaaside täitejaamad on varustatud vesijahutussüsteemiga, mis

peab tagama 75 minuti kestel mahutite kõigi külg- ja otsseinte niisutamise intensiivsusega 0,09 l/s

m2, vööarmatuuriga otsseinte korral 0,5 l/s m2 (SNIP II 37-76 p 9.76).

Kolleegium märgib, et p 9.42 ei kohusta mahuteid kaitsma ülekuumenemise eest just vesijahutusega.

Punkt 9.76 sätestab konkreetsed tingimused, millele vesijahutussüsteem peab vastama ning p 9.76

nõue rakendub siis, kui on otsustatud vesijahutussüsteemi kasuks. Seetõttu nõustub kolleegium

ringkonnakohtu tõlgendusega p-de 9.42 ja 9.76 osas.

22. Ringkonnakohus leidis, tuginedes talle esitatud fotodele ja ortofotole, et piirdeaed vastab p-

le 9.17, kuna tellistest piirdeaed on majandustsoonis, kus mahuteid ei ole ja valdavas osas ümbritseb

AS Propaan territooriumi võrkaed. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud,

miks ta ei ole arvestanud asja materjalide juures olevate fotodega, mis kinnitavad, et AS Propaan

piirdeaed ei vasta p-le 9.17.

Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud faktilistel asjaoludel ja Riigikohus ei

tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (HKMS § 64 lg 2). Kolleegium ei nõustu

kassaatori seisukohaga, et ringkonnakohus on jätnud asja juurde kogutud tõendid hindamata.

Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et ringkonnakohus on oma järelduse ka fotode pinnalt teinud.

Kassaator ei väida, et tõendid on vastuolulised. Seega leiab kolleegium, et ringkonnakohus on

tõendeid nõuetekohaselt hinnanud.

23. Võimaliku kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma

vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest (KemS § 15 lg 6). KindlS § 9 lg 1 sätestab, et

kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on

kohustuslik.

Kolleegium on seisukohal, et TJI-l puudub KemS § 15 lg-s 6 sätestatud nõude üle järelevalve

teostamise pädevus (vt käesoleva otsuse p-d 26 ja 27). Seetõttu ei saanud TJI kontrollida, kas AS

Propaan tegevus vastab KemS § 15 lg-s 6 sätestatud nõudele.

Küll aga peab kolleegium vajalikuks KemS § 15 lg 6 osas täiendavalt märkida, et kohustusliku

kindlustuse kehtestamisel sätestatakse seadusega kindlustuslepingu sõlmimiseks kohustatud isik,

kindlustatud isik, kindlustussumma ja kindlustusjuhtum (KindlS § 9 lg 2). Kuna KemS § 15 lg 6 ei

sätesta kindlustussummat või selle arvutamise metoodikat ega kindlustatud isikut, ei ole KemS § 15

lg-s 6 sätestatud nõue piisavalt täpselt sätestatud. Seetõttu puudub järelevalveorganil võimalus

nimetatud nõude täitmise üle sisulist kontrolli teostada.

24. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tuvastatud ei ole kemikaaliseaduse, küttegaasi

ohutuse seaduse ega nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumist ega ka nõuetele

mittevastava gaasipaigaldise kasutamist. Seetõttu puudus TJI-l vajadus kaaluda, kas teha AS-le

Propaan ettekirjutus või mitte.

III

25. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus asusid seisukohale, et KemS § 24 lg 1 p 1 kohaselt ei ole TJI

pädev kontrollima, kas AS Propaan täidab KemS § 15 lg-st 6 tulenevat nõuet.

26. Järelevalvet kemikaaliseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa

Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta ja Euroopa Parlamendi ja EL

Nõukogu määruse 304/2003/EÜ kemikaalide eksportimise ja importimise kohta nõuete täitmise üle

teostab ka TJI ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria

arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist

teavitamise nõude täitmise osas (KemS § 24 lg 1 p 1).

Kolleegium leiab, et põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte kohaselt on avalik võim

õigustatud tegutsema siis, kui õigusnormid näevad avalikule võimule ette nii pädevuse kui ka

volituse. KemS § 24 lg 1 p 1 on pädevusnorm, millega on kindlaks määratud TJI ülesanded ning see,

millistes olukordades on tal lubatud järelevalvet teostada. Nimetatud sätte kohaselt on TJI pädev

teostama järelevalvet nõuete üle, mis seonduvad ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise

ohutusega, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning

kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamisega. KemS § 15 lg-s 6 sätestatud suurõnnetuse ohuga

ettevõtte omaniku kohustuse näol ei ole tegemist kohustusega, mis peab tagama käitlemise ohutuse,

ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali

arvestamise ja kemikaalist teavitamise, vaid tegemist on kohustusega sõlmida kindlustusleping.

Nimetatud kohustuse eesmärgiks on kehtestada KindlS § 9 mõttes kohustuslik sundkindlustus, mis

peab võimaliku suurõnnetuse korral tagama selle, et kahju saaks hüvitatud. Kohustuslik kindlustus on

suunatud tagajärje likvideerimisele, mitte ennetamisele ja käitlemise ohutusele. Seega ei tulene KemS

§ 24 lg 1 p-st 1 TJI-le pädevust teostada järelevalvet KemS § 15 lg-s 6 sätestatud nõude täitmise üle.

Ühtlasi ei sätesta kemikaaliseaduse teised sätted TJI-le sellist pädevust. Seega on ringkonnakohus

õigesti leidnud, et KemS § 24 lg 1 p 1 kohaselt puudub TJI-l pädevus teostada järelevalvet KemS

§ 15 lg-s 6 sätestatud nõude üle.

27. Ringkonnakohus leidis, et PolS § 3, § 12 lg 1 p 2 ja p 3 kohaselt oli politsei pädev kontrollima

KemS § 15 lg 6 täitmist.

Kolleegium ringkonnakohtu eelmainitud seisukohaga ei nõustu. Nimelt sätestab KemS § 13 lg 2 p 8,

et Vabariigi Valitsus võib keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte

tegevust, kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärje suurõnnetuse

tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on eelmainitud sätte kohaselt Vabariigi Valitsuse pädevuses

hinnata seda, kas suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte järgib KemS § 15 lg-s 6 sätestatud

kohustusliku vastutuskindlustuse nõuet.

IV

28. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2010. a otsuse resolutsiooni asjas nr 3-07-1542 muutmata, muutes

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

29. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, siis tuleb vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 93 lg-le 4 lahendada menetluskulude jaotus.

Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 92 lg 1).

TJI menetluskulude väljamõistmist ei taotle.

AS Propaan taotleb kassaatorilt kassatsiooniastmes kantud menetluskulude 45 084 kr väljamõistmist.

Riigikohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on õigusabiteenust kassatsiooniastmes osutatud 22

tunni ja 6 minuti eest. Õigusabi koosneb analüüsist, kassatsioonkaebusele vastuse koostamisest, TJI

vastusega tutvumisest, kliendiga konsulteerimisest. Kolleegium peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes

põhjendatuks mõista kassaatorilt AS Propaan kasuks välja kassatsiooniastmes kantud

menetluskuludest 10 000 kr (HKMS § 92 lg 7).

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvatakse riigituludesse (HKMS § 90 lg 2).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque